liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordisoodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne. Merkantilismi peamised printsiibid 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld täitis ka raha (st maksevahendi) funktsiooni); 2. Väliskaubandust tuleks reguleerida soodustamaks väärismetallide riiki sissevoolu; 3
Tekkisid oskustöölised. Kodanluse hulka kuulusid vabrikuomanikud, pankurid jne kaasa arvatud tollane haritlaskond. · Tööliliikumiste tulemusena reguleeriti tööpäeva pikkus ja parandati töötingimusi. Kõik need leidsid kajasatmist töölisseadusandluses. MÕISTED Mekantilism Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid 15-16 sajandil Ratsionalism suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid
Veski omapärasuspõhimõte: võtta kõik meie keelest enesest – ei tähenda siiski absoluutset laenamise eitust. Võõrsilt võetud puhul toonitas ta aga kooskõlastatust ja ühtesobivust meie keele põhialustega. Semantikas sõnade ühetähenduslikkus, Aavikule heidab ette, et see ei tee vahet rõivas ja riie, mõju ja toime (mitmetähenduslikkus on keele sõnavara norm nähtus). Keeleuuendajad Aavikuga eesotsas ja keele normeerijad-arendajad Veski eestvedamisel, kes mõlemad taotlesid keele reformi, ja olid keele loomuliku arengu ja selle teadliku muutmise vastaste vastased. Veski tähtsus eesti keelekorralduse ajaloos: eesti kirjakeele ühtustamine, suutis eesti sõnavara (eriti oskussõnavara) rikastada. Tõi ulatuslikult juurde tuletisi, liitsõnu, murdesõnu. Haruldasemate sõnaloomeviiside rakendamine – otse ehk nulltuletus (pärgmana, tõdema) ning tagasituletus (ajendama > ajend, eelistama > eelis, tõendama > tõend.
neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus). Nad arendasid mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. Seetõttu ei ole parlament kõikvõimas, vaid ta volitused on piiratud. Nende programm nõudis sisuliselt kuningavõimu kaotamist ja vabariigi loomist
tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused. Sellegipoolest oli tekkinud uudishimu ka reaalse maailma imede vastu, mis leidsid väljenduse
Allikas B Kuigi linnriigid polnud ei Kreekas ega idamaades kohalikul tasandil tähtsust kaotanud, koondus kõrgem poliitiline võim hellenismiperioodil suurriikide kuningatele. Tähtsamad dünastiad Egiptuse Ptolemaioste, Aasia Seleukiidide ja Makedoonia Antigoniidid põlvnesid Aleksander Suure väejuhtidest. Nende teoreetiliselt piiramatu võim tugines kreeklastest ja makedoonlastest sõduritel, kelle hulka hakati võtma aja jooksul üha rohkem kohalikku päritolu mehi. Teisalt taotlesid kuningad ka hellenistlikke linnade toetust, tegid neile rikkalikke annetusi ja pakkusid kaitset vaenlaste vastu. /.../ Kuningas oli idee poolest eelkõige väejuht, oma alamate kaitsja ja heategija. Alamatelt oodati valitseja kultuslikku austamist. /.../ Valitsejate kultus, mis oli hellenistlikes linnades üsna hästi levinud, ei tähendanud tingimata valitseja otsest jumalikustamist. Kuid viimanegi polnud tundmata. Juba Aleksander Suur oli
" Masing üritas kujutleda ka muiste elanud inimesi lihast ja luust olenditena. Näiteks tema meelest oli 14. sajandil päev sama pikk kui praegu ning Eesti ajaloolaste aupakliku aukartuse asemel Hoenecke-Renneri riimkroonika võltsingute vastu väitis ta, et ordumeistri vägevad päevateekonnad Jüriöö-aegsel teedelagunemise perioodil eeldaksid hobuste asemel helikoptereid. Teadlase stiililt oli Masing üks viimaseid klassikalise Saksa humanitaarteaduse esindajaid, kes kõik taotlesid oma erialal absoluutset kõige teadmist, nagu see avaldus näiteks ta mentori ja eelkäija professor Alexander von Bulmerinqi uurimustes. Äärmine pedant ja perfektsionist, kes ei kannatanud lohakust ka teiste töödes. Maksimaalse põhjalikkusega pidi tema meelest kaasnema kaine kujutlusvõime. Vastupidi tavalisele oli tema arvamusel, et alati on olulised detailid, et üldised abstraktsioonid (olgu strukturalistlikus antropoloogias, kirjandusteaduses vm) on nii elutud ja aprioorsed, et
Ühiskonnas kasvas rahvuslik eneseteadmine ja mitmel pool algas rahvuslik vabadusliikumine. Sotsialism- tekkis kuna ühiskonnas avaldus ebavõrdsus ja see ei jäänud märkamatuks haritlastele, kelle seast mitmed polnud rahul ühiskonnas ohtlikult süveneva varandusliku kihistumisega. Uus ühiskonnakorraldus, mis püüdis saavutada võrdsust. Sotsialistide-utopistide ideed olid kohati naiivsed utopistlikud. Marksism Taotles ühiskonna seniste aluste muutumist. Marksismid taotlesid ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist ja et sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonna. 11.EUROOPA JA PÕHJA-AMEERIKA RIIGID 19. SAJANDIL Saksamaa: millal ja kuidas Saksamaa ühendati, kuidas seda valitseti; Prantsusmaa: mida tõi Prantsusmaale Napoleon III valitsemisaeg, miks sõditi Saksamaaga, milliste tulemustega see Prantsusmaa jaoks lõppes;
hinna võtja sellises olukorras. (Ühepoolne sõltuvus) · Piisava kvalifikatsiooni spetsialistide puudumine erinevatel aladel. 3. Merkantilism Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. Sajandil Euroopas (Hollandi, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Merkantilism - suund poliitilises ökonoomias ja kapitali esmase akumulatsiooni ajastu (XV - XVIII saj.) riikide majanduspoliitika, mis peegeldas kaubanduskapitali huve, kui see ei olnud veel seotud tööstuskapitaliga. Merkantilistide põhitees oli: kasumit luuakse ringlussfääris ja riigi rikkus peitub rahas
linnuseni, mis põletati ja alistati. Nii olid riialsed jõudnud vaid umbes viie kilomeetri kaugusele Konkesest, mille õigeusklik vürst Vjatško palus piiskopit rahulepingut, mis püsis siiski vaid lühikest aega. 1206. aastal saatis piiskop Albert isegi saadikud Polotski vürsti vastu, soovides saavutada vürsti sõprust ja soosivat suhtumist, nagu too oli ilmutanud tema eelkäija, piiskop Meinhardi suhtes. Kohapeal selgus aga, et Polotskisse olid juba saabunud liivlaste saadikud, kes taotlesid vürsti abi Alberti vastu, kes väidetavalt süüdistasid piiskoppi vägivallas ja liigsete kirikukümniste nõudmises. Nii luhtus kava Riia ja Polotski vahel rahu sõlmida. Liivlaste katse saada Polotski vürsti toetust viitab aga nende valmidusele jätkata venelastele andami maksmist. 1207. aastal sõlmiti siiski ka uus kokkulepe Koknese vürsti Vjatškoha, aga peagi puhkes konflikt ning Vjatško lahkus Venemaale. Järgmisel ajal rajati ja mehitati Kokneses riialaste linnus ning 1209
Selle otsusega algas Eesti suveräänsuse taastamine de facto. 1992. aastal heaks kiidetud põhiseaduse § 1 kohaselt „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. Selle ja mitmete teiste sätete pärast peetakse Eesti põhiseadust üheks kõige tugevamat suveräänsust taotleva riigi põhiseaduseks Euroopas. Põhiseaduse assamblee liikmed taotlesid seda täie veendumusega ning neid ei saa süüdistada silmakirjalikkuses. Kuid see ei tähenda, et Eestil kui väikeriigil ei võiks aja jooksul tekkida oma riikluse, julgeoleku ja majanduse huvides vajadus teatud määral oma suveräänsust piirata ning jagada. Suveräänsust ei saa pidada täielikult võõrandamatuks ja aegumatuks. Kõik riigid piiravad paratamatult teatud küsimustes oma suveräänsust, delegeerides seda rahvusvahelistele organisatsioonidele või teistele riikidele
Neid aitas ja toetas Emil Zola. Alles kaheksa aasta pärast sai kunstniku abielu seaduslikuks (selleks ajaks oldi koos juba 16 aastat) ja mõni kuu hiljem, pärast isa surma, päris Cezanne soliidse varanduse. Cezanne esines näitustel koos impressionistidega, kuid kriitika ründas teda kõige ägedamalt ja ta eraldus grupist ning elas elu lõpuni peamiselt Aixis, üldsusele tundmatu veidrikuna. Cezanne peamine erinevus impressionistidest seisnes selles, et viimased taotlesid õhu ja valguse tabamist, siis Cezanne huvitas kehade kujutamine ruumis. Ta loobub impressio- nistide virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest ning püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb tasakaal ja selge masside ülesehitus. Eluõiguse saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid
Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere regiooni ristimise (“sakslaste tung itta”). Murranguliseks osutus linnade teke.Teke sai alguse 11. – 12. saj, seoses kaubanduse arenemisega. Linnad olid korporatiivsed kodanike kollektiivid. Võim kuulus linnanõukogule, mis koosnes pms kaubandusaristokraatiast.Kuna linnad tekkisid senjööride maadele, taotlesid paljud linnad senjööride võimu alt vabaks saama (vabalinnad). Kujunesid linnvabariigid ning linnade liidud. Tüüpiline linn oli siiski senjöörist sõltuv. Koos linnadega arenguga arenes kaubandus. Külad hakkasid tootma linnaturule. Maksevahendiks sai metallraha. Muutus mõisate funktsioon: hakati järjest rohkem majandama palgasulastega ning orienteeruti turule. Teo- ja loonusrendi asemel nõuti rohkem raharenti. Suurenes talupoegade liikumisvabadus, vähenes sunnismaisus. Suurenesid
Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju,
provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel).
Lavastuse visuaalne (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tantsu aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel, naeltest kõrrepõld ja horisondil hiiglaslik punutud Peko. Rohmakust ja talupoeglikkust lisasid kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõtta läinud ja
3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar.
esitaja kodakondsus ei ole teada. Eesti rahuldas taotlustest 20 ehk seitsme sudaanlase, nelja Süüria ja nelja Kosovo kodaniku taotluse, samuti said asüüli kaks Bangladeshi ja kaks Palestiina okupeeritud alalt saabunud põgenikku ning üks Venemaa kodanik. Enim taotlusi sai Eesti Ukraina kodanikelt ehk 58, kuid seni pole Eesti neist ühegi taotlust rahuldanud. Varjupaika taotlesid Eestist enim Sudaani kodanikud ehk 22 ning järgnesid Venemaa 19, Egiptus 12 ja Süüria seitsme taotlusega. Taotlusi esitasid ka Mali, Valgevene, Gruusia, Kameruni, Elevandiluuranniku, Albaania, Alžeeria, India, Eritrea, Kongo DV, Kõrgõzstani, Kasahstani, Iisraeli ja Iraagi kodanikud. 2013. aastal sai Eestist varjupaiga seitse välismaaalst, kuid asüüli taotles kokku 97 inimest ehk kaks Süüria ja kaks
Seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. 19. Kuidas toimub hüpoteeginõude rahuldamine? Toimub kas vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel. Vabakäelisel müügil on müüjaks omanik, faktiliselt on teostajaks pank. Kui omanik ei ole nõus müüma, võib hüpoteegipidaja nõuda sundtäitmist. Sundmüük toimub avalikul enampakkumisel, mille korraldab kohtutäitur. Teatatakse kohalikus ajalehes. Raha jaotatakse hüpoteegipidajate vahel, kes sundtäitmist taotlesid. 20. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek? Ühishüpoteek kui laenu tagamiseks ei piisa ühest kinnisasjast, võib koormata mitut. Iga kinnisasja omanik vastutab sel juhul kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Kohtuhüpoteek hüpoteek, mille kohus seab kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks. TÖÖÕIGUS 1. Mis eristab tööõiguslikku suhtet teistest lepingulistest suhetest?
Kuid märksa rohkem kui Monet`pööras ta tähelepanu kujutatavale motiivile. Tema tuntuimad tööd on: "Ood lilledele", "Vihmavarjud", "Aerutajate eine" ja "Tsirkus Fernando". Edgar Degas on justkui vastand Renoir`le, temast õhkub täpsust ja jahedust. Tema peamisteks töövahenditeks olid värvilised kriidipastellid. Degas kujutas enamasti mõnd juhuslikku, liikumisega seotud hetke teatrimiljööst või baleriine, ratsavõsitlusi vms. Erinevalt teistest impressionistidest, kes taotlesid vormide hajuvust, rõhutas Degas pindu ümbritsevaid kontuure. Nii omandas plastiline vorm hoopis uue ja dekoratiivsema ilme. Degas ei püüelnud erilise ilu poole, vaid kujutas ka inetuid poose ja nägusid, tihti nähakse tema töödes ka isegi sapist joont. Tema tuntuimad tööd: "Tantsijanna oma pahkluud masseerimas" ja "Priimabaleriin". Alfred Sisley töödest hinnatakse eelkõige tema talvemaastikke. Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja
Järgneb contravindicatio: kostja lausub samad sõnad ja puudutab samuti asja kepikesega. Masgistraat: Mittite ambo rem Pooled esitasid oma õiguslikud alused. Hageja tegi kostjale ettepaneku määrata sacramentum, sama ettepaneku tegi kostja hagejale. Sellega oli I staadium lõpenud. Protsessi kaotaja kaotas sacramentum'i Otsuses tuvastati ainult fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi 2. Legis actio per iudicis arbitrive postulationem Protsessi pooled taotlesid kohtuniku (või vahekohtuniku) määramist Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks Algul vaid kindla rahasumma nõudmikseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata Võis nõuda ka millegi väljaandmist 3. Legis actio per condictionem Hagi võla tagasinõudmiseks Actio nimi tuleneb teadaandest ilmuda 30.päeva pärast kohtusse Täideviimishagid 1. Legis actio per manus iniectionem
maailmasõda. Demokraatlike lääneriike (USA, Suurbritannia jt-d.) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud. Vähesel määral olid need välja löönud juba sõja ajal- erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne. · Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid "saladuses", siis 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). (Vt. ka õpik lk.48-50) · Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele panid:
nime alla. Selle üks juhte Thomas Müntzer taotles jumalariigi loomist maa peal. Oma nõudmisel otsis talutahvas õigustusi pühakirjast. "Kuna Kristus on ju kõik oma verega lunastanud, ei taha ka meie enam pärisorjad, vaid vabad olla", deklareerisid talupajad, olles valmis kõigist oma nõudmistest loobuma, juhul kui need on pühakirjaga vastuolus. Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. See muutus poliitiliseks liikumiseks, millega vürstid taotlesid ima õiguste laiendamist keisrivõimu arvel. Lutheril oli talurahvasõda suureks vapustuseks, kuna ta tunnetas selles ka oma süüd ja vastutust. Ta oli talupoegade vägivallast sokeeritud ega toetanud seda. Toomas Münzer Augsburgi usurahu Reformatsioon lõpetas Saksamaa kahe enam-vähem võrdsesse leeri. 1526. aasta riigipäeval otsustati, et vürstidel on õigus määrata oma alluvate usku.
sürrealistliku lahtimõtestus innu hiilgeaega Prantsusmaal, kahekümnendail aastail. Ükski dissonants polnud küllalt pinev, ükski kukerpall küllalt spontaanselt vaba!"(Aspel,1989) ,,Lauka ratsu rautet/ murdlainete sära ja kahjutulede/ käraga Lauka ratsu kanna/ ühe kivi sõnum/ mis toidab mardikaid..."(,,Lauka ratsu") Tundus nagu oleks Laaban tahtnud ihuüksi teostada eesti kirjanduses seda pööret, mida mujal taotlesid terved rühmitused. Eelnevate töö oli küll luuletaja eesmärgile jõudmist lihtsustanud, kuid tema enda rahuldamatuse raev ja sõnatulv näisid põhjatuna. Sellest teosest jääb lugejale meelde imelisi sümbolite tähekujusid ja nende metamorfoose: kalu tuultes ja naerus samastumas juustega, kaljusid tõusmas kergetena õhku, võtmeid ja valevõtmeid laotuses, kive sulamas viinaks, sünnitusveest salaaj tõusvaid terasmulle, sambaid, torne ja orgaaniliselt ainestatud pilvi.(Aspel,1989)
7 7 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 6277, 7 Kõrgem poliitika 1905. aastal tõusis päevakorda Baltimaadele autonoomia taotlemise idee. Erinevad ringkonnad pidasid kogu selle probleemistikuga silmas muidugi erinevaid eesmärke. Baltisaksa rüütelkonnad püüdsid kõigest hingest oma eesõigusi põlistada ja saavutada, et piiratud autonoomia tuleks kasuks kõigepealt aadlikest suurmaaomanikele. Seevastu eestlasest avaliku elu tegelased taotlesid, et kohalike asjade otsustamine läheks eestlaste kätte. Jaan Poskal ja tema mõttekaaslastel tuli korduvalt protestida baltlaste koostatud kohaliku maavalitsuse uuendamise projektide vastu ja nõuda, et uuenduste ettevalmistamine toimuks demokraatlikul viisil, kus oleks kindlustatud elanikkonna kõigi kihtide sõnaõigus. 8 Kuna aga tsaaribürokraatia pidas kinni ,,ühtse ja jagamatu Venemaa" loosungist, nägi igasugustes vähemusrahvuste autonoomiataotlustes lubamatust ja seperatismi
sõda. Teise maailmasõja ajal oli demokraatlikke lääneriike (USA, Suurbritannia jt) ja NSV Liitu ühendavaks lüliks olnud võitlus natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja tema liitlaste vastu. Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud (nt erinevad arusaamad Teheranis ja Jaltas "Teise rinde" avamise küsimustes jne). Omavaheliste pingete allikaks olid erinevad eesmärgid: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas, NSV Liit aga soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Kui esialgu hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses, siis 1946 deklareerisid mõlemad pooled juba avalikult vastuolude olemasolu (Jossif Stalin veebruaris, Winston Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). Lõpliku hoobi rahulikule kooseksisteerimisele pani NSVL tegevus Ida-
,,eestlasteks".26 Guntram Philipp kirjutab, et tegemist ei olnud küll veel rahvusliku liikumisega, sest peamine oli siiski usuline äratus, kuid tänu hernhuutlasele tekkis sotsiaalne teadvus rahvuslike aktsentide või alatoonidega.27 1845. aasta palvekirjas Liivimaa konsistooriumile, tunnistavad eesti vennaksed, et tänu Hernhuti vennastele hakkasid nad esimest korda üldse elu üle juurdlema ning tajuma eneste elu jäädvustamise väärtust.28 Hernhuutlased taotlesid talurahva vaimuvalgustamist. Nimelt edendasid vennastekogudused siinse rahva kirjaoskust ja innustasid inimesi ühistegevusele. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks nagu Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald olid hernhuutliku taustaga. 29 Kreutzwaldi vanaisa Mango Rein oli väga aktiivne vennastekoguduse liige. Nii nagu ta isegi olid ka tema viis poega kõik kirjaoskajad
Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21. jaanuaril 1992 ehk rohkem kui neli kuud enne esimest ametlikku maavõistlust Sloveeniaga Eesti Jalgpalli Liidule (EJL) 25 jalgpalluri allkirjaga ultimaatumi, et "koondisse võetaks ainult neid, kes omavad Eesti kodakondsust õigusliku järjepidevuse alusel". Sama aasta juulis andis FIFA Eesti koondises mängimise loa 97 mittekodanikule, kes EJL-i väitel olid Eestis sündinud ja taotlesid Eesti kodakondsust. Oktoobris langetas EJL-i juhatus otsuse, et pärast 1. aprilli 1993 ei tohi koondises enam mittekodanikud debüteerida. Tüli lõi uue hooga lõkkele 1993. aasta veebruaris Soomes peetud kolme riigi sõprusturniir, kus Eestit pääsesid esimest korda esindama mittekodanikud Andrei Borissov ja Sergei Bragin. Peaminister Mart Laari valitsus manitses 27. veebruaril Eesti Spordi Keskliitu "kaaluma võimalust Eesti spordimeeskondadesse koondada vaid Eesti Vabariigi kodanikke". 11
Hiina aga peagi taipas, et oopium ei too mingit reaalset majanduslikku kasu, vaid on hoopsi kahjulik, viib rikkusi välja. Hiina otsustas, et Ida-India Komp. oopium tuleb hävitada. I-I K nõudis kahjude kompenseerimist. Indias oli palju britte, seega polnud hiinlaste lootustki võita. Nankingi rahu tulemusena loovutas Hiina UK’le Hongkongi saare, hüvitas kahjud, I-I K sai laialdased kaupelmis õigused. Teine- 1856-60, kauplemisõigused suletud Hiinas- nii UK kui Pr.maa taotlesid saatkondade avamisõigust Pekingins, misjoni õigust ning kauplemisvavadust. Hiinlased lasi brittide kaubalaeva põhja, millest puhkes sõda- Hiina prantlaste ja brittide vastu. 1858 sai I etapp läbi Tientsini rahuga- hiinale täielik kaotus- saatkonnad, oopiumi kaubanud, misjoni töö. Kuid sõjategevus puhkes uuesti, nim ka III oopiumi sõjaks. Siis sekkus ka Venemaa, kes oli huv.samadest privileegidest nagu UK ja Pr.maa. Esimene ja Teine Inglise-Afganistani sõda
Julius von zur Mühleni juures. Hiljem läksid kõik Stieglitzi kooli (Triik 1901, Koort 1902, Mägi 1903 ja Tassa 1904). Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda. Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust, esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist)
Stiilimuutusi põhjustab ikkagi inimese vanus; 1....5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...
· Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustades nii kohalikku kui kaugkaubandust. c. Tähtsamad kaubateed: · Vahemere kaubandus Euroopast idamaadesse sellest rikastusid Veneetsia ja Genua, kust jätkasid kaubateed üle Alpide Kesk- ja Lääne-Euroopasse.
Maapealne riik - väike riik, taevane riik - suur e. igavene riik. Riigi olemus: jumala tahte järgi jumala riigi teostamine maa peal. Ülesanne on inimkonna juhtimine ilmalikus elus kooskõlas jumala seadustega. Põhiülesanne on inimese ettevalmistamine igaveseks eluks. Valitsejad on jumala asemikud, jumala poeg, idamaades- jumalad, kes on ajutiselt maa peal. Riigi valitseja on kohustatud laiendama jumala s6na. Kuni 20. saj-ni agressiivsed ja kosmopoliitilised. Taotlesid ülemaailmse riigi loomist taevariigi eeskujul. 3) Rahvusriigi teooria e. ühiskondliku lepingu teooria: Lähtuti sellest, et inimühiskond on läbinud kaks etappi: 1) ürgperiood e. inimkonna lapsepõlv- iseloomulik kogukondlik võim 2) tsivilisatsiooni periood- iseloomulik riigi võim Riik tekkis ühiskondliku lepingu alusel. Liikmed leppisid kokku võimu üleandmiseks valitsejatele, kes kindlustasid alamatele ühiste huvide kaitse ja julgeoleku. Alamad
allutamist tsaarivõimule. Riikliku administratiivasutusena loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kirikute ja kloostrite valdustes elav rahvastik. Kirik püüdis ilmaliku võimu survele vastu seista. Probleeme tekitasid vaimulikkonna diferentseerumine ja majanduslikud huvid. Kloostrid moodustasid omaette osa, kusjuures mõned neist olid väga rikkad. Ntks Troitse-Sergi suurkloostril oli ligi 100 000 pärisorjast talupoega. Nikon ja kirikureform 17.saj. kerkisid Moskvas esile vaimulikud, kes taotlesid kirikureformi ja soovisid muuta jumalateenistuse korda. Tõsine ül. Oli kirikuraamatute teksti kindlaksmääramine, millega seoses võeti ette vanade, kreeka keelest tehtud tõlgete ümberkirjutuste võrdlemine. Uuendajate ja vanameelsete vastasseisu lahenemisel sai otsustavaks patriarh Nikoni tegevus. 1652.a. tõusis Nikon Venemaa patriarhiks. Reformi põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda. Osa vaimulikke keeldus patriarhi uuendusi läbi viimast
lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik. Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast_lavastajatööst. Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel, naeltest kõrrepõld ja horisondil hiiglaslik punutud Peko. Rohmakust ja talupoeglikkust lisasid kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid
et katoliku kirikust oli oma tsentraliseeritud paavstivõimuga ja riikidele pealepandud kõrgete rahaliste maksudega kujunenud arengu tõkestaja. ,,Pealegi oli kat. kirik keskaja lõpul mandunud ja ilmlikustunud ning vaimulik seisus kõlblalt madalamale tasemele langenud." (Tarvel 1936:110.) 1995. aasta Eesti Entsüklopeedia on hinnanguis tagasihoidlikum, sõnastades lühidalt vaid reformatsiooni algimpulsi: reformatsioon johtus kirikliku pärimuse tõlgendamisel tekkinud eriarvamustest, mis taotlesid Piibli õpetuse eraldamist kiriklikust pärimusest ja isegi eitasid viimast täielikult. (EE 1995:74). Need lühiülevaated ei ole kaugeltki mitte pädevad uurimaks reformatsiooni sündi ja kulgu, aga annavad mingi üldise pildi ühiskonnas valitsevatest hoiakutest ja selle muutumistest. Sestap nad ka siin on kõrvutatud ja mõlemad võetud teabeteosest, entsüklopeediast. Samas oli tõepoolest katoliku vaimulike jumalaõpetus jäänud inimestele kaugeks. Ja
Aastatel 19021904 õppis Pariisis Académie Humbert'is. Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata. Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika. Ajal, mil ta tegutses õpetajana Paul Ransoni akadeemias oli teiste seas tema õpilaseks Adamson-Eric.[1] "Puuviljavaagen" (1908-09) Avignioni naised" (1907) Pablo Picasso : " Futurism Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda
Osati esineb põhja- lõuna teljel üleminekuid ühest äärmusest teise (totemistlike süsteemide mõttes), aga ka samade vormide kordumist kahel poolusel. Tekib hüpotees, et kõik austraalia kultuurid on ühe algsüsteemi transformatsioonid. Keeld abielluda omaenda või oma eellaste tootemperekonda avaldub mõnel pool keeluna kasutada oma surnud eellaste nimesid ja nendega sarnanevaid sõnu. Austraalia on kõige eraldatum kontonent üldse. Aborigeenid aga taotlesid ja mõtestasid oma arengut ja on üsna uskumatul tasemel kiindunud eruditsiooni ja teoretiseerimisse. Seda võiks isegi nimetada intellektuaalseks snobismiks (snoobid on nad ka mitmes teises mõttes). Seega on suhteliselt mõistetav, et seal on kujunenud teatav sotsioloogiline ja filosoofiline stiil teatud variatsioonides. Austraalia kultuurid on seega märksa täielikumates transformatsioonisuhetes kui teised maailma regioonid.
ideoloogiaks. d) Entsüklopedistid · 1751 hakkas ilmuma entsüklopeedia, Denis Diderot toimetamisel. · Kokku 28 köidet (1772). · Kritiseeriti feodaalnähtusi ja ideid. Valgustusideedest lähtuvalt kasutati teaduse ja ühiskonna arengut. · Toimetus koondas oma aja tuntumaid valgustajaid ning aitas valgustusideede levikule kaasa. 4. Saksa valgustus a) Sakslased ei vastandanud oma ideid kirikule ega usule vaid taotlesid suuremat pühadust ja vabadust. b) Suur rõhuasetus kõlblusele ja moraalile. c) Poliitikas pooldati valgustatud absolutismi. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil (Bourbonide dünastia) 1. Louis XII (1610-43) - absolutismi kujunemine a) Võimuletulek: · Henri IV (Louis XIII isa) Nantes'i edikt. · Noor kuningas, sai troonile 8 aastaselt, haiglane ja kõnedefektiga. · Kuninga nimel valitses regent (asevalitseja?) Louis XII regendiks sai ta
Kõik paiknevad Giza lähedal. Ehitusel kasutati kivipalke, mille kaal oli u 4,5t. Chepreni ees on sfinks. Peale püramiide tulid obeliskid. Vaaraosid hakati matma maa-alustesse hauakambritesse. Hauatempleid raiuti Niiluse jõe graniitkaldasse: Abu Sinbel, Hatsepsut. Egiptuse templid olid omapärased. Põhiplaaniks oli ristkülik ning ümbritsetud kõrgete sammastega. Ainult 1/3 oli katus. Seal paiknesid jumalate kujud. Lihtrahvast sinna ei lastud. 2 suurimat on Luxon ja Karnak. Egiptlased taotlesid skulptuuridel välissarnasust. Vaaraod olid alati veatud. Kujutati pühasid loomi. Maalikunst - Inimesi kujutati kindlas poosis. Egiptuse poos: pea on otsevaates, alates vöökohast on ülakeha profiilis. Teadus Trumpala oli arstiteadus. Hiljem jõudis lähedale Hiina. Egiptlased hakkasid keskmise riigi ajal balsameerima ja tipphetk oli Uue riigi ajal. Võttis aega 3 kuud. Inimest hoiti kanges soolalahuses. Eemaldati siseorganid, 20cm lõige nabapiirkonda
saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed
Tööstuse arenedes ja haritlaskonna kasvades levis liberalism. Mõju avaldas ka revolutsiooniline liikumine teistes Euroopa maades. 1832.a. toimus Hambach-Fest (pidustused Pfalzis Hambachi lossi varemete juures). See oli ülesaksamaaline rahvakogunemine, kus 30000 inimest esitasid ühtse Saksa riigi loomise nõude. 19.sajandi keskel oli Saksamaa endiselt killustatud, teiste Saksa riikide hulgas olid mõjukamad Austria ja Preisimaa. Mõlemad taotlesid Saksamaa ühendamist ja sellega oma liidrirolli kindlustamist. Saksamaa ühendamise vastu tegutsesid Venemaa ja Prantsusmaa, kes ei soovinud uue tugeva konkurendi kujunemist. Saksa keisririik kuulutati välja 18.jaanuaril 1871.a. Prantsusmaal Versailles' lossi peegelsaalis Prantsuse kuningate kroonimise kohas. 18 Saksamaa ühinemist takistada püüdnud ja Preisimaa vastu sõda alustanud Prantsusmaa sai lüüa ja keiser Napoleon III kaotas võimu.
Igasuguses juudi veres on süüd. Te peate surema. See on karistus, mis on teid selle patu [ristilöömise] tõttu oodanud." 21 Sveits sulges oma piirid. Kanada ja Ameerika range immigratsioonipoliitika ei lasknud paljudel juutidel nendesse maadesse minna. Briti valitsus taganes juutidele antud lubadusest anda neile kodumaa (1917. aasta Balfouri deklaratsioonis sisaldunud väide). See asjaolu sulges ukse ka tuhandetele juutidele, kes taotlesid asüüli Palestiinas natside valitsusajal ja kohe pärast seda. Eriti tuleks meenutada Struma tragöödiat. Pärast seda, kui britid juutidele selja pöörasid, sai 1942. aastal põgenikke täis laev Mustas meres torpeedotabamuse. 769-st laeva pardal olnud juudi pagulasest jäi ellu ainult üks inimene. Kalk ükskõiksus Peale 2000 aastat kristlust on peaaegu igaühel selles kuritöös oma süü - kui peaaegu kogu maailma inimkond ei oleks olnud nii passiivne II maailmasõja eel, ei
8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale? Nende arvates ei tohtinud kunstiteos olla olla üksik näituseese, vaid pidi aktiivselt osalema esemete tootmises. 9. Millega tegelesid vennad Pevsner ja Gabo? Nad arendasid konstruktsionismi teooriat ja lõid osalt kineetilisi skulptuure. 10. Nimeta kaks hollandi kunstnikku, kes kuulusid rühmitusse ,,De Stijl". T. van Doesburg ja G. T. Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud- puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkolnda
TALLINNA ÜLIKOOL Balti Filmi- ja Meediakool Filmikunsti osakond Dresson NOUVELLE VAGUE: MURRANGU SAABUMINE PRANTSUSE FILMIKUNSTIS Referaat-essee Tallinn 2014 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eelmäng uue laine kerkimisele .................................................................................. 4 1.1 Caméra-stylo ...................................................................................................... 4 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque ................................................................. 5 1.3 Autoriteooria ............................................................................................
maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval
andma, et kuningas saaks selle läänistada Welfidele. Selle kaotuse hüvituseks pidi tagatama ja kindlustatama babenbergide võimu ka Austria markkrahvkonnas. Baieri kaotuse eest ei pidanud Austria markkrahv maksma ka hertsogitiitli kaotusega. Austria krahvkond tõsteti hertsogkonna seisundisse. See oli rohkem kui nimetuse muutmine. Uus Austria hertsogkond tahtis olla enamat kui vanalaadne hõimuhertsogkond. Suhtes Püha Rooma Riigiga tahtis ta saada selliseid õigusi, nagu taotlesid nüüd kõik Õhtumaa vürstid ja kuningad. Privilegium minus tegi Austriast Püha Rooma Riigi esimese territoriaalsel alusel põhineva hertsogkonna. Läänikord ja selle kujunemine: Läänikord hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, andma maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Seda valdust hakati
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
· Üle 200 000 ungarlase jõudis põgeneda läände · Ülestõus näitas seda, et Lääs oli Euroopa lõhenemisega leppinud: meeleheitlikele abipalvetele sõjalist toetust ei järgnenud · Ungari ülestõusu õppetund oli selles, et kui Ida-Euroopa Nõukogude kontrolli alt väljub, viib katse seal kommunismi reformida peagi nõudmisteni kommunismist täielikult loobuda Suessi kriis 1956 · Endised kolooniad kujunesid külma sõja tandriks, kus mõlemad vaenupooled taotlesid äsja iseseisvunud riikide juhtide toetust · 1952 oli rühm natsionalistlikult meelestatud ohvitsere kukutanud monarhia. Võim koondus Nasseri kätte, kes üritas üles ehitada ,,araabia sotsialismi" ja tegi koostööd Nõukogude Liiduga · 1956 natsionaliseeris Nasser Suessi kanali · läbirääkimised tulu ei toonud ja Prantsusmaa ning Suurbritannia otsustasid sõjalise avantüüri kasuks
Suurema osa sõjast tegigi ta läbi luurekomando ülemana, hiljem rooduülemana. JK võimeid ja oskusi sõjalisel alal tõestab ennekõike tema aumärkide kogu. Kahe aastaga jõudis ta omandada nn. Rindeohvitseri kohustusliku lahinguordenite komplekti. Ohvitseride seal hinnatuim vapruse märk- Georgi orden- jäi küll saamata, aga küllap tulenes see üksnes sobiva juhuse puudumisest. JK suhteid alluvatega iseloomustab kõige paremini tõsiasi, et pärast Veebruarirevolutsiooni taotlesid sõdurid oma ülemale IV järgu Georgi risti, mida annetati tavaliselt üksnes alamväelastele ning mis oli igale ohvitserile suureks tunnustuseks. Oluline on seegi, et Tartu päevil, mil JK oli teravas vastuolus enamlastega, ei söeandunud viimased sõdurkonnas populaarse rindeohvitseri vastu midagi radikaalset ette võtta. Pagunite kandmise eest anti JK küll tribunali alla, kuid see piirdus avaliku vabandamise nõudmisega. Kodumaal tegi JK ootamatuilt kiirelt sõjaväelist karjääri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
