Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai see, et inimene on kõikide asjade mõõt. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa. Reformatsiooni vaen katoliku kiriku tavade vastu sünnitas ka pildirüüste, milles hävisid paljude kirikute ja kloostrite kunstiväärtused.2 2. HUMANISM Humanism on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis
paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL'l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981. aastal tehti talle Roomas Bulgaaria salateenistuse ja KGB poolt tellitud atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa, kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist. 1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi. Tema juhtimisel tehti erinevate laevatehaste streigikommitee, kes taotlesid sõnavabadust, mis on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid. Gdanski kokkulepe 31.08.1980 Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine ,, Solidaarsus", mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL'l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli. Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida, sest tulemas olid Moskva olümpiamängud,
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ...
Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal oli Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud Seadusandlikusse Kogusse kandideerida Asutava Kogu liikmed, siis puudusid seal silmapaistvad poliitikud (mingid uued, vä?). Parempoolsed saadikud pooldasid kuningavõimu säilitamist konstitutsioonilise monarhiana. Vasakpoolsed, kelle seas moodustasid enamuse zirondiinid taotlesid vabariiki, terrorit ja revolutsiooni jätkamist nad ei pooldanud, enamuse tõttu moodustasid nad ka valitsuse. Nende toetajaskonna moodustasid haritlased, rikas kodanlus, kapitalistliku majandussüsteemi pooldajad. Vasakpoolsed olid ka montanjaarid. Valitsus kuulutab ennetavalt sõja Austriale ja teistele Euroopa riikidele, kes temaga liitusid. 10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast
pani sellele pealkirja ,,Realism". Näituse kataloogi eessõnas rõhutas ta demokraatlikkuse nõuet ning iseloomustas oma loomingu printsiipe: anda edasi tõde. Luua elavat kunsti. Näitus ja selle kataloog kindlustasid realistlikku kunstisuunda prantsuse kunstis ja vallandasid laialdase poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad. Realism mujal Euroopas (§ 33) 1) Kes olid peredviznikud ja mida nad taotlesid? Peredviznikud olid rändnäituste ühingu liikmed ning kes taotlesid, seda et väljaspool Moskvat ja Peterburi saaksid ka külastada kunstinäitusi, ning selle rändnäitustega nad seda tegid. 2) Kes olid ja millega läksid kunstiajalukku * Vassili Surikov Nimekaim vene realist. Maalis nii ajaloo-kui oma kaasaja ainelisi töid,portreid jne. Ajalukku on läinud ta maali nimega ,,Burlakid Volgal", kus kujutas ränka tööd.
See kahjustas laastavalt ta lavakarjääri. Kuna Cobaini ja Love romanss oli alati meedia tule all, leidis paar end tagaaetuna tabloidi reporteritest, kes vallandasid artikleid nende lapse kaasasündinud narkosõltuvuse kohta. Courtney ja Kurt olid kõigi silmis hoolimatud ja lohakad lapsevanemad. Los Angelese lastekaitse võttis tütre neilt ära ja tüdrukutrits saadeti paariks nädalaks Courtney õe, Jamie juurde elama. Peale paari nädalat taotlesid nad uuesti lapse hooldusõigust, kuid pidid selleks tegema erinevaid narkoreste ja taluma sotsiaaltöötajate külastusi ning puurivaid pilke. Peale suuremat kauplemist said nad lõpuks taaskord lapse täisõiguslikeks vanemateks. 6 Cobaini narkosõltuvus ja viimsed nädalad Kurt Cobain narkootikumidest: "Ma ise tahan seda. See on mu vaba valik. Kontserdide lõppedes lähen ma iga päev ja teen endale süste
Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale.Nad ülistasid kiirust, kuna see kujundab maailma. Kõik pidi olema pidevas liikumises, ka kirjanik. See pidi saama tulevikukunstiks
Napoleon III valitsusajal tekkis nn parnassi liikumine, mis sai nime almanahhi „Kaasaegne parnass” järgi. Parnassiluule tähendas teadlikku eemaldumist romantilisest kirglikkusest ja sotsiaalse mässu vaimust. Luule eesmärgiks ei olnud enam ühiskonna parandamine, ühiskondliku või moraalse ebaõigluse vastu võitlemine. Kaasaegsete sündmuste kajastamist luules hakati pidama halva maitse tunnuseks. Eeskujuks oli antiik. Peanõuded ebaisiklikkus ja neutraalsus. Taotlesid täielikku vormipuhtust - nn puhas kunst. Kirjandus barokist postmodernismini (lk nr 59) Charles Baudelaire (1821-1867) tegutses parnassiluuletajatega samaaegselt, kuid ei jaganud täielikult nende seisukohti. Võttis osa 1848. a revolutsioonist, pettus järgnenud keisririigis. Teda on mõjutanud E. A. Poe looming. Mõlemad olid vaimselt aristokraadid, kuid tegelikult olid hädas igapäevase viletsusega, surid tunnustamata ja üksilduses.
Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid? Georges Clemencaeau- Prantsusmaa peaminister nõudis, et purustatud Saksamaa maksaks maailmasõja aastail tekitatud kõigi kahjude eest. Tema kolm põhilist nõudmist olid: · Saksamaa peab Prantsusmaale tagastama Alsace' ja Lorrainne' provintsi (Elsass-Lothring). Need oli Bismarcki Saksamaa 1871. aastal pärast Prantsuse-Preisi sõda annekteerinud;
eeskujul parempoolseks Rahvusliiduks. See organisatsioon nõudis avalikult diktatuuri ning toetas edukalt rahandusministrit ja tulevast presidenti Roberto Ortizi. Ent oma toetajate ootuste kiuste astus 1938 presidendiks valitud Ortiz jõulisi samme demokraatia tugevdamiseks. 1930. aastate valitsused püüdsid majanduslikke ja poliitilisi muutusi ohjeldada, kasutades ka pettust ja jõudu. See viis lõpuks Juan Domingo Peróni võimuletulekuni. Poliitilist võimu taotlesid uued sotsiaalsed ja poliitilised jõud, sealhulgas moodne sõjavägi ning kasvavast linnatöölisklassist võrsunud ametiühinguliikumised. Argentina poliitika Teise maailmasõja ajal provotseeris otseselt sõjaväe naasmise võimule. Argentina oli küll ametlikult neutraalne, kuid varustas mõlemaid sõdivaid pooli toiduainetega. Algul toetas Argentina rohkem teljeriike, sõja lõpu poole liitlasriike. Ameerika välisministrite konverentsil Rio de Janeiros 1942 kuulus Argentina vähemuse
Rooma vabariigis valitses patriitside aristokraatia . Nad olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti , et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest . Ainult nemad võisid olla riigiametnikud , preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse. Kodanikud , kes patriitside hulka ei kuulunud ,oli plebeid . Neil oli lubatud osaleda ainut rahvakoosolekutel . Enamus neist olid vaesed ja võlgavõtt tekitas neis alatasa hirmu orjastamise ees . Kuid nende hulgas oli ka jõukamaid , kes taotlesid patriitsidega võrdseid õigusi . Patriitside ja plebeide vahelised suhted olid vaenulikud ja sõjakad . Kuna plebeide oli rohkem ja nad moodustasid enamiku sõjaväest , siis oli patriitsidel raske nende nõudmistele vastu seista . Nii tekkisid rahvatribuunid eraldi ametnikud plebeide seast , kes tohtisid keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise , kui see oli ülekohtune plebeide suhtes . Plebeide nõudmisel pandi 450 eKr kirja esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadus
sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Rahvamuusika ulatuslik kasutamine ja traditsioonilise harmoonia eemaletõrjumine kutsus tolleaegsete muusikute seas
· Mitmes töös avaldas ta sõjavastaseid vaateid. · ,,Narruse Kiituses" rõhutab ta, et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja mõõgaga edasi, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. · Suri 1536. aastal. Johannes Reuchlin · Saksa humanist. · Peeti koos Erasmusega ,,Saksamaa kaheks silmaks". · 1509. aastal puhkes tal tüli Kölni usuteadlastega. · Teoloogid taotlesid juudi pühade raamatute hävitamist, väites, et need on kristlusele vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised. · Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja ,,pimedusmeesteks" (obskurantideks). · Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat.
Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli. 1077 tunnistas keiser siiski paavsti ülimuslikkust ja palus vabandust ning andestust. Paavst Innocentius III oli keisri eestkostja ning viis Gregoriuse põhimõtted ellu. Kuulutas välja IV ristisõja ja võitles ketserlusega, täiustas kiriku korraldust
meeleolu, lohutav, rahu sisendav, rohkelt polüfooniat 4 sümfooniat kuuluvad sümfoonilise muusika paremikku, klassikalised,4-osalised,reeglipärased, teemad laululised populaarsemad- III ja IV sümfooniat MODEST MUSSORGSKI (1839-1881) Võimas rühm ehk Vene viisik-Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - Mussorgski, Rimski-Korsakov, Borodin. Taotlesid rahvuslikkust, lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Mussorgski elu ja loomingu motoks: elu, kus ta ka ei avalduks, tõde, kui soolane see ka poleks. Puudub kaunis romantiline laululine meloodia Meloodia toetub kõneintonatsioonidele ja rahvaviisile Harmoonia on ebareeglipärane Kaalukam osa loomingust on vokaalne - soololaulud, ooperid Soololaul Kirp o Ooper Boris Godunov o Oopereid nimetab rahvadraamadeks-rahvas aktiivne tegelane, kes võtab osa sündmustest a
Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised parasjagu aktsepteeritavates meditsiinilistes kasutusvaldkondades haiguste ravimiseks Ameerika Ühendriikides. Ta lisas, et see on 'üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud. Tema määrust marihuaana taime viimisest tabelisse II ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise 1992 aasta märtsis lükates tagasi kõik palvekirjad, mis taotlesid ümberklassifitseerimist. Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit; hiire tapab 40 000 kordne inimesele mõeldud doos. Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev kui praegu kasutusel olevad ravimid. On tõestatud, et mariuhaana ei tekita absoluutselt
Young, et marihuaana oma naturaalsel kujul täitis legaalsed nõudmised parasjagu aktsepteeritavates meditsiinilistes kasutusvaldkondades haiguste ravimiseks Ameerika Ühendriikides. Ta lisas, et see on üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud. Tema määrust marihuaana taime viimisest tabelisse II ei vaidlustanud ükski meditsiiniline autoriteet vaid DEA ise 1992 aasta märtsis lükates tagasi kõik palvekirjad, mis taotlesid ümberklassifitseerimist (3). Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit; hiire tapab 40 000 kordne inimesele mõeldud doos. Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev kui praegu kasutusel olevad ravimid. On tõestatud, et
Sinna kuulusid eri aegadel peale tema P.Jakobson, J.Tamm, K.Krimm, O.Münther ja M.Kampmaa ning see tegutses 1882-1907. J.Liivil on ilmunud 10 luulekogu, 2 lugulaulu, 7 jutustust ja 4 näidendit, sh. Ebavere ainetel "Mäevaim". 1913.a siirdusJ.Liiv Rakverre. *Parnass- Kesk-Kreeka mäestik, kus olevat elanud muusad. Parnaslased-kirjandusliku voolu esindajad Prantsusmaal 19.saj. II poolel; vastuvooluna romantilisele lürismile taotlesid luules objektiivsust. Johan Pitka (19. veebr. 1872 - arvatavasti sept. lõpp 1944) oli Eesti sõjaväelane ja poliitik, kontradmiral. Osales Eesti rahvusväeosade, Omakaitse ja Kaitseliidu asutamises, juhtis mereväe moodustamist. Vabadussõja algul organiseeris soomusronge, dets. 1918 määrati merejõudude juhatajaks. Lahkus tegevteenistusest nov. 1919. Elas Kanadas 1924-1930. Oli Eestis Tarbijate Ühistu Keskliidu direktor. 1937.a
inimõiguste olukord on terves riigis äärmiselt nõrk. Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, kui Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Qā‘idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud Ţālebāni režiimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kümme aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 6 Religioon Tugevaim usk on Islami usk. 99% afganistanlastest on moslemid ning umbes 84% neist on sunniidid ja 15% on šiidid
vennastekoguduse ehk hernhuutlaste liikumine ja uued õpetusideed, mille talurahvas kiiresti omaks võttis. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Vennastekogudustele oli teed sillutanud Baltimaades juba Põhjasõja-aastatel levima hakanud Saksamaalt pärinev usu-uuendus pietism. Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku konservatiivsus, nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja kõlbelisemat elu. 1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. Hernhuutlus levis rändkäsitööliste kaudu, keda nende vagaduse tõttu Põhjasõjast tühjaks jäänud maal meelsasti mõisates töökäteks oodati. 1736 külastas Eestit hernhuutlaste juht krahv Nikolaus Ludwig von
vaimuhaiguse. Siiski jätkas ta intensiivset kirjanduslikku tööd, valmisid näiteks jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar". 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses luulekogu jm käsikirju. Märtsis ja aprillis viibis ta Tartu närvikliinikus haiglaravil (skisofreenia ägedaim järk). Kliinikust lahkudes oli Liiv rahunenud, kuid parandamatu haige. 1894. aasta suvest kadus 30-aastane Liiv peaaegu kümneks aastaks avalikkusest. Tema elu oli äärmiselt vilets, nii et sugulased taotlesid talle vallavaese toetuse. Samas luges ta palju, jälgis ajakirjandust ja haigusaastail valminud loomingust sai tema elu parimaks loominguks. [3] 2.3 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE 4 1902. aasta algul ilmus Juhan Liiv taas üldsuse ette, liikudes laiemalt ringi ning avaldades ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure. Haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist
Tulemuseks olid kollaažid (liimitud pildid). Kollaaž aga ei jäljendanud ruumi, vaid oli ise reljeefitaoliselt ruumiline. Nii aitas kollaažitehnika muuta pilti ümbritsevast maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetilist kubismi iseloomustavad sageli suuremad geomeetrilised pinnad, selgemad kontuurid ning erksamad ja puhtamad värvitoonid. Orfism Maaliline kubism, kreeka lauliku Orpheuse järgi, tähelepanu värvil, nende rütm ja mõju silma võrkkestal, taotlesid värvimuusikat, jaotades kompositsiooni ringikujulisteks osakesteks. Tubism - "Tube"-toru, tüüpilised maalidel tumedat värvi torud, silindrid, värvilaigud. Inimeste ja masinate ühtekuuluvus, vahendiks oma maalide muutmisel nurgelisemaks. Purism peale kubismi Eriti arhitektuuris. Vabastada kaasaegsed ehitised hilisematest lisanditest, otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset võrdkuju reaalsuse mõistetele. Futurism on kubismi sugulasnähtus Itaalias. Itaalia ühtne rahvusriik 19
Hierarhia: · Paavst- peapiiskopid- piiskopid- preestrid Katoliikluse ja Õigeusu erinevused: · Katolik kirik ei allunud Bütsantsi keisrile. Nõudsid, et vaimulikud ei astuks abiellu. Püha vaimus lähtuti nii isast kui ka pojast. · Õigusu kirik allus Bütsantsi keisrile. Vaimulike abielus olit tavapärased. Püha Vaim lähtus Jumalast ja Isast. Gregoriuse reformid: · Paavsti hakkasid ametisse nimetama kardinalid · paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikult võimust · seisid vastu vaimule ametite müümisele ja sellele , et vaimule määravad ametisse ilmalikud valitsejad. Ilmaliku ja vaimuliku võimu võitluse Euroopas: · Tüli Gregorius VII ja Heinrich IV vahel · Paavst keelas ilmalikele valitsejatel vaimule ametisse nimetamise, kuid paavst ise võis ametisse nimetada nii keisreid kui ka kuningaid.
katoliiklased ei usaldanud teda eriti. ,,Pariis väärib missat" Merkantilism manufaktuuride rajamine ja protektsionistlik majanduspoliitika (suured tollid sissetulevatele kaupadele, vähene kauba väljavedu) Kanada koloniseerimine. Mõrvati 1610. aastal. Louis XIII Sai valitsejaks 9-aastaselt. Tema ajale on iseloomulik lõhestatud riik Usutülid hugenottide ja katoliiklaste vahel, mis võisid viia uue sõjani. Tülid suurfeodaalidega eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi. 2 Mõningane kodanlik areng oli tekitanud ka vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. Välispoliitilised probleemid vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga. 1614. a nõudis opositsiooni juht generaalstaatide kokkukutsumist, millega lootis nõrgestada asevalitseja võimu. Pariisis algasid generaalstaatide istungid, kuhu kogunesid vaimulike, aadli ja kolmanda seisuse esindajad. Talupoegi nende hulgas ei olnud
Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu teha püüdis (kõik seltsid välja arvatud karsklaste seltsid keelati). Ärkamisaja eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Kõige elavalamalt võtsid rahvuslikust liikumisest osa haritlased. Eestvedajateks olid Carl Robert Jakobson ning Jakob Hurt ja Johann Voldemar Jannsen, kes taotlesid baltisakslastega paremat läbi saamist. Olulist osa mängisid ka F. R. Kreutzwald, Lydia Koidula ja Johan Köler (Peterburi Eesti patrioot). C. R. Jakobson andis välja ajalehte ,,Sakala" millest on ka hiljem pikemalt juttu. J. V. Jannsen andis välja väga populaarseid ajalehti ,,Perno Postimees" ja ,,Eesti Postimees". Jakob Hurt oli rahvaluule kogumise eestvedaja ka Eesti Kirjameeste Seltsi esimene juht. 3
ja viis riigi sisepoliitilisse kriisi. 1932. aastal oli 3 valitsusevahetust, 1933.a veel kaks. Poliitilisel areenil kerkis esile uus paremäärmuslik jõud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Esialgu oli see sõjaveteranide organisatsioon, mis kasvas peagi massiliseks rahvaliikumiseks ja suurimaks poliitiliseks erakonnaks. Selle eesotsas olid advokaat ning endine ohvitser Artur Sirk Vabadusristi kavaler ja erakordselt osav kõnemees ning erukindral Andres Larka. Nad taotlesid kõva käe valitsust ja suure võimuga presidenti. Nende ideoloogias ja rituaalides oli fasismi elemente, domineeris äge rahvuslus ja erakondadevaenulikkus. Lubasid ,,Toompea puhtaks lüüa". Nad ohustasid vanade parteide juhtpositsioone, erakonnad moodustasid relvastatud üksusi. Tekkis kui mitte kodusõja, siis vähemalt avalike kokkupõrgete oht. Olukorda riigis teravdas krooni devalveerimine ja ostupaanika 1933. aastal.
Kui jätame kõrvale riigiaparaadi ja bürokraatia arendamise, siis näeme, et taoistide panus Hiina kultuuri ületab mitmekordselt selle, mida suutsid korda saata konfutsiaanlased. Linnart Mäll on siinkohal tuletanud meelde üht lõiku "Dao Dejingist": Kulgeja asub ival, mitte kõlul; asub viljas, mitte õies. Ida konfutsiaanliku õpetlase (nagu tegelikult ka lääneliku professori) jaoks oli oluline pigem "kõlu" või "õis". See, mida konfutsiaanid taotlesid, oli tõepoolest üks suur näivus. Peab tunnistama, et kahjuks on samasugusele näivusele üles ehitatud ka suur osa meie kultuurist. Hiina taoistide saavutused said võimalikuks just seetõttu, et nende meeled olid lahti maailma suhtes ning nad ei lasknud end kammitseda. Eelarvamustest. Loomulik eluviis, mida propageerib taoism, aitab meil säilitada tervist ja nooruslikku energiat, mida ühekülgselt efektiivsusele üles ehitatud ühiskond kipub nii
kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja linnaelaniku kodu mis oli käsitöölisele ühtlasi töökojaks ja kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Kõige tähtsamateks hooneteks linnas olid toomkool, raekoda, kirik, tsunfti- ja gildihooned Linlaste peamised tegevusalad olid kauplemine ja käsitöö. Kes olid:
moderniseerimiseks. Vene-Jaapani sõda avaldas suurt mõju ka sõjaasjanduse arengule kogu maailmas, sest see oli esimene moodne sõda, kus kasutati massiliselt kiirlaskerelvi (vintpüssid, kuulipildujad) ja kus kasutusele tulid miinipildujad, kaevikupositsioonid jms. 1905. A. REVOLUTSIOON VENEMAAL. Venemaal oli poliitiline kriis küpsenud juba sajandivahetusest peale, mis haaras kõiki ühiskonnakihte: 1) liberaalne intelligents ja kodanlus taotlesid lääne-euroopalikku konstitutsioonilist riigikorda;2) rahvavabastusliikumine arenes impeeriumi äärealadel, eriti Poolas, Soomes, Baltikumis, Ukrainas ja Kaukaasias; 3) talurahvas nõudis maad ja maksukoormuse kergendamist; 4) töölised protesteerisid madalate palkade ja viletsate töötingimuste vastu. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP), mis koosnes radikaalsest intelligentsist, tegi panuse just töölisliikumisele; 1903.a. alates oli selles parteis kaks
järeleandmisi. · Hõlbustub läbikäimine NSV Liidu ja läänemaailma vahel, Gorbatsov muutub läänes populaarseks, aga kodumaal kaotab mainet. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine Sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSV Liitu. · Kuna palju NSV Liidu koosseisu kuulunud riigid (Eesti, Läti, Leedu) taotlesid iseseisvust, oli Gorbatsov sunnitud NSV Liidu püsimajäämiseks tegema järeleandmisi- pakuti välja uus liiduleping, millega balti riigid aga ei nõustunud · Gorbatsov ähvardab majandussanktsioonidega, edutult · Algavad ettevalmistused NSVL erakorralise olukorra kehtestamiseks · Erakorralise seisukorra väljakuulutamise taga seisavad sõjaväelased, julgeolekuorganid ja NLKP, kes üritasid sellisel viisil ära hoida NSVL lagunemist
kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise põhjused Seniste liitlaste suhted teravnesid. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. Seal rakendati stalinistliku vägivallapoliitikat. Rumeenias toimus esimene küüditamine 1945. Sellele järgnesid teised Ida-Euroopa riigid. See omakorda tõi kaasa totalitaarse reziimi rajamise neis riikides ning lisaks juurutati nõukogulikku majandussüsteemi. Neid enda mõjule allutatud riike hakkas Moskva nimetama rahvademokraatiamaadeks
lahkus Saksamaale. Nõnda kaasati puhkenud sõtta Poola ja Taani. 2.augustil 1560 pidas ordu Härgmäe lähedal viimase välilahingu, saades ülekaalukalt vaenlaselt lüüa. Samal kuul langes Vene vägede kätte üks tugevaimaid linnuseid- Viljandi. Sama aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Oktoobri keskpaigas asusid talupoegade salgad piirama Koluvere linnust, kuid ootamatu rünnaku käigus nad hävitati. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallin ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunin 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november 1561 sõlmiti Vilniuses leping, millega nii ordu kui ka Riia peapiiskopkond viimase veel iseseisva Liivimaa riigina andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Vana-Liivimaa oli langenud. Ordu ja peapiiskopkond olid Poolal, Tallinn koos läheme ümbruskonnaga oli Rootsil,
isikuvõim.Kommunistlik partei kontrollis kõikeholmav majanduslik, sotsiaalne, pliitiline ja vaimne kriis. kogu ühiskonna poliitilist- ja d) Dissidentlus ehk teisitimõtlemine tekkis nõukogude ühiskonnas 1960. aastatel, seoses tagurluse vaimuelu.Partei oluliseks toeks kõikides pealetungiga stagnatsiooniajal.Dissidendid olid eelkõige haritlased, kes taotlesid ühiskonnaelu riikides said liberaliseerimist, tsensuuri lõpetamist ja püüdsid nõukogude elu hinnata realistlikult, st tegid tõele näkku julgeolekuorganid.Ühiskonda aitas vaos vaadates õiglast ühiskonnakriitikat. Nad levitasid artikleid ja väljaandeid kus kajastati nõukogude hoida range tsensuur ja ulatuslik ühiskonda tõepäraselt. Nad püüdsid teavitada läänemaailma inimõiguste rikkumisest NSV Liidus. Võimud
Suurimad monopolid olid: Morgan- ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate kompanii jm.) Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil) USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid. Ameerika poliitiline süsteem 1900a. Presidendiks valiti vabariiklane William Mc Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud USA-Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud ameeriklaste hulhas populaarne ning kindlustas vabariiklaste võimu. 1901 aga Mc Kinley mõrvati Buffalo näitusel ja tema asemele tuli Theodor Roosevelt, kes alustas võitlust monopolide vastu (monopolide vastu algatati 46 protsessi). 1912 sai presidendiks W.Wilson. Tema valitsus võttis vastu trustidevastase seaduse, mis ei olnud mõeldud monopolide likvideerimiseks, kuna suurtootmine oli USA´le jätkuvalt kasulik. SAKSAMAA
3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar. Seaduseelnõu omandas seaduse jõu peale tsaari kinnitust, tsaaril oli õigus saata
Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased. Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes kirikuõpetajaks saab. 18.saj I poolel tekkis luteri kirikus vool pietism. Pietistidest kirikuõpetajad taotlesid, et inimene ei õpiks ususeisukohti pähe, vaid oluline on neid selgitada ja kontrollida, kuidas inimesed neist aru saavad. Pidasid vajalikuks ka talurahvakoolide rajamist, sest seal sai õpetata lugemist ja usust aru saamist. Pietismist kasvas välja hernhuutlaste (vennastekoguduste) liikumine, mis levis talupoegade seas. See tekkis Saksamaal Herrnhuti asulas. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu. Toonitati 1) vaga ja jumalakartlik elu, 2)
Sotsiaalsed utoopiad. Ülistavad proletariaati, aga ei toeta ühe klassi valitsemise ideed. Pahempoolne ja mässuline liikumine. Talupoegi peavad tagurlikuks jõuks. Noor-Eesti ja esseeride ideoloogias oli kokkupuutepunkte (esseerid – sotsialistide- revolutsionääride partei Venemaal. Nõudsid täielikke poliitilisi vabadusi ja demokraatlikut vabariiki ja maa natsionaliseerimist. Pooldasid aga individuaalset terrorit. Eestlaste jaoks oli oluline see, et esseerid olid ainsad, kes taotlesid Venemaa föderaliseerimist.) Sotsiaaldemokraadid-tsentralistid (VSDTP), oli alates 1902.a Eestis kohal. (VSDTP loodi 1898.a. Minskis ja II kongressil 1903 Brüsselis toimus partei tegelik vormistamine ja põhikirja vastuvõtmine, seal jagunes ka partei kaheks, vasakäärmuslased ehk bolševikud eesotsas Leniniga ja Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatide pooldajad- menševikud). 4 Ei taotle Eestile rahvusautonoomiat
Kodanikuvabadused, sh trükivabadus. Põhimõtteliselt veretu Mõisted: Merkantilism- 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil . Merkantilism peab oluliseks riigi sekkumist majandusse, sest turu isereguleeruv olemus ei ole piisavalt usaldusväärne Valgustatud monarhia- on ideoloogia, mis kujunes 18. sajandi esimesel poolel. Valgustatud absolutismi ideoloogid peavad riigile ja rahvale parimaks valitsejaks haritud ja reformimeelset piiramatu võimuga monarhi. Üks teooria peamiseid kujundajaid oli prantsuse filosoof Voltaire. Valgustussajand- 18
Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18.saj võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj I poolel, teine teisel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele. Pietistidel õnnestus ristiusku rahvale lähemale tuua ja mõistetavamaks teha. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõiges on süüdi tlp, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Nt Torma pastor J.G. Eisen von Schwarzenberg
-Pingete teravnemine vaheldus pingelangustega ja ajutiste suhete soojenemistega, mis sõltus sisepoliitilisest olukorrast NL-s ja USA-s. -NL ja USA suhete jahenemine sai alguse II MS lõpul Potsdami konverentsil. Külma sõja põhjuseks oligi kahe vastandliku leeri kujunemine peale II MS. II MS ajal võitlesid NL, USA jt ühiselt Sks vastu, peale sõja lõppu lõid välja ka seni tagaplaanile jäänud omavahelised vastuolud. Nende vastuolude põhjused: lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist Ida-Eur-s. 1946 a deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu. -Külma sõja vormid: 1.Ideoloogiline võitlus – NL propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi õpetus ja varem või hiljem ootab kogu maailma kommunistlik tulevik ; Lääneriigid kaitsesid demokraatia ja vabaturuühiskonna väärtusi ; puudutas kirjandust, massiteabevahendeid, teadust, kontrolli oma elanikkonna meelsuse üle. 2.Võidurelvastumine
Suure sõja kutsus esile võitlus Hispaania pärandi ümber. 1700.a. suri Hispaania kuningas Carlos II, kelle ei olnud meessoost pärijat. Kuna Louis XIV oli abielus Hispaania kuninga õega, võis Prantsuse prints olla Hispaania, maailmariigi, pärija. Tegelikult oleks see tähendanud Hispaania ja selle valduste (Itaalia riigid, Lõuna-Madalmaad, Ladina-Ameerika jm.) liitmist Prantsusmaaga. Selle vastu astusid välja väga paljud Euroopa riigid. Hispaania trooni taotlesid ka Austria Habsburgid. Prantsusmaa peavastaseks aga oli Inglismaa. 1701.a. algas suur sõda, mis läks ajalukku Hispaania pärilussõja nime all. Sõja aögus oli Prantsusmaale edukas, kuis siis sai raha otsa ja Prantsusmaa, kes sõdis koos Hispaaniaga, osutus väljakurnatuks. 1704.a. vallutasid inglased Gibraltari. Prantsusmaad ähvardas sõjaline katastroof. 1710.a. toimus aga Inglismaa poliitikqas muudatus. Võimule tulnud tooride partei pooldas heade suhete loomist Prantsusmaaga
miitinguid, esitati nõudmisi nii majandusliku kui poliitilise olukorra tervendamiseks, leidsid aset kokkupõrked politseiga. Tallinnas levis töölisliikumine teistesse linnadesse, eriti Narva. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond. Vabrikutööliste eeskujul alustasid streike mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse nende elutingimusi. Revolutsioonilise liikumise üheks enamlevinud vormiks said palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimehe" ringkonnad taotlesid üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, samuti mõõdukat maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" ümber koondunud haritlased nõudsid konstitutsiooniline monarhia kehtestamist Venemaal ja kodanikuõigusi, samuti omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja kohtureforme, mis annaksid eestlastele senisest avaramad tegutsemisvõimalused. Oktoobris alanud ülevenemaalise raudteelaste streigiga ühinesid ka Tallinna töölised
Tänu riiklikule tagatisele elavnes uues süsteemis Tuleks kasut.inflatsiooni (devalveerida raha, mille tulemusena 5) Füsiokratism oli majandusteooria mille kohaselt rahvuste suureneb raha mass, raha muutub odavamaks).Kui majandustegevus. Prantsuse Ida-India kompanii, Inglise Ida India rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest (nad taotlesid inimeseletuleb>odavrah,ostetakse>,tootmine elavneb,tööpuudus kompaniiookeani taha. põllumajanduse eelisarendamist teiste tööstusharude kõrval) väheneb,Raha hakkab uuesti ringlema.Infl.mõõdukas,välja Atlandi kaubandussüsteemi kaupade liikumine uues Lõid õpetuse puhasproduktist,kapital,mis on kaubandussüsteemsEuroopast valmistoodang
Siin aitas teda isa, kes võttis poja vaimulikukohustusi enda peale. Kuuekümnendate aastate alguses omandas võitluses segregatsiooniseaduste vastu laia leviku otseste mittevägivallaaktsioonide vorm. Dr. Kingi loetakse istumiskampaania initsiaatoriks. Tema üleskutsel istusid neegrid kohvikutes ja sööklates laudade taga , kus teenindati ainult valgeid. Nad läksid ,,valgetesse" kauplustesse, raamatukogudesse, taotlesid vastuvõtmist koolidesse, mis rakendasid segregatsiooni. Ent need seadusega lubatud aktsioonid ei mahtunud rassistide ,,õigusnormide" raamidesse. USA Ülemkohus oli juba 1954.aastal kuulutanud segregatsiooni koolides konstitutsioonivastaseks. Selle otsuse elluviimise eest tuleb aga pidada pikka ja rasket võitlust. Osariikide õigustele viidates löövad Lõuna rassistlikud võimud vihaseid ,,tagalalahinguid". Kuid mitte alati ei lõppenud võitlus neegrite võiduga
Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid pigelised ja sageli vaenulikud. Kuna suurem osa kodanikke olid siiski plebeid, oli patriitsidel nende nõudmistele raske vastu seista. Esimene õigus, mille plebeid suutsid saavutada oli õigus enda seast valida rahvatribuunid (tohtisid keelata riigiamentnikke või senatid võtma vastu otsuseid, mis plebeidele kahjulikud olid). Kuna plebeid kartsid patriitside omavoli seaduste tõlgendamisel,
tõendatust ja tegi otsuse Legisaktsiooniline protsess (451/450 eKr) Fikseeritud XII tahvli seadustes Kuulus ius civile alla Suuline protsess, aluseks legis actio Protsessivormid: Hagid asja sisuliseks arutamiseks / tunnustushagid: Legis actiones per sacramentum: Protsessi kaotaja kaotas sacramentum’i; Otsuses tuvastati fakte, mitte ei määratud õiguslikke tagajärgi; Protsessi pooled taotlesid kohtuniku määramist; Kasutati eelkõige päranduse jagamisel kaaspärijate vahel, hiljem ka kaasomandi jagamiseks; Algul vaid kindla rahasumma nõudmiseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse määrata ise; Võis nõuda ka millegi väljaandmist Legis actio per condictionem: Hagi võla tagasinõudmiseks, legisaktsioonihagidest noorim, tuleneb teadaandest kostjale tulla 30 päeva
ega sotsiaalkindlustuse süsteeme. Liberaalid jäid aga seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandusega sotsiaalsuhetesse. 1830. aastatel tekkinud sotsialistliku voolu esindajate arvates p õhjustas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus lüga suurt ebavõrdsust. Majanduselu tuli nende arvates allutada kogu ühiskonna huvidele. Sotsialistlikke õpetusi on mitmeid, kuid põhimõtteliselt jagunevad nad kaheks: 1. revolutsioonilised voolud, mis taotlesid kiirel ja vägivaldsel teel õiglase ühis konna rajamist; 2. reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kauge masse tulevikku. Vastandina liberaalidele ja konservatiividele eitasid sotsialistid rahvuslust, selle asemel rõhutati töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust: ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" MARKSISM 1840
Avalikus elus domineeriv bürokraatlik eliit=konservatiivsed patrioodid (kohalik päritolu ja Oslo ülikool). Oluline sisepoliitiline küsimus Rootsi kuninga võimupüüete väljatõrjumine. I Ametnike riik (1814-1884) Jäik sisepoliitiline konservatism takistas demokraatia laiendamist. Sisepoliitikas vastasrinne kujunes 1830-40ndatel aastatel=liberaalne põhiseaduslik suund. Parlamenti jõukad talurahvasaadikud, kes taotlesid progressiivset riiki. Linnade keskklass ja akadeemilised haritlased taotlesid valimisõiguse laiendamis ja parlamentalismi. Tööliste, renditalupoegade, maata maaelanike eesmärgiks poliitilise süsteemi ja ühiskonna demokratiseerimine. Norra ajaloo periodiseerimine: Pöördelised 1840. ja 1880ndad aastad. 1840. aastatel käivitus jõuline uuenduspoliitika majanduse ja rahvahariduse valdkonnas ja hoogne rahvuskultuuriline liikumine. Praktiline Norra rahvuse rajamine. Suhtumine uniooni kujunes ümber 1880.aastatel, pooldas bürokraatlik liit ja jõukad
2. Muinasaeg muinasaeg algas esimeste inimeste tekkimisega vähemalt 2 miljonit aastat tagasi. lõppeb esimeste kirjalike ülestähenduste ilmumisega 3000 eKr vanaaeg algas 3000 a eKr kirja leiutamisega lõppes 476 a. Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega keskaeg algas 476 Lääne-Rooma keisririigi langusega lõppes 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse, ning renessanssi levikuga uusaeg algas 1492 suurte maadeavastuse ja renessanssiga lõppes 1914 Esimese maailmasõjaga lähiaeg algas Esimese maailmasõjaga 1914 lõppes 1991 Eesti iseseisvumisega Kuidas kujunes usk? Suremise tõttu. Hakati arvama, et meil on hing, mis pahaseks saades jätab keha maha ja inimene sureb. Selle takistamiseks hakati palvetama ja uskuma jumalatesse. Kuidas kujunes kunst? Inimesed tahtsid kogetud hetki jäädvustada ja loodusest leitud materjalidega, mis andsid teatud viisil värvi, maaliti koo...
Autoritaarsete reziimide puhul teenis diktatuur konservatiiveid eesmärke, oli traditsiooniliste väärtuste ning sageli ka välja kujunenud sotsiaalse struktuuri säilitamise vahend. See tuli saavutada revolutsioonita ja rahvamasse üles kütmata. Enamik võimust koondatud ühe isiku või isikute kätte, poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarsed reziimid taotlesid muutusi, neil olid palju radikaalsemad programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult "revolutsioonilist liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
