1. "Midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema." - Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus IV" 2. "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud." - Erich Maria Remarque "Triumfikaar" 3. ,,Kui plaan A ei peaks töötama, siis on tähestikus ju veel 31 tähte" J.Palmer 4. . ,,Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuste piiridest" J. Locke 5. ,,Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust." Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" 6. ,,Surra pole midagi, hirmus on mitte elada
ka iga inimese jaoks midagi erinevat. Vana-Kreekas peeti vabaduseks orjatööst vabaks saamist. Oma olukorra kergendamiseks hakkasid orjad filosofeerima ja oma oskusi ka teistele õpetama, selle tulemusena pääsesid nad ränkraskest orjatööst ja said eelnevaga võrreldes palju kergemini läbi. Ka eesti talupoegadele tähendas vabadus raskest tööst pääsemist. Nende jaoks oli alterna- tiiviks linna õppima minemine. A.H. Tammsaare „Tõde ja õigus“ sarjast tuntud Indrek peegeldab selgelt tolle aja elu ja korda. Kuigi paljudel ei olnud võimalust linna pääseda, siis oli õnnelikke erandeid. Tänapäeval on hariduse saamine üpris lihtsaks tehtud. Eesti inimestel on õigus tasuta haridusele ehk seaduse ees on kõik võrdsete võimaluste stardiplatvormil. Kuid tänapäeva inimese jaoks tähendab vabadus hoopis midagi muud, kui 19.saj talupojale. Hariduse ja vabaduse vahel on lõpmatu ring
30.aastat tagasi, mil isa oli 12-aastane, pidi ta alati pärast koolist tulekut lehmi karjatama, kuna see pidi enne pimedat tehtud saama.Tihtipeale jäi õppimine alati hilisöösse või jäeti üldse tegemata. Selline elukorraldus on välja kujunenud juba sajandeid tagasi, ning mis pole hea algus õpetama lapsele,et töö on haridusest tähtsam.Kodusest kasvatusest sõltub, kui hästi saab laps iseseisvalt elus hakkama. Anton Hansen Tammsaare teoses ``Tõde ja õigus`` ütles Andres lause ``Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus``.Igal inimesel on elus erinevad eesmärgid ja arusaamad, erinevad unistused ja lootused.Inimestel on erinevad ideaalid. Näiteks õpetaja amet olla klassi lemmik, austatud ja lugupeetud, on tema unistuseks. Kui selline staatus kunagi saavutatakse, ollakse oma töö üle uhked ning seda hakatakse ka armastama.Andres ``Tõest ja õigusest`` vaevalt seda ise uskus, sest terve oma elu rabas ta
NOOR-EESTI (Noor-Eesti tähistab eestikeelse linnakultuuri algust, modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle, eesti keeleuuenduse raamliikumist.) Aeg:1905-1915 Liikmed:G.Suits, Fr.Tuglas, B.Linde, J.Aavik, V. Grünthal-Ridala, A.Kallas, J.Oks. Nooremad liikmed: J.Semper, A.Alle. (Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare.) Stiil:Modernism. Eesmärk:Avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Uuendada kujutavat kunsti ja muusikat. Tähtsus:Esindab uut põlve, st uut vaimu, veel enam uut inimest. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuurpoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
http://libcom.org/files/imagecache/article/images/library/a_farewell_to_arms_0.jpg http://joegleason1982.files.wordpress.com/2011/03/theoldmanandthesea.jpg Luuletajad W. B. Yeats Ezra Pound T. S. Eliot E. M. Rilke P. Valery André Breton V. Mayakovski http://www.manray-photo.com/catalog/images/photos/new_photos/M072903_lg.jpg Eesti kirjanikud A. H. Tammsaare A. Adson A. Gailit K. Ristikivi F. Tuglas H. Runnel B. Alver J. Kaplinski M. Under J. Viiding K. Lepik P.-E. Rummo http://www.vanaraamat.ee/data/16022010790.jpg?raamat=Tode-ja-oigus-1-5 ARHITEKTUUR Struktualism L. H. Sullivan Konstruktivism F. L. Wright Formalism L. Miels van der Rohe Bauhaus C.-É. Jeanneret De stijl H. A. H. Aalto ( Le
oluliselt muutunud. Millised murrangud on ühiskonnas toimunud? Selleks, et mõista toimunud muutusi, peab vaatama ajaloos toimunud sündmusi. Kuni 1917. aastani polnud Eestis naistel õigust hääletada, neil ei olnud võimalik valida, kes nende riiki juhvivad. Aastasadu levinud arvamus, et naistel pole ei vaimselt ega füüsiliselt enamaks võimelised kui laste kasvatamiseks. Kui oli vaja millegi üle otsustada, tegi seda naise abikaasa või tema meessugulane. Anton Hansen Tammsaare, Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke, on kirjeldanud oma epopöas ,,Tõde ja õigus" naiste eluolu just sellisena. Näiteks Mari, kes väikeste laste kõrvalt päevad läbi tööd teeb. Ei temalt ega teistelt naissoost isikutelt midagi enam ei oodatudki. Olukord päris elus ei erinenud sellest eriti. Märgatavad muutused hakkasid toimuma nii esimese kui ka teise maailmasõja ajal. Kui enamik töövõimelisi mehi mehi läksid sõtta, ei jäänud naistel muud üle, kui pidid ise hakkama
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks
Riigivanem 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud ajalehed suleti, riigi kontroll kehtestati kõikidel alualadel, demo. kord asendus autoritaarse diktatuuriga. Oma võimu kindlustamiseks lasi Päts koostada põhiseaduse. (vaata mõistet PÕHISEADUS). Kultuuritegelased/organisatsioonid/haridus Harri Moora (arheoloog), Ludvig Puusepp (arstiteadlane), Ernst Öpik (täheteadlane), A. H. Tammsaare (,,Kõrboja peremees"), O. Luts , Mait Metsanurk (,,Ümera jõel"), Konrad Mägi (kunstnik), Eduard Wiirat (kunstnik). Organis.: Noored Kotkad (eesmärgiks oli kasvatada eesti meesnoori tublideks kodanikeks patriootlikus vaimus. Kodutütred (valmistada noored neiud eelseisvaks eluks ette patriootlikus vaimus. H: algkool (6.klassi ja kohustuslik), gümnaasium (5.klassi ja tasuline), ülikool, erialakoolid (ka peale algkooli).
Tänu sellele mõisteti neid paremini ning neile oli kergem andeks anda. Nende kahe näite põhjal võiks väita, et armastus ja andestus käivad käsikäes, nad võidavad kõik. Kuid mis saab siis, kui ei suudeta andestada? Kas võib esineda ka olukordi, kus armastus inimesed hukutab? Selliseid näiteid, kus inimesed üksteisele ei andesta, võib igapäevaelus kohata naabrite läbisaamises. Isegi kõige lihtsamad sõnad:"Palun vabandust!" lasevad end mõnikord kaua oodata. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" loob hea ettekujutuse naabrite alalisest tülitsemisest, kus ükski pool ei suuda teisele ei andestada ega andeks paluda, vaid soovib alati kätte maksta. H. Balzaci romaan ,,Isa Goriot" on hea näide n.ö ahviarmastuse kohta. Isa Goriot` armastus oma tütarde vastu oli nii suur, et ta andis neile andeks kõik halva, mis nad talle olid teinud. Tegelikult pettis ta aga ennast ning kujutas ette, et tütred temast veel hoolivad. Selline
Kuidas käituksin Katku Villuna? A.H. Tammsaare romaanis"Kõrboja peremees"on juttu lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nüüd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada
Kultuur vaikival ajastul "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta (Päts saatis selle 1934.a. sügisel tähtajatult puhkusele, kuna Riigikogu oli hakanud kritiseerima Pätsi tegevust ja nõudis demokraatia taastamist), kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud),vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Hariduselu Eesti koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. 1934. aastal tehti reform, mis ei läinud küll nii, nagu pidi. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Tänu nendele kahele osutuski võimalikuks gümnaasi...
Alari Allik. ,,Miks linnud ikka veel laulavad?" Võtsin artikli ajakirjast ,,Vikerkaar". Mulle tundus see kõige filosoofilisem neist mis ajakirjas olid (teised olid A.H. Tammsaare loomingust, rohkem siiski kirjandus). Oma artiklis kirjeldab autor Peeter Lauritsa ja Ain Mäeotsa fotosid (Mullatoidu restoran). Jubedad pildid olid, millel kujutati inimesi, keda on tabanud äkksurm. Kirjatöö pealkiri on võetud mingisuguse romaani alguses olevast luulereast: Miks linnud ikka veel laulavad? / Miks päike ikka tõuseb? / Kas nemad siis ei teagi / maailm on juba lõppenud. Päris mõtlemapanev luuletus, aga tegelikult täiesti tõsi,
linnas teha. Paljud noored, kes on suured peohuvilised liiguvad nädalavahetusete öösel linna peal ringi ning tarbivad ka alkoholi, mõned oskavad juua, kuid paljud ei suuda oma piiri tunnetada ning see võibki teistele inimestele ohtlikuks muutuda. Kuna ilmselgelt purjus inimene ei vastuta sageli oma tegude eest, ning hommikul üles ärgates ta oma pahategu ei tunnista, kuna ta lihtsalt ei mäleta seda. Alles käis ajalehtedest läbi, kus räägiti, et Tallinnas Tammsaare pargis on tapetud juba viis inimest ning seda pussitamise läbi. Ja seda kõike noorte ööelu tõttu ning milles oli mängus ka alkohol. Väga suureks ja karmiks probleemiks Eestis ning ka mujal maailmas on kindlasti narkootikumid. Eestis ei ole ju see ebatavaline, kui mõni on kuskil tänaval üledoosi saand. Paljud on nii pilves, et ei saa midagi aru kus nad on ning miks nad seal on, paljud on kuskil kangialustes pikali ning ootavad, et keegi neile kiirabi
Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 2. märts 1886 Võnnu kihelkonnas, Tartumaal (praegu Põlvamaa) ja suri 15. aprill 1971 Tallinnas. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuni aastani 1923 kandis ta nime Friedebert Mihkelson või Michelson. Ta oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis, kus sai venekeelse hariduse ja seejärel Uderna ministeeriumikoolis. 1901. aastal suundus ta Tartu linnakooli. Seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal kirjutas ta proosaluuletuse "Meri". 19061917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tema eestvedamisel rajati legendaarsed kirjandus...
Keegi ei arva ju praegusel ajal, et diktaatorlik või türanlik valitsemisviis oleks õige või kahtleks Madonna kuulsuses maailmas. Kui mõningatele inimestele tähendab massikultuur sellist inimtegevust ja sellega kaasnevat tagajärge, mis meeldib tavainimestele ehk suurele osale rahvastikust, siis on olemas ka inimesi, kelle jaoks massikultuur tähendab juba midagi erilist, suure tööga tehtut ja väärtuslikkust tippude tippu. Viimastega nõustub ka Tammsaare, kes on öelnud : " Mass ei tähenda vaid harimatuid." Massikultuuri halvustatakse sageli nime pärast, aga mass ei ole ju alati tingimata rämps, vaid ka sellel on omad tasemed. Kui on hästi tehtud on väga hea, rahvale meeldib ja kõik on õnnelikud. Kuid mis halvasti tehtud, sees kipubki halvaks jääma. Levinud vahetegemine kõrgkultuuri ja popkultuuri ehk massikultuuri vahel seisneb selles, et kõrgkultuur on loodud kunstiloomise enda eesmärgil, massikultuur aga on suunatud raha
selle hetkeni pidada suures osas vaid mõttemänguks. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust kujutanud inimeste üksteisevaheliseks võitluseks.
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
Mis siis on see armastus, mille poole püüeldakse ning mida nii väga otsitakse? Minu emakeele õpetaja ütles kord, et liigne lähedus tapab armastuse. Need sõnad jäid mul peas kumisema ning terve päev mõtlesin selle lause üle. Üks minu endagi suhe oli lõppenud selle vea tõttu, kuid põhjusest sain aru alles liiga hilja. Suhtes on tähtis eemalolek, sest paraku mõlemapoolsed suured tunded lämmatavad teineteist, kui ei ole mingisugust vabadust. Sama lugu juhtus ka Tammsaare romaanis "Elu ja armastus" Irma ja Rudolfi vahel. Irma jaoks oli see esimene suur armastus ning ta tahtis kõike kogeda, koguaeg oma kallima juures olla. See aga tüütas Rudolfi ära ja suretas tema tunded, kui neid üldse oligi. Suurim viga, mis naised teevad, on oma mehe järgi jooksmine. Paljud meist arvavad, et kui armastad, pead iga vaba hetke veetma oma mehe kõrval, sest see ongi ju armastus. Kuid tegelikult näitab armastust vabakslaskmine. Napoleon on öelnud, et
23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti poliitiliste õiguste laiendamist Nõukogude föderatsiooni raames, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja stalinismi ohvrite rehabiliteerimist 13. aprill E. Savisaar tegi telesaates "Mõtleme veel" ettepaneku legaalse opostisiooni Rahvarinde moodustamiseks 14.17
seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tammele Urvastes Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Eesti kirjandusklassik Vaade Vargamäele Rahatähe esiküljel on Eesti helilooja Rudolf Tobiase (1873-1918) portree. Vinjett rahatähe tagaküljel kujutab Estonia teatri hoonet Tallinnas. Lydia Koidula (1843 1886) Eesti luuletaja ja näitekirjanik Vaade Põhja-Eesti paekaldale Carl Robert Jakobson (1841-1882) Eesti poliitik, publitsist, kirjanik ja põllumajanduse arendaja Lendav suitsupääsuke Eesti maastiku taustal
· Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja tegelaste vahelised võitlused, kus sageli leitakse konfliktist väljaspääs Tuntumad autorid: · Denis Diderot " Palju ja palju veel" · Anton Hansen Tammsaare "Kuningal on külm" · Eduard Vilde "Tabamata ime" Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel kangelane/sed satub väljapäästmatusse olukorda ja hukkub ebavõrdses võitluses. · Tragöödia tekkis juba Antiik-Kreeka ajal Dionysose pidustustel, kus korraldati ka tõsise sisuga teoste võistlusi. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. · Zanri läbimurre toimus 16.-17. sajandil inglise kirjanduses (William Shakespeare).
’’ Kas see tähendab siis, et kui kallim on määratud vangistusse, siis peaks tema hingesugulane elama igaveses üksinduses, kuna selline saatus on tema kaaslasel? Ei. Armastus on puhas, see on kannatus nendele, kes lasevad sellel muutuda paheliseks. Head asjad on vaeva väärt ja nõnda on ka suhte säilitamisel, sellega tuleb tegeleda. Mõningate mõõnade kogemine on paratamatu, kuid tänu neile saab tunda suuremat rõõmu tõusudest. Nagu Tammsaare ütles: ,,Suurim õnn on armastus.’’ Seega need langused on kokkuvõttes seda väärt. ,,Meister ja Margarita’’ on üks selliseid teoseid, mida võib lugeda ükskõik millisel ajastul ning siiski tõmmata paralleele. Kõik eelnevad näited kehtivad endiselt ka tänapäeval. Lisaks tuli teosest välja, et abielu ei tähenda armastust. Nii meister kui ka Margarita olid abielus olnud, kuid olid õnnelikud vaid koos olles.
astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eestikeelsed trükised Rohkesti ilukirjandus ja populaarteaduslikke väljaandeid Ajalehed ja ajakirjad Eesti ilukirjanduses valitseval kohal proosa, realistlik romaan Populaarsed Eesti kirjanikud Anton Hansen August Mälk Tammsaare Kõrgelt tunnustatud kirjanikud Näitekirjanduse taassünni ja edendamise alusepanija Hugo Raudsepp – rahvalikud komöödiad Luule areng – Marie Under, Henrik Visnapuu Noorem põlvkond – Heiti Talvik, Betti Alver Hugo Raudsepp Marie Under Betti Alver Muusika Noored helikunstnikud Eesti muusikasse lisandusid sümfoonilised suurvormid, kammermuusika, koori- ja soololaulud.
Kuhu on võimalik areneda ja mis on jäänud tahaplaanile? Kui on ülikooli haridus käes, siis ootab ees tööturg. Sellest algabki elutee käik unistuste poole. Tänapäeval on enamus unistusi rajatud ikka materiaalsuse peale. Tahtmine on lihtsalt elada õnnelikku, väärtuslikku ja head elu. Väga paljudest oludest oleneb rahakoti paksus, mis valdavalt pakseneb tavalisel inimesel ikka lihtsalt tööga. ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus" nagu Anton Hansen Tammsaare ütleb raamatus ,,Tõde ja õigus". Seda ütlust saab võtta siin kirjandis sümbolitena. Tööga pakseneb rahakott, mis on raske, aga siis saab unistusi täide viia. Kui aga rääkida unistustest, siis ei saa mõelda nende all ainult suuri ja tuleviku unistusi. Saab rääkida ka utoopiast, mis ei tundu reaalne, aga tuleb elus hetki, kus midagi imelist toimub ja sel hetkel meenub, et see oligi unistus. Mina saan öelda selle peale, et minu unistus oli pääseda pildina ajalehte
Sageli pingutavad inimesed karjääri nimel. Me näeme palju vaeva sobiliku töö ja palga otsimisega. Paljudel on soov algselt saavutada majanduslik kindlustatus, et ei peaks muretsema, kuidas elus toime tulla. Selle jaoks on aga vaja stabiilset tööd ja sissetulekut. Nähes vaeva karjääri nimel, ei suudeta keskenduda muudele eluvaldkondadele. Pärast seda saab alles asuda järgmise eluetappi juurde, olgu selleks siis pere, seiklus, tervis või midagi muud. Eesti kirjanik Anton Hansen Tammsaare on ka öelnud: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“ Inimesed püüdlevad kindla ja stabiilse töö poole, et kindlustada oma tulevikku. Inimesed väärtustavad perekonda. Pere on just see, kes ootab, hoolib ning toetab igas olukorras. Inimesed püüdlevad hea elu poole, kuid selle jaoks on vaja rõõmu ja rahulolu. Seda pakub kõige enam perekond, kus lapsed toovad naeru ja sära meie igapäeva ellu. Sageli
Rõõm ja mure Vargamäel Elus on kokku loodud alati kaks poolt. Pole olemas head ilma halvata ja rõõmu ilma mureta. Ka raamatu ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas olid rõõmud ja mured Vargamäe tegelaste eluga seotud. Seal valati pisaraid nii murest kui rõõmust. Nuteti ka seepärast, et ei osatud rõõmu tunda sellest, mis oli aastaid tagasi. Vargamäel oli neid õnnelikke hetki vaid käputäis. Muresid sealjuures tuli aga kahekordselt. Vargamäele kolinud Andres unistas kohe algul, et mis oleks, kui ükskord oleks kogu Vargamägi tema oma. Sellest sai tema elu eesmärk. Ta armastas oma maad, kuigi pidi sellega kurja vaeva nägema, et see vilja kannaks. Tema rõõmuks oli töötamine oma Vargamäe aladel. Ta tundis rõõmu kivide tassimise üle või põllule kraavi kaevamisest. Tammsaare tuntud tsitaat ''..tee tööd, siis tuleb ka armastus...'' oli justkui Andrese salajane lootus. Ta nägi kõvasti vaeva ja tegi palju...
numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Noor Eesti viis kultuuri uuele tasandile. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Tähtus: tõsteti esile noori autoreid
Naiste elu Vargamäel A.H.Tammsaare pööras oma romaanis ,,Tõde ja õigus" suurt tähelepanu meestele ja nendevahelistele suhetele, kuid võib väita, et Vargamäe naistel oli ka oluline roll. Keskset rolli mängivad romaanis Vargamäe talude perenaised Krõõt, Mari ja Pearu abikaasa, kelle nime, muide, kordagi mainitud pole, kuid keda mees hellitavalt oma ,,lambasihvriks" kutsub; nende tütred ja keelekandjast saunanaine. Iga õrnema soo esindaja natuur on omanäoline, kuid ülesanded ja tõekspidamised sarnanevad. "Iga eduka mehe selja taga on naine"- ütleb meile rahvasõna. Naiste esmane roll oli kuulutada meestele. Kuna tollaja kombed pooldasid, et perepea on alati mees, kellel on võim kogu maja üle ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke ...
Milline on eestlane ”Tõe ja õiguse” põhjal? Eestlased on tuntud kui töökas rahvas, kes on vaiksed ja endasse tõmbunud. Eestlane ei ole külalislahke ja pürgib igal alal esimeseks. Anton Hansen Tammsaare teos „Tõde ja õigus“ on realistlik teos, mis räägib tüüpilistest eestlastest ja nende katsumustest. Teose peategelased on naabrid Andres Paas ja Pearu Murakas, kes ei suutnud ilma tülitsemata kõrvuti elada. Läbi Andrese ja Pearu tegelaskujude toon välja autori nägemuse eestlastest. Andres oli sihikindel mees, kes tuli linnast ära maale. Ilma erilise varanduseta ostis ta endale talu. Ta tahtis küll tervet Vargamäge, et elada seal omasoodu, aga teine mees oli ette jõudnud.
Jutustus-,,Kui päike läheb looja" . Anton Hansen Tammsaare-,,Tõde ja õigus"-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Tammsaare kirjutanud 2 näidenit:"Juudit" ja ,,Kuningal on külm" , mõlemad on piibliainelised.Juudit on tegel. piiblist, kes päästab oma rahva. Külaolustikulised novellid ja jutustused:"Kilgivere Kustas","Mäetaguse vanad" , ,,Tähtis päev" Romaan- ,,Kõrboja peremees" , ,,Põrgupõhja uus vanapagan"-ühiskonnaelu arvustav. Peet Vallak-al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu ,,Must rist" Novellikogud: ,,Epp Pillarpardi punjaba potitehas" ja ,,Ajude mäss". tema stiil-
kirjutasid Tartu ja Tallinna tippautorid. 1938. aasta XI üldlaulupidu Tallinnas. 23.-25. juunil osales XI laulupeol Tallinnas 569 koori ja orkestrit, kokku üle 17 500 esineja. Koore juhatasid dirigendid Evald Aav, Juhan Aavik, Gustav Ernesaksa, Verner Nerep, Tuudur Vettik ja Juhan Simm. Orkestreid juhatas Raimund Kull.Üldlaulupeo repertuaar valiti Eesti heliloojate loomingust. Sümfooniaorkestrit juhatas dirigent Olav Roots. 1940. aasta Suri A. H. Tammsaare. 1. märtsi õhtul suri Tallinnas 62-aastasena südamerabandusse kirjanik A. H. Tammsaare. Ta elas murelikult ärevatele aegadele kaasa ja enne surma põletas oma dokumentatsiooni. A. H. Tammsaarele korraldati riiklikud matused ja Eesti ajakirjanikku saatis 5. märtsil Estoniast viimsele teekonnale umbes 10 000 inimest.
Hora ja F Srámeki luuletuste kogus "Kümme XX sajandi tsehhi luuletajat", M. Tsvetajeva "Luulet" ning rohkesti lastele määratud luule- ja proosaraamatuid, nt. P. Darie "Emaarmastus", Kim Si Söpi "Lood, kuuldud Kuldse Kilpkonna mäel", O. Drizi "Tsir-biri.bom", J. Kazakovi "Kuidas ma maja ehitasin", S. Marsaki "Jäätis" ja "Kuidas höövel tegi höövli", S. Tsornõi "Kui kõik on kodunt ära" jpm. Preemiad · 1986 Virumaa lasteraamatu preemia · 1992 A.H Tammsaare ja E.Vilde preemiad · 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia · 1999 J. Oro nim. lastekirjanduse preemia · 2005 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden · 2007 Muhvi auhind · 2008 Harjumaa kultuuri pärl 6 Ilmunud lasteluuleraamatud · Karune lugu(1975) · Hundi lugemine(1978) · Mooni avastamine(1978) · Väike ranits(1982)
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud)
ka saavutati. Koos võideldi "raba vastu", aga sellise raba vastu, mis pidi nad ikkagi lõpuks hävitama. Puudub üldine ideoloogiline programm ja ühiskondliku korra muutmise nõue. Oluline esimese ühiskondlike huvidega rühmitusena. Uue kirjanduse tähtsaim osa omandab kodanlusevastase orientatsiooni. Kirjandus süvendas kodanliku ühiskonna kriisi. Luule teadlikus eemaldumises kõnekeelst avaldus reaktsiooniline püüe, aga luule arenes muidu päris kõrgele. Tuglas ja Tammsaare arendasid novelli anri. Peale 1924. a. ülestõusu mahasurumist stabiliseerus kodanlus ajutiselt ja progressiivne kirjandus ei leidnud enam senist tuge. Mõned kirjanikud pöördusid formalismi ja jätkasid sama sisuga, aga kaugenesid lugejast (nt Semper ja Barbarus); mõned siirdusid looduseteemadele (nt Under). Kodanliku ühiskonna stabiliseerumine tõi järgmise ideoloogilise kriisi. (Ülesanne: vaadelda sotsialistliku realismi kirjanduskriitika meetodeid.)
oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus", mille eest pälvis 1920. aastal Nobeli auhinna. · Aastal 1945 viidi ta Oslo psühhiaatriakliinikusse ning sealt Landviki vanadekodusse. · Suri 19. veebruar 1952
majja, et pere rahvale rõõmu pakkuda ja vastutasuks saada head ja paremat. Kas venelased tähistavad Eesti Vabariigi aastapäeva kahekümnendal veebruaril, väga kahtlen selles, sest see on omane meile- eestlastele. Eestlaste traditsiooniks on olnud süüa jõulude ajal verivorste ja hapukapsast. unagised rahvuslikult meelestatud üritused ja vennastumine on vajunud unustusehõlma. Eestlasi ühendab töökus, millega me rajasime oma riigi. Ka Anton Hansen Tammsaare näitas oma suurteoses" Tõde ja õigus", kuidas Vargamäe Andres tegi päevast-päeva tööd, et tema lastel oleks kergem ja parem elu, kui tal. tööd tehes mõtles ta alati tulevastele põlvedele. Üheks põhiliseks ühendajaks on siiski meie keel. J. K. Jakobson väitis "Rahva suurimaks rikkuseks on tema keel, mida tuleb hoida puhtana, kaitsta võõrmõjutuste eest. Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb, ta peidab lõputut väge ja pühadust enese sees." Sellega tahtis
Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ekke Moor Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane.
,,Tõde ja õigus. Teine osa" A. H. Tammsaare Käisin 16. Septembril Tallinna Linnateatris vaatamas etendust ,,Tõde ja õigus. Teine osa". Etendus oli küll pikk kuid minu arvates oli see väga huvitav ja vaheajad olid hästi sätitud ja iga vaatus oli oma moodi üless ehitatud. Religioon on selle loo üks tähtsaid osasid mida Indrek lahendama ja kogema hakkab. Etendus algab sellega, et Indrek Paas tuleb härra Mauruse eestikeelsesse kooli õppima.
Usun et peaaegu kõik eestlased on vähemalt korra elus käinud mardi- või kadripäeval marti või kadrit jooksmas. Säilinud on ka mõni pulmatraditsioon. Heaks näiteks on kosjas käimine. Selle sündmusega tähistatakse naise mehele minekut mõne kosutava napsuga. Väidetavalt peaks nii olema noortel eriti pikk ning lilleline kooselu. 3. Iseloomusta tegelaskonda. Kelle iseloomustamisel on kasutatud karakterikoomikat? Tegelaskond oli minu arvates üsna sarnane A. H. Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelastega. Usun, et see on tingitud ajast, ning mõlemas teoses toimus tegevus Eesti ajal. Inimesed varastasid üksteise tagant ning tahtsid ainult endale heldet elu. Sellest hoolimata oldi väga kokkuhoidvad. Näiteks kui küll tuli laastav katk, prooviti tema vastu koos võidelda ning tänu nende kokkuhoidvusele saadigi lõpuks temast jagu. Karakterikoomikat on kõige selgemalt kasutatud Jaani puhul, sest ta oli kohe loodud küla lolliks
keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur · Eesti tearti professionaliseerimine · 1906 avati Vanemuise maja Tartus · 1911 valmis Pärnu Endla · 1913 avati Estonia teatrimaja Tallinnas Kultuur · Kirjanduses toimus üleminek rahvusromantiliselt ajalt realistlikule lähenemisviisile · 1905 Noor-Eesti · kerkisid esile sellised nimed nagu J. Liiv, O. Luts, M. Under, A. H. Tammsaare · Pandi alus ka eesti spordile Kultuur · 1906 toimus esimene eesti kujutava kunsti ja skulptuuri näitus · 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 avati Tartus Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Poliitilisi ja kultuurisündmusi 2006-2011, Triin Rannak, 12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,P...
seetõttu eelistavad tööl käia. Kuid kindlasti ei tohiks rahvastiku vähenemise probleemi panna üksnes naiste õlgadele, kuna riigi ülesanne on luua tingimusi, mis soodustaksid laste saamist ning suurendaksid rahvastikku. Eetilised hoiakud on ajaloo jooksul muutunud. Seda tõestavad ka mitmed kirjanduslikud väljaanded. Kui vanasti peeti normaalseks seda, et mees peksab naist, siis tänapäeva ühiskond seda enam õigeks ei pea. Kui Anton Hansen Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" ei teinud keegi sellest väljagi kui Pearu oma naist peksis, siis tänapäeva ühiskonnas oleks Pearu vangi pandud oma naise peksmise eest. Koolis õpetatakse väga palju eetikat. Väärtuskasvatus, mida õpetatakse lasteaiast peale ning koolielus praktiliselt kõiges: nii reeglites, üritustes, tagasisidestamises, sotsiaalsetes suhetes, õppemeetodites ja -sisus, traditsioonides kui ka terves lapsi/õpilasi ümbritsevas keskkonnas
Lavastuse „Vanad ja noored“ arvustus „Vanad ja noored“ leidis aset Vargamäel Anton Hansen Tammsaare sünnikodu rehetares. Üldmulje etendusest on väga hea. Etendus oli minu jaoks vägagi meelepärane, kuna nii näitlejad, kui ka koht, kus lavastus toimus, lõid meeldiva õhkkonna. Laval kujutati erinevaid ruume. Enamasti toimus tegevus talus, selle jaoks oli lavale paigutatud voodi, laud, pingid, nõud. Samuti oli lava ees mullakiht, mis andis ka teistsuguse vaate lavale. Mullaga kujutati talu ühte osa põrandast. Kuna etenduses jooksis paralleelselt
KUNST MEIE ÜMBER Kunst on inimkonna ümber olnud juba aastatuhandeid. Alates ürgajast pärit koopamaalideni kuni 21. sajandi kuulsate maalide ja suurejooneliste skulptuuridega. Kunstil pole siiamaani ühtset definitsiooni, kuid igaüks meist on teinud selle selgeks omal moel. Sellest lähtuvalt saab kunsti pidada ebatäiuslikuks ning selle mõistmise piirid on suured. Mis on siis kunst tänapäeva inimese jaoks ning kuidas see meid mõjutab? Kunst on paljudele inimestele sissetulekuallikaks. Me teame palju kuulsaid kunstnikke, muusikuid, skulptoreid ja näitlejaid. Nad kõik teenivad endale leiba, tehes kunsti. Me kas austame nende loomingut või ei pea sellest lugu. Kuid on ka inimesi, kes nende loomingut ei austa, näiteks tegeledes piraatlusega. Inimesed tõmbavad internetiavarutest alla filme ja muusikat, jättes selle looja ilma rahata. On ka suur hulk austavaid inimesi, kes neid ostavad, kas siis poodidest või samuti ...
Sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 1982–1984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 1985–1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu. Jaan Tätte on abielus Margit Tättega, peres kasvab kaks poega (Jaan Tätte ja Kunter Tätte). Rollid Linnateatri lavastustes: Goldberg (Harold Pinter "Sünnipäevapidu"; 1990; diplomilavastus) Indrek (A. H. Tammsaare / Mati Unt "Priius – kallis anne" ja "Taeva kingitus"; 1991) Poiss (Per Olov Enquist "Ilvese tund", 1991) André Chénier (P. Weiss / Mati Unt "Rahvasõbra tagakiusamine ja tapmine vaimuhaiglas sadisti juhtimisel", 1992) Urban (H. Mankell "Lollprints", 1992) Raamatud: "Jaan Tätte laulud" (2002; kirjastus Tänapäev) "Näidendid" (2002; Tallinna Linnateater) "Kuhu kuningad kadusid?" (2005; kirjutanud koos Kati Murutariga) Osalemine filmides: "Suflöör" (Freyja Film 1991)
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Kirjanik Arvo Mägi on sündinud Põhja-Tartumaal Kavastu vallas Koosa aleviku lähedal Lõhmuse talus. 1. Pane vajaduse korral komad. 1. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. 2. Mu onu elab Tallinnas Mustamäel Sõpruse puiesteel. 3. Poes oli kirjusid, triibulisi, ruudulisi ja ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks paari musti puuvillaseid sokke. 15
Talle ei olnud raskuseks sõpruse teesklemine ega sellesama "sõbra" kodust minemaajamine. Isegi omaenda põlevas majas ütles ta, et las põleb, raha ju tuleb. Ja ega selline ei olnud ainult Ants, kogu tema suguvõsa oli selline. Kõik nad olid rikkaks saanud kasutades ära teiste usaldust ja sõprust. Kui Jürkat võiks võrrelda Eesti talupojaga, siis Kaval-Antsu võiks võrrelda saksaga, kes Eesti talupoega oma heaks tööd tegema sundis. Seda ma ei tea, kellena Tammsaare neid ette kujutas, aga minule tundusid need kaks tegelast just sellised. Teoses on kasutatud ka allegooriat. Allegooria on mingi omaduse või nähtuse piltlik kujutis ehk mõistupilt. Allegoorilistes teostes kehastavad erinevaid inimtüüpe loomad või müütilised tegelased. Ka "Põrgupõhja uus vanapagan" on allegooriline teos. Seal kehastavad erinevaid inimtüüpe: head inimest ja paha inimest müütilised tegelased: Kaval-Ants ja Vanapagan
kui samal tasemel olevad naised. Põhjuseks võib olla see, et mehi on Eestis vähem kui naisi(haruldasemad) või selles, et meestel on kõrgem enesehinnang ja julgevad küsida kõrgemat palka, kui nad on seda väärt. Samas võib pidada ebavõrdseks seda, et naisi eelistatakse kindlatel töökohtadel rohkem, meestel nendele aladele asja ei praktiliselt ei ole, näiteks sekretäri töö. Naiste ja meeste ebavõrdsust näeme A.H Tammsaare romaanis ,,Tõde ja Õigus". Selles teoses on kindlalt juhtohjad meeste käes, mis oli omane eesti ühiskonnale sada aastat tagasi. Oru Pearu tuli tihti peale mitmepäevast joomist vintis peaga koju ja hakkas peksma oma naist, et ta on nii laisk ja loll. Naised olid selles teoses teisejärgulised ning nende tööpanust alahinnati meeste poolt. Praegu, 21. sajandil on Eestis selline käitumine haruldane ning naise väärkohtlemise eest võib saada karistada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
