Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tammert" - 73 õppematerjali

thumbnail
2
docx

Eesti kergejõustik

Suuremad saavutused on olümpiamängudel võidetud kullad. 1972 võitis Jüri Tarmak kõrgushüppes kuldmedali, 1980 võitis Jaak Uudmäe kuldmedali kolmikhüppes, 2000 võitis Erki Nool kümnevõistluses ning 2008 Gerd Kanter kettaheites. Hõbemedali on võitnud 1920 aastal Jüri Lossmann, pronksmedaleid on võidetud 1924 aastal Aleksander Kolmpere odaviskes, 1952 ja 1956 Bruno Junk käimises, 1980 ja 1988 Juri Tamm kettaheites, 2004 Aleksander Tammert kettaheites. Kokku on Eestil kergejõustikus 3 kuldmedalit, 2 hõbemedalit, 6 pronksmedalit. Järvamaa kergejõustikul on pikk ja märkimist vääriv ajalugu. Kergejõustiku alged Järvamaal ulatuvad eelmise sajandi algusesse. Järvamaa kergejõustiku sünniloo alguseks võiks pidada 1912. aastat, kui Paides tutvustasid kalevlased Johannes Villemson ja Leopold Tõnson kuidas kivi tõugata, kepiga hüpata ning muid seninägemata spordiharrastuse võtteid...

Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Naiste 800 m, 1500 m jooks

1.3 Londoni OM 2012 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert , lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a. 1.2 Võitjad 16 kohta 800 m 1. Maria Savinova RUS 1.56,19 2...

Kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Londoni Olümpiamängud 2012

Kusjuures selle suveolümpiamängude toimumiskoht oli küllaltki eriline ­ London on esimene linn, kui olümpiamängud toimusid juba kolmandat korda. Eelmistel kordadel olid toimumisaastateks 1908. Ning 1948. aasta. London ei olnud ainus linn, kes juba seitse aastat tagasi mõtles suveolümpia läbiviimisele, teised kandideerinud linnad olid näiteks ka metropolid New York, Moskva, Madrid ning Pariis. Eesti lippu kandis avatseremoonial 39-aastane kettaheitja Aleksander Tammert . Lõputseremoonial sai taolise au osaliseks 27-aastane maadleja Heiki Nabi. Suursugune avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared" ning selle oli lavastanud filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol oli näha palju erinevaid kuulsuseid, ka esinejateks olid tuntumatest ikka need kõige kõige tuntumad inimesed nagu näiteks Paul McCartney, Rowan Atkinson, Daniel Craig ning David Beckham jpm. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort britti atleeti....

Kehaline kasvatus
13 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Virve Kiisa

Kommi ja üldse magusat sööb ta väga vähe. Korralikult tarbib ta ka vett. Ilma veeta ta trenni ei tee. Ta võitis oma esimese tiitlivõistluste medali- hõbeda 2005 aasta Helsingi MM- il. Järgnesid hõbemedal Göteborgi EM- il 2006 aastal, kuld Osaka MM- il 2007 aastal ja kõige tähtsam, olümpiakuld, Pekingis 2008 aastal. Kettaheitja ei tohi olla nõrk ja väike mees. Tema esimene treener oli Ando Pelginõmm, hiljem Helgi Parts ja Aleksander Tammert seenior andsid talle kettaheite alghariduse. Ta oli järjepidev. Tee vähe korraga, aga tee....

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

2012. AASTA SUVEOLÜMPIAMÄNGUD

juulist 12. augustini juba kolmekümnendad olümpiaadi suveolümpiamängud. Londonist sai ka esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908. ja 1948. aastal. Teised kandideerinud linnad olid muu hulgas New York, Pariis, Moskva ja Madrid. 1. EESTI OLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti lippu kandis avatseremoonial Aleksander Tammert , lõputseremoonial Heiki Nabi. Eesti delegatsioon oli esialgu 76-liikmeline: 34 sportlast ning 42 treenerit ja taustajõudude esindajat. Olümpiamängude avamise ajaks kahanes Eesti sportlaste arv 32-le. Vigastuse tõttu jäid eemale kümnevõistleja Mikk Pahapill ja tennisist Kaia Kanepi. Kokku võttis olümpiamängudest osa 204 koondist. Eesti sportlased võitsid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi...

Kehaline kasvatus
4 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Olümpiamängud 12. klass

Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert . 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25.Nimeta Hiiumaa spordiklubisid. Emmaste Spordiklubi, Hiidlaste Korvpalliklubi Askus, Hiiu Purjelaeva Selts, Hiiumaa Autospordi Klubi, Hiiumaa Bridziklubi, Hiiumaa Kabeklubi, Hiiumaa...

Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
17
docx

HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL

Sisekaitseakadeemia Finantskolledz Kaisa Armväärt FK100 HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL KURSUSETÖÖ Juhendaja: Paul Tammert MSc Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Maksud on riikide peamised sissetuleku allikad, millest laekuvate vahenditega finantseeritakse riigi tegevust. Maamaks on Eestis riiklik maks, mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Moodustades olulise osa omavalitsuse üksuse tulubaasist ja omades sageli olulist tähtsust väiksemate omavalitsuste eelarve tulude allikana....

Arenguökonoomika
13 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Värviõpetuse referaat

Me koguni sünnime teatud värvuse sees, mis saadab meid kogu elu. Värvus moodustab osa nii sellest, mida me sööme, joome või puudutame, kui ka kõigest, mis meid ümbritseb. Värvus on meie olemuse lahutamatu osa, kuigi enamasti me sellele ei mõtlegi. Aga teisalt ei ole me suutelised jääma värvide suhtes ükskõikseks. Nad mõjutavad me kõigi kodust keskkonda, nagu ka vabriku, kontori, kooli või haigla miljööd. Küsimused ja kontseptsioonid värvide kohta ­ mis need on, kuidas me neid tajume, mida need tähistavad või väljendavad, mis teeb nad meie jaoks nii kütkestavaks, kuidas saavutada nende omavahelist kooskõla- on huvitanud inimesi läbi aegade. VÄRVIRING Värviring on lihtsaim värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse enamasti vaid värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses a antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heleduses. K...

Kultuurilugu
20 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Eesti sportlased

Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Si...

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

EESTI OLÜPMIAVÕITJAD TAASISESEISVUSE AJAL JA OLÜMPIA AJALUGU

Gerd Kante (zimbio.com/pictures/U_M9FVKL7y7/Olympics+Day+12+Athletics/_pKJqoQC8t4/Gerd+Ka nter) 4.4.1. Treenerid Gerd Kanteri esimene treener oli Ando Palginõmm. Sel ajal esindas ta SK Altiuse klubi Pärnus. Ärijuhtimistõpingute ajal oli Gerdi treeneriks Helgi Parts. Nende koostöö jäi aga lühikeseks kuna treeneri tervis halvenes. Seejärel harjutas ta umbes 6 kuud üksinda. 1998. aasta lõpus hakkas teda abistama Aleksander Tammert seenior, kuid ka sel korral jäi koostöö lühikeseks. Järgmiseks treeneriks sai Uno Ojand, kellega kestis koostöö kuni 2006. aasta augustini. Praegu treenib Kanterit Islandilt pärit Vésteinn Hafsteinsson, kes on käinud korduvalt olümpiamängudel kuid praeguseks on tippsportlase karjääri lõpetanud. (Raul Rebane, 2010)20 4.4.2. Sportlikud saavutused Gerd Kanter on ühekordne olümpiavõitja. Oma olümpiakulla võitis ta 2008 Pekingis....

Sport
18 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

VARVUSÕPETUS - värviring

N: Sinisele segatakse juurde veidi kollast, pärast veidi punast, siis algselt valitud sinisele uuesti ainult punast, siis uuesti algselt valitud sinisele omakorda nüüd natuke rohelist jne. Kasutatud materjal: Tiiu Isoki kunstitunnis tehtud konspekt, Eve Kärneri "Kompositsiooniõpik"ja Marje Tammert "Värviõpetus". VÄRVIRING Värviring on üles ehitatud kolmele põhivärvile: kollane ­ punane ­ sinine. Värviringi umbes 75° nurga all pooleks jagades saame öelda, et paremale jäävad soojad ja vasakule külmad toonid.Värviringis vastakuti asetsevad toonid on komplementaarvärvid. Keskel asuvad kolm põhivärvi, järgmises ringis on kõrvuti asetsevate põhivärvide segamisel saadavad sekundaarvärvid ja kolmanda ringina siis kogu värviring....

Tarbekunst
18 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Kergejõustik

Kallavere Keskkool Elisabeth Rüütel KERGEJÕUSTIK Referaat Juhendaja: Mihkel Allikmäe Maardu 2013 Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastavamaid spordialasi. Kergejõustik hõlmab jookse, sportliku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail. Sõna STAADION tuleneb kreekakeelsest sõnast STADIONIS, vana Kreeka pikkusmõõdust, mis kõikus160 ­ 195 m vahel. Vana ­ Kreekas koht jooksudeks; suur tribüünide, mitmesuguste väljakute ja võistluspaikadega ehitisspordivõistlusteks ja k...

Kehaline kasvatus
17 allalaadimist
thumbnail
12
docx

EESTI KERGEJÕUSTIKU AJALUGU

Olümpiamängudel koguni kaks medalit: 2008. aastal tuli ta olümpiavõitjaks Pekingis toimunud Olümpiamängudel ning 2012. aastal Londonis lõpetas pronksmedaliga.Gerd on toonud Eestile suurt au ja uhkust ja ta on eeskujuks tulevastele kergejõustiklastele. Tema esimene treener oli Ando Palginõmm, samuti on teda treeninud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006.aastal Uno Ojand. Aastatel 2006 kuni 2012 treenis teda islandlane Vésteinn Hafsteinsson. (Wikipedia 2013) Kettaheite kõrval on meil teinegi kõva saavutus ­ kahekordne pronksmedali omanik Jüri Tamm vasaraheites Olümpiamängudel 1980.aastal Moskvas ja 1988.aastal Seoulis.Eesti rekordiks on 84.40m, mille ta heitis 9.septembril 1984.aastal Banska Bystricas.Sündinud 1957. aastal, lõpetanud Kiievi Kehakultuuri Instituudi...

Sport
23 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

15 km Salt Lake Murdmaasuus 2002 Jaak Mae klassikatehn City atamine ikas Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused 2004 Ateena Indrek Pertelson Judo Aleksander 2004 Ateena Kergejõustik Kettaheide 66.66 Tammert 68.03 2012 London Gerd Kanter Kergejõustik Kettaheide Kasutatud allikad · Wikipedia · Wikipedia (inglise keelne)...

Sport/kehaline kasvatus
10 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Kergejõustik

Ketta mõlema poole keskel on metallist osa. Ketta kaal on meestel mitte üle 2 kg ja naistel 1 kg. Ketta välismõõt peab olema 21,9­22,1 cm ja naistel 18,0­18,2 cm. Kettaheite ring on turvalisust silmas pidades ümbritsetud võrguga, mis peab ebaõnnestunud katse puhul 2 kg ketta peatama, mis võib lennata kuni 25 meetrit sekundis. Kettaheite ringi sisemõõt peab olema 2,50 m. Kettaheide Eestis Eesti tuntuimad kettaheitjad on: · Aleksander Tammert (02.02.1973) isiklik rekord on 15.aprillil 2006 Dentonis heidetud 70,82 m . · Gerd Kanter (06.05.1979) isiklik rekord 73,38 m on püstitatud 4. septembril 2006 Helsingborgis. · Märt Israel (23.09.1983) isiklik rekord on 12. mail 2011 Chula Vistas heidetud 66,98 m. · Eha Rünne (25.05.1963) isiklik rekord on 13.juulil 1988 Pärnus heidetud 63,18 m. 100m Jooks 100 meetri jooks on jooksusprindialade hulka kuuluv kergejõustikuala, lühima...

Sport
4 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Kordamisküsimused ja vastused - seened

Chytridiomycota - viburseened (Chytridium, vees), ja Blastocladiomycota - jõnksviburseened (Allomyces, pinnases); nende üldine iseloomustus ja tähtsamad esindajad. Viburseened on äärmiselt väikesed, nähtavad ainult mikroskoobi all. Nad on saprotroofid vees ja märgades või niisketes tingimustes maismaal või taimede, seente ja loomade parasiidid. Tallus mono- või polütsentriline rakk või koosneb hüüfidest. Ainsana seente hulgas esinevad viburseentel elutsüklis liikuvad, ühe tagumise piitsviburiga varustatud zoospoorid. Polyphagus euglenae - üherakuline seen, enamasti parasiit planktonit moondutavatel vetikatel, püüab rohevetikaid. Hõimkonna Blastocladiomycota esindajad kuulusid varem viburseente hulka. Enamik neist on saprotroofid, kes elavad vees, mullas, mudas või mitmesuguste orgaaniliste vee keskkonnas olevate jäänuste peal. Üksikud neist on ta...

Loodus
15 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Bakterite osa küsimused ja vastused

Millest toituvad bakterid, milliseid elemente vajavad? Vastavalt süsinikuallikale (metaboolsete protsesside järgi) jagatakse bakterid heterotroofideks ja autotroofideks. Heterotroofide süsinikuallikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas (CO2). 2. Millised on bakterite ja arhede toitumistüübid? Nimeta ja kirjelda lühidalt. Fotolitotroofid: Taimed, vetikad, tsüanobakterid: valguseenergia arvel sünteesivad ATPd, C-allikana kasutavad CO2, CO2 redutseerimiseks kasutavad vett. Purpursed ja rohelised väävlibakterid: CO2 redutseerivad H2S abil Fotoorganotroofid: Purpursed ja rohelised mitteväävlibakterid, ATP sünteesivad valguseenergia arvel, C-allikana saavad kasutada nii CO2 kui ka orgaanilisi ühendeid, CO2 fikseerimiseks kasutavad reduktiivjõu allikana enamasti orgaanilisi aineid...

Loodus
17 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Taimestiku osa küsimused ja vastused

Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...

Loodus
9 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Spordiajaloo konspekt

EESTLANE Viljar Loor ­ kuld(võrkpall) 1984 LA, USA 1988 Soul, Lõuna- EESTLANE Erika Salumäe ­ kuld (trekisprint) Korea 1992 Barcelona, Erika Salumäe(EESTI) ­ kuld (trekisprint) Hisp. 1996 Atlanta, USA 2000 Sydney, Ian Thorpe (Aus) ­ 3kulda, 2hõbedat (ujumine) Austraalia Dara Torres (USA) ­ 2kulda, 3pronksi (ujumine) Erki Nool (EESTI) ­ kuld (kümnevõistlus) 2004 Ateena, Aleksander Tammert (EESTI) ­ pronks (kettaheide) Kreeka 2008 Peking, Hiina Gerd kanter (EESTI) ­ kuld (kettaheide) 2012 London, SB Gerd kanter (EESTI) ­ pronks(kettaheide) KAASAEGSED TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1924 Chamonix, Thorleif Haug (Norra) ­ 3kulda (18km, 50km ja Pran. suusakahevõistlus) 1928 Sankt Moritz, Sveits 1932 Lake Placid, John Shea ja Irving Jaffee (USA) ­ 2 kulda(kiirusiutamine) USA...

Spordiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
19
docx

ANDMETE KOGUMISE JA ANALÜÜSIMISE VIISID

analüüsi etapis, kus andmete käsitsi kokku võtmine on väga ajamahukas isegi väikeste andmestike korral, kuid kus korraliku andmetabeli põhjal on arvuti abil mõne hetkega võimalik saada ülevaade oma andmetest mitme eri nurga alt ning leida vastused paljudele huvitavatele küsimustele. 18 Tsiteeritud teosed [1 T. Tammert , ,,Mu unelmate Tallinn," Postimees, 30 september 2014. ] [Võrgumaterjal]. Available: http://arvamus.postimees.ee/2937571/triin-tammert- mu-unelmate-tallinn. [Kasutatud 30 september 2014]. 19...

andmeanal��s
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun