Aino Talvi Margit Martinson 11.B klass Elulugu Sündis 6. veebruaril 1909 Tartus Alustas kooliteed Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis 1921. aastal õppis Mustvee reaalkoolis 1922. aastal jätkas õpinguid Tartu gümnaasiumis Suri 12. märtsil 1992 Tallinnas Maetud Metsakalmistule Oli Eesti näitleja Teda iseloomustas töötahe ja kõrge kutsemoraal Teatriteed alustas 1929. aastal Vanemuises Draamateater (19351944, 19491984) Estonia (19441949) Suurrollid Kõrboja Anna (1937) Kleopatra (1955) Tammsaare Mari kolmes ,,Vargamäe" lavastuses Nimiosad ,,Juudit" (1960) ,,Ema Courage ja tema lapsed" (1962) ,,Polkovniku lesk" (1966) Filmograafia Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Näitleja 1983 "Lurich " Mängufilm Berglundi ema 1959 "Kutsumata külalised " Mängufilm Hilda ema 1956 "Tagahoovis " Mängufilm ...
Vuodenajat Virossa Talvi Talvi on viroksei TALV. Talvikuukaudet ovat: joulukuu(viroksei:detsember), tammikuu(viroksei:jaanuar) ja helmikuu(veebruar). Talvella on kylmää, pimeää ja sataa lunta. Talvi on todella kaunis, jos on lunta, niin kaikki näytää kuin timanteilta. Päivä on lyhyt ja yö on pitkä. Puiden oksat ovat valkoisia ja jääisiä. Kun on lunta, niin ulkoaluet ovat täynnä lummiukkoa. Usein lapset leikkivat lumisota. Kaikken kaikkiaan talvi on hyvin kylmää(joskus sateinen), luminen, mutta se on kuitenkin todella mukava ja valoisa. Kevät Kevät on viroksei KEVAD. Kevätkuukaudet ovat: maaliskuu(viroksei:Märts), huhtikuu(viroksei:Aprill) ja tokoukuu(viroksei:Mai). Maaliskussa lumi alkaa sulaa ja luonto herräämän. Mutta usein paistaa aurinko. Päivä ja yö ovat noin kaksitoista tuntia. Toukokuussa on lämmintä. Kukkat alkavat nousta ja ulkoilma tuoksu hyvin tuorelta ja puhtaalta. Puissa on vähän vihreää
võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim LääneEuroopas taastatud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta
Kunstiliigid Arhitektuur Arnold Mtteus oli eesti arhitekt. Suur osa tema arvukaist projektidest on funktsionalistlikus stiilis. Näiteks Jõgeva pangahoone (1939). Skulptuur Herman Halliste oli eesti skulptor. `'Aino Talvi portree'' Materjal: marmor Maalikunst Andrus Johani oli eesti maalikunstnik ja graafik. `'Tartu äärelinnas'' Õli lõuendil. Graafika Richard Kaljo oli eesti graafik. `'Tartu kivisild'' Puugravüür (1942). Tarbekunst Adamson-Eric `'Koopelniku serviis'' Tänan
kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE KODU HOBUNE
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL Kunstnik - Rein Raamat Kostüümid - Helve Halla Montaaz Virve Laev Jumestus Helva Sikk Muusika Uno Naisoo ja Tõnu Naissoo Laulude tekstid - Paul-Erik Rum...
Tuhk tuha tuhka AV Kollane kollase kollast Arusaam arusaame Kartlik kartlikke Pank panku Jäik jäiku Maailm maailmu Rool roole Ämblik ämblikke Poiss poisse Talvi talvi Maakond maakondi Hetk hetki Latv latvu Väin väinu Sarapikk sarapikke Oma omi Kõrts kõrtse Kujuvaheldus on kaks tüvekuju, üks on vokaalkuju, teine on konsonant ühend. Kujuvaheldust saab määrata ,,a" ja ,,b" tüvist. Laadivaheldus on astmevahelduse liik, kus sõna tugevas astmes on sulghäälik või ,,s"
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
• Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Kristiina Jaagus SANATOORIUM TERVIS HINNAPAKKUMINE SITUATSIOONÜLESANNE Juhendaja: Ene Sepa Pärnu 2012 VASTUSKIRI Tere, Talvi Suvi. 17.01.2011 Täname Teid huvi tundmast meie hotelli konverentsivõimaluste vastu. AS Sanatoorium Tervisel on hea meel pakkuda firmale AS Golf, golfiteemalist koolitust. Ürituse läbiviimiseks 25 inimese puhul, saame pakkuda Teile ajavahemikul 11.-13.06 2012 40- kohalist seminari ruumi. Seminaariruum asub meie hotelli kolmandas majas, kuuendal korrusel. Seminariruumist avaneb kaunis vaade merele.
Suurimateks ohtudeks on maaparadus ning põllumajanduslik saastamine mürkide ja väetistega, samuti apteegikaanile vajaliku toidubaasi kadumine (lehmad, hobused) ja veekogude pikaajaline kuivamine.Reaalne kaitse meil aga puudub.Kirjukaani kasutatakse senini rahvameditsiinis, mistõttu vajab liik kindlasti ka edasipidist kaitset. Apteegikaani kaitsekorralduskava täitmist koordineerib Eesti Looduseuurijate Selts. Looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktori Tõnu Talvi sõnul: "...et kirjukaani kaitsta on vajalik nende elupaikade traditsioonilise majandamise ehk koduloomadega karjatamise jätkumine või siis taasalustamine ja veekogusid apteegikaanidega kaitse alla võtta." Üldkirjeldus Apteegikaanil on kehal 103 ,,rõngast", viis paari silmi (mis tajuvad liikumist ja valgust. Apteegikaani keskmine pikkus on umbes 120 mm, kuid ta võib kasvada ka palju suuremaks (250- 300 mm). Tuntud kaanideuurija G.G
põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus.
S V U P L U E D F B N L G M L H R K X H N L Z Y F I W N J Y I L D K A R O A O P M A A L I S K U U E R T N W J B R K U X U W I G B P I V O L U P A Q X K G O O N Z J A Q Z R D G B H A O D S Q X I L L E Kevät Syksy Talvi Kesä Aurinko kevad sügis talv suvi päike Tuulinen Pilvinen Säätiedotus Tammikuu Helmikuu tuuline pilvine ilmateade jaanuar veebruar Maaliskuu Huhtikuu Toukokuu Kesäkuu Heinäkuu märts aprill mai juuni juuli
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist
ollut useita eri syitä historiassa: mm. Kristuksen syntyminen, Jeesuksen kaste sekä kertomus idän tietäjistä. Tänä päivänä loppiaista vietetäänkin Suomessa kyseisten tietäjien Betlehemiin saapumisen kunniaksi. Veebruaur helmikuu 05.05 Ruunebergin päivä - oli suomenruotsalainen runoilija, kirjailija ja toimittaja, jonka tuotanto on hyvin isänmaallista. Laskiaiset - kevätpaaston alkajaisjuhla. Enää laskiaista ei yhdistetä pellavankasvuun, vaan siinä hyvästellään pimein talvi ja aletaan odottaa kevättä.Laskiaisen perinneruokiin kuuluvat hernekeiton lisäksi laskiaispullat.. 14.02 ystävänpäivä - Ystävänpäivänä ystäviä muistetaan ystävänpäiväkorteilla tai muilla tervehdyksillä 28.02 Kalevalan päivä, suomalaisen kulttuurin päivä - päivä, jota vietetään Suomen kansalliseepoksen, Kalevalan kunniaksi 28. helmikuuta. Päivä on virallinen liputuspäivä. Elias Lönnrot. Märts maaliskuu 08.03 kansainvälinen naistenpäivä Aprill huhtikuu
septembris toimunud lahingu järel jäi lahinguväli prantslastele kuid see ei tähendanud Vene armee purustamist . Vene armee taganemine jätkus ning Prantsusmaa-vastane sõda muutus Venemaal järjest rohkem rahvasõjaks. Napoleoni sõdurid marssisid mahajäätud ja inimtühja Moskvasse , kus puhkes hiigeltulekahju , mille süütajateks olid taganevad Vene sõdurid . Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu , ta soovis sõda lõpetada kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi . Talvi sõjapidami polnud prantslased valmis ja seetõttu alustas Napoleon oktoobris taandumist . 1812 a. detsembriks oli Napoleoni häving ilmselge ja üle piiti suutis end võidelda vaid väike osa . 4. Napoleoni tee võimule- põhipunktid. * 1799a. Napoleoni riigipööre- revolutsiooni lõpp. * Konsulaat- Napoleon saab esime konsuliks. * Napoleon saab Prantsusmaa keisriks 1804a. (nimetas ennast imperaatoriks)
Aliide kaotas usalduse ning läheduse enda ja õe vahel. Aliide on väga omakasupüüdlik inimene. Ta abiellus kommunisti Martin Truuga vaid selleks, et tagada endale turvalisem elu: võttis omaks kommunistliku maailmavaate, töötas valitsuse heaks, säilitas head suhted võimuga. Aliide ei armastanud oma meest, vaid mängis tema tunnetega: Martin armastas oma naist väga, kuid Aliidelt vastuarmastust ta ei saanud. Kannatas ka nende tütar, Talvi, kellega Aliide ühist keelt ei leidnud. Ainult isa hoolis tütrest tõeliselt, isegi söötmas käis last kodus ise, sest Aliide seda ei osanud. Aliide on kurjategija, sest ta tappis oma armastatu. Aliide tahtis aidata Hansul linna minna, et mees ennast enam konkus varjama ei peaks, kuid Hans läks ikkagi metsa. Saanud haarangus vigastada, pöördus mees koju tagasi. Kuid kui Aliide leidis Hansu päeviku ning sai teada, et Hans pole kunagi hinnanud Aliide tegusid, toppis ta mehe
seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele.
Geograafia Hanna Kuld 8.C Tallinna Reaalkool 5 jaanuar, 2014 Minu Kreeka. Ühe isepäise giidi sekeldused hellenite maal. Ester Laansalu Nagu pealkirigi ütleb, lugesin mina Ester Laansalu raamatut tema Kreekas elatud aastate kohta. Minu meelest oli raamat väga huvitavalt ja kaasahaaravalt kirjutatud, eriti meeldis mulle see, et alguses oli ...
ära tuttava sammumise. See oli selle mehe, kes Linda tõi vallamajja ülekuulamisele, sammud. Aliide nõrkes, ta ei suutunud enam korralikult hingata. Ta ei rahunenud maha ka pärast pikemat aega ning hankis endale astmaatiku paberid ning ta ei pidanud enam tööd tegema ning seda meest kontoris nägema. Kohe hakkas tal parem. 1980 ndad Lääne-Eesti 1986 maipühade eel arvas Aliide et Martin ei pea tambile vastu. Martin oli eriarvamusel. Järgmisel päeval helistas Talvi Soomest et Tsernobolis plahvatas tuumereaktor. TA tahtis et Aliide varuks joodi ja soovis et ta koos Martiniga tuppa jääks mõneks ajaks. Martinile ei tohtinud sellest rääkida kuid ta kuulis seda oma sõbralt, ent ikka ta pidas seda lääne propagandaks. Kolhoosi meestele hakati saatama sõjaväekutseid Tsernoboli. Mõni murdis meelega jala et pääseda. Ükss neist oli Priksi poiss. Turul oli Aliide tema emalt kuulnud et vaatepilt Tsernobolit oli kohutav ja nüüd pelgavad naised
· Le Livre des Menus (1912) · L'Aide-memoire Culinaire (1919) · Le Riz (1927) · La Morue (1929) · Ma Cuisine (1934) · Prantsuse Retseptid (1965) 4 · Minu elu mälestused (1996, tema enda elu meened, avaldanud tema lapselaps aastal 1985. · Les Tresors Culinaires de la France (kogunud L. Escoffier) Kasutatud allikad: Jussi Talvi ,,Gastronoomia ajalugu" http://en.wikipedia.org/wiki/Auguste_Escoffier 5
erinevate rahvuste vms suhtes. Samas, vägivald pole aktsepteeritav, seega on selline juhus väga selgelt erand. Tihti jagavad inimesed end kahte gruppi: õnnelikud ja õnnetud. Esimestel läheb korda kõik, mida iganes nad ka ette võtavad ning neil näib olevat kõik olemas. Teistel aga kisub kõik kiiva ja nad näivad olevat elu hammasrataste vahele jäänud. Küsimust :"Kuidas saada õnnelikuks?" esitatakse tihtilugu psühholoogidele. Tartu Ülikooli psühholoogia osakonna doktorant Talvi Kallasmaa on öelnud, et nii võibki olla, et inimesed jagunevad kaheks: need, kes on sündinud õnnelikud ja need, kes on sündinud õnnetud. See võib tulla sellest, et usutakse, et inimene ei oma enda üle sellist kontrolli, et suudaks end muuta õnnelikumaks. Pigem arvatakse, et inimese elu sõltub vaid välistest teguritest, so teistest inimestest ja sündmustest. Psühholoogid on oma uuringutes aga
Varrak, Tallinn · Luhamaa, H., Iikonen, I., Kukk, T. 2001. Läänemaa pärandkooslused. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu-Turku · Pärtel, M., Mändla, R. and Zobel, M. 1999. Landscape history of a calcareous grassland in Hanila, western Estonia, during the last three hundred years. Landscape Ecology · Sammul, M., Kull, K. and Tamm, A. 2003. Clonal growth in a species-rich grassland: results of a 20-year fertilization experiment. Folia Geobot. · Talvi, T. 2001. Pool-looduslikud kooslused: puisniidud, rannaniidud, loopealsed, lamminiidud, puiskarjamaad, aruniidud. Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Internetileheküljed 1. Artikkel. Pärandkooslused: kas pärandame nad tulevikule? http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=755 2. Jürgens,K.,Sammul, M. Projekt, 2003 http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=2551/Bioloogilise+mit
Aga kauaks veel? Kasutatud allikad 1 Laanetu, N. 2005. Ebapärlikarp. Eesti Loodus. 2 Käärt, U. 2010. Looduskaitsjad lähevad Eesti viimastele ebapärlikarpidele appi. Päevaleht, 26.04. 3 Ebapärlikarp. Wikipedia. (Alla laetud 8.03.2012) http://et.wikipedia.org/wiki/Ebap %C3%A4rlikarp 4 Mitchell, D. 2011. Margaritifera margaritifera. Animal Diversity Web. (Alla laetud 17. märts 2012) http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Margaritifera_margaritifera.h tml 5 Talvi, T.; Talvi, T. Ebapärlikarp mälestus ürgloodusest.Tallinna loomaaia koduleht, õppematerjal. (Alla laetud 8.03.2012) http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,91&ndbase=2 6 Särg, A. 1995. Ebapärlikarp. Täheke, 11. 7 Species summary for Margaritifera margaritifera. Animalbase'i andmebaas. (Alla laetud 17.03.2012) http://www.animalbase.uni- goettingen.de/zooweb/servlet/AnimalBase/home/species?id=2308 8 Pearl. Wikipedia. (alla laetud 8.03.2012) http://en.wikipedia.org/wiki/Pearl 9 Kruusi
Ballet läbi spordi ja teaduse Talvi Marta 2007 XB Balleti algus Ballett sai alguse XVI ja XVII sajandil Euroopa õukondades. Õukondlased osalesid aedades ja ballisaalides toimunud peensusteni läbi mõeldud pidustustel mida nimetati õukonnaetendusteks (ballets de la cour). Sageli toimusid pidustustel ka hobuste paraadmarsid, pidulikud rongkäigud, peeti kõnesid ja lauldi ning tantsiti. Balleti loomine Ballett on tantsu, muusika, lavakujunduse, kostüümide ja valgustuse kombinisatsioon. Balleti lavastus on paljude inimeste koostöö tulemus. Ballettmeistrile kuulub lavastuse idee ja ta kavandab sammud. Ta töötab koos heliloojaga, kes on loonud lavastuse muusika või helikujunduse. Heliloojad Jean Baptiste Lully (16321687) Üks esimesi balleti heliloojaid Louis XIV õukonnas, oli Lully ka ise tantsija. Temast sai Kuningliku Muusikaakadeemia ...
· Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes) · Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes) · Betti Alverová. Hrom je mj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jií Zácek · Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond · Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes) · Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002 Proosa · Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
Parem pool oikella Sidrun sitruuna Parkimiskoht parkkipaikka Sool suola Peegel peili Suhkur sukeri Piim maito Suvi kesä Pilt kuvassa Söögikoht ruokakaupassa Pilves ilm pilvistä Söögilaud ruokapöytä Pipar pippuri Sügavkülm pakastin Sügis syksy Vaip matto Talv talvi Vann kylpyamme Tass kuppi Vannituba kylpyhuone Tee tee Vasak pool vasemall puolla Teine korrus toinen kerros Wc vessa Telefon puhelin Veekeetja vedenkeitin Telekaalus tv-taso Vein - viini Teler television/telkari Vesi vesi Terass terassi Vihm räntää
piirjoontega. Mõned tööd, nagu ,,Klaveritund"(1916), uurisid struktuuri ja geomeetriat Kubismis kunstivool Matisse eluaegse rivaali Pablo Picasso juhtimisel. Vaatamata oma radikaalsele värvi ja vormi lähenemisele, olid Matisse teemad siiski traditsioonilised: tstseenid tema enda stuudiost, portreed perest ja sõpradest, kompositsioonid kujudest ruumides või maastikel. 1917. aastal hakkas ta veetma talvi Vahemere ääres ja aastal 1921 kolis Matisse Nice linna Prantsuse Rivieras. Aastatel 1918-30 maalis ta kõige sagedamini naisakte hoolikalt lavastatud seadetes kasutades sooja valgust ja kirjut tausta. Samuti töötas ta neil aastatel ulatuslikult graafikaga. Esimene akadeemiline raamat Matissest ilmus 1920, tähistamaks tema tähtsust moodsa kunsti ajaloos kui see veel ikka toimis. Hilisemas karjääris sai Matisse mitmeid suuri tellimusi, nagu suur seinamaal Dr. Albert Barnes'i
Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes ja Taevaskojas Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda
Roojap Urki 252. Rutt Uvett 253. Saime Saime 254. Salam Ahti 255. Sass Istäiega 256. Satip Ann 257. Savikotipr Ints 258. Seak Ari 259. Sigullkeerasasfalt Teele 260. Siilja Karuonsõbrad 261. Siim Ens 262. Sitatükkjäitalla Alla 263. Situ-Ats Ioon 264. Sodi Jaak 265. Sork Ann 266. Soss Epp 267. Sten Dilonpuudujadkirjas 268. Sulev Itt 269. Sümp Tom 270. Zoja Puhur 271. Taaniel Evant 272. Tagu Mikk 273. Tahkek Eha 274. Tairi Bijamustleib 275. Taivo Orimees 276. Taktik Epp 277. Tali Toss 278. Talvi Tusinnuustakul 279. Tappas Aime 280. Tarvi Tantihti 281. Tea Djamees 282. Teele Paat 283. Teet Anus 284. Teet Ööline 285. Thomas Õda (loe: Tuumas Õda) 286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302. Viktor Iin 303
Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. 3. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Okasmetsavöönd on maakeral kõige suurema pindalaga loodusvöönd. Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks. Puuliikide järgi on kahesuguseid okaspuumetsi: varjukad kuuse- ja nulumetsad (tumetaiga) ning valgusrohked männi- ja lehismetsad (heletaiga). Kuuse- ja nulumetsi on maailmas rohkem, nad kasvavad ka paljudes mäestikes. Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast
parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks. Troopikas on palav kogu aasta vältel. Seal kasvab palju puuliike. Troopikast lõuna poole on vähe parasvöötme metsi, sest Maa lõunapoolkeral on palju vähem maismaad. Põhjapolaarjoonest lõuna poole laiuvad suured igihaljad metsad. Seal domineerivad liigid, mis suudavad üle elada talvi (mänd, nulg ja kuusk). Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus suved on soojad ja talved mitte liiga külmad. Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Aastaajad Parasvöötmealadel on neli aastaaega. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma
Nüüd segatakse läätsede hulka peenendatud maitserohud, talvel võib nende asemel võis pruunistatud sibulat tarvitada, soola, sulatatud või, munarebud, riivleib ja kui segu liiga kuiv, siis läätsekeetmise leent ning lõpuks lisatakse löödud munavalged. Kallatakse võietud vormi ja küpsetatakse ahjus 1 tund. Süüakse kartulite, kaste ja salatiga (6 inimesele). Marta Põld-Riives. Taimetoidud. 3. tr. 1930. Kasutatud kirjandus: Jussi Talvi ,,Gastronoomia ajalugu" 2005 Mirja von Knorring ,, Elu gastronoomia" 2008 http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3176/new_eri_artiklid_317613 http://en.wikipedia.org/wiki/Marie-Antoine_Car%C3%AAme http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k http://www.nlib.ee/78744 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/toit/jook.htm http://www.folklore.ee/tagused/nr26/kultas.htm
halliks. Rikkalik ja liigirohke on ka Vormsi ümbruse väikeste saarte linnustik. Siin on leidnud endale pesitsuspaigad arvukalt ranniku- ja veelinde. Eriti linnurikkad on Hullo lahe sared. Näiteks väikesel Sankeni rahul paikneb eesti üks suurimaid röövtiiru kolooniaid. 6 Kasutatud kirjandus U. Ratas. 1977. Vormsi. Tallinn: Valgus M. Sonn. 1999. Vormsi. Tallinn : Maalehe Raamat T. Talvi. Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. 2001. Kuressaare : G-Trükk Vormsi Web. http://www.vormsi.ee/saar/yld/loe%20loodusest.html (26.10.2010) Fotoretk. Läänemaa. http://fotoretk.ee/details.php?gid=130&pid=3214 (26.10.2010) Vormsi maastikukaitseala. http://vormsi.silma.ee/ (26.10.2010) Vikipeedia. Vormsi. http://et.wikipedia.org/wiki/Vormsi (27.10.2010) 7
kinni. Seejärel jäeti Pompeii jälle unustusse, ning siirduti kaevama Herculaneumi. Seal avastati villa raamatukoguga, mida oli kasutanud filosoof Filodemos. 1754. aastal leiti Pompeii lõunaserval üksikute haudade ja antiikse müüri jäänuseid. Alates sellest ajast on mõlemas linnas kaevatud väikeste vahedega kuni tänapäevani. II ,,Püramiidide raamat" Lord Carnarvon sõidab Egiptusesse, sest tema kehv tervis ei kannata Inglismaa talvi. Seal näeb ta aga paljude arheoloogiliste ekspeditsioonide väljakaevamisi ning kuna tal on suur kirg kunsti vastu, alustab ta iseseisvaid väljakaevamisi. Varsti ta aga mõistab, et tema teadmised selles vallas ei ole piisavad ning ta pöördub abi saamiseks professor Maspero poole, kes soovitab talle Howard Carterit. Nad asusid koos tööle. 1917. aasta sügisel õnnestus neil niivõrd laiendada oma tööde mahtu, et võis loota edule
Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954, peaosades Ellen Liiger ja Kaarel Karm) ning Shakespeare’i „Antonius ja Kleopatra” (1955, peaosades Aino Talvi ja Kaarel Karm). 1958. aastal lavastas Kaarel Ird „Vanemuises” traagikat ja koomikat põimiva tõlgenduse Shakespeare’i „Veneetsia kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950. aastate teatripildis torkas heas mõttes silma Viljandi „Ugala”, kus Karl Adra ja Aleks Satsi lavastajakäe all viljeldi kammerlikku, poeetilis-realistlikku draamat ja ühtlaselt hea tasemega ansamblimängu
kaitsmiseks peale looduskaitse midagi märkimisväärset korda saadetud ning seniste elutingimimuste jätkudes on võimalik, et ebapärlikarp Eesti vetes sootuks välja sureb. Kasutatud kirjandus 1. A.Järvekülg. Loomade elu, selgrootud II. Tallinn 1982 2. E.Kumari. Punane raamat. Tallinn 1982 3. K.Vilbaste. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Tallinn 2005 4. N. Laanetu. ''Ebapärlikarp'', Eesti Loodus, 1. 2004 5. T. Talvi. ''Ebapärlikarp - mälestus ürgloodusest'', Tallinna Loomaaed. 6. http//:www.iucn.org 7. http://www.zbi.ee/punane/ 8. http://elurikkus.ut.ee/
virgutada. Ja ma tean, et see ärritus saab mulle saatuslikuks. See tekitab mulle ka tõsiseid maovalusid." On arvatud et, ühtekokku jõi Balzac ära 50000 tassi mürkkanget kohvi. Tema arst nimetas tema surma põhjusena öist töötamist ja kohvi liigtarvitamist, millega kirjanik võitles oma loomuliku unevajaduse vastu. Ja kuigi ta tegi nii tohutult palju tööd, elas ta majanduslikult kehval järjel, suutmata pidevatest võlgadest jagu saada. ( Gastronoomia ajalugu, Jussi Talvi, lk 224-225) 4.Kohvi mõju inimesele 9 Spordisaavutused: Kofeiini esineb paljudes populaarsetes jookides ja see aitab kaasa rasvade põletamisele. Enamus katseid näitab, et kofeiinist ei ole kasu lühiajaliste tugeva intensiivsusega harjutuste puhul, mõned katsed on aga näidanud, et kestvusnäitajajad on kofeiini abil mitmetel atleetidel paranenud
Neis asjus oli Liide alati parem olnud kui Ingel., kuid kes seda siis ikka märkas, kui korralikus eesti perenaises hinnati rohkem taignasõtkumise oskust ja lüpsmise osavust, kes oleks seda märganud, et Ingel maitsestas kurke mädarõikaga kuid Aliide oskas sama rõikaga ravida kõhuvalu" ,,Kuna Martin võttis enda kanda lapse kasvatamise , hakkas Aliide vastutama kõige selle eest, mis oli seotud järjekordadega.Aliide seisis ühest järjekorrast teise, Talvi käekõrval, õppidse seeläbi korralikku nõukogude elu. Tõsi, lihaletis ta seisma ei pidanud, set lihaletis oli tal tuttav, Siiri, kes poetas talle poe tagauksest liha." ARMASTUS Ühel pühap. Kui Aliide ja Ingel oli just surnuaiale tiiru peale jõudnud teha, märkas Aliide sakslaste haudade juures meest.Aliide mõtetes kõlas sel hetkel vaid üks mõte :Vaata siia. Vaata mind., kuid siis mõistis Aliide, et mehel pole tema jaoks silmi, sest Aliide nägi, kuidas
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
kes ehk liialdab oma õe täiuslikkust, ent ,,faktid" kinnitavad seda samuti. Teiste tegelaste lausutud arvamused, autasud. Ingel on ingellikult täiuslik naine, pikad blondid juuksed palmikusse punutud ja põll ees, nagu üks õige maarahva idüllist välja astunud Linda ema muiste. Nimedest rääkides on sama hoolikalt leitud nimi ka Truu mis on küll pigem iroonia, sest selle neli kandjat raamatus on kõike muud kui truud ( Aliide, Martin, Talvi, Konstantin). Ent samas jäävad nad truuks mingisugule arusaamale, mingisugusele usule, isegi kui see ei ole laiemas mõttes midagi nii heroilist ja püha kui ,,truudus". Nimest Ingel on aimatav inglise keeles angel ning Truust true. Kuna autori tuttavad väidavad, et Oksanen kirjutas ,,Puhastuse" romaaniversiooni pidades silmas tõlkeid, võib öelda, et need nimed on hoolikalt leitud. 1 Mis mind lummas, oli detail
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Mängiti klassikat. Ülekaalus komöödia Saalid olid rohkem rahvast täis kui enne sõda. Millegipärast oli Faust keelatud. 1944-46 õpetas Kalmet näitlejameisterlikkust DRAMASTUUDIO eriklassis, kus teiste hulgas õppisid need, kel omal ajal sõja tõttu riiklik lavakunstikool pooleli jäi. 1943 aastal lavastas ta Ibseni “Nora”, mis oli tema üks lavastajatöö tippsaavutusi ja suurimaid õnnestumisi. Nimiosas mängis Aino Talvi. Samuti etendati, küll kõigest kaheksal korral Hugo Raudsepa “Vaheliku vapustused”, mis oli väga menukas, kuid kui sakslased hakkasid taipama, et rahvas käib teatris meelt avaldamas ning kurja naeru naermas, siis see keelati ära. 1945 tõi Kalmet lavale Shakespeare’i “Kuningas Lear’i” Draamateatri 25ks sünnipäevaks (kusjuures arvestust peeti Draamastuudi asutamisest alates). KEvadel lavastas veel ka Gorki “Väikekodanlased” jätkates oma vene klassika rida.
on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas. James Fenimore Cooper sündis 1789. aastal Atlandi ookeani lähedal kveekerist mõisniku perekonnas. Ta isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetatigi Coopertowniks, ja võis uhkustada, et 40000 hinge elab tema maa peal. Lapsepõlve ja noorusaastad veetis tulevane kirjanik ses põlismetsade piiril asuvas «piiriasunduses». Juba lapsepõlves õppis Cooper armastama metsikut loodust, selgeid, pakaseid, rohke lumega talvi, kiiresti saabuvat kevadet ja purpurpunast sügist. Ta tutvus metsaavarustega, seal hulkuvate jahimeestega, kes said talle hiljem eeskujuks Nahksuka juttude loomisel. 1806. a. astus James laevastikku, kus teenis rea aastaid. 1826.--29. aastani oli ta Ameerika Ühendriikide konsuliks Lyonis, seejärel rändas reas. Euroopa riikides ja 1833. a. pöördus jäädavalt tagasi oma kodumõisa, kus elas kuni surmani 1851. a.
Saku Gümnaasium SAKU GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TASKURAHA KASUTAMINE Uurimistöö Uurimistöö koostamise alused Autor: Sandra Järv Juhendaja: Talvi Järv Õpetaja Saku Gümnaasiumis 2 Saku 2012 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................
Zobel, M. 1992. Plant-species coexistence the role of historical, evolutionary and ecological factors. Oikos 65: 314-320. 50. Zobel, M. 1997 The relative role of species pools in determining plant species richness: an alternative explanation of species coexistence? TREE 12: 266-269. 51. Tamm, L. 1967. Süstaga Halliste jõel. Eesti Loodus 6: 383-386. 52. Taylor, D. R., Aarssen, L. W. & Loehle, C. 1990. The species-pool hypothesis and plant community diversity. Oikos 68: 371-374. 53. Talvi, T., 2001. Pool-looduslikud kooslused. Ökoloogiliste Tehnoloogiate keskus. 54. Tilman, D. 1982. Resource competition and community structure. Princeton University Press, Princeton. 55. Touzard B., Clément B., Lavorel S. 2002. Successional patterns in an eutrophic alluvial wetland of western France. Wetlands 22 (1): 111-125. 56. Truus L., Tõnisson, A. 1998. The ecology of floodplain grasslands in Estonia. In:
3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, 4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mison vähendanud taimestikuga kaetud alade üldist pindala ja seegasüsihappegaasi sidumise võimet biosfääri poolt. Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon Eestile laienedes tähendab see eelkõige varasemaid kevadeid, pehmemaid talvi, suuremaid torme ja üleujutusi. Suureneb metsatulekahjude oht, siia hakkavad kolima liigid, mille levila on hetkel tunduvalt lõunapool. Rääkida saab ka positiivsetest mõjudest: metsakasvu kiirenemine, turismipiirkond.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
