korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi „hapuks minema“. NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10
Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935 1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine
*10.05.1940 algas pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia *14.06 Pr. jättis Pariisi maha, 22.06 Compiegne vaherahu Saksa okupeeris ½ Pr.st, Saksa valitsus Vichy linnas, eesotsas Petain *suvel lahing Britannia pärast, meresõda lisandus ,,Merelõvi" *Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
Eesti Teise maailmasõja ajal Baaside aeg II MS puhkemise põhjused: · Halvasti koostatud, ebaõiglased I MS rahulepingud · Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal · Rahvasteliidu suutmatus- nõrkus kriisimomente lahendada · NL-i kommunismi vallutamiseplaan ja Tsaari- Venemaale kuuluvate endiste alade tagasisoovimine 23. augustil 1939 sõlmivad Venemaa ja Saksamaa lepingu, mis lepingu koostajate nimede järgi- Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmas...
sept 1939). 17.sept. 1939 tungis NSVL Ida-Poolasse. NSVL võis alustada Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia(Moldova) ja Ida- Poola okupeerimist. Esialgu oli Leedu määratud Saksale, Hiljem Saksa loovutas selle NSVL- le. 28sept. 1939 Baaside Leping Vastastiku abistamise pakt EV ja NSVL (Sama ka Läti ja Leeduga). Tulemuseks sõjaväebaaside loomine. Baltiriikides oli autoritaarne võim ja vastu ei hakatud. Küll aga hakkas vastu Soome : Talvesõda 1939nov. -1940märts ja Jätkusõda 1941juuni-1944 sügis. 1940 suvi(Samal ajal kui Hitler oli Pariisis)okup. NSVL Baltiriigid (kaart lk 123) II MS Põhjused: (Puudub üksmeel, erinevad seisukohad) 1) I MS loomulik jätk. Pariisi rahvakonverentsi vead . Hitleri agressiivne poliitika, Versaille's rahuleping. BSVL maailmarevol. Idee. Lääneriikide lepituspoliitika. -Müncheni kokkulepe Otseseks sõja vallandajaks oli Saksa, aga õhutaja oli NSVL. Sõjalised blokid
suunatud koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral. Samalaadsed baaside lepingud suruti peale ka Eesti naabritele. Oktoobril algul 1939 toimusid Tallinnas Eesti ja Nõukogude sõjaväelaste läbirääkimised. Maavägede sissemarss Eestisse algas 18.okt. Punaväelased aga ei juhtunud väga eestlastega kokku. Eestile jäi küll oma iseseisvus, aga muutus Nõukogude Liidu protektoraadiks. Eesti välispoliitilist olukorda muutis keerulisemaks Talvesõda. Vene pommitajad ründasid Soome linnu, eesti rahva toetus aga kaldus soomlastele. Tehti korjandusi ja toetusi. Mindi ka sõjaliselt appi. Eesti siseelus kujunes baaside aja olulisimaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 36. Nõukogude okupatsioon Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et valmistude Eesti, Läti ja Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises ja hakati suhteid teravdama. 14
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
korvamaks alasid, mis jäid NL Poolas saamata. -Enne 28. Septembrit hakkas Baltikumis asi ,,hapuks minema". NL survestas Eestit vastastikuse abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. ...
Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumal jne. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Salajases lisaprotokollis täpsustati vägede suurust (25000 meest). Lisaprotokollis anti Venemaale õigus kasutada kahe aasta jooksul Tallinna sadamat. Suusõnaliselt lubati, et NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse. 5. oktoobril baaside leping Lätis, 10. oktoobril Leedus, Soomes aga vastuseis. 30. novembril 1939 puhkes Talvesõda, kui Venemaa alustas sissetnugi Soome. NSVL visati Rahavasteliidust välja, kuid Soomet ei abistatud. Siiski suutis Soome tekitada NSVL-le suuri kaotusi ja sundis Kremlit tagasi tõmbuma. 13. märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome pidi loovutama 1/10 territooriumist, kuid jäi iseseisvaks. Baaside aeg 1939. aasta oktoobri algul toimusid Tallinnas Eesti ja NSVL sõjaväelaste läbirääkimised. 12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse 3 Vene miinilaeva.
· 2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. · 5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. · 3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. · Vastutasuks nõuti baaside lepingut. · 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda · NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. · 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. · NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. · Soome jätkas vastupanu. · Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. · See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra · Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände.
1.sept.1939 IIms algus, Saksa väed 17.09.1939 Nõukogude väed tungisid tungisid Lääne-Poolasse. Ida-Poolasse. 28.09.1939 Sõlmiti Saksa-Nõukogude sõprus- ja piirileping, mille alusel loovutas NSVL Saksamaale osa vallutatud Poolaaladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. Kummaline sõda Prantsusmaa ja 30.11.1939 tungisid Nõukogude väed Inglismaaga, kus istuti kaevikutes, aga Soome. Algas Soome Talvesõda, mis mingisugust otsest sõjategevust ei kestis 1940 kevadeni. toimunud. Sügis 1939-kevad1940. 1940 Taani ja Norra alistumine 10.mai.1940 algas Saksa pealetung Prantsusmaale sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Läbi madalmaade tungiti prantsusmaale sirbilöök Pariis vallutati ja 22 juuni kirj alla vaherahule. Lahing Inglismaa pärast. 1940 juuni 1940 lõpp. üritati inglaste vastupanu murda
(seal olid ukrainlased; valgevenelased) 28.09.1939. sõprus-ja piirileping(SM-NSVL) : lepitiet Leedu läheb NSVL huvisfääri. 1929.aasta sügisel esitab NSVL vastastikuse abistamise lepingu kava : Eestile- Lätile- need kolm nõustusid sõlmima! Leedule- Soome- ei nõustunud, Nsvl tahtis saada Karjala kannast (ala Soome lahe ja ühe järve vahel seal), Viiberi linn seal, sellepärast tuligi Talvesõda. Talvesõda 1939-40 (novembrist-märtsini) Soome- 300 000 meest; 50 tanki; kaotas ligikaudu 26 000 meest Nsvl- 460 000 meest; 2000 tanki; kaotas ligikaudu 126 000meest · Soome küll kaotas, kuid säilitas iseseisvuse. · kevadel Välksõda. Saksamaa poolt: Aprillis (okupeeriti)- Taani, Norra Mais Belgia, Holland, Luxenburg, Põhja-Prantsusmaa ja Atlandi ookeani äärne rannik. Lõuna-Prantsusmaast moodustati Vichy vabariik ( Sm sõltuv) Ainuke sõdiv jõud Saksamaa vastu oli Suurbritannia
Nõo Reaalgümnaasium Teise maailmasõja tähtsamad lahingud Referaat Koostaja: Rauno Martin Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...........................................................................3 2. Talvesõda..............................................................................4 2.1. Sõjakäik 2.2. Sõja tagajärjed 3. Britannia lahing.......................................................................6 3.1. Luftwaffe 3.2. Kuninglik lennuvägi 3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5
pärast. 1. sept 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat, lootes et teised riigid ei sekku, kuid juba 3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, aga nad ei alustanud kohest sõjategevust ja Poola vallutamist ka ära hoida ei suutnud. 17. sept. sisenes Poolasse ka NSVL, kes vallutas endale Poola idaosa. Saksamaa ja NSVL vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati. 1939. aasta Novembri lõpul algas Talvesõda (NSVL Soome), kus soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid nad pidi loovutama NSVL-le Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Venemaa Baltimaad ja Rumeenialt Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas taas aktiivset sõjategevust Saksamaa, kes vallutas Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi. Seejärel võeti ette Prantsusmaa, siis astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia. Üsna varsti pidi Prantsusmaa alistuma. Sõlmiti Saksa - Prantsusmaa vaherahu 22.
AJALOO TASEMETÖÖ · I maailmasõda · Majanduskriis kus ja millal algas? · Diktaktuur Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias. Miks tekkisid? · II maailmasõda Millal algas ja lõppes? Leerid. Milliseks kujunes peale II maailmasõda maailm, eriti Euroopa? · Külm sõda ja selle lõpp · Sotsialismileeri lagunemine I maailmasõda I maailmasõda algas 1914. aastal ning kestis veidi üle 4 aasta.1914. aastal tappis Serbia salaorganisatsioon Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi, see oli ka sõja puhkemise otseseks põhjuseks. Suurriikide eesmärgiks oli sõja abil oma positsioonide kindlustamine maailmas. Sõja algul toimusid suures muutused majanduses, sest sõda pööras segamini senised majandusnormid ja tootmiskorralduse sõdivates riikides. Teravnesid ka sotsiaalsed probleemid, sest mobilisatsioonid ja tohutud inimkaotused mõjutasid tuntavalt rahvastiku arengut ja teravdasid äärmu...
Poola riik lakkas eksisteerimast. 2. Sõjakäik NSVL-i vastu Pärast Balti riikide okupeerimist suundus NSVL Baaside lepingu sõlmimiseks ka Soome. Soome valitsus oli selleks valmis, aga rahvas mitte. Tugev demokraatia. Soome hakkas läbirääkimisi venitama, lootes, et Liit ei julge rünnata. NSVL korraldas provokatsioonid piiril ja hakkas süüdistama, et Soome on neid rünnanud. Vasturünnaku nime all ületas punaarmee 1939. Aastal piiri ja algas Talvesõda. NSVL ei suutnud Mannerheimi liinist, seda alles lõpuks. Soome jätkas vastupanu. Maailma avalikkus kaldus Soome poolele. Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis vägesid appi saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. Olulist rolli mängis ka külm. 12. märtsil 1940. aastal sõlmiti Moskvas rahu. Karjala anti ära. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL-i vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa
kandis seal ka kaotusi. Rootsi õhuvägi mille suurim ja efektiivseim osa võtiis talvesõjast osa Soome õhuruumis, kaitses kogu Lampimaa ja Põhja-Soome õhuruumi, takistades Nõukogude õhuväe rünnakuid sõja lõpukuudel . Rootsi õhutõrjebrigaadi koosseisus osalesid ka taanlased ja norrakad. Ilma igasuguse raamatupidamiseta saadeti üle piiri tohutus koguses kõikvõimalikku materiaalset abi ja relvastust. Võib öelda et töö mida oli Soome ja rootsi vahel tehtud üle 10 aasta enne Talvesõda kandis vilja. Oli isegi nii märkimisväärne et kui Molotov kohtus Talvesõja järel Rootsi suursaadikuga, ütles ta ,et see sõda oli teie sõda. 14.-15.juuli 1940 Riigikoguvalmisied Eestis Soomes koolitatakse eestlase tegutsema vaenlase tagalas. 2 päeva 3 ööd üle soome lahe läksid 15 mees suusatades , arvestasid 10 tunniga kuid enne minekut oli olnud torm ja jää oli katki. Salajane koolitus keskus, keskuse ümberkautsetele
iseseisvuse kaotamise seisukohast? Põhjaneda oma arvamust! Eesti iseseisvumine: SÜNDMUS: PÕHJENDUS: Eesti iseseisvuse kaotus: SÜNDMUS: PÕHJENDUS: 17. Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast seda, kui NL-i väed okupeerisid Eesti 1940. aastal? Tee ristike vastavasse lahtrisse! ENNE SÜNDMUS PÄRAST Algas Talvesõda Baltisakslaste ümberasumine Eestis tulid käibele rublad Eesti inkorporeeriti NL-i Johannes Vares sai peaministriks Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt 18. Eestlased II maailmasõja rinnetel! Mis asjaoludel sattusid eesti mehed võõraste lippude alla? Saksa armeesse Nõukogude armeesse Soome armeesse 19
................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda......................................................11-15 Nõukogude okupatsioon Eestis, Saksamaa rünnak NSV Liidule.........15-17 Stalingradi lahing, Maailm sõjas...........................................................17-21 Saksamaa purustamine...............................................................................21 Kohtumõistmine süjakuritegude üle...........................................................22 Kokkuvõte...........................................................
Liidu Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. GULAG - struktuurüksus, mille alluvusse kuulusid vangilaagrid Nõukogude Liidus. Komiterni-vastane pakt - Müncheni lepe - kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Talvesõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Barbarossa plaan - oli Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani nimi, mille kinnitas Adolf Hitler 18. detsembril 1940. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis
Leedu NSVLle. 2. NSVL alustab Baltimaade alistamist - baaside aeg Septembris nõudis NSVL Soomelt ja Baltimaadelt sõja ähvardusel maad sõjaväebaaside rajamiseks. Kuna Baltimaade autoritaarsed valitsejad ei julgenud võtta otsustusriski, siis sai NSVL oma tahtmist. 28.sept. 1939 sõlmiti Eesti NSVL vastastikuse abistamise pakt. Eestisse tuli vene sõjavägi, samal päeval lahkusid baltisakslased. Taolised lepingud sõlmiti ka Läti (5. okt) ja Leeduga (10. okt). Soome keeldus. 3. Talvesõda 30.nov. 1939 - 12. märts 1940. Kuna Soomelt nõuti lisaks baasidele ka territooriume (Karjala maakitsust, kuna piir oli Leningradile liiga lähedal), siis Soome parlament keeldus. NSVL lavastas piiriprovokatsiooni ja moodustas Soome Demokraatliku Vabariigi valitsuse, nn. Terijoki valitsuse, valitsusjuhiks Otto Kuusinen ning alustas Soome vastu sõda novembris 1939 - Talvesõda. Sõda kestis kuni märts 1940. Soome vastupanu juhtis marssal Mannerheim
Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele
maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga · merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustuskanaleid · tegevusvabaduse saamiseks merel vallutas Saksamaa 1940.a. kevadel Taani ja Norra b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja
12 8 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 9 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus ...
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
allveelaeva Orzeli saabumine, hakati nõudmisi esitama, kui allveelaeval minna lasti · 24. September esitati Moskvasse sõitnud K.Selterile Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt, millega Venemaa võis Eesti territooriumile tuua oma väed · Kuna Venemaa koondas idapiirile suured väeüksused pidi Eesti valitsus Kremli nõudmistele järele andma · 28.september allkirjastati baaside leping · Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel · 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine · 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist Eestisse ja Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist · 17.juuni toodi täiendavad 90 000 meest Eestisse ja Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile sellega läksid kõik ühendusteed ja sidekanalid punaarmee kätte · 21
teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras
12 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.
toetavam. Seetõttu võiks arvata, et kunagi tulevikus võib Soomest saada ka NATO liige. Siiski ei pea Kivinen (2011: 12) seda lähitulevikus võimalikuks, sest sellele puudub sisepoliitiline toetus. Ükski Soome erakond ei toeta NATOga liitumist. Samuti ei ole NATOga liitumise teema päevapoliitikas arutlusel. Põhjuseks, miks Soome elanikud neutraliteedi jätkumist toetavad võib tuua soomlaste usu ise hakkamasaamisesse, mille kinnituseks on Talvesõda Nõukogude Liiduga. Samuti on Soome elanike seas NATO vastaseid meeleolusid tekitanud USA sõjategevus Iraagis, mida alustati valelikke argumentidega. Mõlemad riigid asuvad Venemaa läheduses ning nendel suhted Venemaaga on mõlema jaoks olulised. Mõlemal riigil on tihedad majandussidemed Venemaaga. Siiski võib pidada neid sidemeid tähtsamateks Soome jaoks. Soome ja Venemaa majandussidemete arengule
BRIAND-KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia, Belgia, Kanada, Tsehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus-Meremaa, Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL. Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandzuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandzuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938. KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL(KOMINTERN)-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid Ü...
aasta augustis ja sõda Läänerindel Suure Isamaasõja alla ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta sõjalisi operatsioone Poola ja Soome vastu (Talvesõda) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal. TALVESÕDA oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu
Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist
Samuti oli see n.ö. ohuks ka Nõukogude Liidule. Samasugune ultimaatum esitati ka Soomele, pluss veel territoriaalsed nõudmised Karjala saamiseks. Tol ajal oli NSVL pealinn Leningrad ning Soome piiri peeti liiga lähedal olevat. Soome keeldus mõlemast lepingust. Ta oli ka paremini valmistunud ja kindlustunud kui Eesti. Rajatud oli palju igasugu punkreid ja tankitõrje rajatisi. 31. November – NSVL tungib Soomele kallale. Algab Talvesõda, mis lõppeb 12. märts 1940. NSVL kaotab ning see oli talle väga suureks kaotuseks (inimkaotused 3x suuremad kui Soomes). Soome kaotas küll oma territooriumi, ent säilitas iseseisvuse (?). Eesti oli rahul, et baasidelepingu vastu võttis. 1940 - Juunis NSVL okupeerib kõik baltiriigid. Prantsusmaa kapituleerib. Põhja- Prantsusmaa okupeeritakse. Saksamaa on õppinud Esimesest maailmasõjast, et sõdimine kahel rindel on väga keeruline.
momg rakendas MRPd Balti riikide osas, Balti riikide opupeerimine läbi baaside lepingute, Eestis Orzeli juhtum, 28.sept 1939 allkirjastamine (Karl Selter) ja 18.opt vene väed Eestis. Soome NSVL tegi ka Soomele ettepaneku luua sõjaväebaase, aga Soome ei nõustunud. 1939.a nov teatas Moskva, et Soome piiril olevat toimunud piiririkkumine, väideti, et tulistati Venemaa poole. 30.nov 1939 alustas Punaarmee sõjategevust Soome vastu - Talvesõda. Hävitati Terijoki linn (kuulutati välja Soome Demokraatlik Vabariik), juhiks sai Kunsinen. Kahe riigi vahel sõlmiti vastastikkuse abistamise leping, milles seisned, et NSVL ei sõdi Soomega, vaid tuli appi. 12.märtsil 1940 sõlmiti rahuleping. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Hanko saare. Beneluksi maad 1940.a mais vallutab saksamaa Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Vastupanu ei ostata, kohalikud natsiparteid juubeldavad (nagu 9.aprillil Taanis ja Norras) 5
laialisaatmiseni 1946. aastal 23 riiki. Juba asutamise aastal liitus liiduga 6 riik, millest vaid 2 säilitasid oma liikmestaatuse kuni 1946. aastani. Hiljem ühines veel 15 riiki. Rahvasteliidu maksimaalne liikmeskond oli 58 riiki. Taoline liikmete arv püsis väga lühikest aega, 28. septembrist 1935 (liitus Ecuador) kuni 23. veebruarini 1935 ( välja astus Paraquay). Nõukogude Liit astus liikmeks 18. septembril 1934 ja heideti välja 14. detsembril 1939 pärast seda, kui algas Talvesõda. Nõukogude Liidu väljaheitmisel rikkus Rahvasteliit oma reegleid, kui vaid 7 nõukogu 15-st liikmest hääletas väljaheitmise poolt, kuifi see ei moodustanud põhikirjas nõutud enamust). Nendeks riikideks olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Boliivia, Egiptus, Lõuna-Aafrika Liit ja Dominikaani Vabariik. Kolm neist liitudest olid saanud nõukogu liikmeteks kõigest päeb enne hääletust (Boliivia, Egiptus ja Lõuna- Aafrika Liit)
● Suur-Saksamaa idee ● Maailmarevolutsiooni idee ● Jaapani soov laiendada oma mõjusfääri Kaug-Idas ● Sõja algus 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 03.09.1939 Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja – nn Kummaline sõda, Maginot` ja Siegfried`i liinid 17.09.1939 NSVL kallaletung Poolale. Septembri lõpuks Poola purustatud - maa jagati vastavalt 28.09.1939 NSVL-Saksa lepingule; ühine võiduparaad Varssavis Katõn Soome Talvesõda 30.11.1939 NSVL alustas sõda Soome vastu (Talvesõda) - kuni 12.03.1940 Moskva rahulepinguga: ● Soome kaotas Karjala alad koos Viiburi linnaga ● Soome pidi loovutama mereväebaasi Hanko poolsaarel Saksamaa Nõukogude Liidu vastane sõjakäik ● 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu – Barbarossa plaan. Rahvakomissaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. ● Saksa armee hõivas 1941.a
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmeh...
II maailmasõda Põhjused: - Saksamaa tahtis kätte maksta - Venemaa tahtis alasid laiendada - Itaalia tahtis kätte maksta selle eest, et ta jäeti peale I m/s maadest ilma - Totaalsete diktatuuride teke Euroopas - Lääneriikide lepituspoliitika- õigel ajal ei astutud Hitlerile vastu ega peatatud tema agressiivset tegevust - Rahvusluse rõhutamine autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides - Jaapani soov saada Kaug-Ida valitsejaks, saada juurde tooraineid ja turgu - Rahvaste Liidu võimetus agressorite peatamiseks. Algus: - 1. september 1939 a ründas Saksamaa Poolat - 3. september 1939 Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja - 28 september- uus leping Saksamaa ja NSVL'i vahel- piiri ja sõprusleping.( Leedu läks NSVL'le ja Saksamaa sai suurema osa Poolast) - 28. september 1939a kirjutas Eesti alla vastastikuse abistamise paktile NSVL'ga. NSVL võis tuua E...
seda nimetatakse ,,Kummaliseks sõjaks"; o 28.09.1939 MRP salaprotokoll (lisaleping). Lõppesid EV ja NSVL läbirääkimised, Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt. Balti riikide iseseisvused likvideeriti (NSV okupatsioon), Eestisse 25 000, Lätisse 25 000 ja Leetu 20 000 vene sõdurit. Soome hakkas vastu NSV väebaaside ettepanekule vastu! Talvesõda 30.11.1939-märts.1940 rahuleping Moskvas (Soomlastele tingimised rängad, kuid säilitas iseseisvuse!), NSV sai Soome lahe saared, Niiburi ja Karjala alad. Muu maailma nägi Venemaa nõrkust (lahingud kestsid kaua) ressursside raiskamine ja inimohvrite suurus! Soomest saab Saksamaa liitlane. 1941 Jätkusõda; o 1940 aasta kevadel valmis Hitleril uus sõjaplaan: 9
Punaarmee poolt hukatakse Poola ohvitserkond. · 28.septembril sõlmitakse piiri- ja sõprusleping Sxm-ga. Salajase lisaprotokolli järgi sai Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv
kasutada radarit. Kuigi mõnel hetkel olid sakslased edule väga lähedal, õnnestus Inglise õhujõududel siiski „lahingus Inglismaa pärast“ peale jääda. Olulist osa etendasid nende poolel võitlevad Poola, Tšehhi ja teiste sakslaste anastatud maade lendurid. Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Hitler oli saanud Teises maailmasõjas esimese tõsisema tagasilöögi. Baaside leping, baasid, Talvesõda Baaside leping 24.september 1939 saadeti Moskvasse välisminister Selter, et sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodetakse SNV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Selter palus aega valitsusega konsulteerimiseks ning naasis Eestisse, kus Eesi juhtkond otsustas NSV Liidu nõudmised vastu võtta. Naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud.
Saksamaale 16. juunil 1940 esitati samasugune ultimaatum Eestile ja Lätile. Eestilt nõuti 100 000 punaväelase sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse moodustamist. Mõlemad ei näinud sellest väljapääsu ning oli nõus. Punavägi võttis oma kontrolli alla lennuväljad, sadamad, raudteejaamad, postkontorid ja omavalitsused. 17. juunist 1940 olid Balti riigid okupeeritud ja kaotanud iseseisva riigi tunnused Talvesõda NSVL avaldas samasuguse lepingu sõlmimiseks survet ka Soomele. Valitsusel oli selge, et NSL dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi suruda. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes, et NSVL ei söanda teda rünnata. NSVL vastas sellele süüdistusega, et Soome on NSV Liitu rünnanud. 30. Nov 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei olnud sõjaks sugugi valmis ning Soome osutus Punaarmeele oodatust tugevamat
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
lepinguga (28.09.1939). Eesti juhtkond pidas seda kõige õigemaks otsuseks ning nad olid kindlad, et teised riigid käituvad sama moodi. Oktoobris-novembris (a.1939) toimusid läbirääkimised Nõukogude Liidu ja Soome vahel, sest ka neile oli tehtud vastastikuse abistamise ettepanek. Kuid Soome läbirääkijad keeldusid vastu tulemast venelaste nõudmistele. Ka nemad valisid venitamise-taktik, kuid erinevalt Eestist ei kirjutanud alla vastastikuse abistamise lepingule. Tulemuseks oli Talvesõda. 3 Talvesõja (30.11.1939 13.03.1940) lootsid venelased võita kerge vaevaga. Kuid nad ei osanud arvata, et ühine vaenlane muutis soomlased üksmeelseks oma riigi kaitsmisel. Soome oli nii relvastuses kui ka meeste arvus Punaarmeest tunduvalt maas, kuid käre talv, paindlik taktika, oma maa tundmine ning suuskade kasutamine üksuste liikumisel andsid soomlastele Punaarmee ees edumaa
passiivse sõja ning isegi ei püüa kedagi rünnata. Aktiivsed sõjalised tegevused käivad ainult mere piirides. 1939. aastal septembrist detsembrini Suurbritannia kaotab 114 laevu sakslaste allveelaevade rünnakutest, Saksamaa aga kaotab ainult 9 allveelaevu. Saksa rünnakud tekkitasid suure ohtu Britannia majandusele, sest riik kaotas tohutu kaupa vee sees. 30. novembril NSVL alustas sõjategevust Soome vastu, sellega algas Talvesõda, mis oli lõppenud 12. märtsil. 9. aprillil Saksamaa tungib Norrasse ja Taani „Weserübung-i“ plaani järgi; järgmisel päeval saksa väed tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse ning W. Chutchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15. mail kapituleerib Holland, 2 nädala hiljem – Belgia. 10. juunil Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõjat, 4 päeva hiljem Pariis oli ümber piiratud Saksamaa vägede poolt
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
