sõlmiti vastavad lepingud, mille tulemusena sisuliselt okupeeriti Eesti, Läti ja Leedu. 5) 28.sept. 1939 oli likvideeritud Poola riik. Sellel päeval sõlmisid Saksamaa ja NSVL sõpruse- ja piirilepingu, millel oli ka salajane lisaprotokoll, millega Leedu läks NSVL huvisfääri, piir Poolas kahe riigi vahel nihkus veidi ida poole. 3.Sõjategevus Euroopas 1939-1940: 1) Poola vallutamine Saksamaa ja NSVL poolt 1.sept. 1939 28.sept. 1939 2) Soome Talvesõda 30.nov. 1929 12.märts 1940 3) Taani, Norra alistamine 1940 kevadel Saksamaa poolt 4) Saksamaa sissetung Hollandisse, Belgiasse, Luxemburgi, Prantsusmaale, 14.juuni langeb Pariis, 22.juuni kirjutatakse alla Prantsusmaa- Saksamaa vahelisele lepingule: Saksamaa okupeerib Põhja-ja Lääne-Prantsusmaa, Lõuna-Prantsusmaal moodustatakse Vichy valitsus, eesotsas Petainiga, kes teeb koostööd Saksamaaga.
Eesti saavutused aastatel 1930-1940: Kas oleks olnuks alternatiive? Aastal 1939. augusti lõpul sai Eesti valitsus ilmselt teada Molotov-Ribbentropi pakti salajasest lisaprotokollist. Eesti olukorda raskendas Poola allvelaev, mis andis NSV Liidule põhjuse blokeerida Läänemeri. Olukorra lahendamist nähti välisminister Karl Selteri saatmises Moskvasse. Kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Kui Eesti valistus sellega ei nõustu, ähvardati sõjaga, mida Eesti pool loomulikult ei tahtnud. Paraku ei palunud Eesti ka välisriikidelt sõjalist abi. Kuid ma leian, et kui Eesti olekskiseda teinud, siis oleks NSV Liit võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas sellele lepingule oleks olnud ...
Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. Alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjanduspetsialistidega Hispaania kodusõda, Hiina kodusõda ja Hiina-Jaapani sõda. NSVL jagas Saksamaaga Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbendtropi pakt). NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaasid Eestis, Lätis, Leedus; Talvesõda 1939-1940 Soomega; sõjaplaanid Saksamaa ründamiseks).
18. septembril 1939 põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Nõukogude Liit väitis, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada ning nõudis sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Eesti otsustas nõudmised vastu võtta. Sõlmiti Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline pakt, mis lubas tuua Eestisse Punaarmee osi. Eestis tekitas suuri vastuolusid 30. november 1939 13. märts 1940 Ida-Soomes toimunud Talvesõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, sest Eestis paiknevatest baasidest ründasid Soomet Nõukogude lennukid. Eesti püüdis selle vastu protestida, kuid tulutult. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit Eestiga suhteid pingestama. 16. juunil esitas NSV Liit Eestile ultimaatumi, nõudes täiendavate Nõukogude vägede sisselaskmist Eestisse. Taas kord võttis Eesti nõudmised vastu, Eesti okupeeriti Punaarmee poolt. 14. juunil 1941 viidi läbi juuniküüditamine Siberisse
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia.
". Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti. Andrei Zdanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares Barbarus). Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu. 3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu. Soome Talvesõda Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima. 1941-1944
Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit tahtis Soomet enda võimu alla, nagu to oli kunagi olnud Vene Keisririigi võimu all. 1939.aasta novembris süüdistas NSV Liit Soomet piiritülis, mis oli NSV Liidu enda lavastatud. Soome suurtükivägi olevat rünnanud Nõukogude vägesid. Soomlased soovisid küll asja uurida, kuid NSVL ütles lahti varem sõlmitud
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
Bessaraabia Eestlased Punaarmees Hävituspataljonis, Laskurkorpuses, Tööpataljonid Eestlased Saksa armees Metsavendade poolt moodustatud üksused, Piirikaitserügemendid. Eestlased Soome armees Erna luuregrupp, Jalaväerügement Tunne II maailmasõja sündmusi! · Algas 1. september 1939 Saksamaa kallaletungiga Poolale. 28.sept sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude liit sõprus ja piirilepingu (MRP), 1939 1940 toimus NSVL-i ja Soome vahel Talvesõda, 1940 a. Hõlvas Saksamaa Taani, Norra, Belgia, Hollandi, Luksemburgi. 21. juuni 1941 alustas Saksamaa sõda Nõukogude liidu vastu. 7.dets 1941 ründas Jaapan USA Pearl Harboris. 1942 kirjutasid 26 riiki (kaasaarvatud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Nõukogude liit) Ühinenud rahvaste deklaratsioonile. 1942 a. Toimus Stalingradi lahing, milles said Saksa väed lüüa. 1943 a. Suvel toimus Kurski lahing, millega suutis Nõukoguse
23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti, teine ms oli lõppenud
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14.juuni Pariisi langemine 15.- 28.juuni NSV Liit okupeerib Balti riigid. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutse...
NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le. Kasutades ettekäändena Orzeli juhtumit esitati Eestile ultimaatum lubada Eestisse rajada nõukogude sõjaväebaasid ning 28. Septembril sõlmiti Eesti ja NL vahel vastastikuse abistamise pakt. Selle pakti alusel tuli Eestisse umbes 25000 vene sõdurit. Sarnased lepingud sõlmiti ka Läti ja Leeduga, kuid Soome sellele ultimaatumile ei alistunud ning selle tõttu algas Talvesõda. 26.septembril andis Nõukogude Liidu kaitserahvakomissar Kliment Vorsilov käskkirja, milles nõuti ,,võimsa ja otsustava löögi" andmist Eestile. Agressiooni alguspäevaks määrati 29. September ning selleks ajaks tuli idapiirile üle 130000 sõduri, 1535 suurtükki, 1474 suumukit ja 600 sõjalennukit kui samal ajal oli Eestil vastu panna vaid 12500 meest, 233 suurtükki, 31 soomukit ja 10 lennukit. Baaside ajastul elasid Venemaa sõjaväelased eraldi sõjaväebaasides, mis asusid
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
merele. Punaarmee oli lahutatud kaheks. 28.08 lahkus punalaevastik Tallinnast Kroonlinna poole, kaotas ühe kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared. Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus suutis siiski olukorda kontrolliall hoida. 1939.a.- tungis NL kallale Soomele- algas talvesõda. Eesti kuulutas end erapooletuks, rahvas aga teostas korjandusi ja ka vabatahtlikud läksid Soome sõtta. Sõjategevus 1944.a. Eestis. 14.01 algas punaarmee suur pealetung, mille käigus vabastati kogu Peipsiäärne tagune ala Narva jõeni. Algas võitlus Eesti pärast. Eestil oli sakslaste jaoks suur tähtsus: 1. Aitas kontrollida Läänemerd 2. Aitas hoida sõjas Soomet. Narva all peatati punaarmee pealetung pooleks aastaks. Alles juuli lõpul
...... 4 2.6 Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel ...................................................................................... 5 3 2.7 Sõda merel ja õhus........................................................................................................................ 5 3. Balti riikide okupeerimine 1939- 1940. Soome talvesõda.................................................................. 5 3.1 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel................................................................... 5 3.2 Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu............................................................................... 5 3.3 Soome Talvesõda.......................................................................................................................... 5 3
23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid) 1940- Akomiterni paktist kujunes välja Kolmik pakt; sõlmiti Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel 1940- Saksamaa vallutas Norra ja Taani, NSVL okupeeris Balti riigid, Talvesõda Soome ja NSVL vahel, loodi Barbarossa plaan 1940-1941- NSVL I okupatsioon 1941- Itaalia vallutas Kreeka ja Jugoslaavia; algab holokaust, Leningradi blokaad, käivitati Barbarossa plaan 14.juuni 1941- Juuniküüditamine 1941-1944- Saksa okupatsioon 1942- Britid asusid ründama Saksa-Itaalia vägesid Egiptuses, Stalingradi lahing 1943- Kurski lahing, avati „teine rinne“; Sitsiilia alistumine 1943- Teherani konverents (Churchill, Roosevelt, Stalin)
alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid vastupanu, mis kestis juuni keskpaigani. 10
Nad asustatakse 18. okt. Algab Punaarmee Leedust. Algab Punaarmee vastvallutatud Poola sissemarss Eestisse (25 000 sissemarss. Lätisse 30 000, aladele. meest). Leedusse 20 000 meest. 30. nov. Punaarmee tungib NSV Liit kasutab Eesti Soome keeldub pakti Soomele kallale. territooriumi Soome sõlmimisest NSV Liiduga. pommitamiseks. Algab Talvesõda. 1940. aasta 4 Märts 1940 Lõpeb Soome säilitab sõjaga Talvesõda. iseseisvuse, kuid peab loovutama NSV Liidule alasid. Aprill Saksa väed tungivad Taani ja Norrasse. Mai
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt.Seega oli välisriikide ründamine igati õigustatud. Stalin unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis rakendama sõjajõudu. Molotov-Ribbentropi Pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid ...
3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis majanduses ja sisepoliitikas baasideajastul? · Eesti maj. Suhted NSVL'ga tihenesid · Kaitseseisukord, põhiseadus ei kehti, karmimad seadused · Eesti sõltus sisepoliitiliselt NSVL'st, pidi arvestama NSVL soovide ja tahtmistega
Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda.NSV Liit avaldas ka Soomele survet lepingu sõlmimiseks.Soome valitsus oli põhimõtteliselt valmis nõudmistele järele andma,seda pooldas ka Soome sõjaväe ülemjuhataja marssal Mannerheim.Soome asus läbirääkimisi venitama,lootes,et NSV Liit ei söanda teda rünnata.NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist
1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse-
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus. Ja suurb. Saksale sõja. 17sep. Sisenes poolasse staalin oma punaarmeega kes vallutsaid poola ida osa. 1939a. Nov, lõpul algas nõukogude liidu sõda soomes vastu.1940a. kevadel alustas aktiivselt tegutsema saksaarmee: vallutati norra, taani, luksem, belgia ja holland. Seejärel võtsid sakslased ette prantsusmaa. Saksaprant. Vaherahu sõlmiti 22 jun. 6. Talvesõda. Kui teine ms oli alanud, poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah.
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941
sattunud välispoliitilisse isolatsiooni ning teadis, et üksinda ta seda sõda üle ei ela, seega tuli Venemaa nõudmised vastu võtta. Baasid loodi Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse ning lubati kahe aasta jooksul kasutada ka Tallinna sadamat. Kuna eestlased nägid, et Venemaa ei pea oma reeglitest kinni, siis soojenesid ka suhted Läti, Leedu ja Soomega, kes soovisid Eestit aidata. Raske olukorra tekitas Talvesõda Soome ja NSVL vahel. Eesti mehed pidid tegema ka valiku kelle poolel sõdida: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees sõdisid mehed sunniviisiliselt, sest nende baasid olid koondunud eestisse ning mehed ei julgenud vastu hakata ega soovinud oma perekonda ohtu seada. Saksa lipu alla läksid vabatahtlikud, kes soovisid NSVL-le kättemaksta kogetu eest. Oli ka mehi, kes ei olnud nõus kummaski armees olema ning varjusid metsadesse ning võitlesid seal oma isamaa eest,
huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NSV Liit sai Leedu). 5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast. 30. november - NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu (algab Talvesõda). 1940 12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse. 9. aprill - Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung"). 10. mai - Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister. 15. mai - Holland kapituleerus. 28. mai - Belgia kapituleerus. 29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja. 14
vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas
mõni üksik sõduriaastates ja korraliku väljaõppe saanud mees. 1944. aastaks olid Saksamaa inimreservid peaaegu ammendatud. Võrreldes N. Liidu, Briti ja USA rahvaste arvuga oli sakslaste rahvaarv kohutavalt väike. Samal ajal oli tema vastu sõdinud riikidel veel küllalt noort ja värsket jõudu. 6. Selgitage mõisteid: Teljeriigid - Itaalia, Saksamaa ja nende liitlased Suur kolmik ja liitlased - Stalin, Churchill, Roosevelt Talvesõda - sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Jätkusõda - Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. Lahing Britannia pärast - suvel 1940. See oli Inglismaa lõunaosa
17. september NSVL Oktoobris pidasid NSVL ja Saksamaa Poola keskel võiduparaadi ning sõlmisid piirilepingu. Poola oli riigina kaotatud. Järgmisena okupeeris Nõukogude Liit Bessaraabia ja ründas Soomet. Talvesõda Sarnaselt Balti riikidega nõudis NSVL ka Soomelt baasidelepingu sõlmimist. Soome sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid parlament ja rahvas olid kategooriliselt vastu. Novembris 1939 alustasi NSVL valesüüdistusega talvesõda. Paraku ei suutnud venelased murda läbi Karjalasse rajatud Mannerheimi kaitseliinist. Lisaks valmistusid Inglismaa ja Prantsusmaa Soomele abi saatma ja seega oli NSVL sunnitud märtsis 1940 sõlmima vaherahu. Sai endale osa Karjalast ja rajas Hanko poolsaarele sõjaväe baasid, kuid Soome säilitas iseseisvuse. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustanud. Läänerindel algas nn. kummaline sõda, kus väed püsisid Saksa,
hoidmine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist. Reparatsioon-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Sitzkrieg-Olukord,kus reaalset sõjategevust rindel Saksa-Pran-Ing vahel sept.-dets. 1939 ei toimunud Talvesõda-oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva Totaalne sõda-sõda,kuhu olid sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud(II MS oli totaalne sõda) Ühinenud Rahvad- Ühinenud Rahvaste Organistatsioon-on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine
Sõjategevus lõppes 6. okt 1939, mil Poola riik lakkas eksisteerimast. · Katõni sündmused NL poolt hukati poola sõjavange (kõrgemad sõjaväelased) => Lääne riikide ükskõiksus; Katõni süü aeti sakslaste peale, tulemusena tapeti 85 saksa sõjaväelast · Peale Poola ründamist kuulutasid SB ja Pr Sks sõja 3. sept 1939, kuid otsest sõjategevust ei alustanud. · NL kallaletung Soomele (Talvesõda nov 1939) Soome Talvesõda: · Algas nov 1939 kui NL ründas ette teatamata Soome Vabariiki; pommitati Helsingit ja Viiburit; algus-lõpp: 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini · Põhjused mis viisid sõjani: Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a.
Eesti 28 sept. 1939 Läti 05. okt 1939 Leedu 10.okt 1939 Selle lepingu kohaselt kaotasid need riigid sisuliselt on iseseisvuse. Toodi sisse punaväelasi 18. Miks ei sõlminud Soome vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga? Mis oli selle tagajärg? Kuna soome on demokraatlik vabariik ning seal konkureerivad üksteisega poliitilised erakonnad, ning valitsusele oli selge, et NSV Liidu dikteeritud lepingut pole võimalik Soome parlamendis läbi lüüa. Tagajärjeks oli Talvesõda Soome ja Nsv Liidu vahel. 19. Talvesõda mis see oli, millal, millega lõppes, kuidas kulges, Mannerheimi liin Talvesõda- 30.november 1939. Soome ja Nsv Liidu vaheline sõjaline konflikt, Soome ei kirjutanud alla baaside lepingule ning nsv liit vastas sellele provokatsioonidega ning ütles, et soome olevat teda rünnanud ning tungus siis üle soome piiri ja alustas sõda. Lõppes NSV Liidu lüüasaamisega ning 12.märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 20
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8. Millal ning mis riigi valltasid Itaalased? 1. Austria, 1938 märts 2. Idee, mis tekkis peale I-mest Maailmasõda, kui väideti, et Austria ei suuda ise majandusega toime tulle ning ta tuleks st liita Saksamaale. 3. Tehhoslovakia, sügis 1939 4. Suurbritannia. J.A.Chamberlain 5. Münchenis, Itaalia/Saksamaa/Suurbritannia/Prantsusmaa, 29 sept 1938 6. 1938 kevadel. Teised suur...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hol...
Mais toimub Eesti vägede pealetung Pihkvale. Toimuvad mitmed Balti riikide konverentsid, kus otsustatakse taotleda ühise rahulepingu sõlmimist Venemaaga. 1920 aastal võtab Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse. 1922 aastal sõlmitakse Eesti- Prantsuse kaubandusleping. Detsembris toimub esmakordselt üldine rahvaloendus. 1925 aastal kinnitab Riigikogu Eesti riigivapi. Aasta jooksul hoogustub väljarändamisliikumine. Eestist lahkub palju inimesi. 1939 aastal toimus Talvesõda. Eesti iseseisvuse lõpp oli seotud uue maailmasõja algusega. 17. juunil Eesti okupeeriti punaväelaste poolt. Toimus küüditamine, see mõjus rahvale šokina. Toimus ultimaatum, kus nõuti täiendavate baaside loomist ja valitsuse vahetamist. Valitsus vahetati nõukogudemeelse vastu, valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarus. Juhuks, kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele, oli Punaarmeele antud korraldus Eestist rünnata. Nõudmiseks oli luua Eesti territooriumile NSV
Sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupoliitika põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1. Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks 2. Kasvas tsiviil elanike osakaal 3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5
Saksamaale sõja, kuid aktiivset sõjategevust läänerindel ei toimunud Eesti kuulutas end alanud sõjas neutraalseks, aktiivseid riigikaitselisi meetmeid ei rakendatud 1939. aasta septembri lõpus sundis NSVL Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud Eestisse, Lätisse ja Leedusse paigutati NSVL sõjaväebaasid Soome ei allunud NSVL survele 1939. aasta novembris ründas Nõukogude Liit Soomet. Algas Talvesõda (Eesti kuulutas end neutraalseks ka selles sõjas) 1940. aasta aprillis tungis Saksamaa Taani ja Norrasse ning mais alustas sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt
sõja. Saksamaa ja Itaalia teatasid samuti, et nad on ameeriklastega sõjajalal ning hakkasid Jaapanit toetama. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik liitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. 1941. aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tunda suure kaotuse valu. 6. Talvesõda (Soome vs. NSV Liit) Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist näis olevat õige aeg Soome tagasi vallutada. Kui II maailmasõda oli alanud esitas NSV Liit Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid NSV Liidu nõudmised tagasi. NSV Liit lavastas piiritüli ning alustas Soome vastu sõda.
10. Millised riigid olid II maailmasõjas: · Saksamaa liitlased? Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia jt (11 riiki) · Saksamaa vaenlased e. teise poole liitlased? - Suurbritannia, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt (kokku 61 riiki). · erapooletud? Rootsi (kuigi varustas Hitlerit), Iirimaa (pooldasid Hitlerit, viha inglaste vastu), Hispaania, Portugal (lennuväed, sadamad Hitlerile), Sveits (pangad), Türgi 11. Miks puhkes Talvesõda? Miks ei suutnud venelased seda võita? Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Punaarmee kaotused olid soomlastega võrreldes mitu korda suuremad. 12. Miks tabas Saksamaa kallaletung NSV Liitu täiesti ootamatult?
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni Leedu, 17juuni Eesti ja Läti, 28juuni Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. NSV Liiduga liideti: 3aug Leedu, 5aeg Läti, 6aug Eesti.) NSV Liidule: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina. Saksamaale Poola lääneosa ja Leedu. II MS (1sept 1939 2sept 1945) Teljeriigid ehk Kolmikpakti riigid: ja vastu liitlasriigid Suurbritannia, Saksamaa, Itaalia, Jaapan (Sooma, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt
aastani. Need, kes keeldusid sõtta astumast Vene vägede koosseisus ja olid üleüldiselt vastuseisus stalinliku korraga, astusid Saksa koosseisus rindele. 1944.aastal läks väga palju mehi Saksa sõjaväkke, sest Punaarmee oli järjekordselt tulekul. Mõned võitlesid vabatahtlikena Soome poolel. Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. Pärast Talvesõda oli neil võimalus tulla Eestisse oma kodumaa eest võitlema, mida enamus ka tegi. Järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal paljud neist represseeriti. Oli ka neid, kes jätkasid isetegevuslikku võitlust nõukogude võimu vastu. Sajad tuhanded relvastatud mehed läksid metsa ja alustasid partisanisõda, mis meil on tuntud metsavendluse nime all. Säärasest liikumisest võtsid osa ka naaberrahvad. Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. II maailmasõjast rääkides ei saaks antud
MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ning tungis 1. septembril 1939 sõda kuulutamata Poolale kallale. 2 päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult nad sõtta veel ei sekkunud. 5. Balti riikide okupeerimine. Talvesõda Salaprotokolli alusel okupeeris NSV Liit Ida-Poola ja sundis Balti riikidele peale vastastikuse abistamise lepingud, mille alusel paigutati Balti riikidesse NSV Liidu sõjaväebaasid. Soome keeldus vastastikuse abistamise lepingust. NSV Liit ründas Soomet, vallandades Talvesõja. Rahvasteliit kuulutas selle tõttu NSV Liidu agressoriks ja heitis NSVLi endast välja. Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse
suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõisiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. Kuigi vormiliselt jäi iseseisvus püsima, muutus Eesti pärast baaside lepingu allakirjutamist Nõukogude Liidu protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris Talvesõda. Valitsus püüdis jätkuvalt säilitada ranget neutraliteeti, ehkki Eesti lennuväljadelt startivad Vene pommitajad ründasid Soome linnu. Eesti siseelus kujunes baaside sõja olulisemaks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6 okt 1939 peetud kõnes mainis Hitler, et Ida- ja Kesk-Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ja järgneva seitsme kuuga lahkuski eestist palju baltisakslasi. Vaatamata Eesti
Komiterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapani 25.nov 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Komitrerni vastu. TEINE MAAILMASÕDA Peatükk 12,, 1. Sõnasta lühidalt viis teise maailmasõja põhjust. 1)Versaillese lepingut peet sakslaste suhtes ebaõiglaseks 2) Stalin tahtis taastada suurt riiki 3) Jaapan tahtis Aasia valitsejaks 4) Nõukogde Liit vajas rakendust Punaarmeele. 5)Hitler vajas edukaid vallutussõdu et võlad tasuda. 2. Kuidas lõppes Talvesõda Soome Vabariigi jaoks? a) säilitas iseseisvuse. b) pidi loobutama umbes 10% enda aladest. 3. Millised territooriumid vallutasid NSVL ja Saksamaa aastatel 1939-1941? Täida õpiku ja kaartide abil Saksamaa NSVL Sai enda kätte Poola lääneosa Okupeeris Eesti, Läti ja Leedu, Bessanaabia
Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga siiski sõtta veel ei sekkunud. Kuna Saksa armee oli Poola omast suurem ja parem siis hävitati kõik väga kiirelt. Poola üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept 1939 tungis kallale veel NSV Liit, hõivates Ida-Poola. Talvesõda algas 30 novembril 1939 aastal kui Nõukogude Liit ründas sõda kuulutamata Soome Vabariiki - tegu, mille eest NSVL Rahvaste ühendusest välja visati. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus MRP salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri. Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist
Ü. K. NSV Liit pärast Teist maailmasõda Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja MRP agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine b) Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? osa Poolast Baltikum osa Soomest osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) osa Rumeeniast osa Jaapani saartest (Kuriilid ehk Põhjaterritoorium) Sõja tagajärjed
Keeldumise korral ähvardas kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis nõudmised vastu. NSVL hakkas Eestit süüdistama Vene laeva põhjalaskmises. Kreml nõudis et rajatavatesse baasidesse paigutataks 35 000 punaväelast. Stalin oli lõpuks nõus vähendama 25 000 mehele ja saavutas Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 allkirjastati baasude leping. Pärast seda polnud Eesti tegelikult enam täiesti sõltumatu riik. NSVL sõjaväebaasid rajati ka Lätti ja Leetu. Soome talvesõda NSVL avaldas survet samasuguse lepingu sõlmimiseks Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes et NSVL ei ründa. 30.nov 1939 ületas NSVL sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
