Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks nägemine tuduvalt halvemaks ning ta käsi sai kõvasti viga. Külas levisid jutud, et Kõrboja Anna tahab Villut oma talule peremeheks. Villu aga soovis sauna Eevi ära võtta
Üks tuntumaid on kindlasti 5-köiteline romaan ,,Tõde ja Õigus" (1926-1933),mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendesit 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde ja 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Põhja- Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum ning Tallinnas on tema nimeline tänav. Tammsaare suri aastal 1940 1. märtsil Tallinnas. 50 krooni-Rudolf Tobias sündis aastal 1873 29 mail Hiiumaal Käinas. Tobias oli Eesti helilooja,koorijuht ja organist,kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilunud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Tobias alustas õpinguid
oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Eesti kunst pärast teist maailmasõda Eesti okupeeriti 1944. aastal Nõukogude vägede poolt ja taaskehtestati Nõukogude võim. Ekspositsioon kirjeldab sõjajärgsete järskude sotsiaalsete muutuste mõju kunstile erinevate kunstnike pilgu läbi. Tollase nõukogude kunsti näol oli tegemist sotsialistliku realismi kurikuulsa stalinliku variandiga, mis pärines sõjaeelsest totalitaarsest ühiskonnast
Võib ka teisi metsloomi jälgida. Selleks on loomade ülekäiguradade juurde ehitatud vaatetornid.” Sealt edasi minnakse kena soojärve Mustjärve äärde, mis on samuti kobrastel asustatud. Kuigi kobras eelistab vaid lehtpuid, on järve ääres kooritud isegi mände. Matk jätkub mööda raba. Enne seda läbitakse ürgmets, kus pole sada aastat raietöid tehtud. Koprarajal käik lõpeb Marjasoo talus, kus Kristuse ajast pärit paari tuhande aasta vanusel turbal kasvatatakse metsamarju. Ermi sõnul näitavad viimased proovid, et see on kõige puhtam pinnas, mis Eestis üldse on. Matka lõpus pakutakse Marjasoo talus jõhvikaid, võib ka osta Kullaaugu talu mett või vahva mälestuseseme – kopra kihvadest, hammastest jms valmistatud ehte. Noorematele inimestele, kes tahavad hästi suuri katsumusi, on eriti raske rada Valgjärve ümbruses. Seal liigutakse kaks tundi
MORFOLOOGIA PÕHITERMINID sõna, sõnavorm, sõne, morfeem, morf. Sõna on keele vähim terviklik üksus, millel on leksikaalne tähendus. Sõnavormid on ühe ja sama sõna eri kujud, mis erinevad grammatilise tähenduse poolest. Sõne on sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis. Morfeem on väikseim tähendusega üksus. Morf on morfeemi esinemisjuht MORFIANALÜÜS EHK SEGMENTIMINE. Leia junktuurid ja pane sõnad õigesse lahtrisse: talus, talusse, taludes, taluski, terav, lihav, vägev, edev, mugav, lodev ei ole taabelis Junktuurid on opaaksed Junktuurid on selged Talus, taluses, taludes, taluski, terav, lihav, vägev MORFEEMIDE BAASJAOTUS. Mis lahtrisse kuuluvad semantiliselt iseseisvad morfeemid? Prefiksid? Infiksid? Sufiksid? Vabad Seotud
rikkaimaks praegu elavaks eesti soost naiseks. Ta on edukas ajakirjanik ja avaldanud inglise keeles menukaid romaane. Selle naise isapoolne suguvõsa olla pärit Tõrvanõmme talust. Tema isa Jakob Tõrv olevat enne Teist maailmasõda talust lahkunud ja läinud elama Inglismaale. Seal abiellus ta otlannaga ja 1944. a. sündis tütar, kellest sai hiljem Austraalias elades Rupert Murdochi abikaasa. Vanemad inimesed mäletavad veel neid aegu, kui Anna Maria isa elas Tõrvanõmme talus. Nende pere liikmeid tunti külas kui väga suure tahtejõuga ja kitsi iseloomuga inimesi. Arvatakse, see võib kuidagi olla seoses Tõrvanõmme männiga. On ju mändki kuulus selle poolest, et suudab kehval pinnasel visalt kasvades sageli võimsaks puuks sirguda. 6 Pärnad Kai, Mai ja Riinu Pärn Kai kasvab Halinga vallas Vahenurme külas Allika talu lähedal
õigusi, kohustusi ja võimalusi) aastail 1810, 1840 ja 1870. Mis oli muutunud? · 1810 - õigus vallasvarale, vallakohus, koormiste normineerimine · 1840 - pärisorjus kaotatud, osaline liikumisvabadus, õigus asutada valdasi, nimede saamine. · 1870 - lõplik teorendi kaotamine, majanduslik olukord paranes, talude päriseks ostmine. 7. Millise olid põhilised muutused 19. saj. mõisamajanduses ja talumajanduses? · Mõisamajanduses on üleminek raharendile ja talus on talud talupoegadele, kodused tööd - jääb rohkemaega, uued põllukultuurid, sordiaretus, meierei(piimakari jne. tõuaretus), masinad. 8. Miks oli 19. saj. lõunaeestlane jõukam kui põhjaeestlane? · Erinevad kubermangud, linakasvatus. · parem maa (rohkem metsa), p-eestis on kivine ja pole head mulda. 9. Miks oli raharent talupojale kasulik? Miks mõisnikule? · Miks talupojale?: · Talupoeg - aeg kodus tööd teha, ei pidanud mõisas enam tööd tegema
Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum
jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma. Ta oli Vargamäe rahval alati meeles. Kõige õnnetum tegelane oli minu arust Mari, kes sai peale Krõõda surma Mäe talu perenaiseks. See, et ta aitas Andrest laste kasvatamises ja talu pidamises peale Krõõda surma ning ei jätnud teda üksi, tegi temast tööka ja abivalmis inimese. Kuid minu arust oli ta oma õnnetuses ka ise süüdi. Ta oli mingil määral ahne, sest ta tahtiski ju perenaiseks saada, ta ei tahtnud olla lihtsalt talus tüdrukuks. Ja Perenaiseks saades pidi ta leppima sellega et tema mees Juss poos ennast ülesse. Teoses on selgelt kuni lõpuni näha, et Mari igatses oma Jussi väga. Ja ta ei saanudki Andresega õnnelik olla, sest Juss oli tal koguaeg meeles. Ta ei tundnud end perenaisena hästi, talle meeldis tema endine elu rohkem. Kõige lõpuks tuleks rääkida "lambasihvrist". Oru Pearu naise elu oli vast Mäe perenaiste omast veidi kergem
töövahendid oma kohale, bioloogilised jäätmed vastavatesse kottidesse, lõikavad ja torkavad vahendid konteinerisse, vähendamaks terviseriske; 24. Teavita patsienti võimalikest tüsistustest (haavainfektsioon, verejooks); 25. Võta käest kindad; 26. Teosta käte antiseptika; 27. Dokumenteeri protseduur: kuupäev, kellaaeg, kumba kõrva seoti, millise vedelikuga puhastati, haava seisund enne ja pärast sidumist, kuidas patsient talus protseduuri. (Moreau 2001: 249). KASUTATUD KIRJANDUS Alila, A., Huttunen, R., Hyvärinen, S., Maanselkä, S., Mustajoki, M., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina. Moreau, D. (2001). Handbook of Nursing Procedures. USA: Springhouse Corporation. Sulsenberg, I. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: Medicina.
Jüripäev 23.aprill Marja-Liisa Illaste MJ112 Jüripäev on 23. aprillil ning see on 303. aastal märtrina surnud ja hiljem pühakuks kuulutatud Püha Jüri surmapäev. Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Jüripäev on rahvakalendris : kevade ja kevadtööde algusajaks. Vanasti oli jüripäev abiliste palkamise aeg. Talus oli kevadest sügiseni palju tööd. Pererahvas ei jõudnud kõiki töid ise teha. Nad palkasid endale abilisi. Abilised kolisid pererahva juurde elama. Nad elasid uues kohas sügiseni. Sellepärast oli jüripäev kolimise päev. Tänapäeval on kombeks jüripäeval koristada. Inimesed teevad jürituld. Tegevused Jüripäeva ajal Jüripäeva tegevustel oli vanasti kindel tähendus. Inimesed uskusid, et teatud tegevustega saab nõiduda inimestele ja kariloomadele head tervist.
eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Jaan Kaplinski "Kusagil maailma äärel". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. Autasud Juhan Liivi luuleauhind (1968) Eino Leino auhind (1992) Riigivapi IV klassi teenetemärk (1997) Riigivapi III klassi teenetemärk (2006) Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia (2010) Juhan Liivi luuleauhind (2012) Elu praegu Praegu elab peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet Lapsed: Maarja Kaplinski, Lemmit Kaplinski, Lauris Kaplinski, Ott-Siim Toomet ja Elo-Mall Toomet. Märt-Matis Lill on tema vallaspoeg. http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=109531 http://www.youtube.com/watch?v=8Zgo1lhPNxk
detailplaneeringu kehtestamist 14. augusti 2008. a istungil. Järgmine istung peetakse 11. septembril kella 1517 vallamaja saalis. Lugupidamisega Taivo Sirel volikogu aseesimees Metsa 6 tel 123 4567 rg-kood 1233455465 Pihlaka vald faks 123 5436 ak 12354365476546 61301 Tartumaa e-post [email protected] SEB Pank Arvude kirjutamine. Kontorisse toodi neli kasti raamatuid. ' Sealses talus on 12 lehma, 5 lammast ja 2 kitse. * Mäng lõppes seisuga 6 : 4. * 7500 osalejat * 25 000 osalejat * 12 000 osalejat * 5000-7000 osalejat * 5000 - 10 000 osalejat * 4 + 4 = 8 * 50 m* 25 * 25% * 30° * Ta jooksis ajaga 2.18.24 (2 t 18 min 24 s) * See ese maksis 25,50 eurot * sõnadega: kolmkümmend tuhat nelisada kakskümmend üks * 2005.-2009. aastal * Murdesõnavara saadi 15 külast 25 inimeselt. * Kohti jagub 25 külalisele. * Jaga kook 12-ks. * Jaga kook 12 tükiks. * 1990
11 kadripäev Käidi külapeal Käidi külapeal sanditamas sanditamas heledates, tumedates, koledates ilusates riietes riietes Sooviti taluperele Sooviti taluperedele lasteõnne, maa- ja viljaõnne karjaõnne,noorikutele Esitati pererahvale poisteõnne naljandeid, laule, Peeti kadri- ja tantse mardipulma Detsember- jõulukuu 21.12 toomapäev Jõulude algus- Nõgi- Tooma väljaajamine Talus suurpuhastus Jõuluroogade ettevalmistus Õllepruulimise algus Detsember- talvekuu 24.-27.12 jõulud Mängiti palju Toodi tuppa õled tubaseid mänge Tuba kaunistati Söödi palju, joodi jõulukrooniga, õlut, jagati kingitusi jõulukuusega Käidi saunas Käidi külas sokuks, kureks või haneks maskeerituna
Olustvere tmk Karl Rusi PM1 Mart Saar Referaat SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 HARIDUS 4 OLULINE,ELULÕPP 5 MUUSIKALINE KARJÄÄR 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUS 8 SISSEJUHATUS Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus,ta oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli tal isa orel millel ta harjutas mängimist. HARIDUS Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha.Koolitee algas Kaansoo külakoolis, kuhu tulles oli M
8. Andres isana hoolis enda lastest, tegi nende nimel tööd, et lastel oleks parem tulevik, kuid kodus valitses peale Krõõda surma tõsine õhkkond. Krõõta sundis ta palju tööd tegema, kuid tegelikult hoolist naisest väga, ta ei osanud seda lihtsalt välja näidata. Taluperemehena oli ta tubli ja töökas, sai sulastega hästi läbi ja ei olnud kiuslik. Ta ei käinud ka kõrtsis joomas. Naabrimehena oli ta leplik, ega pidanud kaua viha, talus kõiki krutskeid. 9. Indrek teatab, et tahab minna linna kooli ja palub selleks laenu. Indrek lahkub vargamäelt. Andrese ära saatmise pidu, kus ta teatab, et ei armasta Vargamäge ja ehk ei tulegi iial enam tagasi. Vana Andres viib Andrese ära ja tagasi tulles hakkab ta noore Andrese sõnade üle järele mõtlema. 10. Tammsaare tähtsamad teosed: „Kõrboja peremees,“ „Tõde ja
Johan Laidoner https://et.wikipedia.org/wiki/Johan_Laidoner#/med ia/File:Johan_Laidoner01.jpg Lapsepõlv Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus 12. veebruar 1884. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Ta oli Jaak Laidoneri (18541911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (18511938) esimene laps. http://www.geni.com/people/Ma ri- Laidoner/60000000053899319 19 Haridustee Johan oli väga töökas ja tahtis saada head haridust. Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli,
on? Kui ma esmalt Vilde teost lugesin, tundus see väga igav ja selle sisu polnud mu jaoks huvitav, veel tema raamatu lugemine oli mu jaoks ikka paras peavalu küll, ent mida rohkem ma lugesin, seda enam muutus läbi lugemine huvitavamaks. Teos oli huvitav, aga tavaliselt kui ma loen midagi, ei ole mul erilisi elamusi loetud teostest, aga siiski mõni elamus mul on. Näiteks ma sain elamuse sellest, milline on elu vaeses Eesti peres või talus, see on raske, pealekauba Vilde eluajal pidid veel eestlased ka käima mõisnike juures tööl, sest nad elasid nende maal ja selline elu pidi olema lihtsalt tänapäevaga võrreldes võimatu. Vilde teostest võib saada palju elamusi, aga olulisem on see, mida Vilde oma kirjapanduga öelda tahab? Mina arvan ainult paari asja: esiteks, ta teosed rõhuvad tungivalt ühiskonnale, selle omavahelisele läbisaamisele, inimeste osa selles ja miks inimesed peaksid leidma endale sõpru
õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlaste hingeelu, tegemisi ja ka mõttemaailma süvendada. Tal on see ka õnnestunud. Ta on avastanud Eestlaste tõelise olemuse. 7. Püüa neid võrrelda: a)Vargamäe perenaise elu – tänapäeva naiste elu b)Töö Vargamäel – töö tönapäeva talus a) Tänapäeval ei tehta enam niipalju lapsi. b) Tänapäeva töö on enamasti füüsiliselt lihtsam ja enam ei tehta väga palju välitõid. Oleneb muidugi tööst aga enamasti on meil ikka sisetööd nagu näiteks: Kontoritöö, Liinitöö, Hotellikoristus, Kokk, Spa-teenindaja jne.
Anna Haava (kirjanikunimi), sünninimega Anna Rosalie Haavakivi sündis 1864. aasta 15. oktoobril Tartumaal Kodavere kihelkonnas jõukas talupojaperes. Perekonnas oli silmapaistev kultuurihuvi. Anna vanaisa oli rajanud nende kodukanti lastele kodukooli ning talus oli olemas pea kõik tolleaegne eestikeelne kirjandus. Anna oli tänu jõukale ja auväärsele kodule harjunud hea eluga ning see raskendas edasises elus pisut sotsiaalsete vastuolude mõistmist ning lõi ehk liigseid illusioone. Oma kooliteed alustas ta 9-aastaselt Pataste mõisa Saare-Vanamõisa saksakeelses erakoolis. Peale seda õppis Tartus Hoffmanni Erakoolis ja aastail 1880-1884 Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga. Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis
Kristjan Palusalu (1908-1987) Lapsepõlv v Sündis 10.märtsi 1908a. Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus. v Jüri la Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. v Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. v 16-aastaselt polnud Kristjanil külas enam vägikaikaveos vastast. 1929a. Ø Aprillis võeti Kristjan sõjaväe ajateenistusse Tallinna lähedal asuvasse Suurupi merekindlusesse. 24. no vembril võitis ta Tallinna garnisoni Ø Esimese Eesti maadlusvõistlustel A- klassis esikoha. Peagi meistrivõistluste alustas ta treener Anton medali (pronksi) sai Ohaka ergutusel üks- 22-aastaselt, Eesti kaks korda nädalas koondisse pääses treeninguid Tallinna klubis "Sport" ning osales aast...
Anton Hansen Tammsaare Eesti üks tuntumaid kirjanikke, tõlkijaid, kultuurifilosoofe ja esseiste oli Anton Hansen Tammsaare. Ta sündis neljanda lapsena 30. jaanuaril 1878. aastal Järvamaal Albu vallas Tammsaare-Põhja talus ja suri 1. märts 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare vanemad olid Peeter Hansen ja Ann Hansen, kes sünnitas 12 last, kellest 10 kasvas suureks. Hansenil olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto, kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Kirjanik omandas oma esimesed teadmised Sääsküla vallakoolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem 1888
2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a. Ennem seda elasid seal Sakslased. Praeguses talus asus kunagi koolimaja ning raamatukogu. Salu ja Pikasilla vahele tõi kunagi suubunud liustikujõgi lubjarikast liiva ja kruusa, millele hiljem kuhjus moreen. Kus vähegi mullaviljakust oli, sinna tekkis külakesi. Pühaste ahelküla paikneb üsna omaette metsade vahel. Võibolla sai möödakiirustav oja magnetiks, mis tõi siia asustuse. Pühaste on allikakoht ja nii võiks ehk õigustada pühadusele viitavat nime. Aastal 1938 tuli Pühastes päevavalgele suur peiteleid
eriline ja raske ja seetõttu ei suuda ka ükski inimene teist inimest täielikult mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha. Peale seda kui Jürka naine Lisete teda pettis sulasega, läks Jürka elu ainult allamäge. Riskides mitte õndsaks saada, pani Jürka sulase koos oma küüniga põlema. Võib öelda, et Jürka kohtumine teose väga salapärase ja mõistatusliku tegelase Kaval-Antsuga oli päris halb. Jürka oli kõigeks nõus, et õndsaks saada, mis tegi Jürkast väga kerge uskliku ja kergelt mõjutatava inimese,
eluaastate jooksul palju. Ta on jäänud ilma oma paremast silmast, kui lapsena Kõrboja talu Annaga metsas hobust mängis. Tulevik saatis Villu ka aastakeseks vangi, teise mehe toikaga maha löömise eest. Kui ta vangist vabanes ning oma koju, Katku tallu, tagasi tuli, oli miski temas muutunud. Ta oli vangis olles õppinud tööd tegema. Mitte ainult suuri mõtteid mõtlema, vaid tõsiselt tegutsema. Villu võttis Katku talus endale uue eesmärgi. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks paugutada ning sinna siis põllumaid rajada. Katku peremees Jüri arvas, et tema poeg tühja vaeva näeb, kui päevad otsa seal Kivimäel rügab, kuid Villut see ei heidutanud. Kätte jõudis jaanipäev ning külarahavs suundus Kõrboja järve äärde pidutsema. Villu ei tahtnud minna, sest kartis et temast halvad jutud ringi liikusid, kuid kui ta kuulis pillimeest ei suutnud temagi minemata jätta
Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised. Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi katsumine, mille võitis Vargamäe Andres Pearu sulase Kaarli ees. ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt. Pearu topib IX On sügis ja saak juba salves. Pearu laenab Andresele rege
Teose sisukokkuvõte August Mälgu raamat ``Taeva palge all`` algab peategelase Kustase kojujõudmisest. Kustas on kuus aastat olnud Ameerika merelaevadel tööl ning nüüd viis tee tema tagasi oma sünnikohta Saaremaale Sõrve poolsaarele. Kodus ootavad Kustast pereisa Jüri, ema Mari, vennad Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et
Kildu Põhikool Mart Saar Referaat Koostaja: Eisi Kõiv Juhendaja: Valli Pang Kildu 2007 Mart Saar Helilooja Mart Saar sündis 28. septembril 1882.a. Hüpassaare metsavahi talus, oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja. Pere oli muusikalembene. Kodus oli orel, millel isa mängis. Haridus Mart Saar ei armastanud koolis käia ega pole ka, peale muusika, teistes õppeainetes hästi edasi saanud. Olles 12 aastat vana, seisnud ta kord ema kõrval põlvili ja palunud: "Ema, otsi mulle rohtu. Teised tahavad koolis käia mina ei taha. See on vist tõu viga." Kuid armastus muusika vastu olnud noorel Mardil määratu suur.
olukord teravnema natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa olid tõeliseks ohuks · Rahvasteliidu jõuetus relvakonflikte lahendada · 1938 kuulutasid Balti riigid ennast neutraalseks Eestile jäi üks võimalus: üritada mängida kahe sõjaka ja ohtliku suurriigi, Venemaa ja Saksamaa omavahelistel vastuoludel. Kuni 1939. aastani see õnnestus, kuid pärast II Maailmasõja puhkemist muutus Eesti Moskvale kergeks saagiks. Eesti talu Rehepeks eesti talus Kaitseliitlased õppustel Kergetankid FT-17 Eesti lennuväe hävitaja Merekindluse suurtükid Eesti allveelaevad "Kalev" ja "Lembit" VASTA KÜSIMUSTELE 1. 1934. aasta pööre Eestis: kui palju demokraatia kaitse ja kui palju autoritaarse reziimi kehtestamine? 2. Nimetage vaikiva oleku iseloomulikud jooned. 3. Iseloomusta 1930ndate aastate II poole majanduselu. Tänan kuulamast! Kirjandus: · L.Vahtre.Eesti ajalugu gümnaasiumile.Ilo,2007,lk.223-228 · A.Pajur.,T.Tannberg
Inimlikkust peegeldab ka mõlema seisukohast see, et mõlemad valisid üksinda olemise asemel olla teineteisega. Huhuu käis väljast toitu otsimas ning selle asemel, et see ka väljas ära süüa, tuli ta toidukorviga koju, et ka Popi saaks mingi jao kätte. 2. Kui Popi ja Huhuu kahekesi jäid, võttis Huhuu endale õiguse koera mitte millegi eest taga ajada, peksta ja kamandada. Seega võttis endale õiguse hakata peremeheks. Popi lihtsalt kuulekalt allus talle. Ta talus peksmist ning kiusamist. Ka tänapäeval on nii, et üks on liidriks, ning teised on järgijad. Läbi aegade on olnud kuningad ning keisrid, kes juhivad riike ja rahvaid, ning kellele allutakse ja keda järgitakse. Popi väljendab inimese orjameelsust. Kui inimene näeb, et on keegi, kes on temast mõjuvõimsam ning tugevam, siis allub ta talle. Harva hakkab ta talle vastu. Öeldakse ju, et: "Ära pure kätt, mis sind toidab!".
"Sepiku" talu otsustab suurte toetuste lootuses üle minna tavaviljeluselt maheviljelusele. Üleminekuaeg elatakse kuidagimoodi üle, kuid on selge, et saagid on jäänud liiga väikeseks. Ka on nõuetele vastav seeme kallis ning raskesti kättesaadav. Nii külvataksegi osadele põldudele naabrimehe käest saadud kapsaseeme. Et aasta on putukatele eriti soodne, siis lubatud vahenditega nende arvukust kontrolli alla ei saada. Öö varjus pritsitakse põld üle pestitsiididega. Talus toodetud kauba pakendile trükitakse suurte punaste tähtedega "MAHE" · Märgistus · Üleminekuaeg elati üle · Seeme peab olema mahepõllumajanduslik · Abiainete kasutamine Toote märgistamine · Sõnaga «ökoloogiline» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «öko», sõnaga «mahe» või liitsõnaga, mille täiendsõna on «mahe», võib märgistada üksnes põllumajandussaadust ja -toodet, mis on toodetud või mida on käideldud käesoleva
Lasnamäe Üldgümnaasium KARL PÄRSIMÄGI Henri Muldre XII klass Tallinn 2012 Karl Pärsimägi sündis 11. mail 1902 Võrumaal, Oe külas, Sika talus ning suri 27. juuli 1942 Poolas, Owicimis. Ta oli Eesti maalikunstnik. Pärit talupoja perekonnast. Tegevusaladek olid maal ja joonistamine. Pärsimägi õppis algul tõenöoliselt Antsla (Kraavi) õigeusu koolis, 1914-1917 Petrogradis eesti Jaani koguduse kirikukoolis, 1917-1918 Tartusse evakueeritud Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast
Karl Ristikivi Joonas Hallikas Nõo Reaalgümnaasium 2009.a Karl Ristikivi 16. 10. 1912 19. 07. 1977 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redige Sündis Läänemaal varbla Teine tase Kolmas tase kihelkonnas Paadremaal Sipka talus. Neljas tase Viies tase Ema oli Liiso. Isa puudus. 1943 astus Ristikivi Saksa sõjaväkke. K. Ristikivi 1943. a novembris põgenes Soome. 1944 läks Rootsi. Koolitee 1920-1942 Varbla 6-klassiline algkool (lõpetas 1928) Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930)
Ekke Moor August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aastal. Peategelaseks romaanis on rannakülast pärit noormees Ekke Moor, kes läheb maailma rändama ning ennast leidma. Tema seiklused viivad väga erinevatesse paikadesse ning tal tuleb kohaneda igasuguste seltskondadega. Ta mängib läbi mitmeid rolle kord on ta tööl talus, siis abis maantee kaevamisel, vahel äritseb kaupadega külatänavatel ning siis avab koguni oma kaupluse Peipsi ääres. Terve romaani käigus toimub peategelase logardistaatusest väljakujunemine. Lugemist teevad huvitavamaks ka autori värvikad iseloomustused ning omapärane keelekasutus. ,,Ekke roni alla!" hüüab ema pahuralt. Poiss oli roninud puu otsa ning mänginud kägu. Oli jälle aeg poisile nahapeale anda. Neenu Moor koguaeg kirus oma logardist poissi, kes tööd ei
.. 3 KIRJANIKUKS KUJUNEMINE...................................................................................... 4 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 5 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 6 2 SISSEJUHATUS Minu valituks sai eesti kirjanik Aira Kaal. Aira Kaal sündis 7. Novembril aastal 1911 Saaremaal Uuemõisa vallas Mui külas Tiidu talus paljulapselises peres. Ta õppis Tornimäe ja Uuemõisa algkoolis,1925-1930 aastal õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis. 1931 aastal Aira Kaal alustas õpinguid Tartu Ülikoolis filosoofiateaduskonnas, kuid ta pidi selle raha puuduse tõttu katkestama., ülikooli ta lõpetas alles 1940. aastal. Keelepraktika saamiseks läks Aira Kaal Londonisse, kus ülalpidamiseks pidi ta tööd tegema majateenijana. Aira Kaal abiellus Londonis filoloogi Arthur Robert Hone’iga 1940
tkkideks raiduma, jttes need psa alla, kui hiljem veti need siiski ra. 9. Vennad olid kodust eemal olnud... 10... aastat. 10. Nii Jukola kui Impivaaria jagati .. kahte.. ossa. Impivaaria sai endale Thuomas ja Lauri. 11. Vendadest said tkad ja haritud mehed: ... Teos lppebki sellega, et kik vennad on saanud nii-elda jalad alla. Enamik neist olid abiellunud, tkad ja kohusetundlikud mehed. Samuti jagati omavahel talukohad ra ning asuti tle. Kik said omavahel lbi, mida nitas teose lpetanud Jukola talus juluhtul koosviibimine. Seitsmest vennast abiellus kuus. Vallaliseks ji oma elu keerdkikude ja viinalimbelisuse tttu Simeoni, kes oli kll poiste juht, kuid selle juures vga jumalakartlik ning kangekaelne. Juhan-Jukola talu peremees Simeoni- kohtumees Eero-ttas vabandikumajas, ta oli kihelkonna vabadlikkubjas Lauri- Impivaaria teise osa omanik Thuomas- vttis endale hoole alla 2 orbu tdrukut.
,,Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn." (A. H. Tammsaare) Arvan, et maailmas ei ole inimest, kes ei tahaks olla õnnelik. Kasvõi korra tunda seda tunnet, mis tähendab olla õnnelik. Aga et õnne tunda peab olema kogenud õnnetust, sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. A. H. Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" polnud Vargamäe Eespere perenaine Krõõt õnnelik. Krõõda valu ja kannatused algasid päeval, mil ta koos Andresega Vargamäele saabus. Vankril istudes ja Vargamäe poole sõites, tundis noor Krõõt endas raskust ja kurbust, sest tema oli unistanud teistsugusest kodust. Andres ootas, et sünniks kohapärija, mistõttu Krõõt tundis end süüdi, et ei sündinud poisslaps. Perenaisel polnud unistusi, oli vaid teadmine perenaiseks olemisest, kellel on kanda rasked kohustused. On inimesi, kes on õnnelikud oma ...
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
tõmbeteimikutele algpikkuste märkimiseks kasutatav joonlaud oli määrdunud, millest võis olla tingitud ebatäpsus; tõmbeteimikute asend masina vahel võis olla ebatäpne, kuna neid sättisid paika tudengid, kes polnud varem seda teinud. Tõmbetugevus: Tõmbetugevuse katsetulemuste põhjal saan öelda, et kõige suuremat jõudu materjali purunemiseks nõudis teras, sellele järgnesid komposiidid, plastid ning polüestervaik. Plastidest talus suuremat jõudu PMMA, komposiitidest komposiit X. Küll aga, kui võrrelda materjalide eritugevust, on näha, et suure tiheduse tõttu jääb teras komposiitidele alla. Kõige suurema eritugevusega on komposiit X, millele järgnevad komposiit II, ABS, PMMA, ning alles seejärel teras C20. Katkevenivuse näitaja oli suurim ABS-il (57%), millele järgnes teras C20 (14%), kusjuures, terase pikenemiseks võtsin enda mõõdetud tulemuse, kuna tabelis
Maarja-Liis Loo 11.A Katku Villu tugevus ja nõrkus Tammsaare 1922. aasta romaani "Kõrboja peremehe" peategelaseks on Katku Villu. Äsja vangist väljasaanuna ei olnud tema reputatsioon külas just kõige parem. Siiski leidis ta endas jõudu ning motivatsiooni Katku talus midagi korda saata. Villu tugevusteks olid ambitsioonikus, ettevõttlikkus ning perspektiivitunne. Ta tahtis midagi ise luua, olla millegi rajaja. Ta soovis omada talu, mille üle oleks tal tulevikus uhkust tunda, talu, mille peremeheks tahaks tema poeg saada. Ta oli tubli töömees, kuid samas ka põline looduslaps. Siiski, peab kahjuks tunnistama, et Villu oli nõrk isiksus, kes läks lihtsamat vastupanu teed ning võttis endalt elu, kui olukord hakkas liiga keeruliseks muutuma
filoloogiat, eriplaani järgi ka strukturaal- ja rakenduslingvistikat. Ta on töötanud veel ka paljudes erinevates kohtades. Alates 1968. aastast on Kaplinski Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna, kuulus Eesti Kongressi ja aastail 1992-1993 Riigikokku. Jaan Kaplinski abikaasa on Tiia Toomet ja praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. Jaan Kaplinski on kirjutanud 17 luuleraamatut, mina valisin nende hulgast välja 1990. aastal valminud poeemi "Hinge tagasitulek". Selles raamatus ta räägib, et hinged on ära rännunud ja, et ta üritab neid tagasi kutsuda. Ta teeb seda sauna ja saunalaudi abil. See toimub nii, et ta paneb kausi lihaga saunalaudile, lootes, et hinged naasevad. Aga hinged ei tule, sest eesti rahvas ise ajas oma hinged ära. Veel saab hingede kohta teada nii palju, et nad ei tea kuhu minna, aga et
nähtud siia käimas. Kaarel viis oma vara ära. Nüüd sai ka Jaan rahulikumalt magada. Uuel nädalal otsis Jaan raha, kust vähegi võimalik oleks. Ta kohtus taas Kahi- Kaarliga, kes pakkus talle müümist teisel pool alevikku. Järgmisel päeval asus Jaan teele. Ta sõitis ööd ja päevad kuni kohale jõudis. Laadal müüs ta hobuse koos reega ära ning sai 50 rubla. Ta läks poodi ning ostis jälle taskuid saiu ja suitsukalu täis. Koju jõudes kuulis ta, kuidas Juhan Leegi talus olid vargad käinud. Ka teda kuulati ära. Ta oli peamine kahtlusalune, sest tema käsi oli katki ning see seostub Juhan Leegi türe käe hammustamisega. Jaan vahistatakse ning Anni annab politseile vale süüdistuse, millega ta ise ka vangi sattus. Anni ei hoolinud sellest, ta oli rahul, et kuidagigi suutis Jaani aidata. Nad abiellusid vangalas. Neile anti kohe ka see luba ning olid väga õnnelikud.
.......................... 7 6.Lisad......................................................................................................................................... 8 2 1. Peeter Sink vaimulik ja kunstnik Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane. Ta on sündis 1902. aastal 30. märtsil Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas Soomevere külas Hiie talus. Ta oli perekonna kuuest lapsest noorim ja märgib oma eluloos Eesti Evangeelse Luteri Kiriku abiõpetajaks kandideerides, et vanemate renditalu oli vaid 7 hetktari suurune. Juba lapsena hakkas ta tegema kõikvõimalikke abitöid väikeses majapidamises, nagu see oli sajandi alguskümnetel Eestis üldiselt kombeks. Peeter Singi silm nägi kõikjal ilu. Ka viltu vajunud majas leidis ta midagi huvitavat. Algul joonistas ta härmatanud aknaruudule, hiljem jõuludeks kingitud vesivärvidega paberile
aastal 1870) ja paljumängitud näidend "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aea inimesed" (1872), mis võitles seisusliku kõrkuse, eelarvamuste ja rumaluse vastu. Jakobsoni kõik teosed olid uues kirjaviisis ja aitasid sellel võidule pääseda. 8 Kokkuvõte Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal ja suri 19. märts 1882 oma kodu talus Kurgjal. Carl Robert Jakobson on maetud perekonnakalmistule, mis asub Kurgjal. Aastal 1948 avati tema talus Kurgjal talumuuseum. Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool, 1957 aastal püstitati Torma kooli juurde tema mälestussammas, mille autor on Roman Haavamägi. 1993. aastal avati monument ka Viljandis, Viljandis on C. R. Jakobsoni nimeline gümnaasium
tema eest võidelda. Just sellel ööl sebisid talupojad ringi ja üritavad endalt verd välja saada, sest see kellel esimesena veri välja ilmub, saab Peko peremeheks ehk Peko papiks. Jumalaga seotud uskumused: Setukesed uskusid, et kus Peko on majas, seal talus on ka kõige suurem õnn. Usuti, et kui Peko külviajal põllule viia, siis saabub põllule õnn ja põld annab rohket lõikust. Jumalaga seotud tähtpäevad: Septembri kolmas pühapäev on pekopäiv ja see päev on mõeldud Peko austamiseks. NÄKK Jumala nimi rootsi keeles: Näcken Jumala rahvapärased nimed: näkineiu, näkineitsi, näks.
Õnn oli Vargamäe õuele tulnud, sest keegi ei tahtnud sealt enam lahkuda. 11. Plussid: Huvitav sündmustik Keerulised inimsuhted Rohkem tänapäevalik Miinused: Liialt kirjeldav Kohati veniv Sündmused polnud alati ühes ajas vaid hüppasid ajast aega 12. Andres: Aastatega on Andrese elu väga palju muutunud. Ta jätkab oma vanaduspõlve saunas. Talu ei kuulunud enam temale ja ta oli seal ainult tööline. Andrese talus elasid nüüd tema tütar Maret ja tema mees Sass. Andres unistab, et lõpuks saaksid jõe kuivenduskraavid kaevatud, mida tema oli oma nooruspõlves alustanud. Andrese unistus täitub tänu tema poja Indrekule, kes oli talle seda lubanud ja tagasi Vargamäele tulnud. Tema unistus täitub, kuid peale seda lõppevad Andrese elupäevad, kui nad küünis puhkepausi teevad. Indrek üritab isa unest äratada, kuid ebaõnnestunult. 13. Pearu:
asemel Vargamäe perenaine ja ema ta neljale lapsele. Krõõt suri peale oma esimese poja ilmale tulekut. Ilmselgelt oli raske töö ning nelja lapse ilmale toomine Krõõdale halvasti mõjunud ning ta ei olnud nii tugev, et ellu jääda. Andrese suur armastus töö vastu ning Krõõda armastus Andrese vastu, mis pani teda tööd rügama, said Krõõdale saatuslikuks. Peale Krõõda surma vajus töö tegemine Vargamäe Eespere talus soiku. Krõõda viimane soov, et Marist saaks Vargamäe uus perenaine oli jäänud nii Andrese kui Mari kõrvu, kuid Maril oli mees ja kaks last, kes elasid saunas, ning keegi ei julgenud seda teemat üles võtta. Mari armastas oma meest Jussi ja ka Juss armastas naist, kuid peale Krõõda surma hakkas Mari aina rohkem viibima üleval talus, sest ta hoolitses Andrese ja Krõõda laste eest ning toitis nii Krõõda viimast last kui ka enda last rinnaga. Jussile see ei meeldinud,
koos E.Vildega tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seotud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teisel poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis Kirde-Tartumaal Kodavere kihelkonnas Ridama talus, Alatskivi mõisa teoorja-kandimehe pojana. Liivi kodu ümbrus pakub oma looduselt vahelduvat ning omapärast panoraami: külad ja viljaväljad on koondunud seljandikele, mida mööda kulgeb Tartu-Kodavere maatee. Need Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodutalu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid
Ilme lubas jääda teda alati koos emaga ootama. Ka salgakapten arvas nii ja tegigi Taavile ettepaneku minna väljapoole. Kapten soovitas Taavil üle mere sõita ja kõnelda eestlaste eest. Eestis on veel kommunismi vastu võitlejaid, kes sooviksid Eestile vabadust. 5. Tegelased Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne, vanuselt läheneb 30-nele, on teeninud Soomes Kõrvaltegelased: Aadu Mustkivi – kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes. Hilda- orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud. Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa. Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema. Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane. Linda- Taavi ema, Piskujõe perenaine
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
