üksluine, ent tervislik ebatervislik menüü menüü Poisid jooksid tüdrukute noortevahelised Naine võtab endale mehe. järel. suhted Talu sidus ja kohustas inimeste riigitöö, mitu ametit 100% panustama. töökorraldus Nii perenaine kui ka tööoskused spetsialiseerumine peremees pidid oskama kõiki töid, mida talus teha tuli. praktilised ja töökindlad rõivad moodsad, nn kiirmood, brändid kirik, kõrts, talgud, meelelahutus otsatult meelelahutusvariante pulmad, ristsed, matused tohterdasid ise, arstiabi perearstindus, sanatooriumid rahvameditsiin, arst ja spaad, massaaz, äärmiselt harva taastusravi jms VÕRDLUSALUS elukoht varakus materiaalne seis naisevalik
Terje vaher 10. B Ta oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, õpetaja, folklorist, vaimulik ning ühiskonnategelane. Jakob Hurt rõhutas Eesti päritolu, taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Sündis Himmaste külas Lepa talus Põlvamaal. Isa: Jaan Hurt Ema: Marie Kurvits Õed- vennad: Otto, Ann, Eva Alustas õpinguid isa ning vanaisa käe all. Peale seda Himmaste külakool Põlva kihelkonnakool. Tartus õppis ta kreiskoolis ning gümnaasiumis Tartu Ülikoolis (18591864) õppis ta usuteadust ja järgmisel aastal sai ta teoloogiakandidaadi kraadi 1886 aastal sai Jakob Helsingis keeleteaduses doktorikraadi. Jakob Hurt on olnud ka mitmes kohas õpetaja:
oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu Hingede aeg Suhtumine loodusesse Loodust peeti omataoliseks ja austati selle samaväärsust Kui inimene rikkus või kahjustas midagi, siis võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse Vaimud, haldjad, jumalad Esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ning kaitsesid loodust ja kodu Mõned haldjad elasid isegi talus või selle lähiümbruses. Näiteks Pärnu- ja Viljandimaal oli tuntud Tõnn, setudel aga Peko. Võrreldes Eestit naaberrahvastega, esines meil kõrgjumalate vähesus. Ohvripaigad Vaimude heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega Pühadeks puudeks peeti tammesid ja pärnasid Hiiepuu alune oli püha pind, sinna ei lastud loomi, sealt ei võetud oksi ja lehti, sealt ei korjatud marju Ennustamine, nõidumine, maagia Maagia põhines arusaamisel, et
· Kirjutati aastal 1929. Second level Third level · Helisalvestatut aastal 1957. Fourth level Fifth level · Tegevus toimub Mikumärdi talus. Kokkuvõtte Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduvälja koha ümber
valatud. See oli nagu õrn-õhk suudlus mu põskedele. Mul oli tõsiselt hea meel kuulda, et sa Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda. Ma väärtustasin ka neid vaikusehetki. Kuid veel toredam oli sinuga lihtsalt vestelda ning muljetada. Mul tõepoolest olid suured plaanid Katku talu osas ja kui küsisid veel mida teeksin Kõrboja talus kui oleksin selle peremees, siis mõtted liikusid linnutiivul. Mul on kahju, et ma poolpimedaks jäin ning oma parema käe vigastasin. Ma ei suutnud oma plaane ega unistusi ellu viia. Miks, sa mu arm, varem ei rääkinud, et mind Kõrboja peremeheks soovid? Meie elu keerdkäigud oleksid võib-olla teisiti läinud. Anna mulle andeks, mu Anna. Vigasena ja haavatuna ei oleks saanud minust mingit peremeest. Sina oleksid vajanud tervet, täismõistuse ja hea tervise juures peremeest, kes sind
Karistus: ülestõusu juhid said 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. 8 Tulemused: passiseadus - andis talurahvale liikumisvabaduse kohtuseadus - vabastas mõisnike võimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegi füüsiliselt karistada , Talupoeg sai tegeleda talupidamisega oma talus 9 Arvamusi Mahtra sõja kohta Eesti riigitegelane Jaan Tõnisson : "Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!,, 10 Kokkuvõte Talupoegade mäss nimega ,,Mahtra sõda" peeti 1858 aastal ? ? 11
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885
Küla ise asub voore harjal, külatee lõpeb sohu. Edasipääsu lihtsalt pole. Et küla algusesse tagasi jõuda, tuleb käidud maa taas läbi käia. Jaan Koort, tuntud eesti kunstnik ja skulptor, kes Pupastvere külas sündinud ja kasvanud on, ristis küla Sandiväsitaja külaks, sest pidi Tartu rongile minema palju maad, otsemat teed ei olnud, kuna voort piirasid kahelt poolt sood. Jaan Koort sündis 6. Novembril 1883.a. Mäelt- Pursti talus, mis asub Pupastvere küla kolmanda kolmandiku alguses. Kunstniku sünnimaja tähistab marmortahvel, maja hooldajad on eakad kaugete sugulaste järeltulijad. Pärimuste järgi tulnud kord poisike Jaan Alt- Purstile tädi käest kellaaega uurima tädil olnud küla esimene pommidega kell. Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: "Kui mul oleks paber ja pliiats, joonistaksin selle pildi!" Sellele vastatud: "Sina, poisike, ka mõni joonistaja
Eesti kirjandus Juhan Liivi elust ja loomingust Tallinn Alatskivi Tartu Juhan Liiv on väga lähedalt seotud Alatskivi ja selle ümbrusega. Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: ...
mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas PõhjaTammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne viie kroonisel pangatähel.
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema
KRISTJAN PALUSALU 2011 Kristjan Palusalu kuni 1935.aastani Kristjan Trossmann. 10.märts 1908-17.juuli 1987. Eesti maadleja(Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus). Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka- rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus. Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus. 12-kordne Eesti meister. LAPSEPÕLV Sündis Läänemaal Saulepi vallas Varemurru külas Looritsa talus(praegu Pärnumaa, Varbla vald, Rädi küla; alles on vaid talukoht) Jüri ja Liiso Trossmanni kaheksanda lapsena. Tal oli 4 vanemat venda ja 3 õde. 1929-1930 Aprill 1929-Algas ajateenistus.(Suurupis) 24.november 1929-Garnisoni maadlusvõistlus,A-klass.(EMV) Detsember 1929-Kaotas O.Luigale ja O.Viikbergile.(EMV) Veebruar 1930-EMV`l kaotus. Oktoober 1930-Lõppes ajateenistus. November 1930-EMV`l kaotas -"- aga võitis A.Luhaäärt ja A.K...
Aadu Hint 10.01.1910 26.10.1989 Lapsepõlv Aadu Hint sündis Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Saaremaal Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. 192329 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis . Tema isa Aleksander Hint oli põllumees ja kaugesõidukapten Debora 1929 töötas Kihelkonna Rootsiküla algkoolis ja 1936 1940 Tartus õpetejana 1935. aasta sügisel tutvus Hint kohalikul kirjandusõhtul Debora Trulliga (Vaarandi). Noored kihlusid peagi ja astusid järgmise aasta juunis abiellu. Abikaasa kaudu sattus Varandi Tartu
4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis.Lootes,et see mis tema ütleb,see ka nii on.Lõppus maksis see talle kätte. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emma suhteid.Jaanus ja Emma oli loo alguses suured sõbrad.Aga nende sõprust lõhkus Oodo ülbus ja põikpäisus. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Et see oli väsitav,kurvav ja kurb. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Värava juures toimus võitlus Oodo,tema sulaste ja kolleegide vastu.Hiljem pandi Metsa talu põlema. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Saades teada,et ta isa suri,tahtis ta teha kättemaksu Oodole ja teha lõppu orjusele. 9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. Prooviti redelitega müürilt üles ronida.Tasuja läks aga keldrisse ja leidis sealt oma isa. 10.Kuidas jutustus lõppes? Jutt lõppes Tasuja surmaga Tallinna all,aidates Tallinnlasi.
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Jekaterina Kudenko KUKKB13 Rahvakalender Jõulud on ühed tähtsamad rahvakalendripühad ka tänapäeval. Nad tähistavad talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on jaanipäev, mis on täpselt pool aastat varem kui jõulud. Jõulu nimi Eesti keelne sõna jõulud tuleneb jul (vana inglise nimetus yule). Vanasti kutsuti Eestis jõulusid ka talviste-, talvsi, taliste ja talsipühadeks Jõuluaja tähtpäevad Toomapäev (21. detsember) Jõululaupäev (24. detsember) Jõulupühad (25.– 27. detsember) Tabanipäev (26. detsember) Vana-aasta (31. detsember) Uusaasta (1. jaanuar) Kolmekuningapäev (6. jaanuar) Toomapäev Jõulude algus Talus suurpuhastus Tehti jõulukroonid ning l...
Tasuja Eduard Bornhöhe See lugu toimus Eestis 14 sajandil Tallinna lähedal, paksus metsas asuvas talus ja selle ümbruses .Jaanus oli Tambeti poeg, kes omakorda oli Vahuri poeg. Vahur oli vaba mees, kuna ta päästis Tallinna piiskoppi karu küüsist.Piiskopp andis selle eest Vahurile väikese maatüki. Kuna Vahur oli laisk, siis ta toitis ennast jahisaagiga.Hiljem Võttis ta lossihärralt hundinahkade eest nägusa neiu naiseks.Päeval, mil Vahur suri oli Tambetil juba poeg, Jaanus ja naine olemas. Kui Jaanus oli kümme aastat vana, läks ta esimest korda lähuduses asuvasse lossi isaga kaasa
Kersti Merilaas Heleryn Voot 11b Eluloost Sündis 7. detsember 1913 Narvas Suri 8.märts 1986 Tallinnas Sündinud Eugenia Moorberg, aastast 1936 kodanikunimi Kersti Sang Eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik Lapsepõlves elas Peterburis ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas Õppis kuus aastat Kiltsi algkoolis, ühe aasta Väike-Maarja gümnaasiumis, kolm ja pool aastat Rakvere erakommertsgümnaasiumis, kust teda pärast 1932 välja heideti ning lõpetas Tapa keskkooli 1932. aastal Hiljem elas Tartus Töötas raamatukogus Tema abikaasa oli August Sang ja poeg on Joel Sang Teosed q Lasteraamatud: q Näidendid: "Munapühad" (värsslugu, 1940) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Kaks viimast rida" (näidend, "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) ilmus 1973 ja lavastati samal "Turva...
lastes viimase peaaegu surnuks peksta. Andres nimelt oli see, kes verise Pearu teeservast leidis ja koju kandis. Hiljem tuli Andresel see seik tüliküsimustes Pearuga ette ning sellistel juhtudel soovis Andres, et oleks Pearu sinna teeservale surema jätnud. Sellegi poolest olid Andres ja Pearu üpriski erinevad inimesed. Andres oli see, kes oli tulnud Vargamäele suurte unistustega. Ta tahtis väga oma töö pärandada pojale, et Vargamäel püsiks edasi tema sugupõlv. Ka Pearu tahtis oma talus näha oma lapsi toimetamas, mitte võõraid, kuid ta aga ei loonud Vargamäele õhulosse, tema eesmärgiks oli olla lihtsalt oma naabrist parem ja seda vähese vaevaga. Seepärast oli tal ka Andresega nii palju tüliküsimusi. Mida aeg edasi seda vähem kaks naabrit omavahel suhtlesid. Andres luges järjest enam piiblit ning muutus sellest tigedamaks ka oma lähedaste suhtes. Pearu lihtsalt loobus Andresega aegamisi uusi
oma koju , kuid läks hoopis kellegi teise tallu ning esitles end kunagise sugulasena. Katile öeldes, et talu kuulub talle. 7. On küll. Ta ju meelitas kõiki naisi ning hiljem jättis nood maha ning läks salaja minema.( vandudes neile armastust). Võib ette kujutada, mida need naised hiljem tunda võisid. Oodates koidikul , kuid kedagi ei tule. 8. Tegi halba, kuid arvas, et ei tee. Õhkas Maarja sooa mingi kivist seina, arvas, et saab selle vee kuivendatud aga ujutas maad üle. Krootuse talus aitas poistel : Peetrusel, Paulusel ja Joonatanil Pärdikut püüda ja raha teenida aga hiljem süüdistati teda , et poisid on võlgades ning rikkusid teiste vara. Lisaks: Selle seigaga oli ka niimoodi , et Nipernaadi soovitas poistel minna linnast linna , teha ise enda nn ringisõitev näidend.( Näitlesid jm sellist). Pidavat saama palju raha. Ning peale selle osta endale ehtsa pärdiku. Sellega läks poistel kaua aega , kuna pärdikut oli raske saada. Kuigi eriti hästi poistel ei läinud.
Rehetuba oli eesti talupoja argipäevaseks töö-ja elukohaks. Samas ruumis saadeti mööda ka kõik pidulikud sündmused. Sel puhul tehti suuremad koristustööd, seinad lubjati valgeks ja põrandale riputati liiva või kalmuse varsi. Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. 4.Talupere suurus ja nende toidulaud. Talupered olid enamasti suured. Peale peremehe, perenaise ja nende laste elasid talus veel sulased, tüdrukud ja muud abilised ning sugulased. Nii palju inimesi läks tarvis, et jõuda ära teha nii talu- kui mõisatööd. Suur pere vajas palju sööki. Talupoegade põhitoiduks oli rukkileib, mida perenaine suures reheahjus nädala jao valmis küpsetas. Leiba on Eestis ikka pühaks peetud, leivast on saanud toidu võrdkuju. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda.
Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili (Aiastel perenaiseks pärast Roosi surma) Nende omavahelised suhted: Jüri ei saanud oma perega väga hästi läbi, tundus nagu ta oleks kõigi peale kade. Näiteks ta vihastas vanema venna peale, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Samuti ka ärritas teda, et noorem vend töö asemel veesõda peab. Ning isaga tekkis tal ka rüselus, kui ta rääkis, et ta tahab karjatüdrukut Roosit endale naiseks võtta. Taavet armastas Roosit, kuid mitte üleliia. Vaheti tundus, et mees oli ta ikka rohkem tasuta orjaks võtud, mitte ilusaid mõtteid mõlgutama ja kambri otsaaknast käsipõsakil kollakaspunast päikeseloojangut vahtima
11. Tammsaare elu ja loomingu I perioodi ülevaade + „Kõrboja peremehe“ analüüs Tammsaare sündis 1878. aastal Järvamaal Albu (Vargamäe majamuuseum) vallas Põhja-Tammsaare talus (Jakob Sikenberg-Pearu prototüüp). Peres oli isa Peeter Hansen, kes on Tammsaare teose „Tõde ja õigus“ Andrese prototüübiks: tõsine töörügaja, range, austas piiblit jne), ema ja 12 last, kellest 10 jäid ellu. Tammsaare õppis esialgu vallakoolis (tänases mõistes algkool), edasi Väike- Maarja koolis, kus omandas põhihariduse. Oma õpinguid jätkas mees Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis on „Tõde ja õiguse“ Mauruse kooli prototüüp, ning
ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor Eesti suurim romaanikirjanik - Anton Hansen Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas Põhja-Tammsaare talus. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Tal oli korralik haridus: Väike-Maarja kihelkonnakoolis käis ta aastatel 18921894 ning 18961897. Aastatel 18981903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka ,,Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel
A. Looma ettevalmistamine plaaniliseks operatsiooniks Anamnees: alati võtta! (ka kas loom saab ravimeid: südamevahendeid, kortikosteroide, NSAID`e, krampide vastaseid ravimeid, ravimid võivad oluliselt mõjutada operatsiooni kulgu ning anesteesia taluvust; kas on varem tehtud üldanesteesiat, kuidas talus üldanesteesiat; kas on tehtud vereülekanet ja nii ed...) Kliiniline ülevaatus: alati teostada! Diagnostilised uuringud vastavalt vajadusele ning anamneesi ja kliinilise ülevaatuse tulemusele (vt. loengu materjali) Nälgimine Milleks on vaja looma näljutada enne operatsiooni? Paljud üldanesteetikumid kutsuvad esile oksendamist. Anesteseeritud väikeloom võib oksendada ning aspireerida oksemasse hingamisteedesse, tagajärjeks raskekujuline kopsupõletik (aspiratsiooni pneumoonia).
näiteks riis ja teepõõsas Industriaalsed ja postindustriaalsed 1. Kõrgeltarenenud riigid 2. Põhivormiks on spetsialiseeritud suurtalu 3. Sellele eelneb: - Agrotööstuskompleksite moodustamine - Suurtalude teke - Talude spetsialiseerimine ATK On majanduskompleks, mis ühendab toiduainetetööstuse ning neid abistavad tootmis- ja teenindusharud, näitkes kuivatid, külmhooned, teadusnõustamine 4. Väheneb talus kasvatavate kultuuride või peetavate loomade arv 5. Lõpuks talud spetsialiseeruvad Teisi põllumajandusliku tootmise vorme Ekstensiivsed teraviljatalud 1. Hõredasti asustatud, kuivema kliimaga aladel eelkõige Põhja-Ameerikas ja Austraalias 2. On enamasti nisutalud 3. Omanik talus ei ela vaid saabub sinna külvi- ja lõikumisajaks (nn kohvrifarmerid) 4. Võtab tööle sulased ja töö tehakse ära lühikese ajaga (nii kiiresti kui saab) 5
A. Gailit ´´ Toomas Nipernaadi ´´ Keset tihedat metsa ,ühe kiire vooluga jõe ääres asub kaks talu. Ühes talus elab tagasihoidlikult ja vaeselt metsavaht Kudisiim koos oma tütre Lokiga.Teises talus elab vanamees Habahannes koos oma tütre Mall-iga.Nendel on suur ja rikas talu, aga ise nad on rahaahned ja ülbed. Paari päeva pärast hakkasid parvetajad mööda jõge parvetama.Esimesed möödusid kiiresti ja ilma peatustetta.Hiljem tulid nooremad parvetajad ,kes jäid Habahannese talu juures pidama,kus neile pakuti sööki ja peavarju.Kui esimesed parvetajad olid ära läinud ,tuli mööda voolu veel üks parvetaja ,kes lasi ennast lihtsalt voolul kaasa kanda ,ega juhtinudgi parve
......10 Tuntumad näidendid..........................................................11 Tekstinäide.................................................................. Kokkuvõte.......................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna
· Inimese ja looduse ühtsus · Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus · Inimese kohanemine ja kohanematus ,,Tants aurukatla ümber" ,,Tants aurukatla ümber" on romaan, mis avaldus 1971. aastal ja mis on on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid. Selle viies peatükis kirjeldatakse nii-öelda tantsudena 20. sajandi esimese poole tegusid ja toimetamisi sügiseses Eesti talus. Romaanis on vaatluse all eesti taluelu 20. sajandi algusest sajandi keskpaigani. Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada.
elumaja, mis on isa ehitatud; pole ei piiblitundmises ega rehkenduses tugev; nägemine pole enam hea; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos masinist Jakobiga; viljahinnad huvitavad, sõda ei huvita; on Jakobi peale kade, et too raha peale mõtlema ei pea; on mõelnud, et pärandamisel saab iga poeg midagi, et keegi päris tühjade kätega ei jääks; kangekaelne; Rehepeks on talus alati tähtis töö ja suur pidupäev. Paljuke neid kurje asju siinilmas õige ongi tulekahju, katk, sõda ja surm. Harva, kui nad kõik korraga kaela tulevad. Süda on neil inimestel kaunikesti puhas, tapnud ja varastanud nad mõistagi pole; kõiki teisi käske on nad küll rikkunud. Vaikselt ja rahulikult elavad nad oma elu, paljudest maailma asjadest pole neil selget ettekujutust. Ainult unistus paremast elust ja kõige täiustumisest särab kuldse viierublalisena läbi
Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. · Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, pärast seda pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias.
Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks Levinud arengumaades SEGATALUD Esialgu säilis elatusmajandus Iga pere püüdis toota oma talus kõike eluks hädavajaliku Industriaalse tootmisviisi arenedes hakati mõnda saadust tootma ka müügiks (Nt. XIX saj. toodeti Mulgimaal lina, Virumaal kartuli müügiks) Kaasajal kasvatakse Kariibi mere saartel banaane, Brasiilias kohviube, Sri Lankal teepöösast jpm Tänapäeval iseloomulikud arengumaadele (Mustas Aafrikas) SPETSIALISEERITUD SUURTALUD Tekkisid konkurentsis püsimiseks segatalude liitumisel XX saj. algul (Austraalias, Lääne-Eu., P-Am) või agraarreformi tulemusel
Eesti kirjandusklassikas ,,Tões ja õiguses" elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Vargamäel oli talu, kus elasid Krõõt ja Andres. Talu sai ostetud võlaga, kuid nad olid kindlad, et kui kõvasti tööd tehes jõuavad nad võla ära maksta ning nende lapsed saavad elada juba oma talus. Kahjuks nii see ei läinud hoolimata mehe ja naise kõvast töö tegemisest. Krõõt rabas mitmel rindel: aitas põllutöid ja heina teha, samal ajal õmbles riideid ja linu, kudus, tegi pererahvale süüa, hoolitses pere ja laste ning nende omavaheliste suhete eest, muretseda selle eest, et perel ka talvel süüa oleks. Võib öelda, et Krõõda ülesandeks oli ka sünnitada lapsi, kuid eelkõige siiski poegi. Tänapäeva naiste argipäev on tavaliselt töö ja kodu
Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud.
Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö. Mäe talus puudus endine rõõm ja õnn. Teoses ,,Tõde ja õigus" on oluliseks teemaks sotsiaalsed suhted. Tammsaare lahkab konflikte ja arusaamatusi naabrite vahel ja peresiseselt. Paratamatult tekivad tülid matsi ja vurle vahel, sest mats teeb ränka tööd ja näeb vaeva, kuid vurle teeb kõike pinnapealselt ja ei ole hingege millegi juures.
KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD *at the cinema (kinos) to the left (vasakule) EESSÕNAD ON 1. Väiksemad geograafilised KUST? KUS? asukohad *on an island (saarel) from France (Prantsusmaalt) IN *on a farm (talus) from Paris (Pariisist) 1. Suured geograafilised kohad 2. Pinnad (mitte sisemus) from the country (maalt) (mandrid, riigid, linnad jne.) *on the top floor (kõige from the seaside (mere äärest) *in England (Inglismaal) ülemisel korrusel) from the house (majast) *in London (Londonis) *on the shelf (riiulil) out of the house (majast välja) *in the country (maal) *on the wall (seinal)...
Keskööl jõudis ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoldud ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ning uppus. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas mees tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ning jutustas Lindast. Kuid Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ei uskunud kuuldut. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kalevipoeg käis ka mõõgaseppa juures ning sai sealt endale korraliku mõõga. Kord tormasid sortsid Kalevipoja juurde ning teatasid raudmeeste tulekust. Kalevipoeg läks abilistega sõtta. Esimese sõja nad võitsid.
ning kõnetatu tööle saaks hakata. Kellel siis aega on pikki nimesid hõikuda, maatöö ei oota. Palju on arutletud selle üle, miks on maakatel rohkem lapsi. Põhjusena on arvatud, et maal on elektrikatkestusi tihedamini kui linnas. Iga vihmasadu ning raasuke tugevam tuulepuhang võrdub tormiga, murdes puid elektriliinidele, alajaamades käivad alatihti vasevargad või, mine tea, ehk tõmbab pereisa ise korke välja, et talus tulevikus rohkem töökäsi oleks. Ei jõua ju Eesti Energia AS ka kõige eest vastutada. Maameestele heidetakse ette, et nad joovad palju. Palju on palju öeldud, aga selle vastu ei saa, et alati on mõni vana Ziguli, mis vajab garaazis nokitsemist. Või on kõrvaltalu peremees uue kombaini ostnud- see ju vaja ristida. Peamiselt mekitaksegi seda kangemat kraami garaazis, teada värk, tehnikasajandi algusest saadik on garaaz meeste jaoks kindel varjupaik.
Emil Nolde (sünninimi Emil Hansen; 7. august 1867 15. aprill (1956) oli saksa maalikunstnik. Emil Nolde kuulus ühe esimese liikmena ekspressionistide rühmitusse Die Brücke 1906 aastal.Emil Nolde oli lihtrahvaga poeg, kes elavasid Schleswig rannikul Saksamaal (Taani piiri ääres). Emil Noldet peetakse üheks kõige silmapaistvamaks ekspressionistlikku maalikunstnikuks. Portreed mängivad olulist rolli kunstniku loomingus, eriti tema varajasel loomeperioodil. Nende aastate jooksul, mil Nolde kunsti laagerdus, oli ta rikastatanud uuenduslikku jõudu, mis inspireeris hiljem kunstnike. (20 saj) 21. aastasena kolis ta Müncheni. Tema töö oli seotud nikerdamisega ehk siis kaunistas mööblile liiste. Ta õpetas käsitööd kuus aastat. Sveitsis hakkas ta maalima konservatiivses stiilis maale. Ta hakkas 31. aastaselt õppima kunstiõpetust täiskohaga. Kunst viis 1898 aastal ta tagasi Müncheni ja korraks Pariisis ja Kopenhaagenisse, kus ta avastas Vince...
Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Suur võimalus kohata metsloomi või näha kobraste tööpõldu. Ööbimiseks tuleme tagasi Välja tallu. Vaatamisväärsused: Liigvalla mõis ja park. Mõis on kaua aega olnud hoolduseta kuid sellegipoolest väärt külastamist. Ao järv ja Ao paisjärv, Padaküla järv. II päev : Alguspunkt Välja talu. jalgsi 15 km Varangu allikajärveni. Sealt bussiga tagasi Rakke.
postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid, mida inimestele edastati läbi ajalehtede ja infokanalite. Mood muutus ühtseks
7 Medaljon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tegelased Heidi, 15aastane noor neiu. Heidi oli elurõõmus, positiivne, enesekindel ning vaimselt tugev. Ta talus karjumist ning kõiki halbu sõnu. Ta lihtsalt oli sellest kõigest üle. Talle tegid rõõmu kingitused ning pisikesed üllatused. Tüdruk oli ka väga hooliv ja vastutustundlik. Tanel, noormees, kes päästis Heidi elu. Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased
sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. 3.3 Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. 3.4 Futurism (ladina keeles futurum tulevik) on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool. 4)Anton Hansen Tammsaare Eluaasta: 18781940 Elas: Viljandimaa SuureJaani kihelkonnas, Kolgioja talus 3 romaani: 1)"Tõde ja õigus", 2)"Põrgupõhja uus vanapagan", 3)"Kõrboja peremees" 5)Tõde ja õigus 3 probleemi: 1)Võitlemine maaga 2)tõde, ausus, valetamine 3)Kes on peremees Põrgupõhja uus vanapagan 3 probleemi: 1)Kes on peremees 2)Töö 3)Ausus 2 raamatu sarnasus: Lapsed, rikkus, vaesus, lõputu töö, valetajad, naiste probleemid 6)Mats Traat: Sündis 23.nov 1936 "Karukell, kurvameelsuse rohi" 2 probleemi 1)Eneseotsing 2)Teekonnal olemine
lasteraamatuid, triloogiaid, diloogiaid ja ajaloofilosoofilisi sarju. Lisaks tema teostele räägitakse veel Ristikivi elust ja mälestusmärgist Varblas. Tal oli hea haridustee, millega ta suutis saavutada palju. Karl Ristikivi isik on jäänud mõneti sama salapäraseks kui tema loomingu sageli müstilised allhoovused. Kasutatud on interneti abi. 3 1. ELULUGU Karl Ristikivi sündis 16. oktoobril aastal 1912 Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus. Tema esimesed eluaastad möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus õppis 6-klassilises algkoolis. 1930.aastal lõpetas ta Tallinna kaubanduskooli, kuid majanduskriisi tõttu oli raske tööd leida. Karl Ristikivi esimene jutuke ilmus varjunime all ajalehes „Uudisleht" 1982. aastal. 1931 astus Tallina Kolledži õhtugümnaasiumisse ning lõpetas ühe aastaga 4-aastase kursuse. Neid õpinguaastaid võib pidada Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks.
Aadu Hint Põlvnemine ja kujunemine Sünninimi Adolf Edmund Hint. Sündis 10.jaanuaril 1910 Muhus Külasema külas. Lapsepõlve veetis Lümanda vallas Kuusnõmme külas Kopli talus. http://psautographs.ecrater.com/p/5382000/esto an-novelist-aadu-hint-autographed www.syg.edu.ee/oppematerjalid/loodusopetus/inge.../ Vilsandi.ppt Perekond Aadu Hindi ema Marie Hint oli pärit Muhumaalt, isa Aleksander Kuusnõmmelt. Peale Aadu kasvas peres veel kolm last. http://www.saartehaal
A. H. TAMMSAARE Elu ja looming Lapsepõlv ja koolitee Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff) neljas laps. Tal olid vennad Jüri, Jaan, August, Otto ja kaksikud Hans ja Paul ning õed Maria, Anna, Anette ja Martha. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, kuhu ta läks 1886. aastal. Hiljem, 1888. aastal asus ta õppima Prümli vallakooli. Aastatel 1892–1894 ja 1896–1897 Väike-Maarja kihelkonna koolis, kuhu
Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt. See on Mardi, minu venna uus sinine jalgratas. Osastavas jt käänetes komad mõlemal pool järellisandit
Juhan Liiv Juhan Liiv sündis Benjamin Liivi ja Mari Liivi peres. Ta oli pere seitsmest lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud"
Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup. Eestlaste elamuks oli suitsutuba: väike 4-5x6 m suurune palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati
Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 1936 püstitati Tammsaarele ausammas Albu vallamaja juurde. Tammsaare sünnipaigas Põhja-Tammsaare talus ja Tallinnas on tema muuseum. Tema 100. sünniaastapäeval 1978 püstitati Tallinna A. H. Tammsaare mälestusmärk. Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümneviiekroonisel pangatähel. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
