Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"talus" - 501 õppematerjali

talus on orgaanilisi väetisi vajavateks kultuurideks kartul, kaer ja köögivili, mis teeb kokku 8,5 ha. Arvutuste vastused ja muu info on ära toodud tabelis (nr.3). Väetisnormide arvutamisel kasutan tinghektarite meetodit (Kuldkepp,1994). Tinghektarite meetodil väetisnormide planeerimist saab rakendada orgaaniliste väetiste koguste planeerimisel ja seda saab vaadelda nelja etapina.
thumbnail
1
doc

Jaan koort

Edasipääsu lihtsalt pole. Et küla algusesse tagasi jõuda, tuleb käidud maa taas läbi käia. Jaan Koort, tuntud eesti kunstnik ja skulptor, kes Pupastvere külas sündinud ja kasvanud on, ristis küla Sandiväsitaja külaks, sest pidi Tartu rongile minema palju maad, otsemat teed ei olnud, kuna voort piirasid kahelt poolt sood. Jaan Koort sündis 6. Novembril 1883.a. Mäelt- Pursti talus , mis asub Pupastvere küla kolmanda kolmandiku alguses. Kunstniku sünnimaja tähistab marmortahvel, maja hooldajad on eakad kaugete sugulaste järeltulijad. Pärimuste järgi tulnud kord poisike Jaan Alt- Purstile tädi käest kellaaega uurima­ tädil olnud küla esimene pommidega kell. Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: "Kui mul oleks paber ja pliiats, joonistaksin selle pildi!" Sellele vastatud: "Sina, poisike, ka mõni joonistaja...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

“Seitse venda” Aleksis Kivi - kokkuvõte

Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased ­ laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega ­ mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Jukola talus . Räägitakse poiste esimestest vempudest ­ näiteks, kui nad Männiku-moori kanapesast munad ära varastasid ning seetõttu mõnda aega redus viibisid. Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada. Mõeldakse ka naisevõtule, tuleb lagedale tõde, et kõigile poistele meeldib üks ja sama neiu ­ nimelt Männiku-moori noortütar Venla. See tõde viib neid peaaegu...

Kirjandus
776 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Anna Haava

Lapsepõlv ja noorus: Põline Haava kivi veskitalu Kodavere kihelkonnas Pala vallas, kus tulevane poetess, kodaniku nimega Anna Rosalie Haavakivi, 15 oktoobril 1864.aastal sündis.Ta elas vaheldus rikas looduslikus ümbruses. Anna haava isa Joosep Haavakivi oli talu seitsmes pärija. Koos jõukusega valitses perekonnas silmapaistev kultuurihuvi. Kirjaniku vanaisa oli asutanud Haava-kivile kodukooli. Talus oli olemas enam- vähem kõik tolleaegne eestikeelne kirjavara. Joosep Haavakivi võttis osa Tartu Põllumeeste Seltsi tegevusest, käis ,,Vanemuises" seltsi kõnekoosolekutel ja oli teravalt meelestatud mõisnike vastu. Hariduse ja kultuurialgete kõrval hoiti perekonnas au sees patriarhaalsed traditsioon. Talviste käsitööde juuresja suvistel laupäevaõhtutel vesteti jutte, loeti äsja ilmunud ,,Kalevipoega" ja lauldi peremehe viiulimängu saatel. Patriarhaalsed ja...

Eesti keel
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

„Kalevipoeg“ - kokkuvõte

See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast. Peale juttu Kalevipoeg tappis tuuletarga, sest ta ei uskunud. Kalevipoeg pööras ema otsides kogu talu pahupidi. Hommikul sai ta aru, et Linda on surnud. Kaks päeva ta leinas ja kolmandal asus ta ranna poole rändama. Teel kohtas ta seppa, kellelt ta endale mõõga muretses. Ta sai endale mõõga, mille Kalev oli lasknud endale teha...

Kirjandus
3136 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Miina Härma

REFERAAT Miina Härma Mari-Ann Pällo Tallinna Kunstigümnaasium 2007 12k Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. Miina Härma valiti 1939. aastal Tartu Ülikooli audoktoriksMiina Härma isa oli muusikalise andega, ka ema pärines muusikalisest perekonnast. Nõu kihelkonnast. Kodus lauldi neljahäälseid koraale, selle traditsiooni tõigi kaasa ema. Koduses laulukooris laulis ema sopranit, isa tenorit ja kasulapsed alti ja bassi....

Muusika
91 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kask

Neli pühasid peetakse 11.-ndal mail. Mina: Miks on paljudes taludes kask olemas? Aino: Puid istutatakse taludesse tavaliselt mingiteks tähtpäevadeks. Kuna kask hakkab hästi kasvama, siis valitakse tavaliselt just kask, kuna kask hakkab hästi kasvama. Mina: Kuidas kaske vanasti veel kasutati, peale tarbeesmete valmistamise? Aino: Kui talust suri ära peremees või perenaine siis murti talus kasvava kase latv ära, näitamaks, et talus on vaba mees või naine. Kase latva ära murdmine oli matusetseremoonia üheks osaks. Kokkuvõte Kõrgeid kaski on eestis kahte erinevat liiki, ka madalaid kaski on kahte erinevat liiki. Kõige arvukamalt on eestis arukaski. Kaskede kõrgus võib ulatada isegi 35 meetrini. Kask inimestele väga vajalik puu, sest seda kasutatakse paljudes erinevates tööstusharudes, kui ka ravimina...

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Astrid Lindgren ja Ilon Wikland

3 Ilon Wikland........................................................................................................4 - Astrid Lindgren Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907. aastal Näsi talus Smålandi väikelinna Vimmerby lähedal. Ta neiupõlve nimi oli Astrid Ericssonist. Astrid Lindgren on osake meie elust. Mitu põlvkonda on ammutanud temalt rõõmu ja jõudu. Need, kes lugesid «Pipi Pikksukka»1940ndatel Rootsis ja 1960ndatel Eestis, loevad seda nüüd oma lastele ja lastelastele. 1977. aastal avaldas Margareta Strömstedt nüüdseks Rootsis juba klassikaks saanud Astrid Lindgreni eluloo. Kuid pärast seda toimus kirjaniku elus väga palju muutusi. 1981...

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Carl Robert Jakobson

R. Linnutaja laulud" ,,Teaduse ja seaduse põllul" ,,Vanemuise kandlehääled" Artikleid Eesti Postimehest: ,,Rahvas ja seisus" ,,Rahva kasvatamisest" ,,Veel mõni sõna põllutöö asjust" ,,Mis meil hädasti tarvis tähele panna" ,,Koli-raamat" Elu lõpp Lõpuaastad möödusid Kurgja talus . Jakobson suri pühapäeval 7. märtsil kell pool kolm hommikul 1882 saunakambris.Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti esmaspäeval, 15. märtsil 1882. aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Tänapäev Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium...

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Rehepapp" A. Kivirähki - sisukokkuvõte

Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see seltskond pandud sellisesse võtmesse, et saab mõelda need kuj...

Kirjandus
729 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tõde ja Õigus 5

Maret ja Indrek arvavad, et surma on ukse ees. Andres teeb elus esimest korda tühja tööd istutab kuuski Sassi tulevasel põllumaale. XI Indrek hakkas kraavi kaevama. Tiina tuli maale. Ta tahtis hirmsasti maale jääda, ega Indrek teda keelata saanud, kuigi ta tegelikult poolt ei olnud. Tiina jääb ööseks Indreku juurde sauna ja tunneb ennast seal nagu kodus. XII Tiina saab tüdruku koha Mareti ja Sassi talus . Indekule see eriti ei meeldinud, eriti siis kui ta järgi mõtles. Alates sellest ajast, kui Tiina tuli ei käinud Mäe lapsed eriti enam väljas. Kahtlustati Oskari ja Tiina suhet. XIII Mäe lapsed laulavad ja Eedi huikama. Oru Karla naine oli Iida. Mäele võeti sulane Ott. Oskar ja Ott kaklevad Tiina pärast, sest Ott tegi Tiinale liiga. Sass arvab, et elu läheb Vargamäel põnevaks. Elli ja Tiina pannakse aidast tuppa magama. XIV Ott käib külapeal, aga Ellit temaga ei lasta...

Kirjandus
418 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Leonardo da Vinci

Elulugu Leonardo elu saab jagada kuueks erinevaks perioodiks: tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias; tema esimene Milano-periood aastatel 1482-1499; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. ESIMENE AJAJÄRK: Leonardo da Vinci sündis 15.aprillil 1452.aastal talus , mis asus Anchiano`s. Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates XIII saj. Leonardo isa, Ser Piero, oli 25-aastane, kui Vinci sündis. Leonardo ema nimi oli Catarina ning kahjuks pole temast midagi enamat teada. Leonardo da Vinci elas Anchiano`s umbes viis aastat. 1457. aastal kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vinci`sse. Vinci`s läks Leonardo kooli. Õpetajad olid imestunud väikese poisi küsimuste ja vastuvaidlemiste üle. Koolis õppis ta kirjutama, lugema ja arvutama...

Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Harilik tamm

See hakkas tüve ja võra seestpoolt toetama. Vanad oksaaugud kujundati tuulutuskäikudeks, et tüvi seestpoolt ei kopitaks. Avaused kaeti metallvõrguga lindude eest, kellel võiks tulla tahtmine sinna pesa rajada. Tüve hargnemiskohta ehitati raudluuk, kui peaks olema tarvis pääseda tüve sisemusse kunstsüdamikku parandama. Tamme-Lauri tamme kohta on teada mitmeid rahvajutte. 1979.aastal vestis lugusid Tamme-Lauri talus elanud 76-aastane Ella Alliksaar. Ta kõneles, et puu olevat kasvama läinud Rootsi kuninga maa sisse löödud vehmrist (vankri aisast). Mäletavasti tuntakse sarnast jutumotiivi mitmete põlispuude kohta Eestis. Ella lisas, et kuningas olevat lubanud siis, kui puu kasvama läheb, Eestisse tagasi tulla. Veel meenutas vanaa naine, et lapsena oli ta tamme lähedal tihti seakarjas. Sigadele meeldisid tammetõrud, mis sügiseti puult pudenesid. Kui vihma hakkas sadama,...

77 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vaene Liisa

Vaene Liisa Liisa talutüdruk, ta isa oli väga töökas ­ tegi talus kõik, mis vaja, et peret üleval pidada. Kuid ühel päeval Liisa isa suri, neid tabas vaesus, sest keegi sulastest ei teinud oma tööd korralikult kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga...

Kirjandus
77 allalaadimist
thumbnail
16
doc

August kitzberg

13 LISA...........................................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................16 2 SISSEJUHATUS August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus . Peres oli kolm last: Ado, Jaan ja August. August oli kõige noorem poeg peres. Ta elas lapsena (1857­1871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga see muudeti ära. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Kitzbergl oli peale selle veel mitu ametit: ta oli kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja...

Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Johann Laidoner

Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka. · Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus . Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust. · Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, pärast seda pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias....

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jüri Uluots

septembril ametisse valitsuse eesotsas O. Tiefiga. Samal 3 sügisel otsustas ta emigreeruda. Rootsi saabus ta lootusetult haigena. J.Uluots suri Eesti Vabariigi õigusliku peaministrina presidendi ülesannetes Rootsis 9. jaanuaril 1945. aastal. JÜRI ULUOTS ELULUGU Jüri Uluots sündis 13. jaanuaril 1890. aastal Jaanse talus Uluste külas Läänemaal. Jüri oli vanim laps oma viie venna-õe kõrval. Haridusjanulise poisi tee viis vallakoolist Karuse kihelkonnakooli ja edasi Pärnu linnakooli ning siit Pärnu gümnaasiumi. Kooli kõrvalt teenis ta elatist eratunde andes (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf)....

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Miina Härma

Miina Härma elulugu Miina Härma, endise nimega Hermann, on eesti teine kõrgema eriharidusega muusik. Ta sündis 9. veebruaril 1864. aastal Tartu ligidal Raadi vallas Kõrvekülas Tubaka talus ja sai kohaliku kooliõpetaja arvuka perekonna uueks liikmeks. Peres oli 7 last, kuhu kuulusid ka kaks sugulasest kasulast. M in a Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel....

Muusika
34 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Leonardo da Vinci elulugu

Selle uurimustöö tegemiseks lugesin läbi raamatu ,,Mees Vincist" ja sirvisin saada olevat infot internetist. Käsitlesin antud uurmustöös tema elulugu ja loomingut. 3 1.LAPSEPÕLV 1.1. Lapsepõlv ema juures Leonardo sündis 15. aprillil 1452. aastal Vinci lähedal talus , mis asus Anchiano`s.Leonardo esivanemad elasid selles piirkonnas alates 13. sajandist..Esimesed viis eluaastat kasvas Leonardo vallaslapsena kesises hurtsikus kuueteist aastase ema Caterina juures, keda ta väga armastas.Sealt ta sai kaasa mälestused hellusest, emalikust kaitsest ja armastusest, mis mõjutsid hiljem tema loomingut.(Jilek, 1988) 1.2.Lapsepõlv isa käe all Kui Leonardo sündis oli tema isa, Ser Piero Antonio, 25 aastane kuulus notar, kes kohe peale...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

Näitekirjanduses oli ta komöödiazanri arendaja. 3)Vilde eurooplus Vilde eurooplus tähendas mitte ainult isiklikku kohalolu ja soovi leida eluõhtuks sobiv elupaik Euroopas, vaid ka kirjaniku loomingu jõudmist Euroopa keeltesse. 4)Eesti draama tõus ja August Kitzberg, tema elu ja looming (näidendid "Tuulte pöörises", "Libahunt", "Kauka jumal") August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus . Sünniaeg oli 1855. Ta käis Niitsaadu koolis, kus tema vend Jaan oli õpetaja. Hiljem läks ta koos oma vennaga Pööglesse, Maie kooli elama. Kitzberg pidas mitu ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes. Ta oli kaks korda abielus. Esimesena abiellus 24-aastasena, kuid see lõppes kurvalt, sest naine pettis teda. Teises abielus oli üks poeg...

Eesti keel
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Karl Ristikivi

Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega...

Kirjandus
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun