olnud ligemale 200 aastat. Jaan Pool müüs oma talu vennale Mart Poolile ja Mart Poolile, kes on Theodori isa. 19. sajandi viimasel veerandil oli Piistoja jaotatud kaheks taluks, pärast müümist sai Piistaojast terviktalu. Piistaojal peeti algul maakarja, siis aga mindi üle mustakirju karja kasvatamisele-aretamisele. Seal valmistatud võid müüdi Pärnus, hiljem ka Inglismaal. 1911. aastal ehitati lehmadele uus puhaslaut, vana laut kohandati talliks. Talus oli 7-väljaline külvikord, kusjuures kolm põldu oli ristiku all, kolmandal neist karjatati veiseid. Esimesed vasikakoplid rajati 1915. aastal, esimesed lehmade kultuurkoplid 1923. aastal. POOLIDE KÜÜDITAMINE: Nõukogu võimu poolt jäi 1940. aastal maareformiga Piistaoja talu tükeldamata. 14. juunil 4941. a. Küüditati Piistaoja Th. Pool ning tema abikaada Ida, lapsed Mall ja Ain, ka Theodori ema Julie Elise. Pärast Pooli
andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil oleks läinud liiga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja. Niimoodi ta ajaski krati põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, siis Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas meeldima, siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sellest ei olnud. Toapoiss Intsu kohates andis Ints Hansule tosin aluspükse, mille mõisahärra oli endale tellinud. Aidamees ja Mall otsustasid teha suure ja võimsa krati. Kubjas Hans tahtis teha lumest kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid siis torkas vanapagan teda õlga ning võttis ise verd
5. Millisest ressursist valitseb Eestis suurim puudus? Põhjenda. Eestis valitseb suurim puudus rahast, sest inimesed elavad vaesemalt võrreldes isegi naaberriikidega. Soomes on miinimumpalk 1200 eurot, Eestris aga ligi 300. 6. Millised on majanduse põhiküsimused? 1) MIDA TOOTA? 2) KUIDAS TOOTA? 3) KELLELE TOOTA? 7. Pane kokku usutav äriplaan lähtuvalt põhiküsimustest. Mida toota? Maapõuest tulnud puhast ja värsket vett Kuidas toota? Saab hakkama ka sellega, et oma väikses talus neid pudelite kaupa toota. Korjad vett, puhastad selle ning paned pudelisse. Kellele toota? Absoluutselt kõigile, tervele rahvale Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks? Kapitali Milliseid ressursse teil napib? Kapitali Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid? Leida mõni rikas sponsor 8. Millised on kolm keskset majandussüsteemi ja mis on nende tunnused (iga kohta 3 tunnust)
II ms tulemused Ei õnnestunud rajada õiglast maailmakorda. Saavutati võit natsismi üle aga kommunism aina kasvas. NSVL alla jäid Balti riigid Maailm lõhestus, algas külm sõda. Minu pere lugu Minu suvekodu asub Saaremaal Tehumardile üpris lähedal. Enne seda, kui see sa minu suvekoduks elas oli see tavalise eestlase talu. Minu ema vanemõde, kes on nüüdseks kahjuks surnud, elas II ms üle. Tehumardi lahingu ajal oli ta oma pere talus. II ms ajal oli ta alles väike, kuid piisavalt suur, et arusaada, mis toimub. 8. okt 1944. öösel ärkas ta mitu korda üles, sest sinnani oli kuulda karjeid, pauke, laske. See oli väga hull kogemus, mis nad pidid järgmine päev nägema. Väiksele lapsele võis see sügava jälje jätta.
Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Itaalia poisike" 6 5. Konrad Mägi Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel
Suvel olid nad kodutalus ja tegid tööd. Sügisel tulid jälle Paidesse kooli. Jõuluvaheaega ootasid nad väga. Eesti ajal käidi kirkus, aga Vene ajal mitte. Ühel päeval teatas kooli direktor, et Virvet ja tema kaks õde visatake koolist välja, sest nende vanemad on tunnistatud kulakuteks. Kui nad koju sõitsid, siis nende kodus olid sõdurid. Isa oli arreteeritud ja ära viidud. Ema ja vend olid kodus. Vend oli näost siniseks löödud. Sõdurid olid kaua nend talus ja isast ei teadnud nad ikka midagi. Lõpuks, kui nad lahkusid hakkasid nad isa otsima. Isa oli neil Viljandi vangimajas. Isa oli läbi pekstud ja külmas kongis. Vanem õde tegi kõik selleks, et isa haiglasse pandi ja ta ravi hakkaks saama. Lõpuks lasti isa koju kus ta kosus kuigi käis kahe kepiga. Virve sai veel kaks aastat koolis käija, aga siis ei jõudnud vanemad rohkem kooli eest maksta. Kolhoosi elu läks allamäge, sest esimees oli joodik. Kui
,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.10 See on võrdlus uue ja kunagi olnu vahel. · ,,Praost kõndis tema järel sedasama teed, mida ta oli käima harjunud, tema nägu oli niisama rahulik ja liikumatu nagu kunagi pulmas või matustel. ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.13 Inge võrdles oleviku praosti mineviku praostiga. · ,,Kunagi, kui Hiiemäe talus olid elanud nooremad ja rõõmsamad inimesed, ... ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.17 Meenutus mineviku pererahvast, kes kunagi olid elanud Hiiemäe talus. · ,,Tagasi minevikku! ,,Kõik, mis kunagi oli Karl Ristikivi, Eesti Päevalehe AS 2009, lk.21 Teiekord aitab minevik olevikku paremini mõista. · ,,Kui Ingeborg Malm hiljem tagasi mõtles sellele suvele ta ei teinud seda meeleldi-
Praktilist tööd aitas teha Olav Pihlapuu. Suurim tänu minu isale Jüri Võsokovskile, kelle abiga sai rehielamu lõplikult valmis sai. Tänan neid kõiki! 3 1. TALUPOJA ELAMU Keskajal elasid talupojad enamasti kindlustamata külades. Küla võis koosneda 5-- 6 talust, kuid nende arv võis küündida isegi kuni 60--70-ni. Igal talul olid omad majapidamishooned, elamu ja köögiviljaaed. Ühes talus elas ja töötas tavaliselt üks pere, kuhu kuulusid isa, ema, lapsed ning vanaema ja vanaisa, tihti ka peremehe vallalised õed-vennad ( Põltsam-Jürjo 2011: 64). Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus (vt joonis 1). Joonis 1. Talupoja elamu (Talupoja elamu. Vikipedia) Tare keskel asus tulekolle, jõukamatel talupoegadel oli ahi, mille sees sai valmistada head toitu
puudöitswad ja kandwad igga aasta, et agga lust on nähha. Mardi poeg, kes nüüd perremehheks on, harib neid, ja kus üks neist ärrakuiwab, senna panneb ta warsti ühte noort, sest ta tunneb kül mis suur kasso temmal sest ouna pu aiast tulleb, ja tännolikko süddamega kidab temma omma issa, kes temmale ühte nisugust suurt rikkust murretsenud mis iggawesseks ajaks selle perrele kassuks on." (Luce 1807 : 24) Õunapuude kasvatamisega pärandatakse edasi nendest tulev rikkus talus järglastele ja see on neile õnnistuseks. Kuni esimese Eesti vabariigi ajani olid õunapuuaiad jõukate talude märgiks. Oskar Lutsu teoses ,,Suvi", pakub Raja Teele Ülesoo talule noori õunapuid, soovides, et talurahva elujärg paraneks. Õunapuude kasvatamise lugu on ka Carl Robert Jakobsoni (1841-1882) lugemikus ,,Kooli Lugemise raamat" teises osas, mis ilmus arvukates trükkides koos esimese osaga 1875-1907. Lugu on pealkirja all ,,Wiljapuu harimisest rikkaks saanud päiwiline
Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib küll välja puu, mille otsa Juss enese poos, aga Jussi vari jääb Vargamäele, kust kaob elurõõm. Nüüd on positiivsete ideaalidega Andres oma talus süngem despoot kui Pearu. Nähes oma ideaalide nurjumist, hakkab Andres lohutust otsima piiblist, kuid muutub seejärel veelgi endassetõmbunumaks ja kurjemaks. Näib, et krutskimehel Pearul laabub elus kõik ladusamalt. Raskelt tabavad Andrest 1905. aasta revolutsiooni sündmused, sest poeg Ants langeb karistussalklaste kuulist ja Andres ise saab alandava ihunuhtluse osaliseks. Nüüd neab Andres jumalagi, kellelt ta seni on lootnud õiglust ja troosti. Andrese vastand
kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle. Konkreetsetest jumalatest nimetatakse Henriku Liivimaa kroonikas vaid Tarapithat.
inimeste ja loodusega seotud küsimustega. Selle aja sees ehk aastal 1969 abiellus Jaan Tiia Toometiga, kes on samuti eesti kirjanik. Sellest abielust on tal ka kolm poega ja üks tütar. Tartusse pöördus ta tagasi aastal 1980, kus Tartu Ülikoolis juhendas noori tõlkehuvilisi. Kaplinski on ka Eesti Kirjanike Liidu liige. Jaan on seotud hiljem ka kuulsa 40 kirja koostamisega, kus ta sõnastas kirja esimese versiooni. Nüüd on ta peamiselt elanud oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 1.3 Jaan Kaplinski tsitaadid Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus - ("Teispool sinist taevast", 2009) Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa - ("Jää...", 2009) Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust - ("Jää...", 2009)
Johan Laidoner Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854–1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni (1851–1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem(1886), Peeter(1888) ja Oskar(1890). Johan Laidoner õppis aastatel 1892–1894 Viiratsi vallakoolis, 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse, seejärel õppis ta aastatel 1895–1897 Viljandi 1. algkoolis ja 1897– 1900 Viljandi linnakoolis Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust.
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a
meeldis eputada kõigi ees, tollest sai kandi võitmatuim rammumees, isegi vana Andres ei saanud talle enam vastu. Ajaks, kui Andrese rammusaim poeg suureks oli saanud, oli raske töötegemine ning mure ta juba vanaks ning küürakaks teinud. Lootus oli siiski alles, sest kõige suuremat võitu nägi ta noore Andrese silmades, sest ta oli iseloomult ning füüsiliselt nagu ta ise nooruses. Just sellist pärijat Andres endale sooviski, kes klaariks arveid nii talus, kui ka väljaspool ning kes saaks hakkama talutöödega. Noore-Andrese kroonuminemise ajal tundis vana-Andres ennast lööduna, sest ta pidi palkama endale sulaseid ning oma pererahvast polnud eriti alles jäänud. Noore-Andrese sõnad, et too polegi kindel kas tahab Vargamäele jääda või mitte, ei meeldinud ta isale, sest see purustas ta viimase lootuse. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud,
allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baskiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis
saj.? Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik. Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. 17. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud?
vaid ka isiklik vabadus. Pärisorjad olid sunnismaised, nad kuulusid maaisandale, kes võis neid maast lahus müüa ja vahetada. 11. Talupoja töö. Talupoja elu kulges põllutööde rütmis. Kevadel, suvel ja sügisel olid käed-jalad tööd täis. Talvel oli aga rahulikum. Tuli künda, vilja külvata, heina niita, vilja koristada, reht peksta, metsa langetada, loomi karjatada. Talvel tegeleti käsitööga: punuti korve, valmistati ja parandati tööriistu. Talus pidi iga pereliige töötama. Naise kohustused olid söögitegemine, rõivaste valmistamine, loomade toitmine, lehmade lüpsmine, lammaste pügamine, koristamine jms, lisaks oli vaja laste eest hoolitseda. Raha talupojal nappis, seega osteti vaid hädavajalikke asju nagu soola ja rauda. 12. Talupoja elukeskkond. Talupoegade elujärg oli keskajal üsna vilets. Rasked tööd ei võimaldanud elujärge parandada. Talupoja igapäevased
hügieenist ning esteetilised ja moraalsed väärtushinnangud. Hügieenioludest ja argikultuurist Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015 Vanades talutaredes polnud peale privaatsuse ka soojust, valgust, puhtust ja mugavust. Sellisel kujul, nagu meie harjunud oleme, polnud seda absoluutselt. Seda võib mõnes talus kohata praegugi. Aga inimesed olid harjunud ega kujutanud ettegi, et teisiti võiks parem olla. Möödunud sajandi kahekümnendate aastate algul oli peldik enam kui pooltes eesti taludes. Vannitubadest ei maksa muidugi rääkidagi, aga neid polnud ka linnades. Linnades olid hügieeniolud isegi hullemad, sest seal polnud piisavalt saunu. Elamisviis oli igal juhul väga erinev sellest, mida me praegu ainuõigeks peame. 19. sajandi lõpus ja 20
Karjapoiss ei tohtinud enne jüripäeva karja juures liha ja võid süüa, neid ei pandud talle isegi karjakotti, sest muidu viib hunt suve jooksul palju loomi ära ning või ei lähe perenaise käes kokku. Ka ei võinud loomadel kellasid kaelas olla, sest kella kuuldes leiab hunt loomad üles ja murrab need maha. Alles pärast jüripäeva pandi loomadele kellad kaela. Perenaine pidi jüripäeva hommikul midagi õmblema, et hundipojad nõelapistetest pimedaks jääksid. Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Hommikuti anti loomadele püssirohu ja soolaga viil leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras
Kivist vastupidavad ning töödeldud tööriistad. Inimesed tegelesid peamiselt toidu hankimiseks koriluse ning jahindusega. Elati taludega väga lähestikku üksteisele. 4. Tooge kolm nädet sellest, et pronksiaegne ning varase rauaaja elanikkond oli varanduslikult kihistunud. 1) Mida jõukam sa olid, seda võimsam ja uhkem talu/majapidamine sul oli. 2) Kui sa olid piisavalt jõukas, siis said sa ise hakkama ning ei vajanud teiste abi jne, said oma talus teistest eraldi elada. 3) Jõukamatel ja mõjuvõimsamatel olid suuremad põllumaad ning haldused. 5. Kuidas on seotud kalmete rajamine ja maaomandi kujunemine? Selle järgi, et inimesed on kalmetesse kaasa pannud kas oma isiklikke väärtesemeid või endale tahtnud esemeid vms, et sellega näidata , et see on nende maa ja kuulub neile. 6. Miks olid Eesti alal paralleelselt käibel nii pronksist kui kivist tööriistad?
Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit KATKEND INTERVJUUST Abikaasa Jaak Jõerüüdi diplomaaditöö tõttu olete pidanud aastaid Eestist eemal viibima. Kuidas olete toime tulnud koduigatsusega? Olen lapsest peale harjunud sellega, et võib elada mitmes kohas, et on mitu kodu. Mul oli talvevanaema ja suvevanaema. Põhikodu oli seal, kus elas talvevanaema, kuid suvekodu oli suvevanaema juures Joona talus ja mulle jäi mulje, et Joonal on alati suvi. Kui pidin kogu aeg ühes ja samas kohas elama, muutus see ahistavaks. Kuid mis kodusse ja koduigatsusse puutub, siis minu kodu on minu lähedane inimene. Ehk lühidalt öeldes on minu kodu olnud Jaak Jõerüüt. Kas Tallinn on teie äraoleku jooksul palju muutunud? Tallinn on muutunud inetuks. Keset ilusat linna on inetud plärakad. Solarise keskust ei saa ka kõige parema tahtmise juures kiita
Selgus, et nad läksid hoopis oma uude koju Sooniku tallu, neile sai seal armsaks heinaküün, kus nad pikutasid heinte sees. Peale jõule, mis veedeti rõõmsalt koos läks Irma õppima masinakirja, kuid õppimine oli raskemaks länud kui vanasti. Inglise keele tundides kohtus ta hr. Liegenheimiga, kes temasse armus. Hr. Liegenheim pettis oma naist ja tahtis, et ka Irma ei oleks nii neitsilik. Edaspidi elasid Irma ja Rudolf rohkem Sooniku talus, kus tehti remonti ja plaanitseti palju tuleviku kallal. Irma hakkas oma aega surnuks lööma lugemise ja tööga. Rudolf läks aga korterisse ja pettis Irmat teise naisega. Irma oli meeleheitel, aga andis Rudolfile andeks, kuigi Rudolf ütles, et nende armastus on läbi. Lõpuks jäi Irma suur tahtmine peale ja nad proovisid uut elu nende armastusse sisse puhuda. Varsti läks aga Rudolf uuesti linna. Viie päeva pärast läks Irma talle järgi, kuid ta ei leidnud
monarhid. Sellest ajast oli kuningas pidevalt sõjakäikudel. Karl eelistas lihtsõduri eluviisi ja oli surmapõlgavalt vapper. Ta lõi 1700. aastal Narva lahingus Peeter I sõjaväge ning sundis 1700.aastal Taani ja 1706. aastal Poola sõjast välja astuma. Esimene Karl XII sõjaretk oli suunatud Taani vastu, mille kuningas oli tol ajal Karl XII nõbu Frederic IV. Arvatakse, et Karl XII oli küll suurepärane väejuht, kuid väga nõrk kuningas. Ta vapralt talus valu ja pidas oma emotsioone. Karl XII tõi Rootsile kuulsust ja suurt võimu. Kuid tema kuulsusvaimuline eesmärk jätkata sõda Venemaa vastu tegi Rootsi kaotajaks. Kuningas langes Norras Fredrikshaldi kindlust piirates kas norralaste musketikuulist või srapnellist. Kuul sisenes tema pähe vasakult ja väljus paremalt, purustades suurema osa kuninga ajust. Talle järgnes troonil tema õde Ulrika Eleonora, kelle abikaasa Fredrik kuulutati Fredrik I nime all kuningaks
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist a...
........................... 1 RIIGIEKSAM III OSA. FAKTITEADMISTEL PÕHINEVAD ÜLESANDED 2. Iseloomustage Nõukogude Liidu elanike elu-olu. (6 p) Tekstikatke 1960. aasta ajalehest. Praegu me elame rikkalt. /---/ Paljudel kolhoosnikel on sõiduautod, peaaegu igas talus on mootorratas. Elamutesse on tekkinud ilus mööbel, raadiod, televiisorid; tänavu tuleb kõikidesse kolhoositaludesse ka elekter. Seda öeldes ei taha ma sugugi suurustada. Tahan ainult rõhutada seda suurt vahet, kuidas elas läti talupoeg niinimetatud “vabas Lätis” ja kuidas elab Nõukogude Läti kolhoosnik täna. /---/ Tagasivaade minevikku — erinevad vaatenurgad. Ajalooõpetaja käsiraamat. Zvaigzne ABC: 2000, lk 133.
120 000 inimest. Kui see ei tundu suur arv, siis tuleks mõelda sellele, et kui kõik inimkaubad võetaks Eestist, oleks meie riik vaid 6 aastaga naistest tühi. Kuna kupeldamisel on võetud üha äärmuslikemaid meetodeid kasutusele, ei maksaks üllatuda, kui kuulda, et ohvrid on üsna tihti ka mehed. Eelnevas lauses nimetatud isikud ei pea küll prostitutsioonis tegutsema aga see-eest peavad nad seda tegema erinevaid orjatöid tehes mõnes talus või mõisas, keda omab mõni narkoparun. Kokkuvõtvalt võib öelda, et prostitutsiooni ei saa vaadelda ainult tulusa ametina või inimkaubandusena, kuna mõlemad on prostitutsiooni lahutamatuteks osadeks. Tõenäoliselt muutub prostitusioon aja jooksul üha populaarsemaks, kuna mängus on suured summad ning klientuur tundub pidevalt kasvavat. Kasutatud allikad Prostitutsioon ja inimkaubandus- Eesti ühiskonna valupunktid https://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:VTHkI7VqB_EJ:www.amor
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurili...
aabitsalapsed mängivad. Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud." Karl Ristikivi lapsepõlv ja noorus möödusid Läänemaal, Varbla kihelkonnas, kus ta 16. oktoobril 1912 sündis. Vanaisa Madis oli Võipsi talu noorema pojana leidnud ümbruskonnas rendikoha. Ema Elisabet Ristikivi, Madis Ristikivi kolmest lapsest noorim, oli teenijapiigaks sugulaste, enamasti aga võõraste juures. Kui ta oli 33 - aastane, tõi ta Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ilmale poeglapse, kes sai nimeks Karl. Teenijatüdruku vallaspojana tundis tulevane kirjanik end lapsepõlvest peale "teisena". Varbla kuueklassilise algkooli lõpetamise järel avanes 14-aastasele Karl Ristikivile siiski võimalus edasiõppimiseks. Tallinn oli esimene linn, kuhu Läänemaa kolkast pärit nooruk sattus. Ükski hiljem nähtud maailmalinn ei avaldanud talle niisugust muljet, on Karl Ristikivi meenutanud, mis oleks võreldav esimese Tallinna-elamusega
sest eks temagi ole seda liiki mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. ) {lk 10} · Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie. · Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus. Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6- kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli
ja erialane haridus 2000-2005 .a. on tõusnud, paranenud on tööhõive, mis on tõusnud 50%-lt 60%ni, kuid ka nende keskmine vanus on suurenenud ühe aasta võrra. Perede majanduslik elujärg on viimaste aastatega paranenud. Alates 2000 aastast on perede sissetulek kasvanud aastas umbes 8%. 2002 aastal kui inimeste tulud on ületanud kulusid tekib säästmise võimalus. Suurem osa leibkondi ligi 70% elab korteris, 20% eramutes ja 10% talus. Uuringud näitavad üllatuslikult, et eramus ei ela sugugi mitte jõukad perekonnad, vaid väga tihti keskmisest vaesemad ja eakamad. Nimelt suurem osa eramuis on väga kehvas seisus ja paiknevad väikelinnades või agulites. Viimastel aastatel on inimesed siiski oma elutingimusi märgatavalt parandanud. Kõige põhilisemaks muutuseks on mugavuste soetamine (avaramad ruumid, soe vesi jne). 1 -2-
...............7 IMFil on taskud tühjad...........................................................................................................................7 2 Eesti uudised Eesti uudised Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks Virumaal Maasikamäe talus uuritakse ja katsetatakse, kuidas paraneb sealiha maitse, kui sead saavad sügisel vabalt tammetõrusid süüa. Pilt 1. Notsu Kümme suurt siga elavad põhurullidest onnides ja näib, et nad tunnevad end isegi vihmases sügises hästi, vahendasid ERR Uudised "Aktuaalset kaamerat". Tabel 1. Tammetõrude osakaal Aasta Tõrude osakaal(tõru aastas)
Andres Paasi saabudes oli Vargamäe lagunenud, hooned ei kõlvanud kuhugi, aeg oli sigu täis (selleks, et nad majja ei saaks löödi ustele ette alla mõned lauad). Maa oli vesine ning kraavid ummistunud. Esimese tööna tahtiski Andres sood kuivendada. Vargamäe ostis Andres tulevastele põlvedele mõeldes. Kui ta lähemale oleks mõelnud, poleks mõtet olnud, sest ta sai ka ise aru, et töö ei saa Vargamäel kunagi otsa. Andrese eeskujudeks olid Hundipalu Tiit, kes kamandas oma talus nii nagu tahtis ja rääkis Andresele talu ostmise suhtes augu pähe. Veel olid eeskujuks Andrese enda vanemad. Esimesel aastal oli Andres täis entusiasmi ja kavatusi. Esimesel suvel, sügisel ja kevadel: tõeline töörügamine, võistlemine Pearuga. Veeti sõnnikut, kaevati kraave. Uus tamm, valmisid uued kambrid. Kümne aasta pärast: Krõõt surnud, abielu Mariga elustas Andrest taas. Andres uskus, et suur tulevik on alles ees, et ta on majandusliku tõusu algul.
Traat annab oma tegelastele suurepärase detailse tausta olude, keskkonna, mõttelaadi ja suhete näitamisega. See on omalaadne kirjanduslik ajalookäsitlus, kus üks lugu täiendab teist, mis ongi oluliseks põhjuseks paigutada need ühtede kaante vahele. 3. ,,Tants aurukatla ümber" ,,Tants aurukatla ümber" 1971 on Mats Traadi kui romaanikirjaniku esinduslikumaid teoseid, mille viies peatükis kirjeldatakse "tantsudena" 20. sajandi esimese poole toimetamisi sügiseses Eesti talus. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. Need on nukrad toimetamised. Need on seotud rehepeksuga, mille juures on põhitegijaks mehhaanika, aurukatel, mis paneb "masinavärgi", rehepeksumasina tööle. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies
Johann Laidoner Johan Laidoner – üks kõige tuntumaid tegelasi Eesti sõjaajaloos. Tema nime teab peaaegu iga põhikooli õpilane ning iga keskkooli õpilanegi oskab öelda midagi tema eluloost. Ta sündis 1884.a 12. veebruaril Viljandimaal Viiratsi vallas Raba talus ja suri 13. märtsil 1953 Vladimiri vanglas. Oma haridusteed alustas ta Viiratsi vallakoolis, 1984. aastal kolis tema perekond Viljandisse, kus ta oma õpinguid jätkas. 1895–1897 Viljandi 1. algkool. 1897–1900 Viljandi linnakool. Pärast seda siirdus ta Venemaale, kus alustas elukutselise sõjaväelise õpinguid. September 1902 – 5. mai 1905 õppis Vilno sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandina. 17. oktoobril 1909– mai 1912 Nikolai Kindralstaabi Akadeemia Peterburis.
seonduva maakasutuse hindamisel ning soovituste andmisel ettevõtte, talu või regiooni tasandil arvestades erinevate muldade kasutussobivust ja tootmispotentsiaali nii taime- kui ka loomakasvatussaaduste tootmise seisukohalt. AMGIS loomisega on võimalik anda hinnang ja soovitused mingi regiooni või talu majandustegevusele ja investeeringute otstarbekusele, hinnata EL ühtse põllumajanduspoliitika meetmete tõhusust ja otstarbekust ning tagada talus efektiivselt toimiv põllumajandustootmine. Projekti rakendumisel on põllumajandussektorile (tootjad, riiklik järelevalve, põllumajandusuuringud jm) internetipõhiselt kättesaadav kogu olemasolev ja loodav teaduspõhine kaardimaterjal, mis võimaldab olemasolevat informatsiooni paremini kasutada põllumajandusliku tootmise efektiivsuse ja põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse tõstmise eesmärgil. Projekti tulemused võimaldavad välja töötada teadmistepõhise, efektiivselt toimiva
pääsusilm, hunt, toonekurg jpt. on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju. Ökoturismi arendamine Eestis Eesti külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993. aasta maikuu lõpul Soomaal Kuusekäära talus sündis idee külade arengu huvides hakata ette valmistama ökoreise. Algatuse võttis enda peale noor talunik Aivar Ruukel Tori Jõesuust Saarisoo talust, tema juhendajaks sai Jan Wigsten Rootsist Gotlandi saarelt. Jan Wigsten on olnud reisijuht rohkem kui üheksakümnes riigis. Viimastel aastatel on ta kavandanud ja kujundanud ökoturismi maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi
Pealinna keskkond mõjutab ka subkultuuride esiletulekut. TUNTUD KULTUURITEGELASED Brigaadikindral Märt Tiru (1947 - 2005) portreeskulptuur asub Rapla linnas. Aastal 2000 määras Vabariigi President Lennart Meri kolonel Märt Tiru Uuskülas Sildema talus on sündinud Eesti Kaitseväe juhataja kohusetäitjaks Vabariigi peaminister Otto Tief(1889–1976), ja sama aasta juunis paik on tähistatud Eestis ainulaadse Eesti esimeseks korstenmonumendiga. brigaadikindraliks. Mälestusplaadi Viimaseks
Luts jätkata ka loomingulist tegevust. Siis tutvus Luts Holopovitši politseipristavi tütre Valentina Krivitskaja, kes töötas Vitebski raudteevalitsuses. 4 Perekond ja lapsepõlv Kirjaniku isa Hindrik Luts 1886. aastal abiellus Posti talu noorima tütre Leena Jobso ning ta tegeles oma perega puutööga, hiljem aga kingsepaametiga Palamusel. Algul elas pere Posti talus koos ema vennaga. Omavahel said nad väga halvasti läbi, kui Oskar oli nelja aastane koliti Palamusele. Oskari vend Arnold suri kolmeaastaselt teine vend aga, nimega Theodor temast sai ettevõtlik mees. Ema poolt Oskari vanaema Triino, kellega oli hea muinasjutte lugeda ja vanaisa Mardilt kuulis Oskar pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Oma osa kirjaniku elukutse kujunemises aitas teda ka osaliselt isa elukutsel, väiksena kuulas ta
Tavaliselt olid pundenikud majanduslikult paremal järjel kui üksjalad. Sarnase seisundiga ka pobulid. * Vabadikud - Tavaliselt juhuslikust teenistusest elav maata talupoegade kiht. Jagatakse kolmeks: * sulased ja tüdrukud, kes teenisid ja elasid palgalistena taludes, sageli adratalunike, üksjalgade või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4
Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. Üldiselt võib öelda, et 19. sajandi lõpuks oli talurahva elu muutunud paremaks. Seadustega anti talupoegadele juurde õigusi ja vabaneti pärisorjusest. Talud olid ilusasti välja arenenud. Ma arvan, et mulle oleks meeldinud elada 19.sajandi talus. Mõistagi, et oleks pidanud palju tööd tegema, oleks maalähedane eluviis ilmselt väga huvitav ja väljakutsuvalt uus minu jaoks.
See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakka...
põllumajandusettevõtete hüppeliseks arenguks. 1.2 miljardit UAH (38 miljonit eurot) suunatakse iga aasta põllumehe toetuseks või investeeringuks, et maksta kinni 30% mingist ostust või suuremast masinast. Iga lehma pealt makstake 1200 UAH (40 eurot). 2017.aastal suunati kokku põllumajanduse parandamiseks 4 miljardit UAH ( 130 miljonit eurot). Põllumajandusliku tootmise vormid Ukrainas on spetsialiseerunud suurtalu vorm. Keskmine saak, mida ühes talus saadakse on 4t/ha. 20 aastat tagasi, kui hakati kasutama moodsaid väetisi ja taimekasvatusvahendeid on saagikus suurenenud kuni 6t/ha. Rohkem, kui 40% Ukraina põllumaast on täis 500 ha suuruseid farme ja talumajapidamisi. Rohkesti leidub ka farme, mis on 2500 ha suurused. Ukraina põllumajandustööstuse kasv aitas muuta riiki, pakkudes rahastamist maapiirkondade, teede, infrastruktuuri, koolide ja külaelude parendamiseks. Kuna maailma nõudlus toidu järele kasvab
järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas. 1.2 Vanaisa maja Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned ja suur õunaaed (Lisa 1 punkt 1). 1.3 Lapsepõlvekodu Helvi lapsepõlvekodu asus Saadjärve vallas Suursöödi talus, mis kandis nime Jõe talu. I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht, teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn. Hundiheinamaa.Kodu rajati maantee ja jõe vahele. Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde. 3
Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida. Linda kutsuti täitevkomitee ette. Teda ähvardati maalt välja saata. Kolmas peatükk Ilme viibis pojaga vangistuses
Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel. Peagi saabus nende juurde Linda, kes seletas, et tema juures käidi Taavit otsimas. Perenaine Krõõt oli kadunud. Ta oli läinud Matsu tallu sünnitust vastu võtma. Sündis tütar. Usuti, et kuna igas talus on sündinud ainult tütred pole sõda vaja karta. Osvald kõndis metsavahel. Ta märkas Martat, kellesse ta kunagi armunud oli olnud. Hakkas äikesevihma sadama ning koos põgeneti küüni varjule. Marta tunnistas, et ta oleks pidanud nooruses Osvaldiga abielluma. Linda poole asusid elama NKVD mehed. Ta otsustas ise sauna kolida. Linda kutsuti täitevkomitee ette. Teda ähvardati maalt välja saata. Kolmas peatükk Ilme viibis pojaga vangistuses
aasta sügiseks segukülvides hariliku lutserni taimi taimikusse hariliku aruheinaga 28 ja roog-aruheinaga 26, ohtetu lustega 36 ja põld-raiheinaga 44 tk m-2 (puhaskülvis 67). Kui 2007 aastal KA botaanilise kaalanalüüsi järgi moodustasid kõrrelised hariliku lutserni segudes KA-s 5-24% ja hübriidlutserni katses 5-35% siis 2009. aastal oli harilikku aruheina kuni 39% ja roog-aruheina 45% (teistes variantides kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern Karlu talus kõrrelisi saateliigina paremini. 2009 aasta segudes hariliku aruheina ja roog-aruheinaga oli lutsernitaimi vastavalt 60 ja 48 tk m-2 (puhaskülvis 72). Segukülvidest andis usutavalt suurema saagi lutsern põld-raiheinaga. 135 Lutserni segukülvi botaanilise koosseisu mõju rohusööda kvaliteedile Kõrrelise lisamine lutsernile muutis rohusööda keemilist koostist. I niide tehti
vabanemine järk-järgult ja taimed saavad esimesel aastal kasutada ainult osa sõnniku toitainetest (lämmastikku 20...30 %, fosforit 30...50 %, kaaliumi 50...70 %). Sellest tingituna tuleb arvestada sõnniku järelmõjuga. Pikaajaliste katsetega on selgunud, et ainult sõnnikuga väetamine (sõnniku kasutamise tase 2002.a. 3,2 t/ha) ei taga tasakaalustatud toitainete bilanssi maaviljeluses, seepärast on otstarbekohane sõnniku ja mineraalväetiste kooskasutamine. Antud talus toimub orgaaniliste väetiste andmine sügisel. Laiali laotatakse sõnnikulaotajaga ning mulda jõuab lõpuks künniga. Künd tehakse kohe peale laotamist, et vältida taimetoiteelementide kadusid. Aega kulub kogu tegevuseks umbes 1 päev. 3.3 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.3.1 Lämmastiku-, fosfor- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks
lehma kohta 25:100=0,25 Nuumaloomade puhul leitakse kattetulu põhimõtteliselt samamoodi nagu lüpsilehmade korral. Arvestatakse saadav sissetulek ja kõik nuumalooma üleskasvatamisega seotud muutuvkulud vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema pidamisperioodiga. Vastupidi on aga peekonikasvatuses, kus looma üleskasvatamiseks kulub vähem kui aasta. Toodangu planeerimisel tuleks arvestada ka väljalangevuse protsenti. Selleks suurendatakse vastavalt ,,ostetud" vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu. Tulude-kulude eelarve T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
