Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"talurahvaseadused" - 172 õppematerjali

talurahvaseadused - 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. “Iggaüks” ei olnud veel sõna otseses mõttes seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus.
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused , mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, ,,plahvatuslikuks", ka laiaulatuslikumaks...

Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti põllumajandus läbi aegade

- tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: 3. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused : Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: - nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile. - algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse...

Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Põhja sõda

1784 suured pearaha rahutusedseoses uue korraldusega arvasid talupojad, et nad on mõisakoormistest vabanenud ja maksavad ainult riigimaksu. Asehalduskord tõi kaasa suurema riigivõimu kontrolli aga ka mõned demokraatlikumad muutused (nt vaesed linnaduumas). Asehaldus kord kestis kuni Katariina II surmani 1796. Positiivsed määrused ehk talurahvaseadused Taheti parandada talurahva olukorda, Enamik mõisnike ei tundnud selle vastu huvi ega ka vajadust muudatuste järele 1765.a. kesktalvel tuli kokku Liivimaa rüütelkonna maapäev, kus Brown esitas muude ettepanekute kõrval ka nõudmise talurahva olukorda parandada. Kuna Brown jäi oma nõudmistele kindlaks ning keisrinna oma huvitatusele üritas, tuli aadlikele järele anda ja ettepanek vastu võtta 1765. aprillis kinnitas ta nn positiivsed määrused talupoegade olukorra parandamiseks....

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine

Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega. Viljahinna langus kahandas mõisnike sissetulekuid. Rohkem rakendati mitmeväljasüsteemi, hakati kasvatama uusi põllukultuure. Viinatootmise oluline tooraine kartul, mis oli viljast odavam. Talude iseseisvumine 19.saj keskel vastu võetud talurahvaseadused jagasid mõisnike maa kaheks: talu-ja mõisamaaks. Talumaad võis rendile anda ja müüa. Mõisamaad võisid mõisnikud ise pidada, müüa või rentida. Sillutati teed kasumajandusele, kus määravaks said turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ning raha. Talude päriseksostmine algas 1850.ndatel Lõuna-Eestis. Mõisnike käest oli päriseks ostetud 4/5 taludest. Talupojad said raha talude ostmiseks linakasvatusest. Talude päriseksmüümine pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Vene aeg Eestis 18. - 19 saj.

- tekkima hakkav maapuudus seoses rahvaarvu kasvuga (18.sajandi lõpul umbes 0,5 miljonit; 1881.a. 880tuhat inimest). NB! Talupojad väljendasid oma meeleheidet kolmel viisil. Täitke õpiku (§31-32) abil tabel erinevate talurahva käärimisvormide kohta 19.sajandil. Seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid: 4. 19.sajandi keskpaiga talurahvaseadused : Majanduslikud raskused ja talurahvarahutused sundisid mõisnikke ja riigivõimu seniseid talurahvaseadused ümber vaatama. 1849 Liivimaal, 1856 Eestimaal ja 5 1865 Saaremaal vastu võetud seadustega muudeti põhjalikult senist mõisa- ja talumajandust: 2) nähti ette järk-järguline üleminek teorendilt raharendile....

Ajalugu
181 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

koormiste tõstmist, ei lubanud talupojalt talu ära võtta kui ta oli seda korralikult majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused , mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara....

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
1
doc

XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus

Üks neist oli Kristjan Jaak Peterson, kes huvitus eesti keelest ja rahvaluulest. Tema sulest pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused. K. J. Petersoniga seostatakse eesti rahvusliku ärkamisaja algust. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Püsiv talurahvakoolide võrk kujunes Lõuna-Eestis siiski välja alles pärast pärisorjuse kaotamist. Talurahvaseadused panid aluse kindlamalekoolikorraldusele. 1838.a. loodi Tartusse Õpetatud Eesti Selts, millest sai eestialaste uuringute keskus järgnevatel aastatel. 1840. aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. Rahvahariduse lünklikkust püüti siin korvata pühapäeva- ja paranduskoolidega ning rändõpetajate tegevusega. Üleüldse oli 19...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

1800. aastate sündmused Baltimaal

1801. aastal võimule tulnud keiser Aleksander I alustas Baltimaal põhjalike muudatustega. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu esimesed talurahvaseadused , mis algas sõnaga ,,Iggaüks..". See määras ära talude pärandamisõiguse, mis lubas talu peremehel oma talu oma poegadele üle pärandada; normeeriti teokoormisi ehk viidi teokoormised vastavusse talu kandevõimega. Talunikel lubati moodustada oma vallakohus, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Uus talurahvaseadus loodi Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal Aleksander I poolt. Uus seadus kuulutas talupojad pärisorjusest priiks. Kuid kui talupoeg tahtis oma talu...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
27
docx

EESTI AJALUGU

aastal taasavati Tartu ülikool. Seal said õppima asuda ka eesti soost üliõpilased. Eesti ala mõjutasid kaudselt ka Napoleoni sõjad. 1807 ja 1812, kui algas Prantsuse-Vene sõda, värvati ka Eesti alalt nekrutiteks kordades rohkem talupoegi kui tavaliselt, samuti moodustati maamiilitsaid. Eesti territooriumile sõda siiski ei jõudnud ja mõne aja möödudes saadeti need uuesti laiali. · Talurahvaseadused ja pärisorjusest vabastamine 1801. aastal Venemaa keisriks saanud Aleksander I huvitus mõningatest läänelikest reformidest ja püüdis Venemaal jätkata Katariina II ajal olnud valgustatud absolutismi. Tema erilise tähelepanu all olid talurahvaseadused, sest Venemaa elanikkonnast umbes 90% moodustasid just talurahvas. Oma reformidega alustas ta Balti kubermangudest, sest sealsed euroopalikud olud võimaldasid muudatusi kiiremini ja valutumalt läbi viia. Juba 1802...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajaloolised isikud

Garlieb Merkel- Baltisaksa kirjanik ja aktivist üks esimesi estofiile, kirjeldas oma raamatus1796 talupoegade maj ja õigusliku seisundit. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802). Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser, oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma. Kinnitas talurahvaseadused . Horatio Nelson- 1801 Tallinna alla eskaadriga tunginud kuulus Briti admiral Napoleoni sõdade ajal. Michael Andreas Barclay de Tolly- 1812Vene-Prantsuse sõjas vene sõjaminister ja hilisem kindralmarssal, baltlane. Fölkersahm- Ruhja parun, tahtis üleminna kapitalistlikule majandamisel, rahrendile ja põldudel palgatöölistele Georg Friedrich Parrot-Taasavatud (1802)Ülikooli 1. rektor, sõprus Aleksander I-ga tagas Ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse. Wilhelm Struve- 19...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

"Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa. Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 ­ baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10 klassi ajaloo eksam

Kindlad piiri seati mõisakoormistele ja talupoegade karistamisele. Talupoegadele anti õigus mõisnik kohtusse kaevata. Positiivsed määrused olid sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...

Ajalugu
153 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Nad olidki oma aja kohta koolitatud koolmeistrid. Veel 19. sajandi algul domineeris nn lugemiskool, kus õpetati lugemist, usuõpetust, veidi laulmist. Nendegi koolide võrk oli hõre ja puudulik. Koolmeistritele ei esitatud kuigi kõrgeid nõudmisi, koolmeistriks õppida ei olnud õieti kusagil. Rahvakooli arendamist nägid ette talurahvaseadused ning 19.sajandi alguses kujundati kihelkonnakoolide võrgustik. Need koolid andsid täieliku kirjaoskusega ametimehi, sh külakoolide õpetajaid. See oli sammuks edasi, nüüd oli koolmeister haridust saanud astme võrra kõrgemas koolis, kui seda oli külakool, kus ta ise õpetas. Paremini korraldatud kihelkonnakoolid kujunesid koolmeistrite kasvulavadeks. Kihelkonnakooli õpetajad ja köstrid pidid üldreeglina oskama saksa keelt ja selles ringkonnas oli saksastumine üsna intensiivne,...

Filosoofia
408 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaja suurtegelased

Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 1694­1733. Oli kehaliselt tugev kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. A.W. von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus Aleksander I- 1801 võimule tulnud keiser,oli valmis Baltikumi sotsiaalmajanduslikke olusid muutma.Kinnitas talurahvaseadused Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus B. von Dreiben-Liivim ordumeister,kes lasi 1343a 4.mail kutsuda Paidesse läbirääkimistele 4Eesti kunni ja siis tappis nad B. Hoeneke- Kroonik, kes viibis kuningate tapmise juures, edastas nähtut moonutatult ja õigustas Ordu käitumist. B. Notke-Lübecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pühavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on ,,Surmatants". B...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti ajaloo exami materjal

XVII sajandil: Kasvas mõisate arv. Rõhku pandi teraviljakasvatusele, eriti rukkikasvatusele.. Sai alguse kivikoristus ja kiviaedade ladumine ning hakkati põlde väetama. Põhjasõja lõppedes tuli talupoegadele koormisi veel juurde ning sõjavägi purustas kõik ettejääva., mehed võeti kindlustustöödele. Paljud talud olid tühjad, sest põgeneti Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. XVIII sajandil: 1802 ja1804 võeti vastu uued talurahvaseadused , millede järgi tohtis talusid pärandada ja normaliseeriti teotööd. 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal kaotati pärisorjus ning sellega kaasnes perekonnanimede panek. XIX sajandi: Kasvatati teravilja ja kartulit. Arendati karjakasvatust. Mõisa kõrvale hakkas talurahvale kujunema omavalitsus ­ vallavolikogu ja vallakohtud. Ühine viljaait, kust sai kaenu võtta. Leia paarid 1) 1980-1986 2 Lootuseaastad 2) 1954-1968 3 Sõja-aastad...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Pärisorjuse kaotamine Eestis

a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
19
doc

10. klassi ajaloo eksam

Positiivsed määrused 1765: Vallasvara omamine Turustamine (anti õigust teha oma saadustega, mis koormistest üle jäid, mida tahtsid) Fikseeriti veelgi rangemalt mõisakoormised. Kepihoopisid võis anda ainult 30 :) Kohtusse kaebamise võimalus. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Pärisorjus ei tasunud ära: tarbimine ületas tootmist/sissetulekuid. (Luksuskaubad.) Aleksander I: Venemaa keiser. "Iggaüks..." 1802: Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 1804 talurahvaseadused: aga Liivimaal ja lisandus teokoormiste normeerimine. Vallakohus: Loodi nii Eesti- kui Liivimaal. Kohtumeesteks olid talupojad ise. Esimene samm talurahva omavalitsuse loomiseks. 1816 talurahvaseadus:...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Romanovite dünastia

Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets. 1777 ­ 1. dets 1825),oli Paul I ja tema 1. abikaasa poeg. Valitses aastatel 1801­1825. Keisrina tegi ta mõõdukaid reforme, näiteks kehtestas Salajase komitee ning Eesti ja Liivimaal uued talurahvaseadused . Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.Võitles ka Napoleoniga aastal 1805 Austerlitzi lahingus.Pidas sõdu Iraani, Türgi ja Rootsiga. Abiellus Jelizaveta Aleksejevna, lapsi neil polnud. Nikolai I Click to edit Master text styles Nikolai I (6. juuli 1796­18. veb 1855), Second level Valitses aastal 1825­1855. Ta oli Third level...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Pärisorjast saab pärisperemees

1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine tähendas, et talupoegadest sai vaba talupoja seisus ning talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.Talupojad ei võinud elukutsed vahetada, nende elukutseks jäi põlluharimine ning neil oli liikumisevabadus piiratud. Talupojad olid alguses ilma maata, nad pidid...

Ajalugu
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun