Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"talurahvaseadused" - 172 õppematerjali

talurahvaseadused - 1802. aasta juunis kokkutulnud Eestimaa maapäev võttis talurahvaküsimuses vastu mitu otsust, mis on tuntud nimetuse all “Iggaüks”. “Iggaüks” ei olnud veel sõna otseses mõttes seadus, vaid keisri poolt kinnitatud aadli maapäeva otsus.
thumbnail
5
doc

Eesti 19 sajandil - kordamine ajaloo kontrolltööks

) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused : a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Eesti Uusaeg

EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste ­ maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...

Eesti Uusaeg
62 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti 19.sajand

docstxt/15287860973851.txt...

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti ajalugu

läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ajaloo KT, 10. klass. Eesti 19. saj

6. Haridusastmed vene ajal. Koolikohustus kehtis vaid neile 7-12 astastele lastele, kel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada. 1765. aastal Liivimaa maapäeval vastu võetud uus koolikorralduskava nõudis rahvakooli rajamist kõikidesse suurematesse mõisatesse. Kui lastel oli võimalik kodus lugemine selgeks saada, võidi mõis kooli pidamise kohustusest ka vabastada. 7. Talurahvaseadused 19. sajandil. 1802/1804 Talud päritavaks, koormised õiglaseks 1816/1819 Talupojad vabaks, priinimed, koormiste tõus 1856/1849 Teorendi maksmise lõpetamine, talude krunti ajamine, võimalus talu päriseks osta 1863 uus passiseadus - liikumivabadus vene riigi piires 1865 keelati mõisnike kodukariõigus 1868 keelati teorendi maksmine lõplikult 8. Vallakogukonna ülesanded. Vallakohtute loomine(mõisniku, peremeeste ja sulaste esindaja), magasivilja kogumine,...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ajaloo Kordamisküsimused §19-24

Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon ­ võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte ­ et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte ­ Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti majandus ja linnad 19. sajandil

sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu ­ talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrgele hinnale...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Aadlimatriklid ja nende tähendus Aadlimatriklid- rüütelkonna liikmete nimekiri; immatrikuleeritud aadli moodustasid aadlikud, kes olid Baltikumis sajandeid elanud. George Browne ja tema tegevus George Browne...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Ajaloo kontrolltöö küsimused/vastused

Nimeta sinu arvates kolm kõige rohkem eestlaste elu 19. sajandil mõjutanud  sündmust .Põhjenda oma valikut. 1. 1857­ Johann Voldemar Jannsen hakkas välja andma „Perno Postimeest“ Sellega pani ta  aluse eestikeelsele ajakirjandusele.  1866 – Uus vallaseadus. Talurahva omavalitsus vabanes mõisnike eeskostest. 1870.­1880. – Kehtestati koolikohustus nõue. 2.      Millised olid talurahva koormised 19. sajandil? Teorent, naturaalandamid, rahamaksud, pearaha, nekrutiandmine, nekrutite varustamine, sõjaväe  majutamine ja küüt, sõjaväekohustus, teede korrastamine, magasiaida ehitamine, kooli ehitamine,  kirikumaksud, vaeste hoolekanne. 3.      Talurahva käärimine 19. sajandil: seletage, kuidas oma olukorda üritati parandada, milline oli nende tegevuse tulemuslikkus ja tooge võimalusel näiteid. Majanduslik olukord ei paranenud. Talude rendilepingud olid ikka piiranguteta, 1840 puhkes näljahä...

Eesti ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ajaloo eksami materjal

Pärisori ­ Baltikumi talupojad olid õigusteta pärisorjad; mõisnik võis neid pärandada, vahetada ja müüa nagu muud mõisa vara. Nii nagu talupoeg, kuulus ka tema maa ning vara mõisale, maa kasutamiseks tuli talupojal teha koormisi. 25. Talurahvaseadused 19.sajandi esimesel veerandil. Hinnang. (topi ise, see, mis arvad) Garlieb Merkel ­ kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1796.a. Saksamaal ilmunud raamatus ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", mille otsekohene ja avameelne käsitlus avaldas Euroopa lugejale sügavat mõju. Johann Christoph Petri ­ kritiseeris samasuguse teravusega pärisorjust Eestimaal raamatus ,,Eestimaa ja eestlased" (1802). Aleksander I ­ 1801.a...

Ajalugu
215 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti XIX saj

Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõltub nendest sammudest, mis rüütelkond talurahva kaitseks astub. 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused . 1802. a võeti Eestimaa maapäeval vastu Bergi väljapakutud talurahvaregulatiiv. Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati....

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

- XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti aastail 1850-70

Olenevalt talu suurusest oli ette nähtud nädalas kindel arv teopäevi. Mõisategu tehti kubjaste järelvalve ja sundimise all. Kubjas käis kepiga järel, kontrollis töö headust ja kiirustas mahajäänuid. Teorent ei vastanud Euroopas üha enam leviva turumajanduse nõuetele. Kepihirmu all töötavad teomehed ei tahtnud teha mõisatööd, talupojad aga ei olnud huvitatud enda käes olevate talude paremale järjele tõstmisest. Uued talurahvaseadused kinnitasid, et kogu maa on mõisnike omand, kuid talude all olevat maad ei tohtinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

Osalejad:taani(kun Friedrik 4.)rootsi(kun. Karl 13.)Venemaa(Ivan Julm) Poola-Leedu(kun. Sigismund 2. August) 1561-Vilniuse leping*ordu ja riia peapiiskopkond andsid end Poola kuninga Sigismund 2. õimu alla*privileegid Liivimaa aadlikele:usuvabadus, õigus töötada kohalukes riigiametites. 1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel, Lõuna-Eesti poola kuningale. 1582- Pljussa rahu* venemaa ja rootsi vahel* saaremaa jäi taanile EESTI alad pärast peale sõda: Liivimaa=Poolale, Eestimaa= rootsile, Saaremaa=taanile. 1629-Altmargi rahu, lõuna-est rootsile 1645-Brömnbo rahu, Saaremaa rootsile 1660-Oliva rahu, poola tunnistas rootsi õigust 1661-Kärde rahu ,venelased tunnistasid rootsi õigust. PÕHJASÕDA: 1700-1721 põhjused samad, mis liivi sõjal Osalejad:venemaa(peeter 1.) Rootsi . 1701-Peeter 1. rajas Peterburi 1708- Peeter 1. käsud:küüditamine, Tartu hävitamine 172...

Ajalugu
74 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest

Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid ­ seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii ­ läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas ­ tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...

Kultuurilood
132 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muinasaeg-eesti nsv

riigistamine mõisnikele), hakkab ilmuma ilmalik krooni kasutuselevõtt (taasiseseisvumine ka), migratsioon, keskkonna reostus, kirjandus (rahvakalendrid), esimene eestikeelne asundustalud(mõisamaade riigistamine), sundindustrialiseeri- ajaleht ilmus esmakordselt kogu koolisüsteem eestikeelne, mine(rasketööstuse eelisarendamine), 19. saj: talurahvaseadused kuni pärisorjuse rahvuskultuuri õitseng, autoritaarne diktatuur, kolhoosid, sovhoosid, kaotamiseni, rahvuslik ärkamisaeg, esimene juhitud demokraatia. rahvamajandusnõukogud, MTJd, üldlaulupidu 1869, esimesed eestikeelsed ajalehed, venestamine, uus ärkamisaeg,...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvuslik liikumine

Muusikaelu intensiivistus. Lauluseltsid. I saksa lauluselts ­ 1893. Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev. Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 ­ Eestimaal, 19 ­ Liivimaa kubermangus. Toob kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude päriseks ostmiseks. 1849 ­ Liivimaal, 1856 ­ Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 ­ esimesed talurahvaseadused . Kodanikuühiskonna alus ­ talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud. Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad ­ valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad....

Ajalugu
117 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 ­ 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. ­ 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

Merkel ­ Saksa kirjanik. Kirjeldas Liivimaa talupoegade majanduslikku ja õiguslikku seisundit 1769. aastal Saksamaal ilmunud raamatus ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" · J.C. Petri ­ Kirjanik. Kritiseeris pärisorjust Eestimaal oma raamatus ,,Eestimaa ja eestlased" (1802) · Aleksander I ­ Venemaa keiser. Kinnitas 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadused · H. Nelson ­ Briti admiral. Võitles Napoleoni sõdades. Tungis 1801. aastal oma ekskaadriga Tallinna alla · Barclay de Tolly ­ Vene sõjaminister ja hilisem kindralfeldmarssal. Oli 1812. aasta VenePrantsuse sõjas tsaariarmees juhtival kohal. · H. Von Fölkersahm ­ Ruhja parun. Pidas vajalikuks teorent asendada raharendiga ning hakata mõisapõllul kasutama palgatöölisi · G.F. Parrot ­ Tartu Ülikooli esimene rektor...

Ajalugu
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun