Gertrud Mara. 1857 orgunniti I baltisaksa laulupäev. Majandus: pärisorjuse kaotamine (1816/1819) 16 Eestimaal, 19 Liivimaa kubermangus. Toob kaasa eestlase kui iseseisva kodaniku kujunemise. 1849/1856 - talurahvareformid avavad tee talude päriseks ostmiseks. 1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud. Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad. Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon
seda kui mõisakoormistest vabastamist ning tõstsid mässu. 18. saj kehtestati veel pearaha maksmine(70 kop iga meeshinge pealt) ja nekrutiandmise kohustus riigile. 19.saj: - Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus. St kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele. Piirati koormisi. - 1816. Aadlikud loobusid oma õigustest talupoja isiku üle. EESTI TALURAHVAS PÄRISORJUSEST PRII, kuid maa mõisniku ainuomand. - Maad tuli mõisniku käest rentida, talupoeg pidi teokohustusi edasi täitma. - Normeeritud koormised asendati rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Kui talupoeg tahtis oma tallu jääda, pidi ta lepingu vastu võtma, muidu oleks mõisnik lepingu mõne teise talupojaga teinud. - Kuigi talup. oli nimeliselt vaba, piirati tema liikumisvabadust pikka aega, n linna ei tohtinud
Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi sündmustest eemale. Peategelase naine ja tema sugulased oli eestlased. Teised tolle ajastu kõrgklassi inimesed suhtusid taunivalt madalast klassist tõusikutesse. Timotheus aga oskas eestlasi hinnata. Tema vaadetega ei oleks kõrgklass midagi võitnud, sest neile oli kasulikum, kui talurahvas oli võimule jäigalt allutatud. Vanglasse lukustatuna ei saa Timotheus oma perekonnaga kuidagi kontakti, sest temalt võetakse ära kõik vabadused. Järelikult oli võimuladvikul tema kartmiseks põhjust. Eestlasest abikaasa koos oma ja Timo vennaga leidsid vangi. Tsaari poolt tunnistati mees hulluks ja lubati seejärel vabadusse. Kuid vaatamata koju lubamisele polnud Timotheus vaba, sest talle määrati järelvalvaja. Pikka aega plaaniti põgenemise plaane
vaikselt. `` Tahaks veel nii väga elada.'' ``Mistarvis?'' imestas siga ( katk ). ``Mis elu see teil ka on! Hiilite pimedas ringi ja varastate teineteise tagant, aga oma saagiga ei oska muud peale hakata, kui kaevate maase või õgite keresse või lakute kõrtsis maha! Milleks teiesugustele elu? Mida on teil siin taga nutta? Ainult omaenda armetust! Peaksite rõõmsad olema, et sellest häbist pääsete!'' Kuidas raamat üldistab eestlasi? Raamat räägib, kui rumalad ja ahned talurahvas oli. Nad olid ka naiivsed ja nuputasid koguaeg midagi välja, et üksteist üle trumbata ja ellu jääda, aga muidu enda elu nad ei oskanud õnnelikult elada, kuigi vahest võis esineda tõeliset armastust.
Pärisorjuse Kaotamine: Tsaar Alexander I avaldas survet Eesti- ja Liivimaa rüütelkondadele siinse talurahva olukorra kergendamiseks. 1802 võttis Eesti maapäev vastu I talurahva seaduse ,,Iggaüks" Talupoja õigus vallasvarale, põlise pärdndamiseõiguse(pidi talu korralikult ülal pidama) · Koormiste fikseerimine eramõisates muudeti kohustuslikuks · Mõisnike kodukari õigust piirati · Loodi valla ja kihelkonna kohtud, kus talupoegade kohtuasju arutati nende endi osavõtul · Talupoeg jäi sunnismaiseks, kuid teda ei tohtinud maast eraldi müüa. 1804 anti Liivimaal sarnane, kuid täiendatud seadus. · Normeeriti teokoormised, viidi vastavusse talu majandusliku kandevõimega, koormisi ei tohtinud tõsta · Keelati talupoegi müüa, vahetada, kinkida · Piirati kodukari õigust · Taluperemeestele ei tohtinud ihunuhtlust anda Eestimaal ja Liivimaal loodi rüütelkonna krediidikassa, et võlga...
tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk"
lõppes tänu robespierre halva käitumise pärast rahva suunas, tappis paljusid, rahvale ta otsused ei meeldinud. Prantsuse välispoliitika oli paremaks tagasi läinud ja rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei ole neile hea. 1794 juuli robespierre hukati ja nii see lõppeski. Millist vastukaja leidis SPR teistes maades? Miks sekkuti Pr. Sündmustesse?- alguses suhtuti hästi, sest ei osatud ohtu karta, aravati et talurahvas tahab ennast lihtsalt näidata, halvasti hakati mõtlema peale louis xvi hukkamist ja jakobiinide terrorit teised kuningavõimuga maad suhtusid sellega väga halvasti, sest kartsid, et nendega võib sama juhtuda. Nad pidasid paremaks prantsusmaale tungida ja revolutsioon lõpetada Millised muudatused leidsid olustikus aset SPR-i ajal? - ajaarvamine ( 12x30 +5) 1792 1806 ; 10nend süsteem, sina vorm, sõna kodanik; uus rõivamood mehed kannavad
Rakendati sõjakommunismix nimetatud majanduspoliitikat. Kogu majandus allutati riigi kontrollile. Otsustav 1919: Idas kerkis valgete etteotsa admiral Koltsak, kes kuulutati Ven valitsejaks, Lõuna-vene kindrla Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogradi vallutada kindral Judenits. Oluline oli ka see, et enamlasete kätte jäid tööstuspiirkonnad Ning olulisemad raudteesõlmed. I sõlmiti 2.veeb 1920 Tartus Rahu eestiga. Järgneid ülejäänud baltikumiga. Talurahva sõda, Poola-venesõda: Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele, ei toetanud kollektiivmajandeid ning nõudsid vabade nõukogude loomist, mis ei seisaks 1. Partei kontrolli all. Erilise kuulsuse omandas Ukrainas tegutsenud Mahno.Mahno jõud hävitati 1921.a punaste poolt. Nõukogude juhid olid veendunud, et poola töölised võtavad neid vastu. Poola aga hakkas vastu ning üllatas koos ukrainaga Punaarmeed Vallutades Kiievi.Poolas tõusid sissetungijate vastu kogu rahvas. Kodusõja lõpp: 1920
1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud. Talupoeg pidi ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Perekonnanimede panemine. 4)UUED TALURAHVASEADUSED 1849.a. LIIVIMAAL JA 1856. a. EESTIMAAL JA 1865.a. SAAREMAAL-Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul, võisid asuda oma majapidamise korraldamisele
ja Liivimaal 1819a. aastal Liivimaa talurahvaseadusega, kuid kehtima jäid paljudki pärisorjusega kaasnevad igandid nagu teoorjus. 19. Aleksander I – Venemaa Keiser 1801-1825 (Paul I poeg) Maamiilits - Maakaitsevägi Barclay de Tolly – Venemaa armee ülemjuhataja. Hävitas Napoleoni. 20. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Väljarändeliikumiste ja usuvahetusliikumistega. 21. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1856a. talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikkagi tööd teha. Talupoegadel oli võimalus oma maa ära osta. Kaotati teoorjus. 22. Kuidas suutsid talupojad hakata oma maid mõisnikelt päriseks ostma? Algus jõudsid talu omale osta ainult kõrtsmikud, möldrid, mõisavalitsejad jt sellised ametimehed ja see motiveeris teisi, et saada lõpuks oma maa. 23. Millal algas Eesti alal tööstuslik pööre ja tänu millele? 24. Kirjelda, kuidas tekkis 19
Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine Talupojad said perekonnanimed Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid.
talupoegade majanduslik jõukus. 2. Miks olid need seadused mõisnikele olulised? Mõisnikud said õiguse eraldada 17-20% talupoegade maast mõisale. Üleminek palgatöölistele, arenes kapitalistlik majandus. Mõisinikud said vabad käed kvoodimaa kasutamiseks. Toimus viimane ulatuslik mõisastamine. 3.Muutused ühiskonnas seoses talude pärisostmisega. Tekkisid iseseisvad talud väiketootmisüksustena. Talupojad said ise mõisnikuks hakata. Talurahvas õppis hindama haridust. Kontroll mõisnikel talupoegade üle vähenes, kulutused suurenesid, nüüdsest pidi hoolsamini majandama, et vältida pankroti. Talupojad olid tihti võlgades. 4. Millised uued võimalused tekkisid maarahvale, kui neil lubati 1860.a vabalt omale elukohta valida? Väljarändamisliikumine -> võimalik minna Venemaale, samas ka baltikubermangu linnadesse, käsitööliseks, tööstusesse vabrikutööliseks. 1870. Eestis, Lätis avanes tööstus. Teenijad. 18.PTK 1
Eestimaa Vene võimu all. Keisrinnade sajand 18. Sajand Millised muudatused toimusid Eestimaal seoses Vene võimu alla minemisega? 1. Balti erikorra olemus Kehtima jäid samad seadused, mis enne ; riigistatud mõisad ning varasemad õigused talupoegade üle anti tagasi aadlile 2. Talupoja õigusliku seisundi muutumine Kaotas kõik õigused 3. Kultuuri areng Ilmusid erinevad usuliikumise vennaskonnad ja jutlustajad, arenes talurahva haridus ja väljastati esimene tervikpiibel 1. Balti erikord Põhjasõjas 1710 kapituleeruvad Tallinn ja Riia. Miks aga venelased annavad eriõigused Baltikumile? (põhjus): Rootsi pole nii nõrk, et oleks võimatu tagasivallutus, seega on vaja siinse aadli toetust Lääne- Euroopa riigid ärevuses Venemaa edasitungi pärast seetõttu vajalik baltisaksa aadli toetus venelastele. Seega - 1721 Uusikaupungi rahu kinnitab uue valitsemiskorra põhijooned: A - Säilis Balti aadli ja linnade omavalitsus B - Aadlimatrikleiss...
1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. - Perioodiline pedagoogika - Haridusseadlusandlus - õpikud, õppevahendid, õppekavad ja programmid - Kunst, kirjandus, kultuurilised materjalid 2. Hariduse eesmärgid ja korraldus antiik - Kreekas. - Hariduse eesmärgiks täiuslikkuse ja harmoonia saavutamine Ateenas: 6-5.saj eKr haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kasvatuse ja hariduse lõppeesmärk KALOGATHIA (kr. k kalon - ilu, agathon - headus). Kooliharidust said vaid vabad kodanikud, ainult poisid. Koolid tegutsevad õpetaja eraalgatusel, õppemaksudega hariduse sisu: lugemine , kirjutamine (õp kirjatark e grammatist), arvutamine, muusika (kitarrist flööti, lüürat, lüüra saatel laulma), võimlemine (toimus palestras, õpetas paidotribes elegantne kehahoid, kõnnak, tantsimine, ujumine, kreeka viievõistlus) Paidagogosed - lapsesaatjad (kooliealiste ...
Vene aeg I Põhjasõda(1700-1721)-17.saj.: Rootsi kõige suurem, majandus nõrk, 1700 ründasid saksilased Riiat, aga tulutult. Sõlmiti liit Venemaa, Saksi, Poola ja Taani vajel Rootsi vastu. 19.nov ründas Karl Narva all Vene armeed(sõja algus).Põhjused:Rootsi oli nõrk(nõrk valitseja), Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele, naabrite soov laieneda Rootsi alale. Sündmused Eestis-KarlXII lööb venelasi Narva all(venelase halvad suurtükid). Karl lahkub Eestist alles kevadel 1701.1701- Erastvere lahing. 1702 suvel-Hummuli lahing.1704- Piirati Narva ja Tartu sisse ja alistati.1708-Vinni lahing ja Tartu hävitamine.1709-Poltaava lahing.1710-piirati tallinn sisse. 29.09.1710- Harku mõisas kirj. Alla kapitulatsioooniaktile (sõda Eesti pinnal läbi).1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilj...
Kõige uhkemaid tikandeid sai tellida kohalikult väljaõmblejalt. Mujal Eestis kanti pikkavarrukalist särki, millel olid kaunistatud varrukaotsad, õlad ja kaelused. Naiste seelikud erinesid paikkonniti valmistamisviisi ja värvilahenduste poolest. Põhja-Eestis olid seelikud enamasti pikitriibulised, Lõuna-Eestis kohati ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla.
tarbelaevad, ladvast sõjalaevad, kauba- ja orjalaevad. Laastudest lastelaevad ja nurkadest neitsilaevad. See, mis järele jääb, jätku alles. Jäätmetest saaks Järva linna, riismetest Riia ja laastudest Lääne linna, varjukoha Virumaale, peidupaiga Põltsamaale. Jäägid jätku jällegi alles, kuna riismetest saab rahukoja, varjupaiga vaestele, leinakambri leskedele, kurbadele kurtmisekambri. Viru saab vihmavarju, talurahvas tuulevarju jne. Olev ütles, et ta teab mida teeks, kui leiduks mees, kes tamme maha raiuks. Mindi meest otsima- toodi mehi Turjamaalt, sõnatarku Soomemaalt. Need ütlesid Kalevipojale, et kui ta tahab maailmaotsa jõuda, tuleb sõita põhja, pöörata Põhjanaela poole, seejärel Vana Vankri poole. Sinna sõiduks ei sobi aga puust laev ( see läheks virmaliste sähvimisel põlema). Laev peab olema valmistatud rauast, terasest ja vasest. Laeva nimeks sai "Lennuk". Ka laeva meestele
48,6535630.57664699&setlegend=FLKA_08=0&LANG=1 Viimati külastatud. 7. detsember 2011 9) Metsis. Internetis saadaval: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TETURO2.htm Viimati vaadatud 7. detsembril 2011Lattik, M. 2009. Päästke Piiumetsa! Internetis saadaval: http://www.metsaselts.ee/index.php? 11 option=com_content&view=article&id=525%3Apaeaestke-piiumetsa&Itemid=156 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 10) Mõis ja talurahvas. Internetis saadaval: http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php? tree_id=151 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 11) Piiumetsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13295630 Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 12) Pae, T., Sokk, H., 2009. Järvamaa 2. Loodus, aeg, inimene. Eesti entsüklopeediakirjastus. Lk 28, 78, 146 13) Rannap, R., 2001. Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses. Internetis saadaval: http://www.loodusajakiri
Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele. Vene tsarism oli sunnitud suurematele järeleandmistele Baltikumis. Eeskujuks võeti 1807.a agraarreform Preisimaal. 5. 1816/1819 talurahvaseaduste sisu Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, samas oli maa mõisniku ainuomand. Selleks, et maal elada, tuli seda rentida. Normeeritud koormised asendati ,,vabade'' rendilepingutega. 6. 1816/1819 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg oli saanud nimeliselt küll vabaduse, selle kasutamise võimalusi aga praktiliselt ei olnud. Talupoeg pidi mõisniku renditingimused vastu võtma. Linna ei saanud elama minna, sai ainult ühe mõisniku juurest teise juurde
Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel. Filippo Paulucci - 1812-1829 kindralkuberner, viis küllalt kindlakäeliselt ellu keskvalitsuse poliitikat ning talurahvaseaduse läbisurumine oli paljuski just tema teene. Juhtis kindralkubermangu, aga ta ei tahtnud, et talurahvas vabaks saaks. Oli sõjaväelise mõtlemisega ja kindlakäeline. Talle ei meeldinud Balti erikord nagu Katariina II-legi.
11. klasside kordamisküsimused kontrolltööks ,,Varauusaeg" Sündmused: 1558 Liivi sõja algus 1561 Rootsi väed saabusid Tallinna 1583 Liivi sõja lõpp. Loodi esimene jesuiitide gümnaasium 1632 Tartu ülikooli asutamine 1684 Õpetajate seminar, mille tööd korraldas Bengt Gottfried Forselius. 3 kuuline seminar, mille lõpetajatest said koolmeistrid. 1686 Õpilased Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri käisid koos Forseliusega Stockholmis kuninga jutul. 1696-97 Suurim näljahäda. Oli pikk ja külm talv. Hukkus 70000-75000 inimest 1699 Rootsi-vastane liit (Taani, Poola, Liivimaa) 1700 Põhjasõja algus 1710 Põhjasõja lõpp Eesti aladel, katk Eestis. 1715 1739 I koolikorralduskava, põhjaeestikeelne piibel 1765 II koolikorralduskava, 1783-1796 Asehalduskord 1784 Pearaharahutused. Rajati Võrumaa Isikud: Gotthard Kettler kuramaa hertsog Karl IX Rootsi kuningas Karl XI Frederik IV Taani kuningas, kes osales Rootsi vastase...
Kunstiga tegelevad inimesed on kunstirahvas. Teatris töötavad inimesed on teatrirahvas. Kultuurilised: sarnase kultuuriga inimesed on hõimurahvad. Sugulaskeeltega inimesed on sugurahvad ehk sugulasrahvad. Kristlased inimesed on ristirahvas. Vaime uskuvad inimesed on paganarahvas. Pulmas olevad inimesed on pulmarahvas ehk saajarahvas. Majanduslikud: rikkad inimesed on härrasrahvas ehk isandarahvas. Taludes töötavad inimesed on sulasrahvas ja talurahvas. Nõukogude Liidu töötavad inimesed olid töörahvas. Rahvus Rahvus (ka: natsioon) on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet. Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides. Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri ehk siis kasvada uude rahvusesse.
Kordamisküsimused §19-24 1. Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest...
Luterlus pidi aitama kaasa ka Eesti „rootsistumisele“. Kõikide teiste kristlike kirikute – õigeusklike, katoliiklaste jne – tegevust takistati. • Oluline eesmärk oli Lõuna-Eestist katoliikluse järelmõjude väljajuurimine. Seetõttu otsustati teha Tartust luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. • Rootsi aja lõpuks oli Eestist saanud kindlalt luterlik riik. Ka pastorid muutusid harituks ja oskasid eesti keelt. Ka talurahvas hakkas kirikusse paremini suhtuma. Võitlus väärusuga • Luteri kiriku olukorra parandamiseks võeti peamiseks eesmärgiks eestlaste rahvausundi ehk „ebausu“ väljajuurimine. Hävitati eestlaste ohverdamispaiku. Vahel tõi see kaasa ka vastuseisu – nt 1642. aastal toimus Pühajõe mäss, milles talupojad rebisid maha pühaks peetud Võhandu jõele ehitatud vesiveski. • Ebausuga võitlemiseks korraldati Rootsi ajal väga palju ka nõiaprotsesse
Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Lugedes raamatut ,,Mees, kes teadis ussisõnu" paneb see küsima kas tõesti on kirjanik Andrus Kivirähk? Tema eelnev raamat ,,Rehepapp" on palju lustakama ja positiivsemalt meelestatud. Kus näeme, et tänu Rehe Sandrile ja raamatu õnnelikule lõpule annab see edasi mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad
(1903-1906), mis oli tol ajal kõige pahempoolsem legaalne ajaleht Eestis. Selle ümber koondusid sotsiaaldemokraadid-föderalistid pandi alus demokraatliku sotsialismi traditsioonile Eestis. 1905. aasta revolutsioon Eestis 1905. aasta revolutsioon Eestis oli osa 1905.-1907. aasta kodanlik-demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi: töölised talurahvas tsaarivalitsus kodanlus Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale, valitses poliitiline õigusetus. Põhisündmused Venemaal: · 9. jaanuaril 1905 "Verine pühapäev" kaitsetu rahvahulga tulistamine võimude poolt Peterburis · 17. oktoobril 1905 andis tsaar välja oktoobrimanifesti, millega 1) anti veidi poliitilisi vabadusi 2) lubati kokku kutsuda Riigiduuma Revolutsiooni eesmärgid Eestis Eestlaste jaoks oli 1905
19. Manufaktuurid. Tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Vanimad on telliselöövid ja lubjaahjud. Põhikeskuseks oli Narva. 20. Suur nälg- põhjused ja tagajärg. Kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis. Ilmastik oli viljakasvuks ebasoodne. Ei saanud teha heina, suvivilja hävitas sügisel varane külm. 1697 aasta kevadel sulas asulate ümbruses lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid ka neis varitses näljasurm. Nälga suri eestis umbes 70 000 75 000 inimest. 20% rahvastikust ehk iga 5s inimene. Vaimuelu 1. Bengt Gottfried Forseluse panus haridusse. Eesti keelse koolivõrgu areng. Forselius kirjutas ise Aabitsa, kuna raamatuid ei olnud. Lugema õppimise uus võte tähti valjusti hääldades ja häälikuid sõnadeks kokku öeldes. Alustad talupoegade tasuta õpetamist. 2. Heinrich Stahl. Tallinna toomkiriku õpetaja
27. Mis oli rehielamu? Peamine elamutüüp Rootsi ajal. PÕHJASÕJA ALGUS 28. Miks algas Põhjasõda? Rootsi oli vallutanud Läänemere äärsed maad ja see ei meeldinud Taanile, Poolale, Venemaale. NARVA LAHING 29. Millal, kelle vahel ja milliste tulemustega lõppes Narva lahing? Põhjasõja ajal 1700, Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi vägede juht oli Karl XII ja Venemaal tsaar Peeter I, venelaste võit. EESTI TALURAHVAS SÕJA AASTATEL 30. Kuidas mõjutas Põhjasõda eesti talurahva olukorda? Pidid minema sõjaväkke, tasuma koormisi, talupoegade rahutused. PÕHJASÕDA JÄTKUB 31. Millal oli Põhjasõda? Algus on 1700 1721. 32. Millal rootslased kaotasid eesti ala? 1710. aastaks kaotasid rootslased Eesti ala ja eestlased läksid vene võimu alla. PÕHJASÕJA LÕPP JA EESTI ÜHENDAMINE VENEMAAGA 33. Millise rahuga lõppes Põhjasõda ja mida see tähendas Eesti jaoks?
kultuuriline areng ja Tekkisid linnad eneseteostus Koormised ja maksud Ei jäänud vene ja õigeusu kontrolli alla Majandustegevus kasvas o TALURAHVAS 13.-14. SAJANDIL Säilinud õigused: o Õigused kinnistati lepingutega o Isiklik vabadus ja liikumisõigus Kehtestatud piirangud: o Maavaldus ja pärandiõigus o Kaubanduse ja meresõidu keeld o Õigus kanda relva o Koormiste ja maksude o Koormistest ülejääva toodanu kehtestamine
Talurahva koormised vaadati üle. Tekkis talude pärandamise võimalus ja seega motivatsioon põllumaade parandamiseks ja laiendamiseks. 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus. Kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Talupoegade senine maakasutusõigus ja koormiste normid kaotati, talud anti rendile. Mõisa juurde loodi vallad. 1816 vastuvõetud ja 1819. Aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega otsustati kaotada pärisorjus; talurahvas võus omandada ka kinnisvara, koormisena tuli kasutusele raharent ning loodi talurahvakogukonna- vallad. 1849. aasta Liivmaa talurahvaseadus kinnitas, et kogu maa oli mõisnike oma, kuid määras ära maa kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade kasutuses, tunnistati talumaaks, mida võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. 1856. aasta Eestimaa talurahva seaduse järgi eristati mõisamaa ja talupoegade
Eesti keele kasutamine kirikuelus juurdus veelgi ning rahvale sisendati, et kõik see aitab kaasa patulunastamisele, et kõigil on võimalus saada õndsaks. Kõige selle juures karmistati ka vaimulike kohusetäitmist ning seda kontrolli teostas piiskop oma kontrollkäikudega. Tundus nagu kõik läheks nii nagu plaanitud kuid siiski avaldub ühes protokollis, et vaatamata suurtele püüdlustele ei suudetud korda saata midagi suurt. Protokolli järgi ei teadnud eesti talurahvas ristiusu õpetustest suurt midagi. Kuid siiski nad teenisid Jumalat omal viisil ja neile oli vägagi tähtis lähedaste hingeõnnistus. (Põltsam 2000) Kuna tööd oli tehtud eesti keelega, usuõpetusega ja need faktid on kõik tõendatavad, et see toimus enne reformatsiooni siis on ka see, et katoliku preestrid olid suutelised eesti keeles ka kirjutama hakkama ja kindlasti nad ka tegid seda. Ning mainimist väärib, et katoliku
" L. kuulutati lindpriiks, läks kolmeks aastaks pakku (ülikooli kaaslase juurde Wardburgi lossi). Selle ajaga tõlkis piibli saksa keelde ning selleks, et tõlkida, lõi L. saksa kirjakeele alam ja ülem saksa keele baasil. L. töötas välja saksa keele grammatika. Ta kasutas kreeka, heebrea ja ladina keelt. Tänane Põhja- Saksa murrak. 1525. a. puhkes Saksamaal talurahva sõda. Talupoegade poolel olid ka aadlikud. Nende vastased olid katoliiklased. Talurahvas sai lüüa. Mõlemad usud kuulutati lubatud uskudeks. Maahärra pidi valima, millist usku kohalik rahvas olema peab. Põhi ja ida oli luterlikud, lõuna ja lääs katoliiklikud. Selline eraldusjoon on tänini. Bayeri katoliikluse kaitseala. Kolme Henry sõda. Algas massilise veresaunaga. Navarra Henry tahtis Pariisis abielluda. Tema pulmas oli palju protestante. 24. aug. 1572. Pärtliööl toimus massiline protestantide tapmine. (,,Lööme kõik maha, küll Jumal taevas omad ära tunneb")
ajaloo üks kõige tuntumaid sündmusi.Jüriöö ülestõusu põhjuseks oli eesti talurahva olukorra pidev halvenemine saksa ja taani feodaalide võimu all. Ülestõus algas Harjus,kus koormised olid kasvanud kõige kiiremini. . Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk,. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. Märgutule süütamine sellisel ööl võis olla ülestõusnute osavaks võtteks, millega saadi asjassepühendatuile anda signaal,. Ülestõusu algus On arvatud, et ülestõusu märgutuli süüdati Raikkülas Paka mäel või anti see Saha kabeli juurest, mis asub hästi nähtaval kõrgendikul,
Pärisorjuse kaotamine Eestis (õ. lk. 145-162) Mõjutused: Mõisamajanduse alla käik Valgustus Prantsuse revolutsioon 1801. sai Aleksander I Venemaa keisriks. Hakkas viima läbi talurahvareforme. 1802. Esimesed olulised talurahvareformid Eestimaal, 1804 Liivimaal. On tuntud kui ,,iggaüks" seadused. Kehtestati pärandamisõigus. Kehtis ainult juhul kui kõik koormised olid makstud ning võlgu ei olnud. Koormised vastavalt talu suurusele. Tekkisid täpsed kaardid ning talupiirid pandi paika. Kodukariõiguse piiramine väga tugevalt moel. Taluperemehi ei tohtinud enam edaspidi karistada. 15 vitsahoopi oli maksimumpiir. Vallakohtud, talupojad pidasid ise enda üle kohut. Kohtunikeks olid talupojad ise. Üks oli mõisnike poolt, üks taruperemeeste hulgast ja üks sulastest. Pidi oskama lugeda ja kirjutada. Pärisorjus siiski säilis nende seadustega. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816, Liivimaal 1819. See tähendas ,,iggaüks" seaduste tühist...
kahetsevad. Venelaste hindamatu varandus on nende muinasjutud. Eriti armastaud on lood, kus peakangelastena tegutsevad Jemelia või Lll-Ivani tüüpi tegelased. Sedalaadi isikud saavad kõik kätte, mida tahavad, tegemata selle nimel vähemadki jõupingutusi. Venelastele on omanem ühise rahvasumma tunne. Kusjuures selles summas võivad nad igasuguste pingutuseta leida ühise vestlusteema isegi täiesti võõraste inimestega. See on põhjus, miks ammustel aegadel oli näiteks lihtne talurahvas kokku kutsuda ja neid milleski vajalikus veenda.Vene mentaliteet in niisiis kujunenud väga pika aja jooksul. Vahel võib isegi näida, et venelasi on täiesti võimatu mõisat. Ent tasub vaid üritada seda teha ja te leiate endale kõige pühendunumad sõbrad kogu eluks. Huumorimeel Venelaste huumorit peetakse teravaks, salvavaks, sageli isegi otseseks pilkeks. Pikka aega elasid venelased nõukogude võimu vaenulikuks
Andrea Ainjärv Talurahva elu-olu 19. saj. talurahvamuuseumi materjali põhjal Sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Kuni pärisorjusest vabastamiseni ei olnud eestlastel perekonnanimesid. Inimesi kutsuti talu nime järgi. Kuid nüüd vabad talupojad vajasid perekonnanimesid. Nimed vormistati mõisas. Kes ise nime ei öelnud, sellele pani mõisnik nime. Sellest tuli osale eestlastele saksapärased nimed
tunnetamist luteri kiriku konservatismi asemel 2.2.1.2.2. Aitasid madalseisust üle saada ja usku rahvale lähendada 2.2.1.3. Kiriku osa vaimuelu edendajana varauusaja lõpuni väga oluline 2.3.2. Vennasteliikumine 2.3.2.1. Saksa käsitöölised tõid hernhuutluse ideed 1730. aastate algul Eestisse, siinne talurahvas võttis need kiirelt omaks 2.3.2.2. Tähtsaks peeti usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2.3.2.3. Ametlikust luteri kirikust lahkulöömata moodustati oma kogudusi ja leiti jutlustajad 2.3.2.4. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal (Upa külas) 2.3.2.5
Valgete etteotsa asus: A.Koltsak, kes kuulutati RUS valitsejaks, Lõuna- Rus kindral Denikin, Eestile tuginedes üritas Petrogandi vallutada Judenits .valged said lüüa kuna tegid vigu ja tegevus oli kordineerimata.Valed ei tahtnud impeeriumi ärrele tekkind riike tunnistada, enamlased olid aga selleks valmis. Enamlased said endlae tööstuspiirkonad ja olulisemad raudteesõlmed. 2veebruar 1920 Tartu Rahu sõlmiti Talurahvasõda enamlased võitsid kodusõja , nende olukord oli aga ebakindel. Talurahvas hakkas vastu vilja konfiskeerimisele ja ei toetand kollektiivmajandite loomist. Erilise kuulsuse omandas anarhist Mahno . Kes külvas hävingut oma kuulipildujavakritega nii punaste kui vlagete seas. Punased reetsid oma liitlase ning hävitasid Mahno jõud 1921 aastaks. Poola-Vene sõda kodusõja võit oli enamalastes äratand maailmarevolutsiooni kava. Tuli teelt pühkida Poola ja vallutada Saksamaa . Nõukogude juhid uskusid et Poola võtab neid vaimustusega vastu, poole hakkas aga vastu
mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis põllusaaduste ülejäägi vabalt turustada. Mõisakoormistele seati piirid ja nad said uusi õigusi. Haldusjaotus Poola aeg: Poola aeg algas Liivimaale halduse korrastamisega. Maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu (Cesise) presidentkondadeks. 1598 nimetati need ümber vojevoodkondadeks ja presidendid vojevoodideks, nagu see oli Poolas. Riigi kätte läks 3/4 kogu maavaldustest, mis jagati suurteks staaroskondadeks
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium . 7.a klass Mary-Liis Pukk 1 Sisukord . Eessõna Lk. 3 Bütsantsi põhijooned Lk. 4 Suurriik ja selle kolm kontinenti Lk. 6 Bütsantsi elanikkond Lk. 6 Talurahvas Lk. 7 Käsitöölised Lk. 8 Orjad ja koloonid Lk. 9 Keiser keisrikojas ja Bütsantsi diplomaatia Lk. 10 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused Lk. 11 Hagia Sophia peakirik Lk. 12 Hipodroom Lk. 13 Bütsantsi armee ja sõjakunst Lk. 14
talupoegade koormised ümber ning vähendati teokoormiste mahtu. Suure katku (1710 1712) Eesti rahaarvu on hinnatud 150 170 000 inimeseni, kuid tänu soodsatele tingimustele kasvas see kiiresti, ulatudes 18. sajandi lõpuks ligi 500 000 inimeseni. Sisseränne polnud eriti suur, piirdus peamiselt Peipsi äärde liikuvate venelastega. Eestlased moodustasid rahvastikust 90 95 %, sakslased 3 -4 %, rootslased 2 % ja venelased 0,5%. Aadel moodustas rahavastikut 1 %, vabad mitteaadlikud 9% ja talurahvas 90 %; linnades elas 5 -6 % rahvastikust. 18. sajandi lõpuks oli Eesti ligi 40 000 talu. Roseni deklaratsioon: Deklaratsiooni autoriks oli Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian von Rosen. Deklaratsioon pärineb 1739. aastast. Roseni järgi oli siinne talupoeg pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. Nagu talupoeg ise, kuulus ka tema maa ning vara mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi,
teema: Talurahva olukord 18.sajandil 1) Roseni deklaratsioon 1739 - Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku parun Otto Fabian Roseni seletuskiri: 1. talupoeg oli täielik pärisori, mõisnik võis müüa, vahetada ja pärandada nagu muud mõisa vara. 2. talupoeg, tema maa ja vara olid mõisniku omandid, mille kasutamise eest mõisnik võib määrata koormisi oma äranägemise järgi. 3. kohtuvõim talupoegade üle kuulus rüütelkondadele. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. Riigitalupojad tagasi eratalupoegadeks. See toob kaasa talupoegade põgenemise Eestis teistele aladele aga ka Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu. 2) Brown`i positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. Brown’i positiivsed määrused e
Tema teeneid vajati isegi Hispaanias ja hiljem Taani kuninga õukonnas. 8.Roseni deklaratsiooni nime all on ajalukku läinud Roseni seletuskiri 1739.aastal.Roseni järgi oli siinne talupoeg pärisori,mõisnik võis teda pärandada,vahetada,müüa nagu muud mõisa vara.Nagu talupoeg ise kuulus,kuulus ka tema maa ning vara mõisale.Roseni deklaratsioon vastas kogu tollese mõisnikkonna suhtumisele talurahvasse ning seda asus toetama ka riigivõim.Nõnda kaotas talurahvas vene võimu alla sattudes kõik senised Rootsi aja lõpul saadud kergendused. 9.Pärisorjuse kaotamine Eestis. Mõisamajandusse tekkis kriis mille esimesed nähud tekkisid 18.sajandi lõpul,mil mõisnike tarbmise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet.Head suhted Saksamaaga tõid kaasa püüde jälgida sealset elustandartit.Puuhoonete asemel hakkasid sajandi lõpul kerkima toredad mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega.Toidulauale ilmusid kallimad ja mitmekesisemad road
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
1. kõik mõisnikud võrdsed 2. uus aadli ja linnade omavalitsus 3. 1783- pearahamaks 5.teema: Talurahva olukord 18. Saj 1) Roseni deklaratsioon – 1739 Otto Fabian Roseni seletuskiri: 1. Talupoeg oli täielik pärisori (mõisnik võis teda müüa/vahetada/pärandada) 2. Talupoegade maa ja vara olid mõisniku omandid (mõisnik võis koormisi tõsta oma äranägemise järgi) 3. Rüütelkondadele kuulus kohtuvõim talupoegade üle. Talurahvas kaotas Vene riigi koosseisu sattudes Rootsi ajal saadud kergendused. Toimus pärisorjuse kindlustumine. See tõi kaasa talupoegade põgenemise Eestist teistele aladele (Soome, Rootsi, Pihkva kubermangu). 2) Brown’I positiivsed määrused e kaitseseadused Katariina II soovis Balti erikorra likvideerimist. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Brown. 1765- kinnitati kaitseseadused Talurahvas sai õigu vallasvarale
keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine o talurahva pärisorjusest vabastamine 1816/1819 alguses vabastati ilma maata, sajandi keskel võimaldati saada ka maaomanikeks (mõisamoonakud: vaesed, maaomanik) 19. saj · talurahvas o euroopalikud mõjud (valgustusideede levik arvati, et talupoeg tööta paremini, kui talle anda normaalsemad tingimused töötamiseks) o eestlastest haritlaskonna teke o talurahva käärimine o hariduse levik o kadus pärisorjus ja tekkis eestlastest peremeeste kiht, kel oli suurenenud eneseteadvus ja teadmised maailmast · majandus o kulud ületasid tulud, aadlikud priiskasid edasi
keel, tollipiiri säilimine Venemaaga) o restitutsioon (maade erastamine) o pärisorjuse süvenemine (Roseni deklaratsioon 1739) teotöö kahekordistumine o talurahva pärisorjusest vabastamine 1816/1819 alguses vabastati ilma maata, sajandi keskel võimaldati saada ka maaomanikeks (mõisamoonakud: vaesed, maaomanik) 19. saj talurahvas o euroopalikud mõjud (valgustusideede levik – arvati, et talupoeg tööta paremini, kui talle anda normaalsemad tingimused töötamiseks) o eestlastest haritlaskonna teke o talurahva käärimine o hariduse levik o kadus pärisorjus ja tekkis eestlastest peremeeste kiht, kel oli suurenenud eneseteadvus ja teadmised maailmast majandus
tugeva riiklusega luterlikud riigid. Rootsist kujunes Põhjamaade juhtiv riik 17.sajandi keskpaiku (varem oli seda Taani). Suur-Rootsi ajastu (1560-1721): sõjandusriik Maksimaalne suurus saavutati 1680, seejärel riik kaitsepositsioonil ja liitlane oli Prantsusmaa. Territoriaalsed muutused Suure Põhjasõja tulemusel (1721): kaotati Kagu-Soome ja ülemerekolooniad Ingerimaa, Eesti-ja Liivimaa, enamus Saksa aladest. Omapära: nelja seisuse riigipäev, kus ka (Rootsi-Soome) talurahvas esindatud (riigipäevamäärus 1617). Taanis areneb varauusajal kuninglik absolutism (1665-1849) ja mõõdukas sunnismaisus (likvideerub 18.sajandi viimasel veerandil). Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaades on 2 riiki: Taani (koos Norraga) ja Rootsi (koos Soomega) vaba talurahvas (v.a. Taani tuumikaladel) Rootsi (+Soome, väike Pommeri ala Saksamaal) 1 I. Seisuste vabaduste ajastu (riigipäev) ja olematu kuningavõim. II
kevadpühadeks vasikas. Väga tähtis toit oli ka kala. Sisemaal söödi peamiselt soolatud kala, rannikualadel ja suurte järvede äärsetel aladel rohkesti ka värsket kala. Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. 19. sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Magustoite hakkas eesti talurahvas valmistama alles 20. sajandi algul. Varem tehti magusaid toite vähe ja ainult pühadeks või perekondlikeks sündmusteks, näiteks õllesuppi, sõirapudi jt. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses hakkasid eesti külas levima uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed laialdasemaks kasutamiseks mõeldud kokaraamatud. Kasvasid ka poest ostetavate toiduainete hulgad. Tavalisemaks muutus ka kohvijoomine, mis 20.
XII sajandil õpiti odraõllele lisama humalat, et anda õllele teravat maitset ja säilitada jooki kauem. Mõdu oli kergelt alkohoolne jook, mida pruuliti teraviljast ja tehti suurepäraseks metsmeega. Leiba söödi rohkesti umbes kilogramm inimese kohta. Puhast leiba saadi üksnes headel saagiaastatel. Sagedamini esines aganatega segatud jahust tehtud leib. Kuid tegeleti jätkuvalt ka korjandamisega ning toidulaual leidus ka marju, pähkleid, seeni ja muid metsaande. Pühapäeviti sõi talurahvas ka liha ja muna. Liha söödi vähe seetõttu, et ei jõutud suurel hulgal koduloomi lihtsalt ülal pidada. Söödi ka kala. Kala osati valmistada kahte moodi: soolates ja kuivatades. Kuivatatud või soolatud kala vahetati kaluritelt vilja vastu. Eriti otsitud oli kala kevadise suure paastu ajal, mil lihatoidud olid keelu all. See keeld lõppes ülestõusmispühadega. Rahvas nimetas neid usupühi lihavõttepühadeks, kuna siis võis jälle liha süüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
