Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused.
Partei Juhid Keda esindab= Kohti maapäeval Eesti demokraatlik Jaan Tõnisson Lõuna-Eesti 7 erakond talupojad.linnakodanlus , inteligents Eesti maarahva liit Kontstatin Päts Jõukam talurahvas 13 Eesti tööerakond Jüri Vilms Linna keskkihid, 4 ametnikud Eesti Mihkel Martna Väikekodanlus, 9 seotsiaaldemokraatlik töölised Ühendus Maapäev · Maapäev oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis.(valimisaktiivsus madal 30%)
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated pagan...
Kuivõrd rootsiaega võib nimetada ,,vanaks heaks Rootsi ajaks?" Rootsi aja alguseks Eestis võib luged 1561 aastat, kui Harju-Viru vasallid, Järvamaa aadel ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningale ustavusvande ning Tallinnasse saabusid Rootis väed. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 17. Saj lõpuni. Rootsi aeg oli pikk rahuperiood. Talurahva arv hakkas Rootsi ajal jõudsalt kasvama. Seda soodustasid kindlasti pikk rahuaeg ja ka see, et eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Eestis toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedamalt asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse mis võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid, mis omakorda soodustas ka sündimust. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka naaberrahvaid, kes võtsid üle eestlaste keele ja kombed. Rootsi ajal tehti suuri samme kohaliku hariduselu muutmiseks. 1630-ndatel hakati õpetama talupoegi ja rajati esimesed talurahva koolid. Suuri teeneid selles vallas saatis korda Johann ...
õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. · vallavolikogu- valis täiskogu,kuhu kuulusid vastavalt rahvaarvule 3-2 liiget · vallakohus- lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja
Sissetulekute suurendamiseks võeti mõisnikutelt mõisad tagasi Riigi huvides oli see, et talupojad ei laostuks ning selleks tehti koormisi kergemaks. Talupoeg ei sõltunud enam nii väga mõisnikust ja tänu sellele mäletatakse Rootsi aega, kui head ja õnnelikku aega Vaimuelu Rootsi ajal Kuna rootslased olid luteri usku, oli nende üks peamisi ülessandeid luterluse tugevdamine Et usu põhitõed selgeks teha, õpetati talurahvas lugema ja neile tehti usu põhitõed selgeks Asutati talurahvakoolid, mis haaras peaaegu kogu talurahvast Kuna rahvas oskas lugeda, avaldati aina rohkem Eesti keelseid lauluraamatuid ja usulise sisuga tekste Küsimused Kuidas oli Eesti jagunenud pärast Liivi sõda? Kui palju elas Eestis umbes inimesi Rootsi ajal? Millise maa milline kuningas sai Eesti lõpuks enda võimu alla? Tänan kuulamast!
Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana– 19.saj lõpp kuni 1918 Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Mai-Liis Paenurm Esimene ametlik laulupidu leidis aset aastal 1869 ning on olnud alates sellest ajast Eesti üks kõige tähtsamaid traditsioone. Laulupeo traditsioon ei ole päris meie enda tekitatud, vaid tegu on laendtraditsiooniga. Rahvusliku identiteedi kandjana kestavad need tänini, kuigi laenati esialgselt Saksamaa kultuurist. Esimese suure tõuke põhjustas Tallinnas 1857 peetud baltisakslaste laulupidu, mis leidis suurt kajastust Perno Postimehes. Johann Voldemar Jannsen kiitis üritus, kirjutades, et Saksamaal on igas külas lauluseltsid, võttes käibele ka uue termini „eestirahvas“ eelmise „maarahva“ või „talurahva“ asemel. Esimesed tänapäevase laulupeo-sarnased üritused toimusid laulupüha termini all Põlvas aastatel 1855 ja 1857. Kuid esimese suurema kihelkondli...
Mis tähendas ka seda, talupojad pidid taluma ka füüsilist vägivalda. Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas lisa tööd talurahvale, sest lisaks senistele koormistele hakkasid mõisnikud nõudma tööd viljapõldudel, et suurendada viljapõldudelt saadavat tulu. Sellest tingituna kujuneski välja teoorjus. Liivi sõja ajal oli talurahva olukord ahastama panev. Niigi pidi talurahvas alluma kolmele eri isandale. Sellest ei piisanud, talupojad pidid kannatama ka talumeeste jõukude terrorit, seega elasid nad pidevas hirmus. 1570-ndatel aastatel valitses mitu korda ka katk, mille tõttu surid paljud inimesed. Sõja käigus piirati ka palju linnu, mis tõi kaasa näljahädad. 1700.-1721. aastatel toimus Põhjasõda. Eesti talurahvale tõi see aeg kaasa kõige rängemaid kannatusi. Põlluharimine ei edenenud, kuna inimesed elasid pidevas hirmus
on ligikaugudu tuhat eset, mis on digiteeritud. Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000 digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on happelises ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon
1804.aastal võeti vastu Talurahva seadused, kus oli kirjas, et nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus on õigus talude kasutamisõigust pärandada. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819.aastal. Kogu maa kuulutati mõisnike piiramatuks eraomandiks ja talupoeg kaotas seinse kasutamisõiguse. Talupoeg hakkas maad mõisnikult rentima ja tasus renti teotööga. Pärisorjus kaotati, kuid teoorjus jäi. Talurahvas sai omvalitsuse valla tasandil. Nüüd oldi isiklikult vabad ja vastutati ise enda elu eest. Kui nüüd võrrelda talupoegade olukorda läbi kolme aja, siis kindlasti kõigist halvimast parim oli rootsi aeg, kuigi igas ajas olid nii head kui vead. Olulisim on kindlasti see, et kui muistsetelt eestlastelt võeti nende vabadus, katkestati ka nende kui rahva ja riigi tekkimise loomulik areng.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema.
Paldiski Võru Linnaõigused (Vilx 1783) 12 linna pearahamaks TALURAHVA OLUKORD 18. SAJANDIL - Roseni deklaratsioon 1739 pärisorjus Eestimaal talupoega võib osta, müüa, vahetada, pärandad ehk kesine kõhtuvõim talupoegade üle oli rüütelkondadel kaotati kõik rootsi aja kergendused põgeneti teise kubermangu - Browne'i positiivsed määrused 1765 Talurahvas sai õiguse vallasvarale; Pärast mõisakohustuste täitmist või talupoeg jääke turustada; Mõisnik ei võinud koormisi suurendada; piirati kodukariõigust talupoeg still pärisori talupoeg võis kohtusse minna - Põllumajandus Vili Rootsi ja kohalikele vene vägedele; Veised ja viin Peterburgi - Talurahva kihistumine 40% peremehed; 30% sulased ja teenijad; 20% vabadikud;
Peale Liivi sõda järgnes Rootsi aeg ning nähti suurt vaeva rahvaarvu taastamisega. Eestisse hakkas inimesi liikuma Rootsist, Poolast, Venemaalt, Soomest. Mahajäätud kodud leidsid endale uued omanikud ning elu hakkas jälle normaalsuse poole liikuma. Uue hoo sai sisse majanduse areng. Liivi sõda oli endaga kaasa toonud kaupmeeste laostumise. Taas ärkas ellu kaubandus. Eestist veeti välja lina, kanepit ning puitu. Põhja-Eesti talurahva jaoks oli oluline vahetuskaubandus soomlastega . Talurahvas rikastus ja tõusis tarbimine. Rootsi aja lõpus tekkisid taluhoonetele esimesed klaasaknad, mis võrreldes eelmiste aegadega oli märk Eesti rahva paremuse poole liikuvast elust. Seega usun, et Rootsi aeg oli väga hea majandusliku arengu periood. Kahjuks käis alla nii ida- kui ka Hansa kaubandus, mis oleks Eestit veel arendanud. Rootsi võimu tulekuga tuli uus valitsus ja haldusjaotus. Eraldati Eestimaa ja Liivimaa kubermang, mida valitseisd kindralkubermanid
Eestlane kirjanduspeeglis Eesti inimesed on erinevad, kuid samas paljus ka sarnased. Põhjamaa rahvas on ikka tagasihoidlik ja küllaltki ühtehoidev. Paljud kirjanikud on oma teostes kirjeldanud eestlast, on toodud välja nii tema headust kui ka pahatahtlikkust. Milline on eestlane läbi kirjameeste silmade? Eestlane on ahne, riukalik ja pragmaatiline. Kivirähk kirjeldab oma teoses ,,Rehepapp" inimesi, kes tööd ei armasta ja selle asemel varastavad nii mõisa kui üksteise järelt. Neil on peamine, et iseendal oleks hea ja teistest ei hoolita. Kõigil tegelastel on kratid, keda mõisa sahvrisse näppama saadetakse. Imbi ja Ärni on raamatus kirjeldatav vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Kivirähu kujutluses on talurahvas omakasupüüdlik ja ahne. Eestlane on põikpäine ja kiuslik. A.H.Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelane Pearu on võtnud oma eesmärgiks naabrimehe elu pea peale keerata. Ta mõtleb koguaeg uusi tempe vä...
Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta) * Karistuse ülempiir oli 30 vitsahoopi * Talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse · PEARAHARAHUTUSED JA PUUAIASÕDA: Puhkesid 1784. aastal peale asehalduskorra kehtestamist ja pearaha maksu sisseseadmist Talupojad soovisid mõisakoormistest vabanemist
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u 1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära maksta. Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale. Kuid viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paljukäidavatesse kohtadesse hoogsalt kõrtside rajamist. Kõrtsides käimine muutus talupoegade seas üpris populaa...
ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Eestis, sest talurahvas oli liiga vaene, rahvas oli vähese haridusega, saksastunud eesti haritlased ei tundnud rahvusliku kultuuri vastu huvi, baltisakslased suhtusid Eesti kultuuri kitsarinnaliselt ja vaenulikult, kunstnikud ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10. Pioneeripõlvkonna peamiseks õppe- ja töökohaks kujunes Peterburg. 11
Arutlus Talupoegade olukord Rootsi ja Vene ajal Pärast Põhjasõda, mis toimus aastast 1700 kuni aastani 1721, läksid Eesti valdused, mis varem olid kuulunud Rootsile, Venemaa impeeriumi koosseisu. Seoses sellega toimusid mitmed muutused talurahva olukorras. Kõigepelat toimusid muudatused talurahva õiguslikus seisundis. Rootsi ajal oli talurahvas küll ametlikult pärisori, kuid redutseeritud ehk riigistatud mõisates oli ta juba vaba, ning talupoja olukord seega parem. Vene ajal toimus mõisate restitutsioon, ehk need tagastati endisele omanikele. Seega oli see umbes nagu pärisorjuse taaskehtestamine. Talupoeg oli jälle mõisniku omavoli alluvuses. Kui alluvad enam aadli suuri nõudmisi ei kannatanud oli neil alati võimalus oma härra peale kaevata. Seda nii Rootsi kui ka Vene ajal, kuigi mida
mistõttu paljud selle liikmed arvati nüüd lihtrahva hulka. Lisaks olid manufaktuurid e suurettevõtted. 1695-1697. aasta näljahäda on suurim Eestis olnud näljahäda. Ilmastik oli viljakasvatuseks ebasoodne. 1695 sadas terve suve läbi vihma, nii et ei saanud teha heina, rukis ei õitsenud ega valminud. Oli ka varane külm. Järgmine aasta oli saak veelgi kehvem. Juba kevadel hakkasid talupojad nälga surema. 1697 sulas teede ääres lume alt välja palju laipu. Talurahvas tungles linnadesse, kuid sealgi polnud süüa ja tänavatel kisendasid nälgivad inimesed. 1696. a oli riigeli veel märkimisväärselt viljavarusid, kuid neid ei jagatud inimestele vaid veeti Soome ja Rootsi kus oli samuti nälg. Surnute arvu hinnatakse 70-75000- le, seega suri 20% rahvastikust. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esmaselt pandi lugema õpetamisel lootused köstrile. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt,
inimesed, keda kahtlustati. Jõudis aeg ka Peetri kätte, kes oli juba oma palitu, passi omale kohale pannud, et kohe lahkuda kui keegi tuleb. Ühel öösel koputatigi uksele ja Peeter pidi põgenema, ta läks algselt talli, peitis end heinakuhja sisse. Peeter peitis end Masa Vassiljevna juures. Peeter läks koju vanemate juurde, kus ema ja isa tema pärast muretsema hakkasid ning külainimesed teda imestunult vaatama tulid, kuna ta oli ikkagi suurlinnas tulnud. Talurahvas hakkas parunile nõudmisi esitama. Hakkasid toimuma streigid, mis kandusid üle Venemaalt. Poliitlised lasti vabaks, vähemalt suurem enamus nendest. Lonni lootis, et Peeter ei pea ennast enam varjama. 16. oktoobril 1905 . aastal olid inimesed Uuel turul soldatite ootamatu kuulisaju ees paljakäsi. Tiit Rautsik leidis oma tütre surnult, ta pandi hullumajja, kust ta mõne aasta hiljem alles puusärgis välja pääses.
Käik: 1558- sõja algus 1562 Saksa ordu Liivimaa haru likvideeritakse 1563-1570 Põhjamaade seitsmeaastane sõda 1570-1583 Vene-Rootsi sõda 1577-1582 Vene-Poola sõda Tagajärjed: Liivimaa jagati 3 valitseja vahel Rootsi pidi loobuma valdustest Ingerimaal Eesti jäi Rootsi ja teiste riikide konfliktide piirkonda 6. Iseloomusta usuelu Poola ajal. Luteri usu vabadus kehtis ainult aadlile ning talurahvas pidi saama kuulda tõelist, s.o katoliku jumalasõna. Suureks katoliku usu eestvõitlejaks oli jesuiitide ordu liige A. Possevino. 7. Milline usk oli Poola ja Rootsi ajal Liivimaal põhiseaduse ja lepingutega sätestatud? Mis põhjustas selle usu nõrgenemise? (vähemalt 3 põhjust) Sätestatud oli luterlik usk. 8. Mis oli eraraamatukogude tekkimise eelduseks Eestis? Millal ja mis põhjusel need hävisid? Eraraamatukogude tekkimise eelduseks oli kirjasõna lai levik.
· Tegelikult oli Eesti alal venelaste arv suurem: siin paiknevad sõjaväeosad nad moodustasid rahuajal 5-15% elanikkonnast, sõjaolukorral isegi kuni 30%. · Siinsesse vene kogukonda kuulusid veel vene rändkaupmehed, käsitöölised ning õigeusukiriku vaimulikud jne. 3) linnad, sise- ja kaugkaubandus ning töönduses võrreldes Rootsi ajaga sarnasused, erisused 8. Asehalduskord; talurahvas ja mõis XVIII saj. 1) asehalduskord millal, miks, millised muutused ·18. sajandi lõpus ·Miks? Katariina II tahtis Baltikumi senised privileegid kaotada, et Baltikumi liita tihedamalt impeeriumiga; Muutused: · Kõik mõisnikud said võrdsed õigused; · Saadeti laiali maanõunike kolleegiumid ja raed; · Linnades said kodanikuõigused majaomanikud, sõltumata rahvusest ja tegevusalast;
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu 4. Mida andis talupojale osalemine omavalitsemises? * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 5. Iseloomusta Jannseni, Hurta ja Jakobsoni peamisi seisuko...
kelle süül läks lahti hiiglaslik tulekahju. Revolutsioonilise meeleolu tõus viis detsembris mõisate rüüstamise ja põletamiseni kogu maal. Eestis laastati u 150 mõisahoonet. Sellele tegi lõpu karistussalkade saabumine, mille ohvriks langes Eestis palju inimesi. Tuhanded eesti avaliku elu tegelased põgenesid välismaale, tähtsamad eesti ajalehed suleti. 8. 1866. a vallaseadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed, eestlased harjusid koosolekuid pidama ja kohut mõistma iseseisvalt. 10. Venestamisega seoses räägiti vähem eesti keelt, eestlaste kaasarääkimine vähenes. Kõikjale määrati tööle vene ametnikud, kogu asjaajamine muudeti vene keelseks. Kõik see oli suur löök ärkamisaja tegelastele.
täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli
Eesti 19. sajandi esimesel poolel Eestis toimusid 19. sajandil nii mõnedki muudatused. Need puudutasid nii talurahvast kui ka mõisnike. Eesti kuulus tol ajal Venemaa kooseisu, mida valitses sajandi alguses tsaar Aleksander I. Ta pooldas Katariina II ajast päris valgustatusideid ja proovis Venemaad reformidega euroopalikumaks muuta. Kuna suurem osa Venemaa elanikkonnast moodustas talurahvas, viis Aleksander I läbi muudatusi just talurahva elus. Keiser tahtis esmalt muudatusi läbi viia väiksemal alal, et näha kui mõistlikud muudatused on. Seda tegi ta Balti kubermangudes, kuna seal valitsesid juba euroopalikud olud. 1802. aastal võeti vastu seadus, mis kehtestas talupoegade pärimisõiguse. Talurahva poolt loodi vallakogukonnad, kus võeti vastu otsuseid. Hakati koguma ka magasivilja, mida hädaajal kasutada sai
täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele. Vene ajal toimus pearaharahutused, jõulisemalt toimus see esimest korda 1784. aastal. Nüüd hakkasid kroonumõisate ja ka paljud rüütlimõisate talupojad ise maksma pearahamaksu. Kuigi rüütlimõisates oli see rohkem mõisnike kanda, ning selle arvelt suurendasid nad talurahva teokoormisi. Talurahvas sai aga sellest nii aru, et nüüd maksavad nad ise ja siis on teotööst priid. See aga vallandas esimese tõsisema väljaastumiste laine. Ei mindud enam teotööle. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd toimusid konfliktid talupoegade ja Vene soldate vahel. Talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning nii mõnigi jättis oma elu. Ühesõnaga oli koguaeg kõne all pärisorjusest vabastamine. Oluliseks osaks sai ka G.H. Merkeli
aadlike privileegid säilitada. Sellega sooviti vältida baltisaksa opositsiooni 1730. aastate alguses jõudis Eestisse VENNASTEKOGUDUSE ehk tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. hernhuutlaste liikumine ja uued õpetusideed, mille talurahvas kiiresti ASEHALDUSKORD oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775– omaks võttis. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka 1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines PÕHJASÕDA oli 1700–1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. sotsiaalset võrdsust ja vendlust
majutamine, moonastamine, küütimine). Talurahva vabastamine pärisorjusest. Rüütelkondades jõuti seisukohale, et järelandmisi tuleb teha õiguslikul pinnal, säilitades mõisnike majandusliku ülemvõimu. Keiser Aleksander I kinnitas uue Eestimaa talurahvaseaduse 23. mail 1816 ning Liivimaa talurahvaseaduse 26. märtsil 1819. Aadelkond loobus senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Seega pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Normeeritud koormised asendati "vabade" rendilepingutega, mis andis mõisnikule võimaluse omi nõudmisi talupoegadele dikteerida. Talurahva liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Linna asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks talupojal luba ei olnud. Pärisorjusest vabanemisega kaasnes perekonnanimede ehk priinimede panek. Nimed pandi
Pearahamaks- Iga elava meeshinge pealt korjati Venemaa riigikassasse raha. Hingeloendus- Mingi riigi maa-alal elavate inimeste nimekiri, mille peamine eesmärk on anda ülevaade riigi sissetulekust inimeste arvelt. Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid
silita sealihaga, kaitse kanamunaga. Pista ahju küpsema, lapse suhu amps! Rahvasuust 44 TALURAHVA MÄNG MÄNGULAUL · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS RUKIST PÕLLUL KÜLVAB?:,: :,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS RUKIST PÕLLUL KÜLVAB!:,: · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS RUKIST PÕLLUL LÕIKAB? :,: :,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS RUKIST PÕLLUL LÕIKAB! :,: · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS RUKIST KOJU VEAB? :,: :,: VAATA, NÕNDA TALURAHVAS RUKIST KOJU VEAB! :,: · :,: TEAD SA, KUIDAS TALURAHVAS
XIX sajand - pöördeline sajand eesti talurahva elus Eesti talurahva elus oli 19.sajand pöördeline, kuna muutusi toimus hariduselus, talutöödes, taluhoonetes ning vaimuelus. Üks suurimaid muutusi toimus tänu sellele, et 1802. aastal taasavati tartu ülikool, kus hariduse said 19.sajandi jooksul kokku üle 430 eestlase. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Maa jäi aga endiselt mõisnike omandiks ja selle kasutamise eest tuli mõisale tööd teha. Elu oli raske, kuid inimesed võisid ise otsustada kus tahavad elada või millega tegeleda. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Perekonnanimed vormistati inimestele mõisas. Kes endale ise nime ei pannud, sellele pandi nimi mõisa poolt, sellest tuli osadele eestlastele saksapärased nimed. Perekonnanimi tõstis inimeste eneseväärikus...
5.4.4. Mõisnikud maksid riigile makse, arvestati adramaade järgi. 5.4.5. Adramaarevisjonid pandi kirja töövõimelised talupojad. 5.4.6. Revisjoniraamatud aitavad uurida Eesti ajalugu. 5.5. Maksud 5.5.1. Pearahamaks 5.5.2. Suurendas riigile laekuvate maksude summat. 5.5.3. Korraldati hingeloendusi. Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 5.5.4. Talurahvas ühtne ühiskonnakiht. 5.5.5. Varandusliku kihistumise puudumine talurahva seas. 6. Kliima 6.1. Kliima kontinentaalsem. 6.2. Põllumajanduseks ebasoodsam. 6.3. Talved pikemad ja külmemad. 6.4. Põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 6.5. Ikalduse oht suurem. 7. Rootsi aeg 7.1. Vabadus 7.1.1. Vabaks saamise nurjumine. 7.1.2. Kehtestati taas sunnismaisus. 7.1.3
mitmekesistumisse. Peale põhja- ja lõunapiirkondade rõivaste üldiste erinevuste olid omad erinevused veel kubermangude, maakondade (kreiside) ja isegi külade rõivaste vahel. Rahvarõivad erinesid suunitluselt (igapäevane, pidulik, pulma-, matuserõivas) ning kandja vanusest ja perekonnaseisust tingitult. Kõige pidulikumaks peeti punasest kangast rõivaid. Rahva ettekujutuses olid mõisted krasnõi ( punane) ja krassivõi ( ilus) ühetähenduslikud. Põhilised kangad, millest talurahvas oma rõivad valmistas, olid linane riie ja vill, XIX sajandi keskpaigast aga vabrikusiid, atlass, brokaat, kumats (erepunane puuvillriie), sits, satään, värviline kasmiir. Naisterõivad erinesid piirkonniti peamiselt detailide ja lisandite paigutuse poolest. Põhiline erinevus oli see, et põhjapiirkondade naised kandsid enamasti pihtseelikut, lõuna pool eelistati vaipseelikut. Naiste igapäevarõivaste hulka kuulusid seelikule lisaks särk, põll, rinnaesine põlleke
Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine. Itaalia sõjad Habsburgide ja prantsuse kuningate vahel 1494-1559
Milline oli 1905. aasta revolutsiooni mõju Eesti arengule? 1905.aasta revolutsioon oli Eesti ajaloos pöördepunktiks. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja asus aktiivselt võitlema oma õiguste eest. Revolutsioon oli suunatud baltisaksa ülemkihtide vastu, peamine põhjus oli poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused, aadlite seisuslikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Revolutsiooni sündmused toimusid samal ajal Venemaaga. 1905-1907. aasta kodanlik- demokraatlikust revolutsioonist Venemaal. Selles olid vastamisi töölised, talurahvas- tsaarivalitsus, kodanlus. Venemaa poliitiline süsteem ei vastanud majanduslikule olukorrale. 1900 – 1903 oli Venemaal suur majanduskriis. Inimestel olid väga halvad elu- ja töötingimused ning nad hakkasid endale seda nõudma ja suuremat palka. Inimestel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused ning puudus demokraatlik vabadus. Eestis lisandus sellele veel üldine vaen...
aastal asutati esimene gümnaasium Tartusse ning kaks aastat hiljem juba Tartu ülikool. Suure põntsu pani Rootsi ajale Suur näljahäda 1695. aastal, mis kestis kaks pikka aastat. Selle ajaga langes Eesti rahva arv hinnanguliselt viiendiku võrra. Rootsi aega heaks nimetades mõeldakse ilmselt koheselt mõisate reduktsiooni peale, talupoegade pärisorjade vabastamisele ning hariduse arenemisele. Rääkides haridusest võiksime tõesti öelda, et Rootsi aeg oli meile kasulik, kui talurahvas õpetati küll lugema, kirjutama ning arenes eesti keele kultuur. Aga kas me saame öelda, et see oli ,,vana hea Rootsi aeg", kui talupoegadel tegelikult ei lastud ülikooli astudagi, sest eestlane ei saanud olla ju targem, kui nende valitsus, nõuti raha, mida neil polnud ja nõuti ka algkooli haridust, mida samuti ei saanud talupojad endale nii lihtsalt lubada. Talupoegadesse suhtuti küll teatud vabameelsusega, kui venelaste või sakslaste ajal, sest
Algas 1917.aastal autonoomia saavutamisega Miks enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised? Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%) Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees? Konstantin Päts Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus? Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat tugevdati jõupoliitikat lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes? Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks. Linnades valitses toidupuudus ning ei jätkunud kütet tööstus ja põllumajandus olid laostunud raudteed ei funktsioneerinud puudus oma sõjavägi
kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel.
peamiselt negatiivses suunas, kuid Eestile ka positiivses suunas. Iga aastaga eestlaste õiguslik olukord halvenes, rohkem ja rohkem riike võtsid Eesti üle võimu, millega kaasnes aina rohkem seadusi eestlastele. Kuna Eestit ja Liivi alasid valitsesid teised riigid, polnud Eestil ühist korda, vaid igal riigi maatüki osal olid omad seadused. Tol hetkel valitses Eestit 6 riiki, mis neist suurim oli Saksa ordu. Kolmandaks miinuseks oli talurahva seis ja pereelu. Talurahvas oli kohustatud andma üks kümnendiku oma saagist valitsejale. Nad ei tohtinud ka enda elukohast ära kolida ega ka kauaks ära minna, vahepeal võeti ära isegi liikumisvabadus ehk ei tohtinud uhugi ära minna. Iga talurahva suguvõsa elas ühe katuse all ehk igas majas/talus elas 10-20 suguvõsa liiget. Rasketel aegadel võeti talurahval ära ka nende talud/majad. Peale jüriöö ülestõusu, mis algas 23. Aprillil aastal 1345 ja mille põhjuseks oli see,
Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal võimalik määrata arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine.
Valla- ja kihelkonnakoolis anti eesti keeles haridust, elementaarkoolides saksa (mõningal puhul vene) keeles. Peale seda astet tuli kreiskool (alates sellest astmes saksa keeles õppetöö) (maakonna keskustest), edasi oli gümnaasium, siis oli ülikool. Kihelkonna kooli lõpetaja võis õpetada kreiskooli lõpetaja. Kihelkonna kooli õpetajate ettevalmistamiseks oli Cimze seminar. Gümn õpetajate puhul oli vajalik ük haridus. Talurahvas oli tavaliselt vaid vallakooli haridusega. Eksisteerisid Põhja ja Lõuna Eesti murre. 1843 Ahreus-i andis välja grammatika kasutades Põhja- Eesti keskmurret. 1806 oli esimene Eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa Rahva Näddale Leht". See oli põhm saksakeelse ajalehe tõlkimine. Tsaari korralduses see ajaleht suleti (kardeti selle tõttu mässu). Realselt aga oli tiraaz nii väike. Eksisteeris ka kaks erinevat tähtede kombitantsiooni. 1821-23 andis O W Masing lehte ,,Maarahva Nädalaht".
eksportimiseks läände tänu merekaubanduse arenemisele ning mõisnikel tekkis majanduslik huvitatus oma põldude laiendamiseks. See olenes aga talupoegade tööjõust, sest selleks ajaks oli teotöö saanud täielikult mõisamajanduse nurgakiviks. 16. sajandi keskpaigaks oli oletatav mõisade arv 500 tingis, mida on Eesti pindala kohta ilmselgelt palju. Vähe sellest, et talupojad olid sunnismaised pärisorjad, tõsteti nende koormisi pidevalt, mis muutis nende olukorra veel raskemaks. Talurahvas oli madalaim ühiskondlik seisus ja neil puudusid algselt igasugused õigused. Rahva halb kohtlemine põhjustas ülestõuse, vastuhakke ja põgenemisi, mis olid mõisale kahjulikud. Olgugi, et kõik olid pärisorjad, polnud kõikide talupoegade majanduslik ja õiguslik seisund siiski võrdne. Talurahva elu ei olnud lihtne, kuid suudeti toime tulla, seda näitab ka rahvaarvu pea mitmekordne kasv, rahvaarvu kasvule andsid oma panuse ka välismaised kolooniad.
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus m...
Liivimaa ristisõda algas, sest Üksküla piiskopiks sai Berthold, kuid keda liivlased ei soovinud piiskopina vastu võtta. Berthold sai paavstilt volituse alustamaks ristisõda, et liivlased jõuga alistuma sundida. Liivimaa ja Läti alad vallutati ristisõdijate poolt nii: Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega. Neil õnnestus enda poole võita osa liivlasi ning nende vanem Kaupo. 1208. a võtsid latgalid ristimise vastu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele eestlaste vastu. Tähtsamad sündmused: 1208 – ristisõdijad jõudsid Eesti pinnale. 1210 – Ümera lahing, eestlaste võit. 1212 – sõlmiti 3 aastaks vaherahu. 1217 – Madisepäeva lahing, Eestlased kaotasid, Lembitu ja mitmed eesti vanemad langesid. Langes Kaupo. 1219 – Sõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II. Taanlased vallutavad Tallinna. 1220 – Rootsi püüdis vallutada Lihula linnust, nende vägi löödi aga puruks. 1223 – Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1...
Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum). Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. 3 Teose kokkuvõte Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama klassi inimesed polegi võimelised millekski tähtsamaks, suuremaks või ilusamaks kui põllul ning heinamaal töö rabamiseks. Villu oli nutikas ja terane poiss. Noorukieas selgus, et ta oskab väga hästi ka kirjutada. Lisaks jäi talle silma üks mõisapreili, ehk nii öelda kõrgema klassi tüdruk. Ka tüdrukule meeldis Villu, ainult et tüdruk oli määratud kihluma mõisniku pojaga
Vastuhakud. Väljaränne Venemaale. Maa väljaost 19. s II p muutis olukorda. Mõisa töötajad: mõisavalitseja ja -töölised haldasid mõisat, tegid lihtsamaid käsitöid Talupojad töötasid lisaks oma maalapile ka mõisapõldudel. Mõis pidas üleval kooli, kooliõpetajat, kirikut ning kirikuteenijaid. Enne pärisorjuse kaotamist võisid mõisaomanikule kuuluvad talupojad saada erandkorras vabaks Talud ja talurahvas 19 sajandil Talurahva koosseis 19.sajandil Mõisarahvas 10% Mõisas teenistust leidnud talupojad: mõisasundijad (nt kubjas tegeles teoliste tööle- sundimise ja järel-valvega, kilter- kupja abiline, aidamees), majateenijad ja käsitöölised Külarahvas Taluperemehed (koos peredega) 40% Rentisid mõisalt maad, tasudes renti teotöö ja muude koormistega Sulasrahvas 30%
Paide, Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu), Forseliuse seminar, esimesed esimesed koolid, esimene eestikeelne raamat (1535), esimene gümnaasiumid, pärisorjus, säilinud trükis, sunnismaisus, pärisorjus, erinevates reduktsioon, Suur Nälg, kategooriates talurahvas, feodaal- ehk läänikord, nõiaprotsessid. naturaalmajandus, luterluse tekkimine, esimesed katsed Piiblit tõlkida Periood Vene aeg Eesti Vabariik Eesti NSV Aeg 1721 1918 1918 (1920) 1940 1940 1941, 1944 1991
1. Seleta, mida tähendavad järgmised sõnad: 44 kubermang - 45 kindralkuberner - 46 gümnaasium - 47 ülikool - 48 talurahvakool - 49 õpetajate seminar - 50 rahuleping - 51 Balti erikord 2. Mõtle järele ja vasta järgmistele küsimustele! v Millise kahe sõja järel on eesti rahvast ähvardanud väljasuremise oht? v Miks oli Rootsi riik huvitatud Balti provintsidest? v Miks rääkis eesti talurahvas "heast rootsi ajast"? v Milliseid koole asutati Eestis rootsi ajal? v Millised alad sai Venemaa Põhjasõja tulemusena? v Mis oli Balti erikord? Milliseid soodustusi andis see siinsetele saksa mõisnikele? 3. Ühenda isik ja sündmus Mongolite vallutused B. G. Forselius Kuldhordi loomine Gustav Adolf Leedu riigi loomine Ivan IV
EESTI ISESEISVUMINE KAS IME VÕI ASJADE LOOMULIK ARENG? Eesti iseseisvus esimest korda aastal 1918, kuid üsna lühikeseks ajaks. Meie kodumaad soovisid endale nii mõdedki suurriigid nagu: Nõukogude Venemaa, Rootsi ja Saksamaa. Kuidagi suutsime me sellisel ajal iseseisvuda. Kas see oli ime või asjade loomulik areng, sellel teemal ürtian selgust saada. Kõigepealt tuleb selgeks teha , mida siis õigupoolest "ime" ja "asjade loomulik areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
