Eesti 19. sajandil 1.Pärisorjuse kaotamine 19. sajandi esimese poole talurahvaseadused (plussid ja miinused), talurahva omavalitsuse kujunemine, kirikuvahetusliikumine. *1802-1804 Esimene seadus reguleeris eluolu. Normeeriti teopäevade arvu, koormisi. Vallasvara oli talupoja enda vara. 1804 koostasid rüütelkonnad uued talurahvaseadused, millega määrati kindlaks iga talu kohustused mõisa ees. Aga talurahvas tekitas see suurt pahameelt, sest nt oli probleemiks öine rehepeks. Tekkisid rahutused, sest neile jagati uued vakuraamatud ning normid. Neid ei usutud, sest need tekitasid palju pahameelt ja segadust. 1816-1819 Pärisorjuse kaotamine-(1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal). Talupoega ei tohi enam osta, müüa. Võisid hakata ostma kinnisvara, teha juriidilisi tehinguid. Saadi perekonnanimed. Saadi kodanikuõogused. Talupoeg ei olnud enam sunnismaine
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat. Õpiti eesti keeles. Vallakool oli kõigile kohustuslik. kihelkonnakool - õppimine toimus eesti keeles. Sellega enamiku eestlaste haridus ka piirnes. kreiskool - õppimine toimus saksa keeles. gümnaasium - õppimine toimus saksa keeles. Tartu ülikool - õppimine toimus saksa keeles.
Tellijate arv varieerus olenevalt aastast ja aktuaalsetest teemadest- kõrghetk oli kindlasti Aleksandrikooli rajamine. Pöördumine ,,Sakala" poole näitas aktiivset poolehoidu selle ajalehe suunale. Kaastöölistest on teada 925 hetkelise seisuga. Kaastööliste ja ka tellijate paiknemine annab meile väärt informatsiooni rahvusliku liikumise tekkimise kohta. Kaastöölised olid peamiselt valla- ja kihelkonnakoolmeistrid. Teise rühma kaastöölisi moodustasid talurahvas. Nende seas oli kesksel kohal mõisasurve küsimused ja teoorjuse probleemid. Talurahvas kirjutas veel kirikukriitikast ning Eesti Aleksandrikooli teemadel. Kuna haritlasi oli vähe, siis pidi toimetaja siiski suurema osa tööst ära tegema. Siiski olid kaastöölised kõik erinevate vaadetega inimesed, keda sidusid ühised taotlused: vaen mõisnike vastu, kodanikuõiguste ning parema hariduse nõudmine eesti talupojale ja linna alamkihtide ning kultuuri edendamise soov.
territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu
Venemaa vajas aadlike toetust ja selletõttu talupoegade elu halvenes, aga nende aktiivne osalemine maakaubanduses tagas neile omandiõiguse vallasvarale. Ja koormisi ei tõstetud liiga kõrgeks, sest vastaseljuhul oleks see tähendanud talupoegade pagemist, mis siiski juhtus ja oli eriti ulatuslik 18. sajandi algul. Pearahamaksu kehtestamine tekitas palju segadust talurahva hulgas, ühed said ühtmoodi aru ja teised teistmoodi ja siis talurahvas astuski välja sellega, et ei teinud enam teotööd ja talurahva korralekutsumiseks kutsuti kohale Vene soldatid, kellega talupojad kähmlusesse satusid. Arvan, et see raamat mõjutas pigem positiivselt, sest see mõjutas Vene valitseja Aleksandri otsuseid, mis puudutasid Eesti talupoegade elu. See raamat võis anda tõuke pärisorjuse kaotamisele. 3. Millised muutused toimusid linnade arvus, kaubanduses ja töönduses Vene võimu ajal XVIII saj.? 18
(Mõni loom tappa ja seejärel liha viia söömiseks) Või siis käisid metsas, metsloomi tapmas. Katk: Katk võttis mõne eseme kuju ja ootas kuni mõni inimene seda kasutas või kandis ning selle külla viis, kus Katk nii kõik sealsed elanikud tappis. Muud tõved: Haiguses, kes hüüdsid nimesid või näiteks ,,Appi!" ja kui keegi vastas, siis haigus ronis vastaja sisse ja ei tulnud sealt välja. 2. Mõisa ja talurahva vahelised suhted Mõisa ja talurahvas ei saanud läbi. Talurahvas varastas pidevalt mõisa rahva käest. Ja kuna mõisarahvas oli rikkam, siis ei võinud nad sallida endast vaesemaid inimesi 3. Eestlaste kavalus, ahnus ja rumalus. (näiteid) Kavalus: Näiteks kõrtsmik lahjendas viina veega, et kasu saada. Villu kavaldas katku üle. Pani endale püksid pähe, katk vaatas teda ja arvas, et Villu on kahe perssega inimene ning ei julgenud Villut võtta. Ahnus: Inimesed tahavad olla kõige ilusamad ja paremad
aprillist (vkj. 30. märts) 1917 kuni 24. veebruarini 1918 olid Eestimaa kubermanguga liidetud eestlastega asustatud alad Pärnumaal, Saaremaal, Tartumaal, Valgamaal, Viljandimaal ja Võrumaal. Kubermangu uut piiri Liivimaa kubermanguga täpset kindlaks ei määratud. 1917. aasta märtsist oktoobrini oli Eestimaa kubermangu viimaseks komissariks Jaan Poska. Talurahva omavalitsus | Majandus ja linnad 1.seaduste plokk Eestimaal 1802 ja Liivimaal 1804 talurahvas võis pärandada oma vara pojale. 2.seaduste plokk pärisorjast peremees, pärisorjuse kaotamine, Aleksander I, 1802 Tartu ülikool, talupoeg võib omada maad ja vara, minnakse linna. 3seaduste plokk 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal raharent. 1866 vallavolikogud, linnavalitsus, esimene seadusandlik kogum, mõisnik hakkab eralduma talupojast, talupoeg õpib asju ajama, keelustatu ihunuhtlus. 1863 passid
Esimene erinevus on see, kuidas kunstnikud lihtrahvast kujutasid. Brueghel kujutas talupoegi ilustamata. Inimesed olid väikesed, tühised olendid. Ta maalib realistlikke maale, näitab maalil lihtrahvast nii, nagu seda näevad enamus inimesi. Talupojad on vaesed, kellel on raske ning kurnav elu. Muidugi peeti ka pidusid, kuid mitte suure joominguna. Jordaens kujutas taupoegi peamiselt ohjeldamatult pidutsemas. Tema nägi talupoegi teises valguses. Kujutades ette, kuidas talurahvas pidutses ning lõbutses. Minu arvates kasutas Jakob maalimisel palju fantaasiat ning maalis pilti nii öelda valesti, sest talurahvas on siiski töökad inimesed ning nad ei korralda palju pidusid. Teiseks toon välja erinevused, kuidas nägi välja lihtrahva elu nende arvates. Ma arvan, et Pieter pidas lihtrahvast vaeseks. Nad elasid väikestes elamutes ja said vaevu oma majapidamise üleval pidamisega hakkama. Nad ilmselt rügasid tööd teha päevastpäeva, et oma pere toita
Aadlimatriklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult aadlinimekirja kantud aadlikud omasid Eesti ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada
kubermangu. Koos valgustusideede levikuga 18. saj. keskpaigas hakati ikka rohkem kõnelema talupoegade olukorra parandamise vajalikkusest. 1762 Katariina II taotles Balti erikorra likvideerimist. Põhjus Venemaa oli oma positsioone kindlustanud. 1764 Katariina II Eestis visiidil. Tema poliitikat hakkas ellu viima kindralkuberner George Browne. 1765 kinnitati nn. Browne´i positiivsed määrused e. kaitseseadused. Püüti reguleerida agraarsuhteid eramõisates: · talurahvas sai õiguse vallasvarale · mõisakohustuste täitmise järel võis talup. põllusaaduste ülejäägid turustada · mõisakoormisi ei võinud mõisnik suurendada · piirati kodukariõigust ülemmäär 30 vitsahoopi · talupoegadel õigus seadust rikkunud mõisnik kohtusse kaevata 1783 kehtestati pearahamaks kõigilt maksukohustuslikelt meeshingedelt 70 kop. talupoeg, 1 rubla 20 kop. linnaelanik.
jaekaubandusega, kuuluda tsunfti ja gildidesse. Tallinnas oli ligi 10 000 elanikku, aga nt Tartus 3500. Eestlased- Tallinna elanikkonnast ( kalurid, mündrikud, lihttöölised, voorimehed jne). Toimus väljavedu ja sissevedu. Väljavedu nt teravili, lina, laevaehitusmaterjal. Sissevedu nt sool, metallitooted, vürtsid, alkohol jne. Tegeleti väga palju kaubandusega. 5) Religioon ja kirik- luterlus riigiusuna, kirikukorraldus, aadel ja kirik, talurahvas ja kirik Kuni 1620 toimus Eestis kirikuelu allakäik. Kui Eesti läks Rootsi võimu alla, algas vaimulikus elus uus tõusuperiood. Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine. Luterlust peeti Rootsis riigikorralduse üheks tähtsamaks tugisambaks. Usk polnud inimese eraasi, vaid riikliku tähtsusega küsimus. Tallinnas ja Riias loodi linnakodanike initsiatiivil omaette luterlik kirikuorganisatsioon juba enne Liivi sõda. Kujunesid
Liivimaa ristisõja eesmärgiks oligi siinsed alad pöörata ristiusku. See õnnestuski. Eestlaste jumalad jäid muistses vabadusvõitluses ristiusu jumalatele alla. Tänu sellele hakkasid Andra Lepper 11B 21.11.2012 eestlased austama kristlaste jumalat. Ometi ei loobutud nad uskumast haldjatesse ja teistesse pisijumalatesse. Veel raskendas uue usu vastuvõtmist see, et eestlased olid oma vanades traditsioonides kinni. Lõpuks õnnestus talurahvas kirikutesse meelitada. Kirikud ehitati pühadele kohtadele, sest talurahvas oli harjunud seal käima. Peale Liivimaa ristisõda jagunesid käsitöölised tsunftidesse. See tähendab, et kõik kes tegelesid näiteks sepatööga, pididki ainult sellele pühenduma. Et tsunfti liikmeks saada, pidi olema heal järjel, omama kodanikuõigusi ja abielluma. Sellepärast ei pääsenudki paljud tsunftidesse. Mina leian, et tsunftikorraldus oli hea mõte, sest siis
elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda spartalaste käsutusse. Kui heloote oli vaja tappa, siis see oli kohtulikult otsustatud( nt ülestõusu karistuseks). Ka spartalastel võisid olla ka orjad ateena mõistes, kuid nende osakaaloli väga väike. Heloodid olid talurahvas, elasid perekondlikku elu. Oma vara omamine oli samuti tavaline. Neil oli pigem külaline kollektiivne elu, kuigi neis külades olid siiski mingi järelvalvajad, kes neile makse ja kohustusi peale surusid. Makse maksid andamitena, spartalaste põldudel olid lihtalt tööjõud. Heloote kasut ka sõjas( erinevus ateenaga). Kaut ka avalikeks töödeks ja meremeestena. Oli ka haritud heloote, kes olid avalikes ametites. 369 a
Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa Liidu vahendamisel sõlmiti rahu, kuid suhted jäid pingeliseks. Vana-Liivimaa maapäevad 15. sajand. Osalesid Riia peapiiskop, teised piiskopkondade liikmed. Kutusti kokku ka
Küsimus nr 18 -Balti erikord ja asehalduskord 1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : T...
Venemaa 17. sajandil Suure segaduse aeg · 17. sajand algas näljahädaga + pakane · Rahvas uskus Jumala karistusse Boriss Godunovi tegude eest Suure segaduse aeg · Ivan Julma poeg salapärastel kadunud · Võimalus esineda troonipärijana · Vale-Dimitri I munk Grigori Otrepjev. Toetus Poola kuningalt · 1605 saab uueks tsaariks tapetakse · Vassili Suiski tsaariks · Rahutused jätkusid · Vale-Dimitri II Moskva piiramine, mitu aastat Suure segaduse aeg · Segadust kasutasid ära Poola ja Rootsi, sekkusid sõjaliselt · 1610 pakuvad Moskva bojaarid trooni Poola kuningapojale · Poola kuningas tahab ise trooni loobub pakkumisest Romanovite dünastia algus · Maakaitseväe kogumine · Minin ja Pozarski · 1612 Moskava alla · 1613 Maakogu kokkukutsumine uue tsaari otsingud · Mihhail Romanov 15-a patriarhi poeg · Romanovite dünastia troonil 1917. aastani Kirikulõhe · Eraldatus tingis ...
alguseks oli juba kirjaoskajaid tuhandetes. Lisaks sellele rajati veel Rootsi ajal Gustav II Adolf pool 1630.aastal Tartusse Gümnaasium, mis aastal 1632 muudeti ülikooliks. Samal ajal rajas ta ka Tallinnasse kooli. Nagu ka usu poole pealt arenes ka haridus tol ajal väga palju Eestis, sest hakati õpetama lihtrahvast, neile rajati isegi koolid, et nad saaksid omandada hariduse algteadmisi. Varajasemal ajal oli see mõeldamatu, et talurahvas oskab lugeda või kirjutada. Inimesi küll õpetati, kuid polnud neil õigeid õppevahendeid, mille järgi õppida. Ning kuna osati juba piisavalt kirjutada ning sisserännanud mõistsid juba piisavalt siinset keelt, siis hakati ka trükkima raamatuid, millest esimesed ilmusid juba Gustav Adolfi ajal, kuid need olid väga raskesti arusaadavad. Nii kohandaski Heinrich Stahl eesti keele grammatika saksa keele reeglite järgi, need aga erinesid väga rahvakeelest
vaestekhoolekanne. 6.Talurahvaseadused.(Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, 1802-1804 aasta seadused, 1816-1819 seadused, 1849-1856 seadused.) 1739. aastal võeti vastu Roseni deklaratsioon, mille järgi siinne talupoeg oli pärisori, keda mõisnik võis pärandada, müüa või vahetada, nagu mõisa vara. Talupoeg kukkus õigusteta pärisorja seisundisse. 1765. aastal kinnitas Browne oma positiivsed määrused, mis talurahva olukorda mõnevõrra kergendasid. Talurahvas sai õiguse vallasvarare. Mõisakohustused täitnud talupoeg võis ülejäägi turustada. Kindlad piirid seati ka mõisakoormistele. Seati piirangud ka karistamisele. 1802. a. võeti Eestimaa maapäeval vastu talurahvaregulatsioon mille olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Samalaadne seadus võeti 1804. a. vastu Liivimaal. Lisaks sellele nähti Liivimaal ette ka teokoormiste normeerimine.
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÕHJASÕDA JA VENE AEG EESTIS Referaat Tallinn 2016 Sisukord: 1. PÕHJASÕJA ALGUS.............................................................................................. 3 1.1 PÕHJASÕJA TALLERMAA.................................................................................... 3 1.2 EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL........................................................4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP............................................................................................... 5 2. EESTI ALA VENE VÕIMU ALL................................................................................ 5 2.1 VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE......................................................................6 2.2 KATARIINA II VALITUSAEG...............................................................
8.klass Baltikumi eriseisund - Balti erikord · Eesti ala jagunes Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. · Püsima jäid rüütelkonnad ja aadli omavalitsus. · Rootsi ajal riigistatud mõisad anti omanikele tagasi. See kindlustas uuele võimule siinse aadli toetuse. · Eesti ja Läti ala jäi luterlikuks, Venemaa riigiusk õigeusk. · Ametnikeks sakslased, asjaajamiskeeleks saksa keel. · Kehtima jäi suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest. Eesti talurahvas Riigistatud mõisate tagasiandmine suurendas uuesti mõisnike võimu. 1765.a.- Katariina II seadus Liivimaal · talupoegadel õigus vallasvarale · koormistele seati kindlad piirid · õigus mõisnikku kohtusse kaevata · (Eestimaa kubermangule need ei laienenud!) Kultuurielu · Kultuuriliselt oli Venemaa veel Euroopast maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile erilist mõju avaldada. · Tihenesid sidemed Saksamaaga. (Tartu ülikool oli suletud, baltisakslased said
Feodalism ehk läänikord. Kindlateks tunnusteks oli isiklike suhete suur tähtsus isandate ja nende sõltlaste vahel, maa kui peamine sotsiaalmajanduslikuse kindlustatuse alus. Vasall pidi toetama oma isanda poliitikat ja pidi olema tema sõjaväes. Vasall sai vastutasuks lääni. Selleks oli enamasti maavaldus koos talupoegadega voi vahepeal ka mingi amet. Feodaalid olid peamiselt ryytlid. Nad ehitasid omale kindlusi, teenisid suurfeodaale,osalesid turniiridel jne... Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss
3. Läti Henriku kroonika- katkendid 4. Dateeri- eestlaste muistne vabadusvõitlus 5. Eestlaste allajäämise põhjused 6. Kes olid- Läti Henrik, Albert, Lembitu ? II Jüriöö ülestõus: Põhjused, aeg, toimumise kohad(maakonnad, seotud linnad jm) , tagajärjed III Vana- Liivimaa 1) Valitsemine Liivimaa riigid ja maaisandad ( enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Põhivastuolu maaisandate vahel , maapäevad, välisvaenlased Wolter von Plettenbergi teened 2) Maa- aadel ja talurahvas * Läänimees, vasall, linnus , mõis * Talurahva olukord peale vallutust, 16.saj- ks? * Koormised ja kohustused keskaja esimestel sajanditel. ( vilja) kümnis, hinnus * Talurahva kategooriad: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus:
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
1797 1874 võeti Eestist nekrutiks umbes 150 000 meest. Igas mõisas asutati magasiaidad kuhu koguti viljavarusid näljahäda puhuks. 1801 Paul I tapeti ja tsaariks sai Aleksander I. 1802 võttis Eestimaa maapäeva vastu regulatiivi ,,Iggaüks..." Talupoegadele lubati talude pärandatavat kasutamisõigust, õigust vallasvarale. Loodi valla- ja kihelkonnakohtud. 1804 kehtestati samasugune seadus Liivimaal. 1804 anti uus senisest tagasihoidlikum seadus välja Eestimaal. Talurahvas hakkas mässama. Pärisorjuse kaotamine Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad vabastati ilma maata ning nad olid sunnitud sõlmima rendilepingu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandile. Liikumisvabadus oli piiratud linna või teise kubermangu minek keelatud. Vallakogukonna hooleks jäid kool, vallalaegas, magasiait, vallavaesed, teetööd ja nekrutiandmine. Eestlased said perekonnanimed. 5.5 Piiruse esimesed aastakümned
) 1896.aastast ,,Postimehe" peatoimetaja Kultuuritegelased, kes töötasid ,,Postimehes": August Kitzberg, Peeter Põld, Anton Jürgenstein, Karl August Hindrey. Tõnissoni vaated: Rahvusliku eneseteadvuse arendamine. Eesti keele laiem tarvitamine. Eestlastel peavad olema ühesugused õigused teiste rahvastega. ,,Suurest poliitikast" hoidumine. Rahvus on üks tervik.-Tõnissoni viga Tõnissoni pooldajad: Eesti haritlased Jõukam talurahvas Linnakodanlus 2.Tallinna radikaalid. 1901. hakkas Tallinnas ilmuma ajaleht ,,Teataja" Konstantin Päts (1874-1956) ,,Teataja" peatoimetaja. ,,Teataja" toimetuses töötasid: Jaan Teemant, Eduard Vilde, Anton Hansen Tammsaare. ,,Teataja" vaated: Tuleb parandada eestlase majandusolukorda. Tuleb osaleda ,,suures poliitikas"- reformid Venemaal parandavad eestlaste olukorda. Koostöö venelastega baltisakslaste vastu. Koostöö venelaste ja teiste rahvastega:
Kokkuvõtteks olid need seadused talurahvakaitseks ja need muutused kohendasid varasemat süsteemi kuid ei muutnud seda. Olid kohendavad. Nende kahe seadusega tekkis rivaliteet kahe kubermangu vahel. Liivimaa ja eestimaa vahel. Keskvõim soovid seda et talurahva seadused oleks kubermanguti võrdsed. 1804 a seadus nägi maamõõtmist ja hindamist. Talurahvas ei olnud rahul. Liivimaal oli väljaastumisi vähe, sellele vaatamata paigutati küladesse sõdureid, sest kardeti, et talurahvas hakkab rahutusi tegema. Eestimaa kubermangus toimus ülestõus kose-uuemõisa sõjad. 1805. TALURAHVA SEADUSTE II JÄRK. 1816 eestimaa 1817 kuramaa 1819 liivimaa. Eelmine periood püüdis talurahvast kaitsta mõisnike omavoli eest, siis nüüd talurahvas vabastati isiklikest sõltuvustest. Majanduslikes mõttes oli selle taga füsokraatlik mõtteviis, siis nüüd tuli selle asemele liberalism. Ühest küljest oli see justkui jätk 1804 aasta seadustele.
Keskklassi tartlane ei pööranud suuhügieenile erilist tähelepanu. Selgusetuks jääb, kas hambad olid ise välja kukkunud, või välja tõmmatud. Tol ajal oli tavaline valutav hammas lihtsalt välja tõmmata. 16. Sajandil olid olemas ka ametimehed kes hammaste välja tõmbamisega tegelesid. Hambakivi sagedusest saime teada, et tartlase menüüsse kuulusid valgurikkad toidud, sagedased hambaaugud viitavad ka süsivesikuterikkale toidule. Talurahvas tarbis erinevaid piima-, jahu- ja linnasejooke, kala-, kana- ja sealiha. Vett tarbiti aga viimases hädas. Meestel esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite. Hammaste uurimine arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse, toitumistavade ja suuhügieeni kohta. See võimaldab meil parema pildi saada keskaja tartlaste
piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus
23 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 128. 9 3. Allika sisuline analüüs 3.1. Ajaloolis – kriitiline interpretatsioon Eestimaa 1816. aasta talurahvaseaduses on kõige olulisemaks punktiks talurahva vabaks tunnistamine ehk talurahva pärisorjusest vabanemine. Talurahva vabastamise all mõistetakse siiski pikemaajalist protsessi, mille käigus talurahvas vabanes feodaalsetest sõltuvussuhetest. 24 Kuigi talurahva ootused uue seaduse suhtes olid kõrged, ei rahuldanud seaduse sätted absoluutselt nende lootusi. 1816. – 1819. aasta talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse, pöörasid tähelepanu eelkõige reformimise majanduslikule küljele, jättes sotsiaalsed motiivid tagaplaanile. 25 Talupoja majapidamisel ei olnud kindlat alust, kuna aasta lõpul, kui vabaleping mõisniku ja talupoja vahel
Eesti,17.sajandil. 1558-1583a-Liivi,sõda Eesti,jagati,kolme,riigi,vahel: · Rootsi(Põhja-Eesti,Kesk-Eesti,Hiiumaa.) · Poola(Lõuna-Eesti) · Taani(Saaremaa,Muhumaa) 1600-1629a-Rootsi-Poola,sõda. 1603a-puhkes,katk. 1617a-Venemaa,ja,Rootsi,sõlmisid,Stolbovo,rahu. Rootsi,sai,Venemaalt,Ingerimaa. Venemaa,lõigati,Läänemerest,ära. 1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tal...
samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba. Aadlikud ühinesid rüütelkondadesse. Hiljem toimus reduktsioon, mõisad võeti riigile tagasi. Oluline oli reduktsioon ka talupoegade jaoks. Talupoegade laostumise korral oleks riik kahju saanud. Koormised seati vastavusse talu majanudslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse. Luteri usk oli Rootsi riigiusk. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks õpetada siinne talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed. Selle eesmärgi teostamiseks loodi 17.sajandi lõpul rahvakoolide võrk, mis Liivimaa osas haaras peaaegu kogu talurahva. Talurahvakoolidele õpetajate saamiseks asutati Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar, kus oli õpetajaks Bengt Gottfried Forselius. 17. sajandil alustasid tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus. Oluliseks ülesandeks peeti piibli tõlkimist eesti keelde. Paraku kõik ei
Absolutism, kus valitseja Absolutism, kus ja teda nõustav filosoof piiramatu võimuga toovad unistuste riigi. valitseja viib korda majanduslikud muutused Valitsejal on täielikult Valitseja viib korda vabad käed senikaua, füsiokraatide ideed. Riigi kuni ta täidab rahva majanduses ei tohiks tahet. Ühiskonda peaks kindlasti seadusi olla. reglementeerima seadustega. Üksikinimene elab Tähtsaim talurahvas heaolus ja õnnes siis, kui (Riigi suurimad riik hoolitseb ta eest. maksumaksjad) Kokkuvõte • Need kaks mõtteviisi on üsna sarnased toetudes ühele kindlale piiramatu võimuga valitsejale. • Need ideed said valgustatud absolutismi aluseks paljudes Euroopa riikides. Kasutatud kirjandus • http://en.wikipedia.org/wiki/Christian_Wolf_%28 philosopher%29 • http://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Que snay • Laur, M ; Tannberg,T; 2009
püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, nende kanda oli kogu riigi maksukoorem. Kolmandasse seisusesse kuulusid kaupmehed, pankurid, töösturid ja haritlased, aga ka väikepoodnikud ning päevatöölised. Kolmanda seisuse kõige suurema osa moodustasid talurahvas. Kasvav ametnikkond ning alaline sõjavägi nõudsid ühe suuremaid kulutusi. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat.
* Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse * Võimalus pöörduda Rootsi kohtu poole, andis talurahvale senisest tugevama õigusliku kaitse VAIMUELU ROOTSI AJAL * Vaimuelu kujundajaks oli kirik * Luterluse levitamiseks peeti vajalikuks õpetada talurahvas lugema ning teha talle selgeks usu põhitõed * 17.sajandi lõpul loodi rahvakoolide võrk * 17. sajandil alustasid ka tegevust esimesed gümnaasiumid Tallinnas ja Tartus * Lugemisoskus lubas eestikeelsete lauluraamatute ja trükiste avaldamist, oluliseks peeti piibli tõlkimist eesti keelde *Forseliuse seminar
• 1848 – 1849 ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri “Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”. • 1857 – hakkas J.V.Jannsen välja andma ajalehte „Perno Postimees”, pannes sellega aluse järjepidevale eestikeelsele ajakirjandusele. • 1864 – Tartus hakkas ilmuma J.V.Jannseni „Eesti Postimees”. • 1878 – Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni „Sakala”. Luuletajad • Suur mõju oli 19-.sajandi lõpus ajakirjadel ja ajalehtedel • Enamik lugejaskonda oli talurahvas • Toimetajad olid enamasti poolharitlased • Väga arvukalt ilmus uudiskirjandust just ajalehtede loomenurkades. • Luule tase oli pigem madal, sest puudus vastav haridus. • Tekkis mõiste Epigoon ehk hulk inimesi, kes soovisid jäljendada Lydia Koidula luulet. Luuletajad • Nad hakkasid panema endale eepilisi luuletajanimesid. • Juuli Roosiõis, Ernst Ilmatar, Tundela, Umbria. • Eduard Bornhöe “Kuulsuse narrid” parodeeris just seda aega ja võltspaatust. Villem Reiman
seisuslikud raamid mitmetahuline ja mobiilne · Suurem osa inimesi elab paikselt · Linnaelanike osatähtsus suureneb maal kiiresti · Domineerib mõisnik, asjaajamine · Domineerib riik, asjaajamine riigiga toimub mõisa kaudu riigiga toimub otse Rahvuslik liikumine 19. Sajandil tekkis rahvuslus kui uus mõtteviis ja poliitiline vaimsus Lääne-Euroopa suurtes kuningriikides sai eesmärgiks muuta talurahvas kodanikeks Saksa ja Itaalia rahvuslike liikumiste eesmärk oli rõhuda ühisele keelele ja kultuurile Hakati hindama oma rahvuse kultuuri tootjaid Tähtsaks muutus rahvusliku ajaloo avastamine Venemaa 19. sajandil 1801. Aastal tuli troonipöördega võimule Aleksander I Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi
mille peale tõmmati käisteta villane umbkuub. Puusade ümber mähiti vaipseelik pikem kangatükk , mis oli kinnitatud vööga. Veel kuulusid naiste riietusse sõba, põll ja jalamähised sukkade asemel. Meeste rõivastus koosnes särgist, kuuest, pükstest ja õlgadele heidetavast riidetükist üleviskest. Särk oli lõua alt kinnitatud paelte, pööra või hoburaudsõlega. Nööpe keskaja talurahvas ei kasutanud. Särk ja kuub olid pikad, ulatudes põlvini või isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder
1.Miks seati sisse Balti erikord ? Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus. Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda? *Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim *Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad aadlimatriklid. Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära. 2.Mkis seati sisse asehalduskord ? *Vene võimu kindlustamiseks * Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda. Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all. 3.Mis on reduktsioon ? Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine Miks see teostati ? Riigi sissetulekute suurendam...
Hernhuutlased Eestis Vennaste ehk hernhuutlaste ideed tõid rändkäsitöölised 1730. aastate alguses Eestisse, ning siinne talurahvas võttis need kiiresti omaks. Hernhuutlased pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Erakordselt tähtis oli vennasteliikumine ka talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsional...
liikumised valitsusega opositsioonis. Taotleti demokraatiat ja kodanikuõigusi, enamasti ka rahvuslikku enesemääramisõigust, autonoomiat ja omavalitsust -- kogu poliitilise spektri ulatuses apelleeriti rahva nõudmistele. 7 KOKKUVÕTE Rahvuslik ärkamine oli eestlastele väga kasulik. Saad mõisnike eestkostes vabaks. Rajati uusi koole kus sai talurahvas õppida. Tähtsamad inimesed Eesti elus sellel ajal on meilegi väga tuntud. Eestis tekkisid erakonnad. Talurahvas sai enda eest ise seista. 8 KASUTATUD MATERJALID 1. et.wikipedia.org 2. ajaloo õpik 3. ENE ja Eneke 9
Võrdsust A.W. Hupel esimene eestikeelne ajalehtJ. Köler- pani aluse eesti portree- ja olustikumaalileA.T. Helle- tõlkis piibli, eesti kirjakeele arendajaO.W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE. Ahrens- Kuusalu kiriku pastor, uus eesti keele grammatika1863- passiseaduse vastuvõtmine, talurahvas sai liikumisvabaduse1816- pärisorjuse kaotamine1739- piibli tõlkimine eesti keelde1858- Mahtra sõda1853- Abja mõisast sai alguse talude päriseksostmine Eestis1802- Tarti ülikooli taasavamine1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaal1783- asehalduskorra kehtestamine1866- valdade vabanemine mõisa eestkoste alt1868- teorendi keelamine1865- kodukari õiguse keeld 1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti
Juba selle esimeses numbris pöördus ta eesti rahva, mitte enam maarahva poole. Eesti rahvas sai maarahva seisusest täielikult välja 1869. aastal kui toimus Tartus esimene eesti üldlaulupidu, mis aitas kaasa laiade rahvahulkade rahvuslikule ärkamisele. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsemist. Rahvusliku liikumise juhtide arvates oli eesti rahva tuleviku jaoks võtmeküsimuseks haridustaseme tõstmine. Talurahvas sai oma haridusteed jätkata peale vallakooli ja kihelkonnakooli mõnes kubermangulinnas gümnaasiumis või ülikoolis. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt eesti rahva ajaloos, sest kaotati pärisorjus, mille tulemusel said talupojad vabaks. Tänu talurahva seadustele said ka talupojad osta endale talu ning tänu koolidele harida ennast
Kommunistlik diktatuur Venemaal I Vaata kaarti lk 93 ja kirjuta välja need 11 liiduvabariiki, kes 1930. aastate lõpu seisuga kuulusid 1922. aastal välja kuulutatud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu! Gruusia, valgevene, armeenia, uikraina, aserbaidzaan, turkmeen, usbek, tadziki, kirgiis, kasahh, venemaa. II Miks ei olnud talurahvas 1920. aastate algul rahul sõjakommunismi poliitikaga ja tekkis vajadus uue majanduspoliitika järele? Talupoegasid laostas toiduainete andmise kohustus, ning nad alustasid mitmel korral mässu, kuna talupoegi kuulus ka puna armeesse levis rahutus ka armee ridadesse. Puhkes ülestõus. III Milles seisnes NEPi põhisisu? *toiduainete riigie andmise kohustus asendati kindla suuruse maksuga *rahareform mis taastas rahaväärtuse *ennistati kaupolemis vabadus ning õigus
Vana hea Rootsi aeg? Eestis algas Rootsi aeg pärast 70 aastast sõdade perioodi. Rootsi aeg kestis 16291699, kuid see on siiski vaieldav daatum. See ajastu tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Pärast sõdade lõppu hakkas eestlaste arv jõudsalt kasvama, kuid Suur nälg (1695-1697) pidurdas selle. Rootsi saatis kõigest hoolimata teravilja ja muud eluks vajalikku toitu Eesti aladelt välja ning tegi olukorra aina halvemaks. Suure nälja lõpuks oli hävinud ligikaudu 20% rahvastikust. See on minu meelest esimene näide sellest, et Rootsi aeg polnud sugugi hea. Eesti talupoegadel säilitati sunnismaisus ja pärisorjus. Samas vähenes mõisnike võim taupoegade üle, sest reduktsiooniga ehk mõisate riigile tagasi ostmisega läks suur osa eramõisatest Rootsile. Hakati kasutama vakuraamatut, kuhu kanti talupoegade koormised ja kohustused mõisa ees. Kuigi taulupoegadel oli õigus mõisnikud kohtusse kaevat...
saavutus oli 1632. aastal avatud Tartu ülikool kuningas Gustav II Adolfi korraldusel, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. See on väga kultuurne ja tuntud hoone. Mitte ainult Eestis. Loetud materjali põhjal arvan, et Rootsi aeg oli ''Vana hea Rootsi aeg'' nagu seda ka nimetatakse, kuna see tõi eestlaste ellu pigem häid muutusi kui halbu. Vaatamata sellele poleks mina tahtnud sellel ajal elada. Kõik oli siiski raskem, keerulisem ja rangem. Talurahvas polnud täiesti vaba ja sõltumatu, kuid nende tase oli siiski kõrgem kui ennem Rootsi aega. Sellel ajal polnud me siiski vaba riik ja kuulusime suuremalt osalt Rootsile. Nüüd oleme aga eraldi riik- Eesti. Me oleme vabad, me pole võõrvõimude käes ja me oleme iseseisvad.
sisserännet venemaalt ei toimunud (usk ja keel). *1804 talurahva õigused ja millal kaotati pärisorjus, anda hinnang - 1804. aasta 20. veebruari Liivimaa talurahvaseadusega jäid Liivimaa kubermangu talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida, nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta ning omandatud maad võisid edasi pärandada. 23. mai 1816 võeti vastu ja 1819. aasta kehtima hakanud Liivimaa talurahvaseadusega kaotati pärisorjus, talurahvas võis omandada ka kinnisvara, koormistena tuli kasutusele raharent. *Linnad - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Võru, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski *Forseliuse seminar (tähtsus, millal, miks) - 1684. aastal asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Tegutses 4 aastat mille jooksul sai õpetust u 160 poissi
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal? Pärast eestlaste allajäämist ristisõdijatele 13. sajandi muistses vabadusvõitluses, hakati siinmail looma kiriklikku võimustruktuuri. Sellest ajast alates võibki konkreetsemalt rääkida ristiusu ehk kristluse ajaloost Eestimaal. Enne seda polnud Eestis veel kindla keskvõimuga riiklik korraldus välja kujunenud, kuid see ei takistanud ristiusu levimist meie kodumaal. Suurem küsimus on siiski see, kuidas mõjutas ristiusu levik Eesti vaimuelu tol ajal? Alistatud aladele loodi piiskopkonnad, ehitati kirikuid, kabeleid ja kloostreid - sageli paganlikesse pühakohtadesse, et rahvas võiks sujuvamalt uue usu kombestiku omaks võtta. Nõnda jäi valdav enamus maarahvast veel sajanditeks küll nime poolest kristlasteks, maailmavaateliselt aga endiselt paganateks. Ilmekaks illustratsiooniks on siin 15-16. sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated pagan...
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele õppisid eestlased esindajaid valima, koosolekuid pidama, kohut mõistma. Need olid kogemused, mis võimaldasid hiljem riiki juhtida. Jannsen, Hurt ja Jakobson: põhimõtted ja saavutused.
Monarhia-Riigivalitsemisvorm Absoluutne monarh.-kuninga võimuei piiranud ükski dokument ega seisuslik esinduskogu (Prants.Hisp.Austria.Rootsi) Parlamentaarne monarh.-riigivorm,kus kuningas valitseb koos parlamendiga(Poola.Saksa.Inglis.) Puritaan-Inglise kalvinist Hugenot-Prantsuse kalvinist Stuartite restauratsioon-Stuartite dünastia taastamine Kuulus revolutsioon-Veretu riigipööre "Õiguste deklaratsioon"-Määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid Nim.absolutismi tunnusjooni.Kogu võim kuulus kuningale. Peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi Kuidas ja miks kujunes absolutistlikes riikides ametnikkond? Kujunes suures osas väikeaadlike või linnakodanike hulgast (nende truuduses võis kindel olla) Millised muutused toimusid sõjaväekorraldustes? 17.saj-l loodi alalised sõjaväed.Riik varjustas sõjaväe relvastusega ja riietas mundritesse. Miks muutsid absolutistlikud valitsejad sõjaväekorraldust? Riik hoidis kokku sõjalisi kulu...
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
