Loe õpikust peatükki 43 ja täida lüngad. Keskajal elasid enamik eestlasi põhiliselt külades. Ridakülas asusid talud üksteise lähedal ridastikku, sumbkülas paiknesid taluõued kindla korrata kobaras koos. Suurim küla Eestis paiknes Lääne-Virumaal, Rakvere lähedal. Selleks oli Tõrma küla. Elati ka üksik- ehk hajataludes. Keskajal tihenes asustus Eestis märgatavalt. Talurahvas jagunes: 1) adratalupojad ehk sõltuvad talupojad 2) väikelääniomanikud ehk maavabad 3) maata talupojad Keskajal oli küla eesotsas külavanem. Külavanema ülesandeid täitis sageli kubjas, kelle ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt.
iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt tagasi nõudma, siis algas ka talupoegade müümine maast lahus. Omandiõiguse säilitasid talupojad vaid vallasvarale, kuid sedagi hakati piirama. Sunnismaisus muutus üldiseks 16. saj I poolel, pärisorjuslik sõltuvus tugevnes käsikäes aadli positsioonide tugevnemisega märgatavalt 17. saj jooksul. Karl XI algatatud reduktsiooniga kaasnes pärisorjuse kaotamise ja talurahva olukorra parandamise taotlused, mis küll Põhjasõja ning Vene aja saabumisega suuremat vilja kandma ei hakanud. Talupoegade olukord hakkas paranema alates 1802.aastast, kui vene keisririigi
1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati. Liivimaa talupojad said omandiõiguse vallasvarale - võisid maad osta ja talu järglastele pärandada. Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, kaardistati ning hinnati. Koormised pandi kirja vakuraamatusse. Samal aastal võeti vastu ka Eestimaa talurahvaseadus, mis mitmes punktis oli talupoegadele,
PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits.
1) Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang- Rootsi 2) Lõuna-Eesti (ja Põhja-Läti) ehk Liivimaa- Poola-Leedu kuningas 3) Saaremaa-Taani Antud võimupiirid ei püsi kaua 17. Sajandi algul Pool-Rootsi sõjad 1629 Altmargi vaherahu Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Rootsile. 1645 Brömsebro rahu Saaremaa läheb Rootsile 1660 Oliwa rahu Ruhnu saar Rootsile Mõis ja talu Rahvaarvu vähenemine tõi kaasa tööjõu vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa. Mõisnikud hakkasid maksma riigile renti.
2) DEMOKRAATLIK RIIK – riik, kus võim on koondunud rahva kätte, näiteks Ateena DEEMOS – lihtrahvas KRATOS – võim OTSENE DEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osaleb kogu kodanikkond ANTIIKDEMOKRAATIA – riigiasjade otsustamisel osales vähemuses olev kodanikkond 3) TÜRANNIA – riigivorm, kus sisevastuolude tõttu sai võimule ainuvalitseja, kes toetus sõjameestele RATSAVÄGI – koosnes eelkõige aristokraatidest RASKELT RELVASTATUD JALAVÄGI – peajõuks jõukamad talupojad KERGELT RELVASTATUD JALAVÄGI - vaesemad talupojad FAALANKS – lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga HELLAS – Balkani poolsaare ja kreeklastega asustatud kolooniate ala kokku HELLENID– kõigi kreeklaste üldnimetus, kes elasid emamaal ja kolooniates BARBAR - mittekreeklane
Kas Jüriöö ülestõus oli talupoegade mäss, poliitiline üritus või rahvuslik vabadusvõitlus? 1343- 1345 Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. See algas võõraste valitsejate vastu 23. aprillil 1343. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks," ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, Lääne- ja Saaremaad. Jüriöö ületõus oli rahvuslik vabadusvõitlus. See otsustas Eesti ala saatuse. Ülestõusuga tegid talupojad katse omariikluse poole, et olla vabad ja iseseisvad, sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. See oli ka justkui rahvuslik vabadusvõitlus. Eestlased tahtsid saada vabaks ja seda võrreldatakse vabadusvõitluse ja vabadussõjaga. Jüriöö ülestõus oli häsit korraldatud. Ettevalmistust ja plaani peeti salajas ning rahutuste puhkemine oli kõikidele ootamatu. See andis alguses eestlastele
kõrgemate jõudude soosingut. 43. Ohvriallikas Erinevate nimetustega allikad. Nt: tervise, elu, silma, ilma jne. Sageli tähistas nimi allika või vemast võetud vee omadusi. 44. Ohvrikivi kivi, kus ohverdati loomi. 45. Läänimees lääni valitsev väikefeodaal. 46. Vakus Vakus oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal. 47. Vakusepidu Maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. 48. Eramõis Läänimehed asusid maale elama, eelkõige oli see vasalli elupaik ja valduse administratiivne keskus, kuhu koguti andameid. 49. Kümnis mingi protsent talu saagist, mis maksti kirikule. 50. Hinnus naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. 51. Komtuurkond /foogtkond haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt/komptuur. 52. Ametkond Maaisandad jagasid läänistamata maade haldamiseks need suurteks
Lõuna Prants. Nimetati neid nii. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastusele, kirjutati ka rüütliromaane. Rüütel oli truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis. Kuid kes jäi sageli rüütlile kättesaamatuks. 14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas
Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. Stolõpin sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis välja seaduse, millega talupojad võisid vabalt külakogukonnast lahkuda. Stolõpini mõrvamisega hakkas riigis taas süvenema poliitiline segadus. Jaan Tõnisson rahvuslikke vaateid jäi venestusajal kaitsma Tartu ajaleht Postimees, mille toimetajaks sai Tõnisson. Postimehe olulisim nõue oli emakeelse koolihariduse taastamine. Ajal, mil pidi rääkima saksa või vene keeles, rääkis Tõnisson eesti keelt. Noor-Eesti kirjanduslik rühmitus, olid tegusad kunstis, kirjanduses, kultuuris, keeleuuenduses ja teaduses. 3
a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena palju keerukamaks. Enam ei suutnud paljud talupojad valmistada kaasaegsel tasemel käsitöö- toodangut ning eelistas hoopis käsitöötooteid oma põllusaaduste ülejääkide vastu vahetada. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks, mille selgeks õppimine hakkas hiljem kasu sisse tooma. Paljud inimesed hakkasid tegelema käsitööga ja konkurents tõusis. Kuna ühe mõisa territooriumil polnud tavaliselt käsitöölisele äraelamiseks piisavalt tööd, sest
kaotati pärisorjus. Eestis varauusajal oli mitu võõrvõimu ja talupoja seisund muutus mitu korda. Peale Liivisõda oli eesti alad jagatud kolme riigi vahel. Need riigid olid Taani, Rootsi ja Poola. Seda aega nimetatakse kolmekuningaajaks. Rootsi valduses Põhja-Eesti, Poola valduses oli Lõuna-Eesti ja Taani valduses Saaremaa. Kuna pärast Liivi Sõda oli rahvaarv vähenenud rohkem kui poole võrra, siis tahtsid võõrvõimud tühje alasid endale. Sellest kaasnedes vahetasid talupojad palju elukohti. Talupoegade liikumine sellel ajal oli vabavam kui teistel sajanditel, sest nad said vahetada mõisaid ja sellega kaasnevalt ka mõisnike. Sellel ajal minu arvates polnud talupoeg veel pärisori, sest ei olnud veel summimajutust ega teoorjust. Taani võim eestis kestis aastatel 1559-1645, kui Taanile kuulus saaremaa. Taani alal elanud talupoegadel oli elu hea, sest aadlike võim oli seal väiksema ja talupoegadel olid fikseeritud koormised
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele.
Talurahva õiguslik olukord Eesti- ja Liivimaal Rootsi ajast 19.saj II pooleni 17.sajandi algul nurjus Rootsistamispoliitika. Koos mõisate erakätesse minekuga kehtestati nõrgenenud sunnismaisus, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. See aga tähendas pärisorjastamist. Kuigi Karl XI tegi maapäevale ettepaneku vabastada pärisorjusest ka rüütlimõisate talupojad, lükkas maapäev selle üksmeelselt tagasi. Hea oli see, et reduktsiooni käigus fikseeriti talurahva koormised ning need viidi vastavusse talu tegeliku kandevõimega. Kroonumõisa talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentniku peale. Teiste erakätes olnud talupoegade olukord ei muutunud. Katariina II käsul aastal 1765 esitati maapäevadele nõudmine parandada talurahva olukorda, mis täiendasid Karl XI aegse talurahvaseaduse põhimõtete laiendamist, mis nüüd laienesid ka eramõisatele.
KESKAEG Õp. lk 83 1. Arutlege, kuivõrd võib Liivimaa ristisõda pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos. Leidke erinevate valdkondade kaupa näiteid, mis muutus pärast vallutust võrreldes muinasajaga ja mis jäi samaks. Valdkond Jäi samaks Muutus Majandus Toodeti nii maal kui linnas. Rõhk läks kaubandusele. Ühiskond Üritati enamvähem rahvast võrdsustada. Ühiskond kihistus, talupojad, rahvas jagunes jõukuse järgi, maakonnad, kihelkonnad jne. Linnad Käsitöölised asusin peamiselt linnas. Raad, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, bürgermeister. Usk Usuti rohkem lihtsatesse asjadesse. Ristiusk, kirikute ehitamine. Kultuur Võeti üle teistelt rahvastelt
Talupoeg oli sunnismaine - elukoha vahetamine ilma feodaali loata oli keelatud. Feodaal võis talupoega müüa, osta, vahetada, karistada (kohut mõista). Keskajal oli tegemist kahte liiki mõisamajandusega: · Rendihärrus - Kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti. Otseselt mõisa põllumaad ei olnud. Olnud valdavaks Lääne-Euroopas. · Mõisahärrus - Talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid maa kasutamise eest nii teotöö kui loonus- või raharendiga. Talupojad pidid harima endale välja renditud maad ja käima samal ajal ka mõisa põldu harimas. Olnud valdavaks Eestis Külakogukond kasutas läheduses asuvaid karja- ja rohumaid ning metsi ühiselt. Metsas jahti pidada ei tohtinud, sest see oli feodaalide eesõigus. Lääne-Euroopas olid mõningad talupojad ennast 14
3x. Kaugu eestis tegeleti venamaalt toodud salaviina müügiga. 1853-56 Krimmi sõda, seda finantseeriti raha trükkimisega, aga tekkis inflatsioon. Käivitus tööstusrevolitsioon. 1870 raudtee eestis, peterburi turg avanes ja eesti pääses põllu.maj kriisist. Külaühiskonna kihistumine perioodil Liivi sõdade lõpp-Põhjasõda.(Rootsi aeg) Kihistumine väheneb. Maavabade teeneid sõduritena ei vajatud, maavabad muutuvad vabadeks talupoegadeks, väiksed maksud lihtsalt tõstetakse, vabad talupojad muutuvad adratalupoegadeks. Üksjalad, träälid kaovad. Vabadust osta ei saanud. Adratalupoegade kiht langed justkui pärisorjusesse. Külaõiguste kadumine, nt kalastamise või marjade korjamseks pidi külaelanik küsima luba külavanemalt, see läks üle mõisnikule. Uus haldussüsteem, kehtestati metsavahiamet. Miks kaotati 13. sajandil vabadusvõitlus Saksa Taani vallutajatele. Rahvastik kasvas plahvatuslikult. Sellele järgns sakslaste liikumine idasse. Venemaal küll
Talude päriseks ostminejätkus. Peamiselt tegeleti viinaäriga. 9. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed) Olukord oli kõike muud kui hea – eestlased langesid kõige sügavamale orjusesse ajaloos. 18 saj. Alguses juhtus olukordi, kus jahikoer maksis 10-20 talupoega. Positiivseteks külgedeks olid kõrged teravilja hinnad, rahvaarv suurenes, viinaäri läks hästi. 10. Rosen´i deklaratsioon - Talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Tõdeti et talupojad kuuluvad mõisnikele. Valgustusajastu – Ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Pietism – Saksa protestantismi vabadusliikumine 17.-19. sajandil Tallina Paap – 11. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.?(too näiteid) Kunstis valitses 18.sajandi alguses veel Barokk ja saj
linnriik. Linna asukoht Tavaliselt paiknes akropoli jalamil (kindluse) Linnas oli vähemalt üks tempel (tavaliselt siiski mitu) Linnaelu keskus agoraa e. turuplats, mida kasutati ka koosolekute pidamiseks. Linna ümber põllumaa. Linn ja maa omavahel seotud. Kreeka ühiskonna struktuur Aristokraadid- parimate võim Vaimuinimesed ja riigimehed pärinevad aristokraatide seast. Talupojad rikkamad ja vaesemad Käsitöölised- madalamal astmel kui talupojad. Sageli kodanikuõigusteta. Orjad tegid kõik raskemad ja mustemad tööd. Kreeka ühiskond on orjanduslik. Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid.
Seaduse olulisemaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Liivimaal võeti samalaadne seadus vastu 1804. aastal. Seal nähti ette ka teokoormiste normeerimine. Selleks tuli talumaad korralikult üle mõõta, hinnaga nende saagikust ning selle järgi määrata igale talule kindlad koormised. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti
Keisrile allusid ametkonnad, kes korraldasid erinevaid riigielu valdkondi. Riigivõimuorganid tegutsesid efektiivselt. Sõjavägi selle tuumiku moodustas palgaarmee, mis põhjalikult ümber korraldati. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus võim kuulus strateegidele. Sõjaväe põhiosa moodustasid stratioodid ehk maakaitseväelased. Nad said sõjaväes teenimise eest endale maatüki. Olulisemaks väeliigiks sai ratsavägi. Teenistuses olid ka talupojad kes selle eest palka said. Hiljem koosnes sõjavägi peamiselt suurmaavaldajatest. Talupojad nad olid isiklikult vabad, kuid maksukohustusega. Maksmise eest vastutas kogu kogukond, makseraskustes võeti laenu, mille tagatiseks anti oma maatükk. Laenude tõttu jäid paljud talupojad maata. Paljud talupojad hakkasid rentnikeks või läksid linna, see oli ka üks Bütsantsi allakäigu põhjus. Linnaelu linnad olid suured ja jõukad. Linnades elavad kaupmehed ka käsitöölised
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid
2) talupoegi ei saadud ülemäära ekspluateerida 3) eramõisnikud (pärusaadlikud) viidi tagasi lääniõigusele POLIITILINE: *aadli poliitiline olukord halvenes: 1) Liivimaa ja Saaremaa rüütelkondade maanõunike kolleegiumid saadeti laiali, rüütelkonna maapäevad allutati kindralkuberneri kontrollile, Eestimaa aadli omavalitsust Rootsi võim ei puudutanud 2) aadelkond lõhenes ja kujunes välja aadliopositsioon TALUPOJAD: Rootsi aja algul talupoegade olukord halvenes, sest paljud mõisad anti erakätesse ja mõisnikud rõhusid talupoegi rängalt. 1645. aastaks olid Eestimaa talupojad pärisorjad, umbes 40 aastat hiljem langesid pärisorjusesse ka Liivimaa talupojad. Pärast reduktsiooni hakkas redutseeritud mõisates talupoegade olukord paranema. 1696. aastal anti välja Liivimaa majanduslik reglement: 1) talupojad kuulutati ainult kuninga alamateks, s.t
1620. a oli rahvvarv kahanenud, 120 000 140 000. 1695.a-350 000-400 000 Rahvaarvu tõusu ja langust mõjutasid näljahäda ja sõjad. Pikk rahuaeg soodustas sündimust, eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi sõjaväkke. Eestisse tulid vene vanausulised, soomlased, lätlased. 4)Mõisad Rootsi ajal U. 1000 mõisat.Era-ehk rüütlimõisad.Riigi-ehk kroonumõisad. Kirikumõisad e pastoraadid.Teraviljaeksport.Viinapõletamine.Talumaa kuulus mõisnikele, talupojad pidid maksma koormisi, vakuraamatud.Mõisamaade riigistamine-reduktsioon. 5)Talurahvas Rootsi ajal Talupojad olid sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Nad pidid tasuma koormisi ja need pandi kirja vakuraamatutesse. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Mõisnikud võisid talupoegadele anda ka ihunuhtlust.Hiljem anti
4.Läti Hendrik- Tema teatel korraldati 1210. Surmaretk latgalite alal Ümera lahing . 5.Talurahva õigused ja kohustused: 5.1Õigused: 1.)Õigus isiklikule vabadusele . 2.) Õigus pärilikule maakasutusele. 3.)Õigus sõjateenistusele. 5.2Kohustused: 1.) Pidid maksma vasallidele (viljakümnis) 2.)Tuli maksta kirikule. 3.) Tuli maksta ehitustööde eest (kirikule) 4.)Sõjateenistus. 5.3Nende muutmine: 1.) Talupojad ei tohtinud kanda relva. 6.Teoorjus- Nädalas pidi teomees vähemalt korra käima mõisa jaoks tööd tegemas. (Lõpuks arvasid mõisnikud ,et talupojad on nende isiklik vara.) 7.Sunnismaisus-Talupojad polnud isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge mida nad harivad. 8.Jüriöö ülestõusu põhjused +aeg. Eestimaa hertsogkonna valitsemine oli liiga tülikas ja vähetasuv. Nii otsustas Valdemar 4. Eesti Saksa ordule maha müüa. Taanlased kartsid uue maaisanda vabaduse piiramist ning
Sõjad eesti aladel 14 - 19 sajand Mis toimus 14 19 sajand Jüriöö ülestõus Liivi sõda Põhjamaade seitsmeaastane sõda Vene Rootsi sõda Rootsi Poola sõda Põhjasõda Jüriöö ülestõus Kuna? - 1343-1344 a Kus? - Taani aladel Kes? - eesti talupojad võimude vastu Miks? - et taastada iseseisvus Mis toimus? - eesti talupojad astusid vastu võimudele - Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad
olusid Baltikumis. Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab paremini töötada. Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest.
b) Preestrid- kandsid hoolt, et kõik kohustused jumalate vastu saaksid täidetud. Vastasel korral võis rahvast tabada põud või üleujutus. Preestrid juhtisid ka suurt templimajapidamist. c) Käsitöölised ja kaupmehed- Osa käsitöölisi ja kaupmehi tegutses omal käel, osa oli templi teenistuses. Kaupmehed hankisid kaugematest maadest metalli, puitu ja muud toorainet, mida Mesopotaamias ei leidunud. d) Talupojad- Vabad talupojad harisid oma põlde ise. Kuninga korraldusel pidid nad osalema ka kanalite ehitamisel ja korrastamisel. Sõja korral tulid talupojad kuninga kutsel väeteenistusse, et oma linna kaitsta. Osa talupoegi haris templi põlde ja pidi oma saagist templile andamit tasuma. e) Sõltlased ja orjad- Kuninga, templi ja ülikute heaks töötas hulgaliselt sõltlasi. Sõltlastel ei olnud oma maavaldusi ja nad said töö eest päevatasu
Nemad pidid tagama julgeoleku oma piirkonnas. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed, kes hoolitsesid selle eest, et esimene ja teine seisus elaksid mugavat elu. Inimeste seisustesse jagunemine algatas feodaalkorra kujunemise, mis on kindlasti väga tähtis etapp inimeste arengus keskajal. Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine.
· Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15. saj jagunes: adratalupoeg, üksjalad (talupoeg, kes elab külast eraldi), vabadik ehk pops, mõisateenijad. · Kohtureform 17 sajandil vabastatakse talupojad mõisniku võimust, koormised riigimaksudega. Teokoormised aina kasvasid, see aeg oli talupoegadele väga raske, kõrgtase saabus 18. sajandi teisel poolel. · Talude päriseks ostmine talupojad said osta, 19. sajandi teine pool. · Peremees talupoeg, kes on talu saanud raha, naturaaltasu või teokoormise eest. · Sulane talupoeg, kes aasta palga ja tööriiete eest peremeest abistab ja teeb mõisale vajalikud teopäevad.
aitas kaas pikk rahuaeg ja asjaolu, et see katk, mis oli jäi Eesti ala viimaseks. Erinevus: võrreldes 17. sajandi algusega oli Põhjasõja-järgne sisseränne Eestisse väiksem ja piirdus enamasti Peipsi kaldale elama asunud venelastega. 17. sajandil asus Eestisse elama talupoegi, käsitöölisi ja kaupmehi Venemaalt, suurel hulgal tuli ka soomlasi, kes pagesid Soomest kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. 18. sajandi lõpuks moodustas 95% rahvastikust eestlased, suurem osa neist olid talupojad. Ülemkihi nii linnas kui ka maal moodustasid sakslased, kuid neid oli ka kesk- ja alamkihi hulgas. Rohkesti oli ka saksa käsitöölisi ja kaupmehi. Võrreldes 18. sajandiga oli 17.sajandil kroonumõisate talupoegade elu parem, sest neil oli rohkem õigusi ja nad polnud pärisorjad. Rootsi kuningal oli plaanis vabastada ka rüütlimõisate talupojad pärisorjusest, aga see ei õnnestunud. Venemaa vajas aadlike toetust ja
Nende elukorraldus põhines 1785. a aadli armukirjale, mis vabastas aadli kohustuslikust teenistusest, kehalisest karistusest ja maksudest. Aadlik võis samuti omada maad ja talupoegi. Isikuaadel ei saanud neid asju pärandada. Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna arvukust ja muudeti pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja
Tehnilised uuendused keskajal Otto Karl Närska, Kati Karu, Max Sebastian Segerkrantz, Kevin Christian Eriksson Põlluloomad • Rohkem veiseid vähem hobuseid • Loomi arendasid talupojad • Keskaeg- Lehm andis 3-5 liitrit piima • Tänapäev-Lehm annab u25 liitrit piima • Suurused suurenesid • 11. saj: Rangid Pildil on kujutatud tööhobust koos rangidega http://hobukool.blogspot.com.ee/2013/01/pollumajandus-nr8-27- veebruar-1935-iii.html Kolmeväljasüsteem Põld on jaotatud 3- osaks:
Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed-suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt. Surnuid maeti tarand kalmetesse põletatult. Arvukad ehetest panused. Igasse tarandisse maeti keskmiselt 10-20 lahkunu jäänused. Kihistus: Feodaale pole välja kujunenud, enamus vabad talupojad. Kuningad kui külavanemad, trääbideks(orjadeks) võlgnikud,sõjavangid,surmamõistetud. Toimus vara alusel kihistumise esimene etapp (mesipuu,hiljem künnipõld). Keegi pidi boss olema, et võimsaid linnuseid luua. külad-vakus-kihelkond-maakond kujunemas-riiki polnud veel Sündmused: 13.saj sõdades hävis 50% rahvast, sest polnud riiki ehk tsentraalset juhtimiset. Ida poolt saadi vastu aga saksale ei saadud.
Feodaalsuhted rajanesid kahe inimese vahelistes vasallisuhetes. Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavust ustavust, Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid sõjaväeorganisatsiooniteke ja stabiilne võimusüsteem. Vasalliteedi kaudu kujunesid välja läänipüramiidid. Vasallisuhete sõlmimine toimus sümboole akti investuuri kaudu. 11. Lään, talupojad ja mõis Lään on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Teisisõnu feood oli vabalt pärandatav ning senjööri kinnitust polnud vajagi. · Rendihärrus tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. · Mõisahärruse korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, millest toideti oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks
· Põlluharimine peamiselt teravili, ka lina, hernes ja naeris. · Karjakasvatus lambad, kitsed, sead, lihaloomana ka lehmad. · Veo- ja künniloomaks härjad. · Rehielamu eesti talurahva korstnata ja aknata elumaja, mis koosneb köetavast rehetoast ja rehealusest, kus toimus rehepeks. · Vakuraamatud sinna pandi kirja talupoegade koormised, mis sõltusid talu ja pere suurusest. · Adramaarevisjonid nende käigus (7-8 a järel) pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Seda vajasid mõisnikud, kes maksid riigile talurahva tööjõu kasutamise eest maksu adramaade(?) Talurahva õiguslik olukord Rootsi aja algul Rootsi aja lõpul · Sunnismaisus · Koormised seati vastavusse talu · Teokoormised sõltusid mõisniku võimalustega ja märgiti üles vaku- suvast. raamatutesse vähenes mõisnike omavoli.
kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli rohkem. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid väiksemad, kui mõisnikel, said nad siiski mõisnikest rohkem saaki. See tulenes sellest, et talupojad pidasid loomi lisaks teravilja kasvatamisele. Loomad andsid aga väetist ning saak oli kõvasti suurem. Mõisnikud aga ei tahtnud talupoegadele alla jääda. Selleks, et saagikust suurendada, suurendasid nad maad, kus teravili kasvas. See tähendas, aga ka talupoegadele rohkem teotööd. Lisaks sellele pidid talupojad loonuseandamina mõisnikule viima osa talu põllumajanduslikust ja käsitöötoodangust. Sedasi oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud, kui parandanud talurahva olukorda
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj
* asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam? Talurahva kalendreid, mis alguses olid vaimuliku sisuga, kuid muutusid ajapikku üha ilmalikumaks, pakkusid mitmesuguseid õpetliku sisuga jutukesi. Hakkasid ilmuma juba
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine 3
Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse staatusega, sageli neil puudusid kodanikuõigused · Orjad sõjavangid, ostetud, võlaorjuses Erinevad valitsemisvormid · Demokraatia nõukogu ja ametnikud valiti rahva (deemose) hulgast. (Näiteks Ateena demokraatia Periklese võimu ajal) · Aristokraatia võim oli koondunud aristokraatia kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast
aastal taas ülikooli rajas. Mis muutused toimusid Eestis Vene aja saabumisega? Venemaaga liitumine tähendas reduktsioonieelse erikorra ja privileegide taastamist ning kehtivate õigussuhete konserveerimist, Rootsi-aegne halduskord jäi Vene-aegse aluseks. Vene võim ei tegelnud 18. sajandi I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist. Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset. Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid, seaduslikke teid, pöördudes kaebustega mõisnike peale tsaarivõimude poole. Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele. Ajalookirjanduses on omistatud suurt tähtsust nn Roseni deklaratsioonile (1739). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus (deklaratsioonil oli maanõunike kolleegiumi resideeriva liikme Otto von Roseni allkiri) riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olukorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast
Toimus puhtalt läänemerel 1645 sõda Rootsi võiduga ja Brömsebro rahuga, millega Saaremaa kuulus rootsile. Sellega oli saanud Rootsi peaaegu kogu Eesti alad, puudu oli veel Ruhnu saar, mille sai alles 1660, kui sõlmiti Oliva rahu poola ja rootsi vahel , sellega sai endale Ruhnu saare Rootsi. Sellega kuulus rootsile kogu võim, poola loobus liivimaa tagasi taotlemisest. Venemaa soovis Liivimaa sadamaid alustas 1656 uut sõda.Venemaa ja Rootsi vahel, see lõppes Rootsi võiduga 1661. eesti talupojad pooldasid rootsit. Lõppes 1661 Kärde rahuga. Sellega ei saanud Rootsi juurde uusi alasid, kuid Venemaa kinnitas Rootsi võimu ja loobus nõuetest. Seega täielik Rootsi aeg saabus 1660 ja 61 kinnistus. Enne seda oli Rootsi võim Liivimaal haavatav. Kuni 1700 tugev. 1917 piirid eesti ja läti vahel. Vahepeal 3 kubermangu- liivimaa,eestimaa ja ?? Rootsi aeg. 3 kuninga ajal nimetati Eesti Hertsogkond,hiljem Eestimaa kubermang
inimesed neist aru saavad. Pidasid vajalikuks ka talurahvakoolide rajamist, sest seal sai õpetata lugemist ja usust aru saamist. Pietismist kasvas välja hernhuutlaste (vennastekoguduste) liikumine, mis levis talupoegade seas. See tekkis Saksamaal Herrnhuti asulas. Eestisse jõudis see rändkäsitööliste kaudu. Toonitati 1) vaga ja jumalakartlik elu, 2) tuleb olla alandlik, 3) pöörati tähelepanu kõlblusele. Talupojad, kes neist vaadetest kinni haarasid, moodustasid ise koguduse ja käisid ise koos, kus lugesid jumalasõna ja nende seast kerkisid esile jutlustajad, kes üritasid seda teistele selgitada. Nende kooskäimise kohaks ehitati palvemajasid. Neil koosolekutel kerkisid esile nn prohvetid, kes selle käigus sattusid ekstaasi, hakkasid nägema ilmutusi, sellest kokku kukkund jms, pärast rääkisid, mida nad selles seisundis nägid. Hernhuutlus asus ka võitlusesse vanade kommetega värvilised
arenenud, eriti kaarikuvägi. Alistati Palestiina ja Süüria. Egiptus oli suurriik. Ühiskond muutus avatumaks. Oluliseks jõuks muutus preesterkond. Egiptuse ühiskonna korraldus Vaarao, kes oli ka kõrgeim preester, vajas võimu teostamiseks ametnikkonda, mis koosnes suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia
Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad Mõis - läänimehe majapidamine Kümnis - kümnes osa talu saagist Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult Läänikorraldus Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks. Lääni omanik e. läänimees on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees. Mõisate rajamine ja sunnismaisus Talupojad muudeti pärisorjadeks, pidid maksma kümnist, millele lisandusid maksud kirikutele, kohustus ehitada kirikuid, linnuseid jms. Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e
Kordamisküsimused: Eesti varauusaeg 1.Võrdle talupoegade ja aadlike olukorda 17. ja 18. sajandil. Mis muutus ja miks? (Millised sündmused ja kuidas neid muutusi mõjutasid. (Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla
Läänlased ja sladofiilid Läänlased tahavad Venemaale kiiret lääneunoopaga sarnast arengut ja kodanliku monarhia kehtestamist.Slavofiilid tahtsid Venemaa rahvusliku arengut, ülistasid minevikku ja pooldasid tsaari piiramatut võimu. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Eesti ja liivimaa olid esimene paik vene tsaari riigis, kus kaotati pärisorjus.Eestimaal võeti vastu pärisorjuse kaotamise seadus 1816.a. Liivimaal võeti seadus vastu 1918.a. Talupojad vabastati ilma maata, rentisid seda mõisnikult, eestlased said perekonnanime. Talurahva omavalitsus. Talurahva seadustega kujuneb selleks vallakogukond. Luuakse vallakohtud talupoegade omavaheliste asjade lahendamiseks.Talupojad varuvad koos magasivilja ja hoolitsevad valla vaeste eest.Esialgu sõltub vallakogukond mõisnikust. Väljaandmiselühenemine. 1840-ndatel aastatel oli eesti ja liivimaal näljahäda levisid kuuldused, et Venemaal jagadakse tasuta maal, algas väljarändamisliikumine
· Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine. · Ihunuhtlust piirati 15 hoobile ja taluperemehed olid üldse sellest vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud 1856 Eestimaa · Mõisas lõpetati talupoegade teotöö kasutamine. See asendati enam mõisapõllul tööl käima. mõisamoonakate tööga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
