ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-ühekorraga võeti vastu kaks osariiki,üks vaba ja teine orjanduslik Küsimused: 1. 19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne Töölised: näiteks tsartistid Inglismaal nõudsid paremaid töötingimusi, lühemat tööpäeva ja
praktilisi näpunäiteid · Pietistid nägid ühiskonna probleemide allikana puudulikku moraali, ratsionalistid aga sotsiaalset ebavõrdsust · Tuntumaid esindajaid: A. W. Hupel, J. G. Herder 2. Minek keisriusku ehk õigeusku. Peale Põhjasõda tabas Eesti ja Liivimaad nälg ning viljakus. Talupoegade kõrvu kostus kuuldus, et Venemaal lubatakse kõikidele soovijatele maad,kuid väikese nipiga mida talupojad siis ei teadnud. Nimelt pidid talupojad siis pöörduma õigeusku. Selle peale siirdusidki talupojad Riiga, et lasta ennast ümberasujate nimekirja panna. Kui talupojad said teada, et nad ei saagi maad ja soovisid luteri usku tagasi pöörduda siis neile seda ei võimaldatud. Tsaari valitsus nägi õigeusu levitamises vahendit venestamiseks ja Balti erikorra nõrgestamiseks. 3. Katariina II asehalduskord. Katariina II le baltisakslaste liiga suured õigused (Balti erikorra püsimine) ei meeldinud
Nende hoole all olid ka templid. Templite kasutuses olid suured maavaldused, mille harimist ja korrashoidmist juhtisid preestrid. Preestrid jälgisid tähtedeseisu, et Niiluse üleujutamist ette ennustada. Kirjaoskuse edasi arenemine ja säilimine oli ka preestrite ülesanne. Asevalitsejad, kõrgemad ametnikud ja tähtsaimad preestrid olid rikkad inimesed, ehk suurnikud. Kui preester suri, määras vaarao preestri poja tema asemele. Koos ametiga pärandati edasi ka varandus. 6. TALUPOJAD, KÄSITÖÖLISED JA ORJAD Egiptlased olid enamuses talupojad, kes elasid Niiluse oru kallastel, ega tohtinud ilma ametniku loata oma elukohta muuta. Talupoja käsutuse oli väike maalapp, kus ta haris põldu kõpla või puust adraga, mille ette rakendati härjad. Peale härgade kasvatati ka lambaid ja sigu. Peamine teravili oli oder. Seemned tallati maa sisse, ajades loomakari põllu peale. Pool saaki tuli anda pärast lõikust andamiks, seda kontrollisid kirjutajad.
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
KODUNE TÖÖ2 1. Loe läbi järgnev katkend ajalooallikast ja vasta küsimustele.(6p) 2.juunil kell 8 hommikul oli hulgaliselt näha talupoegi, kes lähenesid Mahtra mõisale kahelt poolt. Saanud allohvitserilt sellest teada, käskis kapten soldateil kohe mõisa ette rivistuda, mis täideti viivitamatult. Seejärel käskis ta püssid laadida. Vahepeal kogunesid talupojad laulu ja kisaga, olles enamasti väga joobnud, ning relvastatud teivaste ja kaigastega tiheda rahvamurruna õue viiva kahe vastaspoolse värava juurde./.../ Siis piiras rahvahulk rühma ümber ja püüdis soldateilt püsse ära võtta, ohvitsere kinni võtta ja neilt mõõku ära rebida, mis kapten Bogutski mõõgaga tõepoolest korda läks. Oli ilmne, et rahval oli eestvedaja Peeter Olanderi näol, kes oli pärit Kaiu mõisast. Ta rääkis teiste eest ja oli relvastatud jahipüssiga./..
Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks oli kohalikust aadlike omavalitsusest asekuberner 3. Browne'i kaitseseadused 1765. aastal kehtestati Brownw'i positiivsed määrused e. kaitseseadused talurahva olukorra parandamiseks. Talupojad said õiguse vallasvarale Mõisakoormised määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta Talupoegade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need
Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Teenijad.
Paljud keskaegsed linnad tekkisid jõesuudmete juurde, kus oli rohkesti kaubateid ning nende sõlmepunkte. Veel tekkisid linnad põllumaade, sadamate ning kirikute ja võimukandjate residentside juurde. Linna kujunemisloo juurde käis kindlasti peale kaubanduse, käsitöö ning soodsa asukoha ka turvalisus. Osasi linnasi ümbritses müür see pani inimesed tundma turvaliselt. Linnad said toidetud tänu talupoegadele. Talupojad küll enamasti linnas ei elanud, kuid see-eest ostsid kaupmehed talupoegadelt toitu ning nii sai linnarahvas toidetud. Linnas elasid kodanikud, kuid ka mittekodanikud. Nimelt, ei saanud kõik inimesed olla kodanikud. Kodanikutiitel kuulus vaid nendele, kellel oli linnas kinnisvara, või kes oli sündinud kristlikku perre. Ülejäänud inimesed olid mittekodanikud. Kodanikuks sai ka siis, kui oldi pärit seaduslikust
Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid)
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa
Kas halb või hea rootsi aeg? Rootsi aeg kestis oma 100 aastat, mis tõi minu arvates eestlastele kaasa palju muudatusi. Tähtsaim neist oli kohtusüsteemi ümberkorraldamine ja uue haldusjaotuse väljakujunemine. ,,Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega. Minu arvates olid need Rootsi aja halvad pooled: talupojad olid seotud endist viisi oma maa külge kui nad põgenesid võisid mõisnikud neid tagasi nõuda. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Nad pidid andma veel ka mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Halb oli ka see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seemet natuke omatarbeks oli hästi
suguseid igusi, mis olid Rootsi talurahval, kes olid vabad. Kuivrd kuiningad ka pdsid, oma tahtmist nad ei saanud. Sellepeale kogunesid aadlikud kohe rtelkondadesse, sest oma igusi tuli ju kaitsta. Ning kik koos ol- les on vim ja jud tugevam. Kuningad arvasid, et nad ei suudagi aadlike igusi piirata, kuni ilmus Karl IX, kes li korra majja. Samuti toimus tema valitsemis ajal reduktsioon. Misnikud pidid pool oma sissetulekust rendina riigile maksma. Nd visid talupojad rmustada. Talupoegade koormised seati vastavusse talu majandusliku seisuga. Kik see mr- giti vakuraamatusse. Samuti visid talupojad Rootsi kohtu poole prduda.Kuid talupojad olid ikkagi sunnismaised. Ning philine hea Eesti vili veeti riigist vlja ja oli pikk perjood kus inimesed kannatasid nljahdas. Kuigi talupojad said hariduse, ei olnud haridus eestikeeles. Samuti levitati ka luteriusku, Tnu sellele tekkisid niaprotsessid ja piiratud sidemed teiste Euroopa riikkondadega, selletttu
Põllud kasvatati söödis (vilja ei kasvatatud) Koduloomi ei olnud Mõisad nägid välja nagu rehielamud Siiski taastus maa sellest kiiresti, kuna sõjale järgnes pikem rahuaeg 18.sajandi lõpuks ületas Eesti elanike arv juba 500 000 Mõisa- ja põllumajandus Põllumajanduse taastamine põhines viljakaubandusel Tollivaba kauplemisõigus soodustas vilja väljavedu Rootsi Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule sai viin Roseni deklaratsioon Talupojad, kes ei olnud rahul oma elamistingimustega, pöördusid toestuse saamiseks Peterburgi Kultuurimõjutused Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis töös Usuelu, piibel
kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi Katariina II Balti poliitika: eesmärk, muudatused. Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist
talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest olid saanud Rootsi riigi talupojad ning Rootsis olid talupojad isiklikult vabad, siin aga pärisorjuses. Juba 1601. aastal pakkus oma kava välja Rootsi valitseja hertsog Karl. Ta võrdles Eesti talupoegi Rootsi omadega
Keskaja Kaubandus Linnade kujunedes Euroopas naturaalmajandus taandus ning üha enam hakkas edenema kaubandus. Käsitöölised müüsid linnades oma tooteid. Ümbruskonna talupojad tulid aga linna turule, et müüa põllumajandussaadusi ja osta vajalikke tarbeesemeid. Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel
majandamine ei ole konkurentsivõimeline ning vana süsteemi püsimine võib kaasa tuua täieliku laostumise. Sellepärast nõustusid mõisnikud talupoegadele suuremaid vabadusi andma. Talupoegadel olid veidi suuremad õigused ja see arvatavasti andis neile vapruse midagi öelda ja ette võtta. Nad ei tahtnud olla kellegi sõltuvuses, vaid elada omaette ja luua perekond oma talus. Päris vabadust pärisorjuse kaotamine muidugi ei andnud. See andis pigem tõuke talude pärisostmise poole. Talupojad said küll vabaks, aga kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talumehed rentima hakkama ning see tähendas tegelikult ju teotöö jätkumist. Arvan, et mõisnikud ei tahtnud väga hea meelega talupoegi vabaks lasta. Nad oleksid pidanud siis ise tööd hakkama tegema või kellelegi raha maksma, et töö ära tehtaks ja pere sööduks saaks. Arvan, et ka see, et talupojad talusid rentida said, oli maaelanikele suureks heameeleks. Kuigi talumehed said talusid päriseks osta alles 1856.
18.sajandil oli mõisnikel hea elu soodne viljaturg ning kõrge sissetulek, seega ei huvitunud keegi mõisamajanduse muutmisest. Sajandivahetusel aga olukord muutus, mõisnike sissetulek oli väiksem kui väljaminek, samuti viljahind maailmaturul langes. Mõisad sattusid võlgadesse, rajati uusi põllumaid tänu millele talurahva koormised suurenesid. Ainuke viis, kuidas elujärku mõisnike kui ka talurahva jaoks paremaks teha oli reformide korraldamine. Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui
Piibel, palve-ja lauluraamat. Maarahva kalender 1731. aastal. Willmanni rahvajutud said kuulsaks! 11) Kes oli Johann Wilhelm Krause? - Projekteeris Tartu Ülikooli hooneid, oli arhidekt, hiljem ka professor. Samuti ka kivisilla projekteerija. 12) Kes olid baltimaadevalgustajad ja nende eesrindlikud mõtted 13) Millalt anti välja seadus ,,Iggaüks'' ja selle sisu. Kodu-kari õigus - 1802 & 1804.aastal talurahvaseadused. Seaduse olilisim säte oli,et talupojad võisid oma talusid pärandada lastele. Kodu-kari õigus lubas mõisnikul talupoega tema enda kodus karistada, max 30 hoopi 14) Kes olid nekrutid ja nende teenistus, külakorda käima - Nekrutid olid vene sõjaväes ~25 aastat teeninud inimesed, neil polnud peale sõjaväge kuskile minna ja seega pidi küla neid ülal pidama. Iga aasta kolis uue inimese juurde. 15) Millal ja milliste tingimustega vabastati eesti talupojad pärisorjusest
talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816. aasta seadus oli tähtis samm, kuid palju enam viis edasi 1849 aastal vastuvõetud seadus, millega said talupojad õiguse osta maad. Selle seadusega võisid talupojad saada rentnikust peremeheks. Üle eesti ja ka Liivimaal tekkis taluperemeeste kiht, kes oma talu arendamise kõrval ka huvitusid oma piirkonna arengust. Kui 1849. aasta seadus tõi endaga kaasa taluperemeeste kihi, kes huvitusid oma piirkonna arengust, siis 1866
millised piirangud kehtestatake mõisnikule seoses talupoegade maksude ja koormistega? mõisnik ei tohi makse ja koormisi tõsta, kui peremees maksab ausalt kõik ära 19. sajandi alguse reformid Eeldused Valgustusideed valgustussajand seab esiplaanile peale mõistus pärasuse, teaduse ja hariudse vanade ja väljakujunenud sidemete ümbervaatamise (talupoja sõltuvus mõisnikust) lühhike öppetus anti välja selleks, et talupojad vaimupimedusest välja kangutada - ei maksa end pidevalt täis juua, ebausk ei ole hea jne majanduslik paigalseis tekitab seisakut et mõttetu on vaeva näha mõisa köis ei lohise talupoegade käärimine tähistatakse erinevaid rahutusi talupoegade seas, mida oli sõjaväega vaja maha suruda, et talupoegi taas tööle sundida kui need pidevalt kordusid, hakati nende olukorda üle vaatama
Talupoeg ei tohtinud oma maatükilt minema minna. Mõisnik võis talupoegi koos maaga müija. Talupoega ei tohtinud kunagi oma maast eraldada. Mikk 9 Mõisa kohustused Talupojad pidid maksma feodaalile ja mõisnikule koormisi. Talupojad pidid käima mõisa juures tööd tegemas ehk teotööd. Talupojad pidid tegema igat tööd, mida mõisnikud või feodaalid tahtsid. Kui talupojad teotööd tegema ei tulnud või keeldusid millegi tegemisest said nad karistada Mikk 10 Mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristofer Talupoegade riietus
eesti rahva ajaloos? 19. sajandil muutus talupoegade juriidiline seisund. 1816 võeti vastu seadus, millegi kaotati pärisorjus Eestimaal, sama seadus hakkas 1819 kehtima ka Liivimaal. Talupoegadest sai vaba talupoja seisus, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud tegeleda muuga, kui ainult põlluharimisega. Isegi talupoegade liikumisvabadus oli piiratud. Talupoegade ost ja müük keelati nüüd lõplikult. Siiski jäid talupojad mõisnikest sõltuvaks, sest nad vabastati küll pärisorjusest, kuid ilma maata. Kuna raha neil ei olnud, et osta omale talu, siis hakkasid nad mõisnikelt talu rentima. Kasvas talupoegade rahulolematus maa rentimise üle. 1849. aastal tuligi uus seadus, millega talumaad ei tohtinud mõisnik mõisamaaks muuta, rentida ja müüa võis. Talumaade piirid pandi kindlalt paika. 1849. aastal vastuvõetud seaduse abil oli nüüd võimalik raharent. Kuna
Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal. Pärisorjuse kaotamine tähendas, et talupoegadest sai vaba talupoja seisus ning talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult.Talupojad ei võinud elukutsed vahetada, nende elukutseks jäi põlluharimine ning neil oli liikumisevabadus piiratud. Talupojad olid alguses ilma maata, nad pidid mõisnikelt seda esialgu rentima. 1849.a. Kehtestati Liivimaal uus talurahvaseadus, mis andis mõisnikul võimaluse talupojale maad rentida ja müüa. Uus seadus soodustas üleminekud raharendile. Eestimaal võeti see kasutusele 1856.a. Ja Saaremaal 1865.a. Järelikult talupojad olid juba seere võimaluse saanud algatada oma täiuslik elu,mis iga aastaga aina paremaks läks. 19
Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nad võisid näiteks kogudamakse ja mõista kohut. Nii sai vasallidest ka kohalik asevalitseja. Kuningate suutlikkust vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Naturaalmajanduse ja feodaalsuhete arenguga käsikäes kujunes talupoegade sõltuvuse suurmaavaldajatest. Kreeka ja Rooma hiigelaegadel olid talupojad olid olnud talupojad isiklikult vabad väike-ettevõtjad ja raskemad ning ebameeldivad tööd olid orjade teha. Varakeskaja jooksul sulasid aga orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Kui algas maade läänistamine, kuulusid läänistatud maade juurde kindlasti ka neid harivad talupojad. Nende tööst sõltus läänimehe sissetulek ja seega tema suutlikkus tarviklikku relvastatust ja kaaskonda hankida. Feodaalkorra kujunemise paratamatu eeldus oli sõltuva talupoegkonna tekkimine
Arutlus Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnades olid asjad suhteliselt hästi korraldatud. Oli paigas transport, hooned ja ka haigete eest hoolitseti. Eestlastel oli linnades ülekaal, kuigi neid nimetati mittesakslasteks. Katk hävitas enamik linna inimesi, aga selle korvasid mõisnike juurest ära põgenenud talupojad. Raad kaitses vastavalt linnaõigusele igat linna elanikku, kui inimene oli linnas viibinud ühe aasta ja ühe päeva. Kui talupoeg oli sellega hakkama saanud, oli ta linnakodanik. Linnakodanikuks võis olla iga vaba inimene, kes täitis linna poolt esitatud nõudmisi ja maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses
vasallile. Vasalliteedisuhted vasalli ja senjöör suhted. Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise
viljamüüki euroopa poole kehtestavad vene riigi poolt kehtestatud eksporditingimused viina põletamise ülejäägiga nuumati lihakarja lihakarja kasvatati peamiselt põhja eestis, kuna sealt oli lühem maa loomi peterburi toimetada vene riik vajas piiritust sõjaväe jaoks, sest sõduritele joodeti alkoholi see oli selleks, et sõdur oleks julge ja hurraaga läheks sõdima mõisad pidasid kõrtse kõrtside klientideks olid eelkõige talupojad mõisad teenisid talupoegade arvelt kolme-neljakordset kasu talupojad valmistasid toodangu ja hiljem ostsid seda mõisnikelt talupoegadel probleemid liigse joomisega keeld anda külvi ajal vilja vastu vilja vastu viina mõisad eesti aladel nii uhked, sest kõik tegevused tõid kasumit, eriti talupojad raadi mõisa rajajad olid samuti piirituse müügiga rikkaks saanud eesti mõis 18.saj lõpul (pilt) nekrutikohustus
kujunes välja 11.sajandiks. Alguse sai Frangi riigis, aga lõpuks kandus edasi ka mujale Euroopasse. Feodaalkorra peamisteks osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. See kord kestis väga kaua Miks kujunes üldse välja feodaalkord ? See sai alguse siis, kui Frangi riik lagunes Lääne-, lõuna- ja Ida-Frangi riigiks. Frangi riikide valitsejatel oli vaja uut sõjaväeorganisatsiooni, eriti tugevat ratsaväge, mille varustus oli aga kallis ning talupojad ei olnud võimelised seda ise muretsema ega saanud eriti väeteenistuses käia, kuna talupoegadel polnud aega sõjaliseks ettevalmistuseks. Frangi valitsejad hakkasid maid jagama koos seal elavate talupoegadega. Maatüki saaja pidi endale soetama raskeratsaväelase varustuse sissetuleku eest. Maatüki andjat nimetati senjööriks ning saajat vasalliks. Feodaalkorra teiseks peamiseks põhjuseks oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Kujunes välja 3 seisust : vaimulikud, sõjamehed ehk
1561. aastal alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist, kogu Põhja-Eesti, peale Põhjasõda Hiiumaa. 1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli. + Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale
pojale, siis hiljem said pärimisõiguse ka tütred. Selle tagajäred olid: o eelduse vasallidest moodustava aadli tekkeks o kuningate maavalduste (domeenide) järkjärguline kahanemine, see tähendab seda, et mida rohkem nad maad jagasid ,seda vähem neile endile jäi. Vasallsuhete loomine toimud investituuri kaudu. Selle käigus pidid vasall vanduma senjöörile oma ustavust, mille eest vastutasuks andis senjöör talle lääni. Enamiku rahvast moodustasid talupojad. Nad erinesid oma suhtest isandaga vasallidest sellega ,et talupoja polnud vabad, vaid sõltusid oma isandast. Sellel perioodil muutusid vabad talupojad orjadega ühevääriliseks ning kujunes välja põhiliselt kaks majandussüsteemi : o Rendihärrus, mis tähendas ,et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. o Mõishärrus ehk , mille korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi ning suurem osa jäi mõisamaaks.
"Vana hea Rootsi aeg" Rootsi aeg oli Eesti ühiskonnale vastuoluline aeg. Nii enne, kui ka pärast rootsi aega peeti veriseid sõdasid, ning olid näljahädad ja pärisorjus. Kuid ei saa ka väita, et rootsi ajal selliseid asju ei eksisteerinud. Tõsi toimus reduktsioon, kuid see ei toimunud igal pool üle Eesti. Säilis talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus võttis maad Põhja-Eestis. Samas ei saa ka väita, et talupojad päris ilma õigusteta oleks jäetud. Talupoegadel oli õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kuigi neile sageli õigust ei antud. Ka suure osa oma viljasaagist pidid talupojad ära andma riigile ja mõisnikele. Maksu taheti ka ikalduse ajal ja seega oli talupoegade seisukord sageli üsna täbar. Rootsi aeg tõi endaga ka nii mõndagi head. Inimesi õpetati lugema ja kirjutama. Ühtlustati Eesti keele grammatikareeglid, mis omakorda tõid lihtsust juurde kirjakeele õppimisele
..". Tähtsaim säte oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. 1804 alustati Liivimaal ka koormiste normeerimist. Keelati talupoegade müümine, piirati mõisnike kodukariõigust, taluperemehed vabastati selle alt sootuks. Vallakohtute moodustamine. Tagajärjed: Kuid keegi polnud nende seadustega rahul, tekkisid talurahvarahutused. 1816/1819 vabastati talupojad pärisorjusest. 1) Isiklik vabadus talupoegadel, kuid vabastati ilma maata, see jäi endiselt mõisniku omandiks. 2) Perekonnanimed. Tagajärjed 3) Pärisorjus asendati teoorjusega 4) Majanduslikult halvemas seisus 5) Vabadusega oli vähe teha 1849/1856 1) Taluinimesed vabanesid mõisatööst ja said pühenduda oma talumajapidamise arendamisele. 2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia
Maaisand- maa, mis kuulus isandale ning mida harisid talupojad Domeen- maaisanda valdus Lään- kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. Ametkond- läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks jagasid maaisandad need suurteks halduspiirkondadeks. Rüütelkond- moodustasid vasallide oma huvide kaitseks Maavabad- olid vabad igasugustest talupoeglikest koormistest, kohustudes kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena.
1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni. Roseni deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. Roseni deklaratsioon ei saa siiski sõna-sõnalt võtta. Päris õigusetu ei olnud talupoegade olukord isegi mitte Otto Fabian Von Roseni ajal. Näiteks möönab see sama deklaratsioongi, et koormiste tasumisest ülejääv vili loetakse talupoegade isiklikuks omandiks, mida nad võivad vabalt müüa. Pigem kirjeldab Roseni deklaratsioon Balti aadlike arusaama ideaalsest elukorraldusest:
· Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud. Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele. 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine. Pearahamaksukehtestamine tekitas arusaamatusi. Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss. 4. Talurahva seadused Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis
Ta võis neilt ise makse koguda ja nende üle kohut mõista. Kuigi see maatükk ei olnud täielikult nende oma, pärandus see aja jooksul ikkagi isalt pojale. Selline feodaalkorraldus nõrgestas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Tänu sellele, et vasall sai oma maad veel tükkideks jaotada, tulid paljud talupojad neid rentima. Nende peamiseks põhjuseks oli kaitse välisvaenlaste eest. Mitmel juhul pidid talupojad oma maatüki ära andma, kuigi see oli varem nende omand. Talupoeg pidi läänimehele osa oma saagist andma. Selle abil sai läänimees lubada omale sõjavarustust. Talupoegade tööta poleks olnud maal väärtust ja läänimees ei oleks saanud sealt nii suurt kasu. Talupoegade lahkumise ärahoidmiseks hakati neid muutma sunnismaiseteks. See tähendab, et talupojad ei tohtinud lahkuda selle maa pealt ja pidid seal terve elu töötama. See kaotas erinevused talupoja ja orja vahel
talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused. Jutlustega arenes ka eesti keel ning tuli juurde palju uusi sõnu Piiblist, mis oli tõlgitud juba varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684. aastal avati Tartu lähedal Piiskopimõisas nn Forseliuse seminar, kus hakati ettevalmistama eesti keelseid köstreid- koolmeistreid. Seminaris sai õpetust umbes 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas umbes 50. See osutus küllaldaseks, et külvata kirjaoskus pöördumatult eesti rahva hulka. Kirjakeele arengule pani aluse Harnungi grammatika 1693. aastast, mis tunnustas eesti keele tegelikku vormiõpetust
1802.a kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud ralurahvaregulatiivi. · See tunnistas talupoegade õigust vallasvarale · Keelustas koormiste tõstmise · Sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning et ta võib selle oma lastele pärandada · Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki 1804.a kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. · See seadus jättis talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid talupoegade müük, kinkimine ja pantimine maast lahus keelustati · Talupojad said omandiõiguse vallasvarale, nad võisid maad osta ning talu järglastele pärandada · Koormised tuli viia vastavusse maa suuruse ja väärtusega, selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati ning koormised pandi kirja vakuraamatutesse 1804.a võeti vastu ka Eesti talurahvaseadus, mis oli mitmes punktis talupoegadele ebasoodsam: see ei näinud
● Toimus maade hindamine ja ● Koormised fikseeriti mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks
läänimees on kohustatud teenima maa-andja sõjaväes. · vasall feodaalid, kes said maahärralt maad e. lääni ja kohustusid vastutasuks maa-andjat teenima, andsid vasallivande (e.investituuri) · senjöör valitseja / maahärra, kes jagas oma vasallidele maad · feodalism ü/k-korraldus, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda maad harivad feodaalidest sõltuvad talupojad · feodaalne ka läänipüramiid, s.o. feodaalide reastamine tähtsuse järgi hierarhia võimupüramiidi, mille ülemisel astmel on valitseja ja alumisel astmel on rüütlid (väikevasallid · valitseja = kõrgeim feodaal, kellele kuulus nominaalselt kogu riigi maa süserään · suur-feodaalid - hertsogid (endiste hõimupealike järeltulijad) - krahvid (kuninga piirkondlikud asevalitsejad)
· Hakati kasutama härgasid (suurenes saagikus) ning viinapõletust (suurenes tulu) · Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakasutus- ja maksustusühikuks oli ikka adramaa, kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu · üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde (teorent valdavas osas) 2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme) · Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid · keelati talupoegade avalik müük · piirati kodukari ülemmäära 3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli
Muust talurahvast soodsamas olukorras olid nn vabad, kes jagatakse omakorda maavabadeks ja vabatalupoegadeks. Maavabad olid tõenäoliselt ülikute pojad kes olid vabastatud talupoeglikest koormistest, kuid kes selle eest pidid teenima sõjakohustust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud ehk maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja
Kõiki teod olid, kas jumala meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud, või paganlikud ehk kiriku vastased. Inimesed, kes olid teisiti mõltejadneid kutsuti ketseriteks, tänapäeval dissidentideks. Ning nad tavaliselt hukati. Hukkamis viis oli tuleriidal põletamine. Sellest järeldub, et keskaja inimene oli kiriku suur austaja. Keskajal jagunes ühiskond kolmeks: Vaimulikud pidid kõikide eest palvetama, feodaalide ülesanne oli kõiki kaitsta ja talupojad pidid kõiki ülal pidama. Keskajal valitses Lääne-Euroopas naturaalmajandus. Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega. Talupojad pidid kandma koormisi. Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent. Talupojad elasid väikestes külades, kus majad paiknesid tihedalt koos. Majad olid üheruumilised, muldpõranda ning õlgkatusega. Põlluharimisel olid levinud aletegemine ja kaheviljasüsteem.
piisavalt kaitset suutsid pakkuda. Keskajal olid kõige suuremad linnad Veneetsia, Pariis ja Firenze. Erinevus linna ja maa vahel polnud kuigi drastiline. Kuid siiski olid linnal mõningad eelised ning seetõttu sooviti just seal elada. Linnas oli turvalisem. Samuti oli seal võimalik saada hea haridus. Söök linnas polnud maa omast palju erinev, ent siiski oli see mingil määral rikkalikum. Mõlemas kohas oli inimestel võimalik rikastuda. Talupojad, müües oma toodangut linnaturul ning linnakodanikud linnas tööd tehes. Kuid linnas oli talupoegadel raske hakkama saada, sest neisse suhtuti pigem põlguse ja üleolekuga, kui heatahtlikult. Au sees olid siiski need, kellel oli rohkem raha või kes olid pärit heast perekonnast. Maal olid peaaegu kõik talupojad võrdsed. Maal elades pidi talupoeg kandma mitmeid erinevaid koormisi, sest maa kuulus enamasti isandale. Selle
Lincoln kehtestas kodusõja ajal ja see seisnes selles, et endised orjad said sõjaliste teenete eest tasuta maad. Venemaa 1855 aastal sai Venemaa impeeriumi keisriks Aleksander II, kes valitses kuni 1881. aastani. Ta kehtestas reformid, et päästa riik süvenevast kriisist. Pärisorjuse kaotamine Eestis ja Venemaal Millal? Valitseja? Eestis 1816 & 1819 Eestis Aleksander I Venemaal 1861 Venemaal Aleksander II Positiivsed tulemused? Mõlemad Talupojad ei kuulunud enam mõisnikele, nad vabanesdi sunnismaisusest ning neile anti perekonna nimed. Negatiivsed tulemused? Mõlemad Maa jäi kuuluma aadlikele, mida talupojad pidid rentima Suurte reformide peamised tulemused. Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine Majanduses majandus elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks
1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile. Brömsebro rahuga (1645) sai Rootsi ka Saaremaa. Viimase alana sai Rootsi 1660. aastal Oliva rahuga Ruhnu saare. TALUPOEGADE OLUKORD + Reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Koormised olid määratud vakuraamatuga. - Reduktsioon ei toimunud igal pool. Säilis talupoegade sunnismaisus, 1645. aastal fikseeriti pärisorjus Põhja-Eestis. Oli mõisnikke, kellelt mõisaid ei võetud - polnud piiranguid, mida ja kui palju võib talupoegadelt nõuda. Ei peetud kinni vakuraamatusse kirjutatud kohustustest, neid tõlgendati nii, kuidas mõisnikule kasulik oli.
Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Sellega oli loodud õiglane kord ja talupoegasid karistati õiglaselt kohtusüsteemi poolt mitte kellegi teise. Rootsi ajal muutus suuresti ka talupoegade olukord. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alsutas ta reduktsiooni ehk mõisate riigistamine. See vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Karl XI tegi Liivimaa maapäeadel ettepaneku kaotada ka rüütlimõisade talupojad pärisorjusest, kuid see see lükati üksmeelselt tagasi. Kasutusele võeti ka vakuraamat, kus oli kirja pandud talurahva koormised ning see oli talurahva seisukohalt oluline. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust.
Mõõgavendade ordu Saksa ordu Liivimaa haru 1238- Stensby leping Eestimaa hertsogkond (Põhja- Eesti) Läänimehed- rüütlid, kes linnuses elasid ja kaitsesid Viljakümnis- protsentuaalne andam; Hinnus- kindlas suurusega andam 1343- Jüriöö ülestõus. Taani kuningas tahtis oma Eesti osa Saksa ordule maha müüa, kuid tekkisid Taani vasallidega arusaamatused. Eestlaste 4 kuningat, Tallinna piiramine, abi palumine, Haapsalu piiramine, Paide linnuses kuningate tapmine, juulis oli Pöide linnuse piiramine. Saksa ordu sai Põhja-Eesti. Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoo...
Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
