Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste.
Religioon, kirik, haridus Riin Kilvet, Kaisa Hänni, Meelika Toom, Alice Zyryanova, Ekke Hollak, Richard Heering. Gustav Adolf II ja Rootsi kuningriik 17. sajandil Religiooni ja kiriku tähtsus Rootsi Kuningriik 17. sajandil, kuningas ja usk Pastorid ja nende ülesanded Pastori elu Talupoeg ja Jumal Kirikuelu korraldamine Eestis Kehv Liivimaa 1686 Kirikuraamatud Vennastekogudused 1730 Hernhuutlased 1743 Saaremaa Miks hernhuutlus oli hea? Rahvaharidus Ei osatud lugeda ja kirjutada 17. sajandi teine pool - 1684 Forselius Põhjasõda 550 talurahvakooli Lugemine Ülikooliharidus Liivimaal puudus keskajal ülikool. Tartus katolik gümnaasium, tegevus lõppes. Riik vajas riigiametnikke, pastoreid, juriste ja arste.
tekkisid rahutused, talupojad 1805 Eestimaa kubermang vahetus keelustati (maast ei soovisid ikka vaba maad saanud lahutada), kodukari õigus parandati, vallakohus Talupoeg sai pärisorjusest Talupoeg ei saanud jätkuvalt vabaks, isiklik vabadus, maad, pidi renti maksma, 1819 Liivimaa kubermang LIIKUMISVABADUS oli piiratud, pettumus oli nii suur, et 1816 Eestimaa kubermang ei võinud minna linna ega teise väljaastumisigi ei toimunud, kubermangu, mõisnikud said said perekonna nime, prii
maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik. Teemad: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, tervishoid, majapidamise õp, tugevad sentimentaalsed mõjud. Allutamise funktsioon, võimu- kõne. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822, 22+3 luuletust
Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnlase kohustused:vahiteenistus,sõjaline kaitse, Maksude maksmine.Linnalase privileeg: käsitöö ja Kaubandus,linna kohus,vaba voli linna metsale Raevõim-rahaga tegelemine,kohtuvõm,sekkuse Elanike ellu,riided
' · 1809-blokeerisid inglased rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku. · 1812-Napoleoni väed Kuramaale. · Nekrutid-võeti sõjaväeteenistusse. · 1807-talupoegadest maakaitsevägi ehk maamiilits · Sõja aegadel süvenes majanduslik surutis. Talurahva vabastamine pärisorjusest: · Eeskujuks 1807.aastal agraarreform Preisimaal. · 1816-Pärisorjusest vabaks Eestimaa. · 1819-Pärisorjusest vabaks Liivimaa. · Maa mõisniku ainuomandiks, seda sai talupoeg rentida ja pidi täitma rendilepingut. · Esialgu ei toonud pärisorjusest lahti saamine muudatusi. · Perekonnanimede panek, eestindati need 1930-te teisel poolel. Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist: · Põhisissetulek jätkuvalt teraviljaksavatusest. · Hoogne mõisastamine, kuna taheti suuremat sissetulekut. · Uued sissetulekuallikad:peenvillalammaste kasvatus, piimakarja arendamine, kartul.
KOMMUNISTLIK VENEMAA 1.Veebruarirevulatsioon 1917 -Vim lheb ajutise valitsuse ktte(Nrk intikatsioon) 2.Okt. revulatsioon 1917 -Kasutades ra ajutise valitsuse juetust haarasid enamlased oktoobris vimu enda ktte -1918 suveks oli enamlaste poolt kehtestatud Venemaal he parteissteem 3.Kodusda 1918-1920/1922 -Enamlaste vimuga ei olnud rahul teised poliitilsed jud -Punased,valged -valged Inglismaa,Prantsusmaa,Saksamaa -hukkus 13milj. inimest 4.NSVL moodustamine -1922 aastal moodustati nukogude sotsialistlik vabariiklik liit 5.Maailma revulatsiooni hutamine -Kommunistlik Internatsionaal e.Komintern see organisatsioon pdis kommunistliku revulatsiooni hutada ka teistes riikides (Eesti,Saksamaa,Bulgaaria.Poola) -Ebannestus 1920-tel aastatel 6.Majandus 1)Sjakomunism(kodusja ajal) -kehtestati t kohustus -ettevted riigistati -toiduaineid ja tstuskaupu jagati normi jrgi -t eest maksti altuuras 2)NEP(al 1921) -kaotati toiduaine andmine riigile -talupo...
Kirjanduses oli teravmeelne, äge. 10.L.Koidula(kes oli? Mis tegi?) Luuletaja, kirjutas ka näideneid ja õpetlikke kuulujutte, suri rinnavähki 11.J.V.Jannsen(kes oli?mis tegi?) Oli kirjanik,andis välja ajalehte ,,Perno Postimees", eesti hümni sõnade autor 12.Veske teosed? ,,Kodumaa" ,,Ilus oled isamaa" ,,Kosutalu teretus" ,,Dr Veske laulud" 13.F. Kuhlbarsi teosed? ,,Laulu-Lõng" ,,Eestimaa, mu isamaa" ,,Vanemuine" 14.Kes oli A.Reinvald? Loomult ja vaimult talupoeg. Tunnustatud luuletaja 15.E.Bornhöe looming Looming oli seikluslik ja humoristlik
eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku lemmikvärvideks tunduvad olevat tumesinine ja päikesekollane, lemmiktehnikaks aga pastell (eeskujuks A.Laikmaa).Ei surma ega armastust pole eesti kunstis keegi ennem Kallist nii avameelselt ja otseselt kujutanud. Samuti ühendas kunstnik oma loomingus nii armastust kui surma kui ka armastust ja päikest. Ta armastusteemalistes maalides on kirge ja igatsuslikkust. O.Kallis esines mitmetel näitustel. Lisaks tegi mööbli kavandeid, raamatugraafikat jne.
Talupojad saavad omanliku kaitse – sest mõisnikul on huvi talupoja vastu. Kuid riiglik õiguslik kaitse tegelikult talupojal puudub. Mõisnikud olid valitsejad, sest keiser on kaugel. Kui oli hea mõisnik, siis oli hea talupoja põli. Kui ei siis vastupid. Roseni deklaratsioon - aadelkonna peamees, pidi vene keiserkonnale selgitama, milline on talupoja tegelik seisukord. Sellest paberist pärineb mõiste õigusetu pärisori – kogu sabade ja sarvedega kuulub talupoeg mõisnikule, kõike otsustavad aadlikud, talupoeg ei saa ise endale midagi koguda (ei olnud vallasvara õigust). See mõiste on vastuoluline, sest pärisorjal olid omad õigused. Mõisnikud tegelikult eriasid neid õigusi. Ebastabiilne maksusüsteem – venelased ei suutnud stabiilset maksusüsteemi Balti riikides kehtestada. Mõisnikud ise ütlesid palju niiöelda keisririik tahab, aga sellega oli see oht, et sageli mõisnik täitis ka oma kukrut selle kaudu
samasuguseks kuni asehalduskorra kehtestamiseni, mil keskvõim maksusüsteemi sekkus. Riigikassa suurendamiseks kasutati ka erakorralisi makse. Lisaks kahele eelpool mainitud teemale sisaldab monograafia teine osa veel pärisorjuse reguleerimist, kaubandust ja politseikoraldust. Eriti tugevalt tõusis esile pärisorjuse teema. Peale Põhjasõda oli siinse talupoja elu väga vilets. Otto Fabian Roseni seletuskirjast talupoegade olude kohta tuleb välja, et talupoeg oli pärisori ning mõisnik võis temaga oma suva järgi ümberkäia. Talupoeg ja tema varandus kuulusid mõisnikule ning koormised polnud seadusega piiratud. (Laur, M 2000, lk 146-147) See, 1739. aasta Roseni deklaratsioon, on Balti erikorra õigustus. Selle deklaratsiooni väljakäimise juured ulatuvad Virumaa möldri ja mõisniku vahelise konfliktini, mille käigus mölder andis asja kohtusse, kuid mis ei saanud Peterburis lahendust ning saadeti tagasi provintsi arutlusele
Keskaegsed elamumajad olid erinevad, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linnakodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või mahedakliimalistes Vahemeremaades. Tasandikul või mägedes. Kuna feodaali linnusest ja selle sisustusest oli juba juttu, siis vaadelgem keskaegse talupoja ja linlase elamut. Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suiots, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Umbes meetri kõrguselt olid seinad lausa pigitatud ning lõhnasid nii talvel kui suvel tugevalt suitsu järele. Suitsu juhtimiseks ülespoole hakati
Siiani teadaoleva laastavaima nälja ajal, aga ei tuldud siinsele rahvale vastu, vilja saadeti isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus olid inimesed samuti näljas. Vili aga tuli Eesti talurahvalt, kes pidid koormist maksma mõisale, kuigi selleks ajaks oli suurem osa Eesti mõisatest riigistatud. Mille tõttu alates 1680.aasta reduktsioonist märgiti talupoegade koormis vakuraamatusse. Ikkagi leidis mõisnik mõne mõjuva põhjuse või seaduse, miks talupoeg peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud. Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja talupoegade sõnaõigusele, vabastas talupojad pärisorjusest, lõppes Põhjasõja algusaastal 1700.
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd.
saaremaal > 1345 ülestõusu lõplik mahasurumine. Ülestõusu tagajärjed: eestlaste vägi purustatakse, hulk eestlasi tapetakse, alad laastatakse; taani kuningas müüb oma valdused 1346. A Saksa ordule; eestlaste olukord halveneb veelgi; talurahva jõukam ja aktiivsem osa ilmselt hukkunud; väikevasallide vaesumine; kas eestlaste 100-aastase vabadusvõitluse lõpp? 7. Selgita mõisted: teoorjus, loonusrent, kümnis, linnus (lk.67) – teoorjus – talupoeg pidi talumaa eest tasumiseks oma tööriistadega mõisas vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis 8. Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid lähemalt. (lk
vakuraamatutes.3 Järk-järgult suurendasid mõisnikud teokoormist ning see pani talupoegi paremat elu tahtma. See ajendas talupoegi oma elupaikadest põgenema ning 17. sajandil sekkus suureulatuslikku talupoegade põgenemisse mõisnike survel ka riigivõim. Kinnitati nn maapolitseikorraldus, mis sõnastas ametlikult konkreetsed abinõud põgenike tagasisaamiseks. Ajastu lõpuks muutus talurahvast enamik sunnismaiseks ja talupoeg sõltus oluliselt mõisnikust. Kujunenud suhet võib nimetada ka pärisorjuseks. Kui võrrelda seda olukorraga Rootsis, kus talupoeg oli vaba, siis oleks kindlasti saanud pärisorjust vältida ka Eestis. Kuigi Rootsi kuningad tegid katseid muuta meretagustel riigimaadel elavate talupoegade olukorda, oli see vastuseisus kohalikule aadlile ning olukord ei muutunud. Talurahvakoolide asutamine ja Eesti talupoja lugema õpetamine oli Rootsi riigil juba algselt kavas
lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõepäras ja mitte jagada õpetusi, kuidas välja juurida
*Talupojad- adratalupojad (harisid adramaad (1 adramaa 8-12 ha) 3-5 meest, 2-3 hobust, 1 talu, härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse
Ado Reinvald Ado Reinvald oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg- boheem, sündis 21.novembril 1847. aastal Viljandimaal talurentniku pojana. Tema hariduskäik oli lühike. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta. 14-aastaselt õppis ta ühe talve Soone külakoolis. Edaspidi täiendas ta end iseõppimise teel. Alates 1867. aastast oli Reinvald Ilissa talu peremees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. Kuid 1894. aastal läks talu pankrotti ja see müüdi oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas, Kulbilohu külas, kus tegeles peamiselt kalendrite koostamisega. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst. Reinvaldi luuleloomingu kandvaks hoovuseks on patriotism, paljud ta luuletustest on pühendatud ärkamisaja tegelastele. Kirgliku kirikuvastasena ülistas ta mõistust ja mõtiskles moraali üle. Reinvaldi värsilo...
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869.Koidula ja Jannseni eestvedamisel 4)Teater-1870.Koidula ´´Saarema onupoeg´´ 5. Teadlased ja kunst 1)E.Ahrens-Oli keeleteadlan...
Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja
kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada Mõisnik koormisi tõsta ei saa Karistuseks nüpeldati talupoega piitsa vm.ga 8. ,,vana hea Rootsi aeg" majanduslikus ja õiguslikus mõttes eestlastele Pärisorjadeks olid talupojad tehtud juba oruaja lõpul. Talupoegi hakati müüma, vahetama ja ostma. Mõisnike sissetulekud sõltusid eelkõige talupoegade arvust. Raskenema hakkas teokoorem. Mõisate arv kasvas, aga talupoeg oli ja jäi mõisniku omandiks. Mõisnikel oli kodukariõigus( võis talupoega peksta). Makse ja koormisi ei saanud mõisnik tõsta, aga kui ta seda tegi võis talupoeg ta kohtusse kaevata. 9. Kuidas mõjutas Eesti kultuurilugu Rootsi riigi usupoliitikat? Kirikud olid suhteliselt näruses seisundis. Rootsi-Poola sõda pühkis ära selle viimasegi, mis alles oli jäänud. Erandiks oli Tallinn, millest kujunes tugev luterlik keskus
tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla) ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades
Keskaegne linn Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindla käsitöötoote tegemisele. Käsitööliste valmistatud esemed olid vastupidavamad ja ilusamad kui lihtsa talupoja tehtud. Kaubavahetuse elavnedes kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed, kelle elatusalaks sai kaupade vahendamine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või
slaavi ja Aasia osa oli valdavalt kirjaoskamatu · Venemaad piinasid nii läänele kui ka idale omased sotsiaalsed haigused. Sarnasused läänega: kiire linnastumine ja tööstuse kasv põhjustasid suure inimeste juurdevoolu linnadesse, mille tõttu oli lihttöö väga madalalt tasustatav. Rikkamate ja vaesemate elanikkonnakihtide elatustaseme vahe oli väga suur. Sarnasused Idamaadega: maaelanikkonna traditsiooniline elulaad hakkas lagunema. Linna sattunud talupoeg puutus kokku tema jaoks täiesti uute normide ja moraaliväärtustega. Venemaal kuulus maa talupoegadele kogukonnaõiguse alusel, eraomanikud olid vaid mõisnikud. Talupoeg ei tundnud, et eraomandi põhimõtete vastu suunatud rünnakud riivaksid tema huve. Üleskutse ,,Ära võtta ja laiali jagada!" leidis talurahva hinges vastukaja · Venemaa revolutsioonilised erakonnad tegid panuse kõigile nendele talupoja mõistuse
Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. 2. Kes olid need Põhjasõjaga seotud isikud? Karl XII Rootsi kuningas Põhja sõja ajal. August II saksa kuurvürst. Peeter I vene tsaar. B. Seremetjev vene väejuht (ratsa) Stephan Raabe eesti talupoeg, kes juhtis ratsanikud venelaste selja taha. W.A. von Schlippenbachgarnisoni väejuht Käsu Hans Pühja köster " nutulaulu autor. 3. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi?
1816.aastal ja Liivimaal 1819.aastal, mil pärisorjus kaotati: Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata. Talupojad võisid omada kinnis- ja vallasvara, kuid võisid tegeleda vaid põlluharimisega. Tehingud talupoegadega keelustati. Talupojad pidid mõisnike käest maad rentima, mis tähendas teokohustuste säilimist. Normeeritud koormised asendati vabade rendilepingutega, mis tähendas seniste kaitseseaduste tühistamist. Talupoeg võis oma mõisniku juurest lahkuda, kuid ei võinud minna linna ega teise kubermangu. Talurahvas sai omavalitsuse valla tasandil. Valla kogukond moodustus iga mõisa talupoegadest. Valla ülesanneteks olid: 1. Vaestehoolekanne ja haridus. 2. Nõuda sisse võlguolevaid mõisakoormisi. 3. Ehitada teid. 4. Kogusid vilja magamisaita. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamise õigusel; b)
Rüütlid kirjutasid veel poeeme, oma südamedaamidest, mis tegid neist äärmiselt romantilised inimesed. Siit järeldub, et rüütlid olid ärimiselt tähtsad ka kirjanduslikul ala, nende kirjutatud poeemid on tänapäevalgi säilinud ja on tähtsaks kirjanduslikuks allikaks keskaja ellu. Keskaja inimestest moodustasid kõige suurema osa talupojad. Talupoegade suhe sarnanes vasallisuhtega, ainuke erinevuse oli see, et talupoeg ei olnud vaba, vaid sõltus oma isandast. Talupegade õiguslik ja sotsiaalne seisund oli siiski väga mitmekesiseks. Kujunes kaks majandussüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. Rendihärrustähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Alguses maksti natuuras( loomades, põllusaadustes) Lõpuks mindi üle raharendile. Mõisahärruse puhul kasutasid talupojad ainult väikest maalappi, mille eest toideti pere,
Grigori Jefimovits Rasputin Rasputini täpset sünniaega polnud kaua aega täpselt teada, kuna ta isegi esitas oma vanuse kohta vastukäivaid andmeid. Selleks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 10. jaanuaril 1869. Selle aasta kirikumeetrikat säilinud pole, kuid see on siiski kõige tõenäolisem Rasputini sünniaeg. Rasputini isa oli Jefim Jakovlevits Rasputin (18421916), ema aga Anna Vassiljevna. Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu seimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta
Prillupi traagika põhjusi Maailmas on palju väärtusi, kuid tihtilugu peetakse suurimaks väärtuseks raha. Selle nimel loobutakse isegi eneseväärikusest ja austusest kaasinimimeste vastu. Eduard Vilde teoses "Mäeküla piimamees" on peategelaseks Tõnu Prillup, vaene talupoeg, kes pole maha matnud võimalust kunagi rikkaks saada. See on tema elu suurimaks unistuseks ja kui tal avaneb võimalus unistus täide viia, siis ei kohku ta tagasi millegi ees. Ulrich von Kremer, kes on mõisnik, teeb Tõnule ettepaneku saada jõukale järjele piimamehe ametiga. Vastutasuks peab Prillup hakkama jagama oma naist Kremeriga. Tõnu suurim soov on täitumas ja naiivselt ning tagajärgedele mitte mõeldes on ta kohe nõus
mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) 13. George Browne kindralkuberneriks oleku ajal kaotati Balti ja teiste Venemaa kubermangude vahelised tollipiirid, reguleeris mõisnike kodukariõigust 14. Woldemar von Lauw Asutas Põltsamaale tööstusi(N: klaasikoja, vasetagumis, tärklise, nahaparkimis, portselani ja peeglimanufaktuuri) 15. Otto Fabian Rosen sõnastas talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokumendi. Rosen oli mõisnike poolt: talupoeg on pärisori, talupoega võib müüa, vahetada ja osta. 16. Anton Thor Helle saksa päritolu vaimulik, keele ja kirjamees, aitas kaasa eestikeelse piibli tõlkimisele. 17. August Wilhelm Hupel on Baltimaade teatmekirjanduse alusepanija ja koduuurimise algataja. 18. Kristjan Jaak Peterson Kirjanik ,pärit Viljandimaalt, nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. 19
Mõisa ja talu suhted eesti aladel ~1000 mõisat 18. saj lõpp 300 perekonda juhtisid kõike mõis mingis kohas olnud ammu, hooned väga uhked eramõisad, kroonumõisad pastoraadid eramõis kuulub mõisnikule igavesest ajast igaveseks kroonumõisa on riigi alluvuses olev mõisa pastoraad on kirikuõpetaja mõis, talupojad võisid ta heaks töötada 1721 restitutsioonikomisjonid vene võim annab valdused tagasi 1739 Roseni deklaratsioon üks talupoeg kaebas mõisahärra peale, väites, et tema õigusi on rikutud algatati uurimine talupoegade ja mõisnike suhetest ja õigustest eesti talupojad pärisorjad ilma õigusteta talupoeg koos varaga kuulub mõisnikule koormised ja ihunuhtlus vastavalt mõisniku tahtele vastupanu: pagemine talupojad põgenesid loodeti leida pääsu, kergemaid tingimusi 1765 Browne'i "positiivsed määrused"
toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning tegid endale väikse talu ääremaale teenijatüdruk-tegi talus lihtsamaid töid (oli teenija ) raha eest sulane- tegi raskemaid ja räprasemaid töid talus raha eest
Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida
heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused
Euroopa esimese kuldmündi olevat valmistanud tohutu rikas Lüüdia kuningas Kroisos 560.a eKr. Tänapäeval nimetatakse väga rikast inimest kröösuseks. Millised paigad olid pea igas kreeka linnas? 1. 2. 3. 4. Milose Venus · Kuulus Milose Venuse (pildil) ehk Milose Aphrodite marmorkuju pärineb 2. sajandist eKr ja selle leidis 1820. aastal Melose saarel oma aeda kaevates üks kreeka talupoeg. Aus mees andis kuju kohalikule vaimulikule. Sel ajal oli Melose saar Türgi võimu all. Kuuldes unikaalsest leiust, tahtis Prantsuse saadik Konstantinoopolis selle Prantsusmaale osta, kuid vaimulik keeldus. Kui sedöövrit laevale viidi, et toimetada see Türki, ründasid prantslased transportijaid ja röövisid kuju. Meie tänast aega on mõjutanud sellest ajast ... · Kreeka kirjandus · Rooma kirjandus · Kreeka filosoofid/
v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku vastu.Hakati arendama eesti keelt ,kirjastama emakeelseid raamatuid ja koguma rahvalaule ja luulet. Ilmus F.R. Kreutzwaldi rahvaluule ainestikul ja regivärsi vormis loodud eepos Kalevipoeg
Kas linnaõhk teeb vabaks? Linnades olid asjad suhteliselt hästi korraldatud. Oli paigas transport, hooned ja ka haigete eest hoolitseti. Eestlastel oli linnades ülekaal, kuigi neid nimetati mittesakslasteks. Katk hävitas enamik linna inimesi, aga selle korvasid mõisnike juurest ära põgenenud talupojad. Raad kaitses vastavalt linnaõigusele igat linna elanikku, kui inimene oli linnas viibinud ühe aasta ja ühe päeva. Kui talupoeg oli sellega hakkama saanud, oli ta linnakodanik. Linnakodanikuks võis olla iga vaba inimene, kes täitis linna poolt esitatud nõudmisi ja maksis linnale makse. Linnadel oli vaja tööjõudu ja uusi elanikke. Talupojad kippusid linna parema elujärje peale, vähe on neid kes tahavad elada teiste alluses ja nende seisund maal hakkas raskenema ning lähenema pärisorjusele. Usun, et enamik talupoegi tahtsid olla vabad mehed, aga selleks pidid nad olema suutelised end aasta ja üks päev varjama
Tegevuskoht: Hispaania, 17. Sajandi algus. Tegelased: · Don Giovanni, noor kergemeelne aadlimees bariton · Komtuur bass · Donna Anna, tema tütar sopran · Don Ottavio, donna Anna kihlatu tenor · Donna Elvira, don Giovanni endine armastus sopran · Leporello, don Giovanni teener bass · Masetto, talupoeg bass · Zerlina, tema pruut sopran · Talupojad, teenrid, vaimude hääled koor,ballet · Muusikud don Giovanni lossis orkestri liikmed Sündmustik: · Don Giovanni võrgutab ära donna Anna · Anna isa, komtuur, sureb oma tütre au kaitstes don Giovanni käe läbi · Don Giovanni aitab põgenema Leporello
Uus majanduspoliitika Kodusõja aastatel kõik talupojad pidid riigile andma vilja ülejäägid. Selleks loodi toitlusarmee. Sealt saadeti maapiirkondadesse relvastatud toitlussalgad. Enamik tööstusettevõtteid riigistati. Ühel ajal mõnedes linnades oli tasuta korterid, transport, teatrid ja muud. Sellist poliitikat on hakatud nimetama sõjakommunismiks. 1921 aastal alustati uut majanduspoliitikat (vene keelest – NEP) Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus. Maksu tasumisel võis talupoeg oma vilja ülejäägid turule viia. Stalini võimuletulek NSV Liidu esimese kümne aasta valitseja oli Vladimir Lenin. Ta oli kommunistliku partei tegelik juht. 1921 aastal haiguse põhjusest ta taandus poliitiliselt areenilt. 1924 aastal ta suri. 1927. aastal võimule tuli Jossif Stalin. Stalini võimutulekuga kaasnesid olulised muudatused majanduspoliitikas. Ta valis
ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Pjotr Stolõpin Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister Pjotr Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: * likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); * vähendati rendihindu; * jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.
Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi,
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks Saksa kaubalinn saavutas küllalt suure sõltumatuse senjööridest Linnade juhtimine Linna juhtis raad, mille liikmete arv sõltus linna suurusest Raad ise en...
ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond| Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
2) senine teoorjuslik mõisa majandus ei võimaldanud tagada suuremaid sissetulekuid. · Poliitilised põhjused: 1) Tsaar Aleksander I soovis parandada enda mainet Eurooplaste silmis. 2) Baltikum oli Euroopale avatum, kui Venemaa sisealad. · Kultuurilised põhjused: 1) pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj valgustusideedega. 2) olukorda Baltikumis kritiseerisid paljud Saksa haritlased (G.Merkel ja J.Petri). Seadused: · 1802.a ,,Igaüks" Eestimaa kubermangus. 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale. 2) talupoeg sai pärandamisõiguse talule ja vallasvarale, kui koormised olid täidetud. · 1804.a talurahvaseadus Eestimaa ja Liivimaa kubermangus 1)täpsustati teokoormiseid. 2)vallakohuse sisse seadmine kohus koosnes mõisnikust, kahest abilisest. 1805. Kose-Uuemõisa vastuhakk. · 1816.a Eestimaa kubermang, 1819.a Liivimaa kubermang 1) Eesti- ja Liivimaa talupojad kuulutati isiklikult vabadeks, kaotati pärisorjus
isiklik vabadus, maaomandi kohustused. Mil moel muutus talupoegade olukord keskaja teisel poolel? Millest olid need muutused tingitud? Talumaad kulusid ikkagi veel talupoegadele, kuid peale vallutusi pidid talupojad maksma koormisi. Koormisi sai maksta rahas ja ka saagiga. Talupojad said minna linna, kuid talumaa jäi nn mõisnikule. Tekkis sunnismaisus. St, et talupoeg ei võinud eam omanikku vahetada. Pidi alluma ühele mõisnikule. 3. Esitage näiteid ristiusu mõjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: haridus ja kirjasõna, maailmapilt, kunst ja arhitektuur, usk. Millist rolli etendasid keskaegses Eestis kloostrid? Miks jäi reformatsioon 16. sajandil talupoegadele suhteliselt kaugeks? Hariduses pigem see, et haridust anti enamjaolt ainult jõukamatele. Väga vähesed
kolmeks jagada. Aastal 843 sõlmisid nad lepingu, millega Frangi riik jagati kolmeks osaks: · Lääne-Frangi riigiks - sellest hakkab välja kujunema Prantsusmaa · Vahe (Lõuna) - Frangi riigiks - lõunapoolsest osast hakkab kujunema Itaalia, põhjapoolne osa jääb sajanditeks kujuneva Saksamaa ja Prantsusmaa tülipiirkonnaks ning käib käest kätte. · Ida-Frangi riigiks - hakkab välja kujunema Saksamaa Talupojad ja mõisamajandus Võib öelda, et talupoeg oli pärisori, kes kasutas feodaali maad ning kandis selle eest koormisi (loonusrent). Talupoeg pidi osa oma saagist andma maaomanikule. Peale koormise võis olla ka raharent ehk pidi maksma maaomanikule raha. Raha sai maksta alles siis, kui tekkis turg ja kindel ostjaskond. Ülejäänud toodang müüdi linnainimestele. 10-11 sajand. Talupoja kohustuseks võis olla ka teotöö ehk ta pidi käima mõisa põlde üles harimas.
· Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõlkis piibli eesti keelde, Jüri kiriku õpetaja Majanduse edusammud (kaubandus, tööndus, käsitöö) · 1734 Räpina paberivabrik tööstuse taastamine · Klaasi tootmine Põltsamaal (ka portselan) · Viljakaubandus viin, Peterburg härjad (väetis, praagi sööjad) · Merekaubandus tühistati keelud · Manufaktuuride areng (tööjaotus)
Siberisse, kaukaasiasse, Krimmi, Volga äärde. Seal oli palju vaba maad ja ta oli väga viljakas. Maad anti tasuta või väikese hinna eest. Pljud eestalsed isegi läksid lutherlusest õigeusku üle. Eriti palju talupoegi sõitis ära, kui eestis kaotati pärisorjust, kui oli ikaldus ja nälg., kui anti passid ja talupojad said perekonnanime. Palju rahvast sõitis ära 19 saj keskpaigas - Aga kuidas see kõik puutub vana-vanaisasse? Kas sa arvad, te ta oli talupoeg, kes sõitis Venemaale. - Seda me paraku ei tea. Võib-olla. Aga mis sa arvad, et ainult talupojad sõitid venemaale? Väga paljud eesti kunstnikud, heliloojad said hariduse sankt-Peterburis konservatooriumis, kunstiakadeemias. Eestlased töötasid geograafiaühingus, aga samuti ka teaduste akadeemias. näiteks akadeemik, arst ja keeleteadlane Ferdinand Johann Viideman. Mõned eestlased olid sõjaväeteenistuses Peterburis, teenisid tsaari õukonnas.
loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
