Kuna talupojad olid suuresti, siis öeldi neile, et nad ei tohi maalt enne tagasi maksmist lahkuda- nii tekkis sunnismaisus. Seejärel hakkasid mõisnikud kutsuma talupoega juba enda omandiks. Nüüdsest võis neid osta, müüa, vahetada ning ka peksta- kodukariõigus. Talupoegadele seati mitmeid koormiseid, mille hulka kuulusid andamid, mis tähendas enda saagist kindla osa ära andmine. Veel oli pidid talupojad tegema teotööd, mis koosnes raskest rakmeteost, kus talupoeg pidi mitmeks päevaks mõisa minema hobusega. Oli ka kergem variant- jalategu, kus talupoeg läks ilma hobuseta jalgsi mõisa tööle. Lisaks pidid talupojad käima mõisavooris, mille käigus toimetas talupoeg suurde linna või sadamasse vilja, liha ja hiljem ka viina. Talvel käidi metsas puid lõhkumas ja mõisa toimetamas, sellel aastaajal just seetõttu, et järved ja jõed olid jäätund ja vahemaad olid lühemad. Rootsi ajal märgati, et olukord on riigile majanduslikult väga
madalseis, vanade valgustamine Luterluse levik, kommetega usuline kirjandus, seotud esemeid ja esimene paiku, kõrtsid eestikeelne Piibel pandi kinni, samaväärsusnõue 5. Talurahvaseadused: 1802 Eestimaa kubermang Kui talupoeg oli koormist maksnud ei tohtinud teda isakodust välja tõsta. 1816 Eestimaa kubermang Talupoegade pärisorjusest vabastamine, maa sai mõisnikule, talupoeg pidi
a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel 3. Roseni deklaratsioon + tunnused 1739. a Liivimaa maanõuniku sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. • Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule; • Mõisnikul on õigus talupoega pärandada ja müüa; • Talupoegade koormised pole seadusega piiratud. 4. Asehalduskord + Browne deklaratsioon 1765- Browne positiivsed määrused, esimene teadaolev ametlik dokument, mis püüab Eesti ja Läti olukorda parandada
Gustav Adolf II- Rootsi kuningas, reformid: kohtuvõim läks riiklikule kohtule, kodukariõigus säilis, talupojal säilis õigus kaevata mõisniku peale Virginius- Andis välja 1684 lõunaeestimurdes „Wastse Testamendi“ Stahl – Andis välja 1637 esimese eestikeele grammatika raamatu Forselius- Rajas 1684 seminari, kus õpeats välja 4 aastat koolmeistreid ja köstreid, kes asusuid hiljem õpetama talurahvakoolidesse Pärisori- Talupoeg, kellel olid mõisa ees kohustused, keda võis osta/müüa/vahetada, tappa ei tohtinud. Tartu Ülikool- gümnaasiumi muutumiseks ülikooliks kirjutas alla Skyttel; õppetöö ladina keeles, kuid kõik said sisseastuda; eestlased ei astunud, kuna ei osanud keelt ning polnud vahendeid. Aadlimatriklid – Kohalike aadlikest perekondade register, kuhu kanti sisse vaid perekonad, kes suutsid oma päritolu tõestada. Balti erikord – Baltimaal kuulus võim baltisaksa aadlikele ehk baltimaal oli
· Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, hoogsalt arenes sõjatööstus · 1932-1933. a puhkes NSVL SUUR NÄLG.Hukkus ligi 7 miljonit inimest · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerumine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. · 1937 oli kollektiviseerumine ,, edukalt" läbi viidud, 93% majapidamistest olid kollektiviseeritud · Sovhoos- riiklik majapidamine · Kehvik- talupoeg, kellel puudus veoloom, tavaliselt rentis seda töö eest naabritelt. · Kesmik- suutis ise oma põldu harida, tal oli kas hobune või härg. Müügiks jäi saaki vähe üle · Kulak- rikas talupoeg, kes tootis turu jaoks , kasutas palgatööjõudu Nälja põhjused: · Ülemaailmse majanduskriisi olukorras viljahinnad langesid · Nõukogude Liit suurendas vilja eksporti · Kulakud kui põhilised tootjad olid represseeritud
Pieter Brueghel Vanem Pieter Brueghel Vanem c. 1525 9 September 1569) oli Flaami Renessaanssi kunstnik ja graafikute tegija, kes oli tuntud oma maastike ja talupoja stseenide poolest. Talle viidatakse vahest, kui ,,Talupoeg Brueghel" et eristada teda teistest Bruegheli dünastia isikutest. Alates 1559 aastast kaotas ta "h" oma nimest ja allkirjastas oma maalid Bruegel-i nimele. Sündis Breugel-is lähedal Breda linnale (Hollandis). On ka andmeid, kus väidetakse, et ta sündis Bredas. Ta oli Coecke van Aelst õpilane, kelle tütre Mayken-iga ta hiljem abiellus. Ta elas mõnda aega Prantsusmaal ja Itaalias, hiljem läks ta Antwerpi, kus 1551 aastal teda aksepteeriti kui meistrit, kunstnike gildis. Mõnda aega hiljem kolis ta Itaaliasse ja tuli tagasi Antwerp-i enne Brüsselisse jäämist 10 aastat hiljem. Ta sai hüüdnime ,,Talupoeg Bruegel" või ,,Bruegel-talupoeg" sellepärast, et ta riietus talupojaks, et sulandud...
Võitjad jagasid oma alad veel osadeks ja nende osade etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. - Ordumeister- ordu eesotsas olev inimene kes oli peaaegu sõltumatu võimuga.(ordu juht) - komtuurkond- orduala väiksem haldusüksus, mida juhtis komtuur - foogtkond orduala väiksem haldusüksus. Mida juhtis foogt - hinnus- kindlaks määratud suurusega naturaalmaks mida pidid talupojad oma mõisnikele Maksma - kümnis- 1/10 saagist pidi talupoeg mõisnikele andma. - Stensby leping (1238 a.) leping mille alusel vallutajad Eesti ala ära jagasid. - maapäev- nelja seisuse koosviibimised, kus otsustati välispoliitilisi küsimusi, määrati kindlaks maksud, püüti lahendada omavahelisi tülisi, arutati talupoegade probleemide üle jne. - kodukariõigus- mõisnike õigus oma talupoegi karistada. - toomkapiitel- kirikunõukogu - toomhärra- toomkapiitli liige, toomhärrassi oli tavaliselt 12 - missa- pidulik jumalateenistus
olulisemaid: majanduslikku olukorda, talupoegade õigusi, haridust ja kultuuri. Üleüldine elujärg 18. sajandil oli kehv. Enamus rahvast oli vaene, eelkõige talupoeg, kelleks üldjuhul oli eestlane, kuid rikas ei olnud siis veel ka mõisnik. Sajandi esimesel poolel kauplesid mõisnikud peamiselt viljaga, millega küll rikkaks ei saadud, kuid sajandi teisel poolel hakati põletama viina. Viin oli justnimelt see, mis tegi baltisakslase rikkaks. Kuna tulu läks mõisnikule ja talupoeg oli põhimõtteliselt ori, siis nende kahe elujärku on võimatu võrrelda. Oli harv juhus, kui mõisniku rollis oli eestlane, hilisemast ajast näiteks krahv Erik Stenbock. Kuna sajand algas Põhjasõjaga, siis on iseenesest mõistetav, et majanduslik olukord ei saanud olla hea. Sõjast olid rüüstatud maad, surnud mehed, valitses nälg ja oma töö tegi ka katk. Rahvaarva oli langenud samale tasemele, mis ta oli muinasaja lõpul.
kolleegiumid saadeti laiali, kõik mõisnikud said võrdsed õigused, linnades anti võrdne kodanikuõigus majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. 3. Maksukorralduse muutused: Kehtestati pearaha maks ning hingeloendus, mõisad muudeti pärusomandiks. b) Talurahva olukord peale Põhjasõda Talurahvas täielikult balti aadli meelevallas, võrreldes Rootsi ajaga halveneb olukord tunduvalt, ei kuulu nekrutikohustuse alla. 1739 Roseni deklaratsioon ( vastus talupoeg Vohnja Jaani kaebusele ülekohtu vastu) A Talupoeg, koos oma varaga, on mõisniku oma B Rüütelkond võib koormised ise määrata C Rüütelkonnal on täielik õigus oma talupoegade elu ja surma üle otsustada J. G. Eisen, tema kriitika põhipunktid Talupoeg saab mõisahärralt kõik, mis vaja ning kaotus on mõisahärra kahju. Seetõttu on talupoeg mõisahärra võlgnik ja peab oma võlad tasuma. Talupoeg ei tunne millestki puudust ega arvesta kunagi oma tagavarasi.
tsunftid. Usus muutus peaaegu kõik: tekkisid kirikud, suruti peale ristiusk, pidi hakkama kirikule makse maksma, tekkisid kloostrid jne. Kultuuris suuri muutusi ei toimunud. 5. talupoegade isiklik vabadus järjest kitsenes kuni pärisorjuseni, 1507 võeti isegi õigus kanda relva, samas oli neil õigus ennast vabaks osta. Maad võis talupojal olla aga ta pidi mõisa põllul tööd tegema ja makse maksma (andamite näol). Talupoeg oli kohustatud kandma teokoormist, maksma makse jne. 6. Jüriöö ülestõusu põhjuseks peetakse eestlaste viha ja alla surutust, nähti võimalust enda olukorra parandamiseks. Taheti tagasi vabadust. Jüriöö ülestõusu tagajärgedeks oli laastatud piirkonnad, paljude õiguste kaotamine, Saksa ordu sai endale Põhja-Eesti. 7. reformatsiooni põhjuseks oli kiriku liigne võim, kirikust oli saanud kasu ahne asutus, mõeldi välja sellised asjad nagu patulunastus kirjad jne
Venestamine, vene keel saab riigikeeleks -1880. aastatel Eesti iseseisvumine -24.II 1918 Eesti esimene Üldlaulupidu -1869 Hamina rahu, Soome + Venemaa, Soome läheb Vene koosseisu -1809 Läti iseseisvumine -18.nov.1918 Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ? 1802 Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse 1804 Liivi ja Eestimaa talurahva seadus 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada 1816 Eestimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1819 Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime
sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutuste ja kohtutes aeti asju saksa keeles. 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis Eesti talupoeg oma lootused pärisorjuse kaotamisele mõneks ajaks maha matta. Ent teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud talupoegadelt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti rikkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni. Roseni deklaratsioonis öeldi, et kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara
Kas linnaõhk tegi vabaks ? Kui talupoja elatavas linna linnaõigustes oli sätestatud, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks, siis võib öelda et jah linnaõhk tegi vabaks. Muidugi selline asi polnud igas linnaõiguses sätestatud. Nendes linnades, kus see oli võimalik, sai talupoeg tõesti vabaks. Kuid linnas elades pidi ta ikkagi edasi töötama, sest maaisandale oli vaja makse maksta. See sätestus linnaõiguses oligi tõenäoliselt selle tagamõttega tehtud, et linna koliks rohkem talupoegi, kes loodavad vabaks saada. Pakkumine oli ahvatlev, seega kolis linna neid palju. Mida rohkem neid tuli seda rohkem said maaisandad maksudest raha. Osa linna tulevatest uusasukatest said tööd nt. õpipoisina.
Need ümberkorraldused tõid endaga kaasa aga ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane, Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane. Venemaal olid talupojad pärisorised, oli ka riigitalupoegi, kelle olukord oli kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus: ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5
õigeaegselt täidetud. 1804 Liivimaa kubermang Koormised olid piiratud. Mõisnik ei saanud talipoega maalt ära saata, kui kõik koormised olid õigeaegselt täidetud. 1816 Eestimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1849 Liivimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile
sulased. Olid ka üksjalad, kes käisid mõisatööd tegemas ühe jalapäeva nädalas, nemad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtmisega, arenedes said nemadki adratalupoegadeks. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Maavabad olid aga muistsete vanemate järglased, kellel lasus sõjaväekohustus, muud koormused puudusid. 15.sajandil hakkas välja kujunema sunnismaisus, mis tähendas, et talupoeg ei tohi mõisniku loata maalt lahkuda, sealt polnud enam pikk samm pärisorjuseni, seda kiirendas ka 1507.aastal Liivi ordumeisteri vastuvõetud otsus keelata eestlastel relvakandmine. 16.sajandiks kaotas talupoeg oma isikuvabaduse, seega oli kehtestatud pärisorjus. Aadlikel oli õigus talupoega kui omandit pärandada, osta, müüa ning vahetada Uue võimuga kaasnes ka uus usk-katoliiklus. See suruti eestlastele peale vägisi, vanadele hiitele ehitati kihelkonnakirikuid
Piiskopkonnad thtsid, et ordu alluks neile läänina, see vii kodusõdadeni, mille lahendajakas pidi olema paavst, kes määras piiskopi 9. Mis on rüütelkond, kes sinna kuulusid, mida seal otsustati? Vasallide ühingud oma huvide kaitseks, maapäevad (vaimulikud, maaisandad ja ordu meister, vasallide esinuds, linnade esindus, tülisi välispoliitikat) 10. Selgita, mida tähendab mõisahärrus mõisahärrus - mõisnik andis osa oma maast talupojale harimiseks ja elamiseks, millelt talupoeg pidi maksma osa oma saagist ning lisaks täitma koormisi mõisapõllul jms 11. Milliseid olid mõisahärruse pos küljed mõisnikule, millised talupojale ning millised neg küljed? Mõisnikule + maandas sissetuleku riski (sai igal juhul kokkulepitud % andamist ning osa talupoja tööjõust), võimalus sissetulekut suurendada kui saagikus oli hea ja andam suurem - talupoja tööviljakus mõisapõllul oli madal kuna neil puudus
Peamiseks sisseveoartikliks oli sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie jms Välja veeti vilja, metsamaterjali, lina, kanepit jms Hoogustus manufakruuride rajamine · TALUPOEGADE OLUKORD VENE AJAL: Oukord oli väga raske Talupoegade maade vähendamine, et suurendada mõisa põlde Talupoja koormiste tõus 1739. aastal Roseni deklaratsioon * Vallutusest saati on talupoeg olnud pärisori * Mõisnikul on õigus talupoja elu ja vara üle * Mõisnik võib talupojale anda ihunuhtlust * Talupoja kasutuses olev maa on täielikult mõisa oma 1765. aastal Browne nn positiivsed määrused * Talurahvas sai õiguse vallasvarale * Talupoeg võis koormiste täitmisest üle jäänud saadused müüa turul * Määrati kindlaks mõisakoormised (mõisnikud ei võinud neid tõsta)
· Pärisorjus takistas majanduse arenemist (pärisorja töö mõisapõllul ei olnud enam tulus. Pärisorjad olid sunnismaised ja nad ei saanud minna linna tööle. · Kriis mõisamajanduses (kulud suuremad kui tulid, mõisnikud kulutasid palju. Tulud viinamüügist langesid. · Pärisorjus oli aegunud ja paljudes kohtades juba kaotatatud · Aleksander I soosis pärisorjuse kaotamist 2)Talurahvaseadused 1802-,,Iggaüks..."-talupojal õigus vallasvarale ja kui talupoeg mõisnikule võlgu ei ole, ei tohi mõisnik ta käest talu ära võtta 1804-seadus Liivimaal, talupoegadel õigus vallasvarale ja talu kasutamisõiguse pärandamisele 1816-seadus Eestimaal, kaotati pärisorjus, talupoeg sai isiklikult vabaks, aga maad talle ei antud, ta sai seda rentida. Liikumisvabadus ühe kubermangu piirides. Vallakohtud ja vallavalitsused. Perekonnanimed talupoegadele. Valla valitsemise kogemused. 1819-sama seadus Liivimaal
Pärisorjast saab pärisperemees Talurahva olukord hakkas paranema 18.19 sajandi vahetusel. Selle suureks põhjuseks oli Merkeli ja Petri algatusel valgustusideede levik, mille eesmärgiks oli tähelepanu pöörata inimõigustele. Iga aastaga paraneb talupoja seis ning lõpuks saavad neist pärisperemehed. 1802 aastal Eestimaal uusseadus, mis tagas talupoegadel vallasvarale, keelustati koormiste tõstmist ning korraliku talu omandatud talupoeg võis pärandada oma talu järglastele. 1804 aastal kiideti Liivimaa Eestimaa uut seadust heaks ning talupoegade müük keelustati, kuid nad jäid ikka veel pärisorjaks. Talupoegade koormised viidi vastava maa väärtuse ja suurusega, koormised kirjutati vakuraamatusse. Eestimaa uued talurahvaseadused reguleerisid mõisnike ja talurahva suhteid, kuid nad polnud sellega rahul ja siis tehti uus seadus "Pärisorjuse kaotamine",mida võeti vastu Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819, aastal
valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused Kaubandus, tööndus, käsitöö 18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep
6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse arenguga kaasnes ka nõudlus metallraha järele(kaubalaeva vaustamine ja lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha laenamisele. 5. Tooge välja 4 erisust, mille poolest erines linn külast! *linnad kujunesid veekogu lähedale, küla põllumaade lähedal
· Talupoegadelt nõuti loonusrendi asemel raharenti 8) Iseloomustage linna ja senjööri omavahelist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Maaisandad (senjöörid) soosisid linnade teket lootes elanikkonnalt makse kogudes rikastuda · Linnad said linnaõiguse linlaste õigus kaubelda ja käsitööd teha, alluda linna kohtumõistmisele, õigus aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg isiklikult vabaks teha · Väiksemad linnad jäid senjööri võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · - 9) Kuidas soodustas kaugkaubanduse areng rahamajanduse ning panganduse kujunemist? · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele 10) Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel
sisserändajaid ei tulnud ja eestlaste · Baltisakslased jäid otsustavateks omapära säilis Talurahva olukord peale Balti sõda: Maapäev: rüütelkondade täiskogu, käis koos iga 3 aasta tagant, Rüütelkonnad: Restitutsioon: mõisate tagastamine. Kuidas muutus selle tagajärjel: Talupoegade olukord: pärisorjus tagasi Kiriku võimupiirid: Roseni deklaratsioon (1739): selle kohaselt oli talupoeg ori, mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa-pärandada-vahetada, ka pärisorja vara ja maa kuulus mõisnikule, maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud piiratud. Asehalduskorraldus (1783) : sellega piirati aadli ja linnade omavalitsust, taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kehtestati pearahamaks(seda maksid kõik talupojast mehed).Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Hakati korraldama hingeloendusi
kontrolli alla Laiendati inimeste õigusi ja vabadust Korraldati perioodilisi hingeloendusi 4. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon 1696.aasta majandusreglement jäi küll kehtima ka pärast Eesti minekut Vene võimu alla, kuid talupoegade olukord halvenes siiski, sest toimus mõisate restitutsioon. Enamus talupoegadest muutus sellega pärisorjadeks. Samas ei langenud eesti talupoeg sellisesse õiguseta seisundisse kui vene talupoeg, sest ta võis mõisniku peale kaevata ja kuni 18.sajandi lõpuni ei pidanud minema nekrutiks (sõjaväelaseks). Talurahva õiguslikust olukorrast Liivimaal saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni kirjast Vene valitsusele 1739. Talurahva olukord: Rüütelkonnad määravad talupoegade koormised oma suva järgi. Talupojad muudeti pärisorjadeks.
Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku vabaduse, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse. Samuti sai linnakodaniku üle kohut mõista ainult
majandusreglement jäi vastupanuvormiks oli eriti Sunnismaisusega kaasnenud kroonumõisate jaoks ulatuslik. 18 sajandi talupoja allutamine kehtima ka Vene ajal, algupoolel, kui pärast mõisahärra politsei- ja kroonumõisate eneste arv Põhjasõda leidus veel kohtuvõimule, millega aga vähenes. Enamik neist hulgaliselt tühje talusid. talupoeg seati mõisnikust anti endistele omanikele Pageti ka üle olulisse isiklikku sõltuvusse, tagasi. Nõnda sattus suurem kubermangupiiri lubab Rootsi ajal kõneleda osa seniseid Pihkvamaale, sammuti talupoegade kroonutalupoegi taas Soome ja Poola alale. pärisorjastamisest. eramõisnike valdusesse ning Petseri kloostri maadel olid 1696
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne.
Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Loodi vallakohtud ning mõisnikud olid nüüd kontrolli all; Õigus vallasvarale. 3. 1802/1804 talurahvaseaduste mõju/järeldus Talupoeg jäi pärisorjaks; Mõisnike ja talupoegade suhted olid sätestatud seadustega; Talupoeg võis tegelega talude arendamisega, sest oli kindlustunne tuleviku suhtes; Suurenes talupoegade eneseteadvus. 4. 1816/1819 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Napoleon oli vallutanud suured alad ning asunud kodanlike reformide teostamisele, talurahva pärisorjusest vabastamisele ja seisuslike eesõiguste kaotamisele
Pärisorjuse kaotamine Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisamajandus enam katta 2.Uuendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisamajandust 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1
Muutused olid miski, mida talupojad olid oodanud. Seda võib järeldada pearaharahutustest kui ka vennastekoguduseliikumistest. Ratsionalistlikud ideed muutusid populaarseteks, milles jõuti selgusele, et talunike hädade põhjuseks oli peamiselt pärisorjus. Aleksander I võttis kasutusele talurahva seadused, mille pani kehtima Eesti ja Liivimaal. Talurahva seadused muutsid ja täpsustasid talurahva õigusi ja kohustusi. Aastal 1802/04 võeti vastu regulatiiv, millega talupoeg sai õiguse oma talu pärandada kui kõik koormised ja kohustused on korras. Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud müüa, kinkida ega pantida. Pärisorjus kaotati lõplikult 23. mail 1816/19 talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nende müük ja ost keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas ja kinnisvara, aga ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema ainult põlluharimisega. Liikumisvabadus oli samuti piiratud.
5) Kohtukorraldus Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike seast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nende ül oli: uurida/analüüsida talupoegade poolt toime pandud kuritegusid (neid karistada) a) Eestima Ülemkohu Tallinnas b) Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas 1681, sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv (sõjaretked kulukad ja sissetuleku allikad puudusid), seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagastamist – riigistamine. 3) Koormiste liigid Teorent – talupoeg pidi teatud arv päevi nädalas tegema mõisniku põllul tööd, mispärast ei jäänud aega enda põllu korrashoiuks.
· Töötahe suurenes sellega ja hakati · Talude koormisi ei tohtinud mõisnik aasta keskel tõsta. ennast oma taluperemehena tundma. · Keelati talupoegade müümine, vahetamine ja pantimine. · Ihunuhtlust piirati 15 hoobile ja taluperemehed olid üldse sellest vabastatud. 1816 Eestimaa · Talupoeg sai isiklikult vabaks (said passid). · Maa jäi mõisnikule ja et selle peale elada, pidi talupoeg seda maad rentima. Talupojast sai rentnik ja temaga sõlmiti rendileping. · Talupojad said endale perekonnanimed. 1819 Liivimaa · Sarnane seadus 1816. aasta seadusele. 1849 Liivimaa · Üleminek teorendilt raharendile. · Mõjus positiivselt, sest ei pidanud
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
valdkond 13.-14.sajand 15.sajand 16.sajand Talupojad Träälid kadusid. Talupoegi muudeti isiklikult vabad, Talupoegi hakati pärisorjadeks ja teda üksikud träälid muutma sunnismaisteks, hakati võõrandama sest levis arvamus, et maast lahus. Isiklik vabadus talupoeg ei ole isiklikult Edasi tegutsesid ka vaba, vaid kuulub tema adrakohtunikud. poolt haritava maa juurde. Põgenenud talupoegade ülesotsimiseks loodi adrakohtuniku amet.
Vahel läänistati ka linnu või kuulus linn koos seda ümbritseva maaga lääni koosseisu. Eestis läänistati linnadest Haapsalu, Narva, Paide ja Viljandi. Läänimees- sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Sunnismaisus - talupoegade kinnistatus maa külge, pärisorjuse põhitunnuseid. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud mõisniku loata elukohta vahetada. Eestis sai sunnismaisus valdavaks 16. saj I poolel, kaotati 1816. a. Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim aste, mida iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Teoorjus- feodaalne maarent, mille puhul mõisnikust sõltuv talupoeg peab oma töövahenditega osa nädalast mõisas tasuta töötama. Teotöö põhivormid olid nädala- ja abitegu
Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7. Kolm maaviljelussüsteemi, mida kasutati keskajal. Kahevälja süsteem- Põllumaa jaotati kaheks, üks pool hariti üles ning teine pool jäeti kesa alla. Järgmisel aastal vahetati pooled. Ent saagid olid kasinad ning sellest ei jätkunud kogu rahva toitmiseks. Kolmeväljasüsteem- Ühele kolmandikule põllust külvas talupoeg sügisel talivilja, s.o nisu või rukist. Teisele kolmandikule külvas ta kevadel suvivilja: kaera, otra, samuti kaunvilju. Ning kolmas osa jäi kesa alla. Iga aasta vahetati pooli. Alepõllundus- Vahemere kliimas olid mullad vaesed ning seal jäi koos kaheväljasüsteemiga kasutusele, ka alepõllundus. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. Maaomanik ei olnud mitte ainult oma maa vaid ka sellel elavate inimeste isand
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma pere ülalpidamine näis justkui olevat teisejärguline tegevus, sest peamine oli teenida maa omanikku. Teorendi suurus 17.-18. sajandil oli keskmiselt 6 teopäeva, mis oli nädala normiks. Teotöö koormus oli suur, sest Eesti oli Rootsile kui viljaait
Muistsel ajal oli inimese side loodusliku keskkonnaga eriti tihe. Inimese sõltuvus loodusest oli nii tugev, et inimene ei teinud vahet enda ja ümbritseva looduse vahel. Inimene, kollektiiv (perekond, sugukond, kogukond) ja maa, mida inimene valdas olid üksteisega tihedas seoses. Maa omamine tähendas vabadust - olla maa põliseks kasutajaks ja õiguslikuks pärijaks. Elukoht ja elanik olid lahutamatud. Perekonna maatükk koos seal asuva õuega, isikliku eluasemega, oli talu. Ka eesti talupoeg oli tihedalt seotud loodusega. Suur austus oli nii taime- kui loomariigi vastu. Loodus ja inimene elasid ühes rütmis. Talupoja jõuetus looduse ees kajastub kujukalt eesti rahvaluules. Lauludes palutakse loodusjõude ja püütakse nendega hästi läbi saada. Loodus võis anda haigusi ja neid ka ära võtta. Eriline koht talupoja mõttemaailmas oli hobusel, kellest olenes talutöödega toimetulek. Vanasõnas öeldakse: "Kel naine kooles - õnnelik mees, kel hobune kooles - õnnetu mees
Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis talle maatükki koos seal elavata talupoegadega. Vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu anda. Vasall kohustus 40 päeva sõjaväes olema. Vasall pidi senjööri lunaraha maksma, kui see peaks vangi sattuma. 2. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, mille üheks tunnuseks sunnismaisus. Talupojad olid täielikult allutatud feodaalõiguslikule korrale. *Pärisori - sunnismaine talupoeg *Sunnismaisus talupoeg ei tohtinud ilma loata elupaika vahetada. K:Miks kehtestati sunnismaisus? V: Kuna talupoja tööta polnud maal väärtust *Koormis talupoegade sundkohustus feodaalide maa kasutamise eest. Mõisamajandus 2 peamist süsteemi rendihärrus ja mõisahärrus. *Rendihärrus Kogu Feodaalimaa oli vläja renditud talupoegadele kes maksid kasutamise eest renti. Talupojad tasusid renti algul põllu ja loomakasvatuse e. Natuuras. Hiljem
Ajalugu 1. Isikud •Ivan Julm – Moskva tsaar •hertsog Magnus – Liivimaa kuningas •Pontus de la Gardie – Rootsi väejuht •Stefan Batory – Poola kuningas •Balthasar Russow – pühavaimu kiriku õpetaja •Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja •Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale
saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoegi peksta) * talupojale jäi õigus mõisnik kohtusse kaevata (Clas Tott maaseadustik 1671a.) 1611-1632 Gustav 2. Adolf, 1644-1654 G. 2. Adolfi tütar Kristiina. Põhja-Eesti=Eestimaa kubermang kindralkuberner asub Tallinnas *Läänemaa, *Harjumaa, *Järvamaa, *Virumaa.
seljale. Karistus: ülestõusu juhid said 1000 hoopi kadalippu ja 20 aastat sunnitööd. Kuuele mehele määrati 600 hoopi, neljale 400 jne. Lisaks saadeti nad sunnitööle või asumisele. 8 Tulemused: passiseadus - andis talurahvale liikumisvabaduse kohtuseadus - vabastas mõisnike võimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegi füüsiliselt karistada , Talupoeg sai tegeleda talupidamisega oma talus 9 Arvamusi Mahtra sõja kohta Eesti riigitegelane Jaan Tõnisson : "Mahtra sõda oli Eesti Vabadussõja eellahing!,, 10 Kokkuvõte Talupoegade mäss nimega ,,Mahtra sõda" peeti 1858 aastal ? ? 11
Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule
Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema heaks tööd tegema Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks? Anti ennast suurfeodaalide kaitse alla. Vaba mehe õigus ja ka kohustus (vaba mees = aadlik): õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel. Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri
Talurahvas kaotas vene võimu alla sattudes kõik senised Rootis ajal saadud kergendused ning langes õigusteta pärisorja seisusesse. Talupoegi kaitses vaid mõisinike majanuslik huvi. Paljud talupojad põgenesid teisesse taludesse või naaberriikidesse. Talurahva olukord Balti erikord Talurahvas otsis abi Peterburist. Keabekirjad kesirile/keisrinnale. Roseni deklaratsioon 1739. aastal kirjutatud Liivimaa maanõuniku seletuskiri. Seletuskirja sisu: Siinne talupoeg on pärisori; Talupoeg koos varaga kuulus mõisale; Piiramatud koormised mõisale; Kohtuvõim talupoaja üle vaid rüütelkonnale. Talurahva olukord Asehalduskord Valgustusideed Kirikuõpetaja Eisen v. Schwarzenberg: Kaotada pärisorjus ja viia talupojad raharendile. Nn. positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks: Õigus vallasvarale ( ). Põllusaaduste ülejääk müügiks. Piiratud mõisakoormised.
eestikeelne kirjasõna, see sai tõuke vajadusest tõlkida piibel rahvuskeelde, et rohkem inimesi luterlusse pöörata, mis omakoda tähendas palju uute sõnade tuletamist ja loomist. 1637. Aastal ilmus Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika. Jõudis kätte aeg, kui Rootsi tahtis ka Saaremaad enda valdusesse, see saavutati Rootsi-Taani sõja käigus, mille lõppedes loovutas Taani Brömsebro rahu käigus oma valdused ning algas Rootsi aeg. Fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus, talupoeg vabastati mõisniku kohtumõistmise alt, aga endiselt kehtis kodukari õigus (arrest või ihunuhtlus) ning pärisorje ei tohtinud ei osta, müüa ega vahetada. Rootsi riik pärisorjust ei kaotanud, sest ei tahetud minna tülli kohalike mõisnikega. Venemaa nägi võimalust laiasid Eesti alasid endale saada ning ründas Tartut ja Ida-Eestit sõjaga, mille aga jällegi lõpetas seekord Kärde rahu (1661). Nüüd asus troonile noor Rootsi kuningas Karl XI.
haaramise nimel riigis 50. SEISUS - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult 51. VAIMULIK - inimene, kes tegeleb otseselt Jumala teenimisega 52. ILMALIK - tavaline inimene, kes pole otseselt seotud Jumala teenimisega. Ka ilmalik inimene võib olla usklik ja tavaliselt oligi 53. NATURAALMAJANDUS - majandamisviis, kus kõik vajaminev valmistati ise ja kaubeldi väga vähe 54. SUNNISMAINE PÄRISORI - talupoeg, kes kuulub oma maa juurde ega tohi omavoliliselt elukohta vahetada 55. KOORMIS - kindlaksmääratud kohustus feodaali heaks LOONUSRENT - koormis, mida talupoeg tasus oma põllult kogutud saagiga MÕIS - feodaali majapidamine MÕISATEGU (TEOTÖÖ)- koormis, mis tasuti feodaali põllul töötamisega KAHEVÄLJASÜSTEEM - põlluharimisviis, kus vili külvati vaid poolele põllust, teie pool jäeti puhkama ja võeti kasutusele järgmisel aastal
Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustused isandale truu olema Ori võlgades talupoeg v sõjavang Vabatalupoeg oli ennast koormistest vabaks ostnud Adratalupoeg talupoeg kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi Vabadik Vaene, maata või vähese maaga Sulane sõlmis töölepingu pikemaks ajaks ja oli peremehe eest koste all Üksjalg nooremad pojad kes rajasid oma talu külast välja, teeb üks päev töödN Talupoegade kohustused mida dokument kehtestas pidi andma igalt adralt kaks ja pool marka, noorlooma igalt adralt Maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine
Talurahva majanduslik ja sotsiaalne seisund oli: ühtne, ei olnud kihistumist kõik olid võrdselt vaesed. Ilmastikuolud olid 200-300 a. tagasi kehvemad talved olid pikemad ja külmemad, seega oli põllutöödeks sobiv aeg piiratum. 5. Liivimaa maanõuniku von Roseni deklaratsioon. Talurahva õiguslikust seisundist saab andmeid Liivimaa maanõuniku von Roseni seletuskirjast Vene valitsusele 1739. aastal. Talupoeg kinnistati pärisorjaks, talupojad peavad tasuma maksu- ja teokoormisi, rüütelkond määrab talupoegade koormisi omal äranägemisel, rüütelkond omab õigust talupoja elu ja surma üle, kodukariõigusele pole piire seatud 6. G.Browne´i nn positiivsed määrused. 1765.aastal esitas Liivimaa kindralkuberner G.Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
