Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...
ajal hakkas põllumajandus taastuma ning mõisasid hakati juurde rajama. Hakati rajama manufaktuure. Edukalt töötasid ettevõtted, milles töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit Lääne- Euroopasse veoks. Baltimaid nimetati tol ajal Rootsi viljaaidaks, kuna Eestist viidi välja väga palju teravilja. Mõisate jaoks oli see muidugi hea, kuid talupoegade jaoks halb, kuna sellega kasvasid ka nende koormised ning näljahädal viidi teravilja välja selle asemel, et omasid aidata. Talupoeg vabastati küll mõisniku kohtumõistmise alt, kuid viimasele jäi siiski väiksemate eksimuste korral kodukariõigus. Seda õigust tarvitas mõisnik tihti kurjasti. Kindlaks määratud maksud olid kõrged ja teopäevade arv küllaltki suur. Lisaks sellele pidid talupojad loonusrendina andma mõisale osa oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim talupoegade üle märgatavalt
1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. Rootsi ajal arenes haridus küll jõutalt, kuid siiski takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tekib küsimus: "Kellele, peale rootslaste muidugi, oli siis hea?" Kahtlemata oli sel perioodil positiivseid külgi. Võiks mainida hariduse levikut lihtrahva seas ning arendati ka kirjakeelt. Kahe sõja vahel oli üsna pikk rahuaeg, mida ei tohi mingil juhul arvestamata jätta. Rootsi ajal oli nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Viimased on kahjuks üsnagi tugevad,
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt. Kumbki neist tehnikatest polnud tekkinud Saksamaal, kuid oma täiuslikkuse saavutasid nad alles Düreri töödes - need on tõsised, targad ja inimlikud, ning seda ka usuteemade puhul. Toredad on Düreri äärmiselt täpsed akvarellid loomadest ja taimedest. Maalis õnnestusid tal kõige enam po...
Teine osa aga liikus vabalt maal ringi ja elatus juhutöödest(näiteks vabadikud ja sulased). Veel halvemaks aga muutus talupoegade elu siis, kui nad orjastati. Osa talupoegi olid sunnismaised see tähendab, et talupojad ei olnud isiklikult vabad vaid kuulusid maa külge. Nad ei tohtinud maalt lahkuda ja mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud. Talupoeg oli küll eraldatud maast, kuid ta kuulus siiski mõisnikule. Pahandusi maa-aadlitega tõi kaasa ka see, et talupojad ei tahtnud siiski peale surutud usku tunnistada. Maa-aadli seljataga usuti siiski taarausku, vaime, haldjaid ja igasuguseid võluasju. Võib-olla oleks talurahvas ristiusu omaks võtnud, kui jutlused oleksid toimunud neile arusaadavas keeles. Mina arvan, et maaelul on alati olnud omad plussid ja miinused. Mulle aga tundub, et neid halbu pooli on olnud rohkem, sest
100.000'lt 350.000'le suurenes rahvaarv tänu loomulikule juurdekasvule ja sisserändele (eestlased, venelased, soomlased, lätlased, poolakad, sakslased jne). Erandiks Peipsi-ääre vanausulised ja rannarootslased. Talupoegade vastu oldi leebem, kuna kardeti neid kaotada (sellest sõltus mõisniku sissetulek). Algselt said nad isegi relva kanda. Rootsi võimu kindlustudes raskenes teokoorem, mõisapõllud suurenesid, mõisate arv 500'lt 1000'le. Lõpuks enam ei tohtinud talupoeg mõisniku juurest pageda. Clas Tott maaseadustikuga 1671 kinnitati pärisorjus (mõisa maale asunud vaba inimene muutub koldetule süütamisel pärisorjaks). Mõisnikel oli kodukariõigus (õigus talupoegi peksta), kuid makse ja koormisi ta tõsta ei saanud, aga kui ta seda tegi, oli talupojal võimalus ta kohtusse kaevata. 17. saj alguses levinud renessanss, tekkinud rahvusriigid (asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina), kujunemas oli kodanik (inimese-riigi side, võrdsus)
Mina lugesin läbi romaan ,,Külmale maale". Selle raamatu kirjanik on Eduard Vilde. Tegevused romaanis toimuvad peamiselt talvel. Peategelane on mees. Ta on noor, töökas, tugev ja sümpaatle eestlane. Temal on suur pere: ema, vend ja kaks õde. Sotsiaalsest aspektidest lähtudes ta on tavaline talupoeg, kellel on palju nõlgu ja kes elab suures vaesuses. Ta mõtleb alati sellest, kuidas saada raha, kuhu ja kuidas elada edasi. Terve elu Jaan veetas ausalt, ja ainul tugev vaesus juhtis teda eksiteele. Romaani tuju on rahulik ja natuke kurb. See peegeldub Jaani kodus ja maa õhkkonnas. Tema kodu on vana hustik. Seal on 1 tuba, kus tema pere elab koos koduloomadega. Toas on vähe asju ja üldse tume ja must. Akna kaudu ei või sattuda valgus, sellepärast ahju tõttu
priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal. Ametlikuks riigiusuks sai õigeusk, milles nähti vahendit piirialade venestamiseks. Luteri usk jäi lubatud usulahuks. 19 sajandi esimesel poolel oli tõusulaine vennastekoguduse liikumisel, 19 sajandi keskel oli kogudusel ligi 50 000 liiget. Sajandi teisel poolel hakkas liikumine järk-järgult vananema. 1850-ndatel hakkas levima Maltsveti liikumine, rajajaks Leinberg, jõukas talupoeg, kes müüs kõik varad maha ja hakkas palvetunde pidama. Seadis sihiks rahva päästmise raskest maj. olukorrast usu kaudu, hiljem ühines tema liikumine väljarändamisliikumisega.
-30. aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed. Vaikiv ajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940. Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks riigipöördeks,kojarevolutsiooniks.Selle tulemusena muudeti Eesti riigikorda ulatuslikult.NEP-uusmajandus poliitika(1921 võesti vastu,toiduainete riigile andmise kohustus muudeti riigile kindla maksu maksmisega,ülejäägid võis talupoeg turule viia,ennistati kaupmeeste vabadus,eraetttevõtlus sai loa tegutsemiseks,suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.)Indust.-suurtööstuse eelis arendamine. Lenin oliVenemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja.. Stalin oli Nõukogude Liidu juht. Adolf Hitleroli Austriast pärit Saksamaa poliitik. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht, 1933. aastast riigikantsler ja 1934
Algas 1343. Aastal 23. Aprill.Harju-, Lääne- ja Saaremaal tõusid eestlased ja tapsid kõik sakslased kelle nad kätte said. Ülestõusu mahasurumiseks Taanile kuuluvatel aladel sekkus saksa ordu. Taani kuningal on olnud juba kaua aega plaan see provints maha müüa ja saksa ordu ostiski selle peale ülestõusu mahasurumist. 7. MÕISA JA LINNA SUHTED · Mõisast toodi linna vajaliku toorainet: sööki, puitu, materjale jms. Seega toimus mõisa ja linna vahel pidev kaubavahetus. Kui talupoeg linna läks ja sai 101 päeva olla siis sai kodanikuks ja mõisnik otsis taga teda, aga linn ei tahtnud teda mõisnikule tagasi anda, sest kui ta vabaks sai siis sai linn temast kasu Kes oli linna valitseja ja kuidas linna juhiti? Raad oli valitseja. Raad sai ise endale valida uusi liikmeid. Raadi kuulusid tavaliselt jõukad kaupmehed. Rae suurus sõltus linna suurusest. Raad koosnes raehärratest ja bürgemeistitest.
hariti üles, teine pool jäeti kesa alla, st aastaks puhkama. 8.sajandil mindi üle uuele maaviljasüsteemile: põld jaotati kolmeks. Kolmeviljasüsteemile üleminekul oli mitu eelist: see võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad, kasvatada uusi põllukultuure ja võidelda edukamalt ikaldusega. 8. · Maaisand: omas maavaldusi, kohtuvõimu, maa andis talupoegadele rendile, pidi talupoegi kaitsma · Talupoeg: töötas maa eest, pidid kandma koormisi, teokohustus, naturaalandamid, maksud 9. Nt: kündmine, äästamine, vilja koristamine, väetamine jne. 10. · Vabad talupojad: Isiklik vabadus olemas, maa kuulus neile, sõltumatud maaisanda suhtes, koormistest vabastatud · Sõltuvad talupojad: isiklik vabadus olemas aga sõltusid maaisandast, rentisid maad maaomanikult, sõltusid isandast, täitsid koormisis, sunnismaisus
15. Leedulased, taanlased ja Vene riik. Oht mutuus 15. Saj suuremaks, sest ühendatud vene vägi hakkas rüüstama Lõuna-Eestis. 16. Adratalupoeg maksid maaisandale (või läänemeestele) andameid ja kandsd teokoormisi. Talude majanduslik kandevõimet mõõdeti adramaades.Üksjalg Adratalupoegade pojad, uued maaharijad. Uue maa harimine oli raske väiksemad koormised. Vabatalupoeg Need kes olid end osadest või kõigist adratalupoega koormistest raha eest lahti ostnud. Maavaba talupoeg Tõenöoliselt vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Vabadik Külaühistu alumine kihistus, maata või vähese maaga, elasid põhiliselt palgatööst. Trääl Orjad, võisid olla sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiosstetud surmamõistetud. 17. Keskaegses eestis said 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt akuplemise tegevusega. Eriti soodne oli selles osas olukord Pärnus, Tallinnas, Tartus ja Viljandis
Mängurlus, „hukkamine“, kirjutamine. Ideaalide ja inimhinge lahkamine. Kristus. Tolstoi. Sügav, omapärane. Aitamine, mõistmine, töötamine. Vägivallale vägivallaga mitte vastata. Talupoeg. Tšehhov. Enesekriitiline, abivalmis. Õppimine, abistamine, kirjutamine. Iseenda suhtes karmid reeglid. Kriitik
Freytags Post-Zeitung". + Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. - Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks, et talupojad peavad kirikus käima ja õiget jumalat uskuma. - Nõiaprotsessid. Rootsi ajal jõudis Liivimaale nõiajaht. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja
Amandus Adamson ja August Weizenberg. Neid kõiki ühendas hariduse omandamine Peterburi Kunstiakadeemias. Kuna kõik eespool mainitud kunstnikud töötasid peamiselt väljaspool Eestit, siis peamist mõju Eesti kunsti kujunemisele avaldasid Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Venemaa. Siin kohal mainiksin, et ükski neist kunstnikust ei naasnudki kodumaale- Eestisse, sest nende jaoks polnud siin piisavalt tellimusi ega ka töid. Viljandimaal sündinud,päritolult talupoeg Johann Köler oli Eesti rahvusliku liikumise tuline eestvõitleja, kes aga kunstis mässu ei tunnistanud. Kunstis vältis ta äärmusi ning samuti kriitlist realismi, sest see osutavat liialt igapäevasele ja inetule. Ta oli 19. Sajandi Venemaa üks tunnustatumaid maalijaid, kes töötas pikki aastaid ka keisri õukonnas. Tema teoste temaatika oli lai, ta maalis nii kõrgeid riigitegelasi, maastikumaale, mütoloogilisi kujutluspilte, kompositsioone kui ka lihtsaid inimesi
· Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.' · 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. · 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus - 1816. aastal vastuvõetud Eestimaa
6.Chlodovech otsustas ristiusu vastu võtta, sest ta mõistis, et see on vajalik riigi koos hoidmiseks.Lõpliku tõuke usuvahetuseks andis talle kristliku jumala väidetav abi sõjas. 7.• Karolingide dünastiale pani aluse moslemite ja araableste sissetungi tõkestamine 732. aastal ja viimase Merovingide kuninga kõrvaldamine 751. aastal. •Langobardide purustamie ja Põhja-Itaalia vallutamine. •Sakside alistamine •Impeeriumi taastamine ja jagamine 8.Keskaja talupoeg pidi töötama kindlaksmääratud aja aastast maaisanda majapidamises ja loovutama talle osa saagist.Samuti kandsid talupojad teokohustust ehk kohustust künda isanda põldu ja aidata muudes töödes, hiljem hakati neilt nõudma ka naturaalandameid.Lisaks pidid talupojad maksma ka kirikukümnist. 9.Misjonär rändas ringi ja levitas paganatele ristiusku. 10.•Ristimine •Armulaud •Piht •Viimne võidmine •Ordinatsioon 11
Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil. Gallia- Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa. Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad . Feodaalkord- ehk Feodalism. Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Sunnismaisus- talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada. Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus) Feood- e. lään on maavaldus, mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal- e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu. Chlodovech- Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk.
Talupoegade olukord paranes reduktsiooniga. 1696 Liivimaa majandusreglement: kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, fikseeriti koormised, talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisarentniku peale. Keelati talupoegadel põtrade, metssigade ja metskitsede küttimine. Majandusliku olukorra muutumine: talupojal teotööd (rakmetegu, jalategu). Kohustused: osalemine ajujahil, raharent, loonusandam, mõisavoor. Talupoeg pidi tasuma mõisnikule koormisi, mille üle peeti arvestust vakuraamatutes. Riik kontrollis mõisamajapidamidi adramaa revisjonide kaudu. Talurahva varanduslik seis oli suhteliselt madal. 4) mõistab luterluse mõju ja Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval; Rootsi aja lõppedes olid kirikuõpetajad need, kes aitasid eesti kirjakeele ja rahvahariduse arenemisele kaasa. Tegeldieesti keelse kirjapildi arendamisega
aastal koostas Forselius esimese aabitsa. Talupojad olid Rootsi ajal sunnismaised ja neid võis isegi müüa, osta ja vahetada. Sõja ja hädaaegadel pärisorjus mõnevõrra leevenes. Alles pärast 1680. aastal toimunud reduktsiooni paranes talurahva olukord. Talupoegade koormisi hakati üles kirjutama vakuraamatutesse. Talupojad ei jäänud siiski täiesti ilma õigusteta. Mõisnik võis küll omal tahtel talupoega peksta, kuid makse ja koormisi tõsta ei saanud, siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Kuid mõisnikud kasutasid vakuraamatuid enda kasuks ära ning kohtus usuti pigem neid kui talurahvast. Seetõttu märgatavat olukorra paranemist talupoegade elus Rootsi ajal väita ei saa. Eesti aladel hakkas majandus arenema ning hakati rohkelt toorainet teistsesse riikidesse saatma. Rootsi aja alguses oli Eesti aladel üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhu teraviljakasvatamisele, sest see oli kõige tulusam. Eestit hakati kutsuma Rootsi
8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel. Rooma provintse Lääne- Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika. Uued linnad tekkisid alles Rooma riigi ajal, tegeleti põllumajandusega
võimuala loodes Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-kaukaasia NFSV. Lõpuks loodi nad üheks, ametlikult olid nad kõik võrsed. Kommunistlik võim polnud sugugi kindel. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda kuulus palju punaarmeesse. Puhkes ülestõus Kroonlinnas, mis suruti maha. Uus majanduspoliitika. Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt. Eriti kiirelt edenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus , mis tuli likvideerida. Stalini võimuletulek
1.Miks puhkes Prantsusmaal revolutsioon? Kuninga toretsev elulaad nõuab üha rohkem kuulutusi. Tõestatakse makse, riigivõlg kaob. Majanduskriis Oli priiskav eluviis ja suured võlad. Vastuolud ühiskondlikes suhetes. Ühiskondlikud vastuolud: priviligeeritud seisus(vaimulikud, aadlikud) ei maksa makse. Tekkiv kodanlus soovib võrdseid poliitilisi õigusi. Valgustusfilosoofide mõju- propageeritakse võrdsust, loomulike õigusi, valitsuse kukutamist. Ameerika revolutsiooni mõju Absolutistlik valitsemisviis 2. Millist sündmust loetakse Prantsuse revolutsiooni alguseks? Miks? Prantsuse revolutisooni alguseks loetakse Bastille kindluse vallutamist,sest see oli rahva hulgas vihatud ja seda peeti monarhia sümboliks. 3. Miks otsustas Rahvuskonvent kuninga Louis XVI kukutada? Kuningas Louis XVI pööras vähe tähelepanu riigiasjadele ja raiskas suuri summasid toretsevale elustiilile...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid.
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi? Eestis on keskaeg olnud väga karm ja üllatav. Eestis oli keskaeg aastatel 1227 kuni 1558. Selle ajaga on toimunud sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilikke ja pooliitilisi protsesse. Eesti on pärispalju kaotanud aga ka võitnud. Eestlased said targemaks ja õppisid vigadest ( peale Jüriöö ülestõusu).Kuid kuidas hakkasid muutuma linnad ,mida uut tuli juurde?Kuidas mõjutas põlisrahvast?Millele põhinesid Eesti keskaegsed muutused?Mis muutus koolides? Selle arutluse käigus ma püüan välja selgitada vastused nendele küsimustele. Põlisrahva õiguslik olukord hakkas halvenema. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks. Kaubandus ja meresõit oli linna all, linn pidi seda kontrollima ja muidugi piiskopid aitasid sellele kaasa. Maarahvale oli see tähtsaks ja oluliseks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks, kuid mõned pisemad tööriistad hakkasid...
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). Keskaegne ühiskond KESKAEG 14 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid
vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks saadi linnas sündides või rae otsuse põhjal peale kodanikuvande andmist ja kodanikeraamatusse kirjutamist. Kuna linnad olid huvitatud inimeste pidevast juurdevoolust, siis sätestasid paljud linnaõigused selle, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks (,,linnaõhk teeb vabaks"). Linnakodaniku õigused sõltusid tema tööalast (jõukad kaupmehed olid privilegeeritumad) ja varanduslikust seisundist (majaomanikel teatud eesõigused). 4.4. Linnaühiskonna funktsioneerimine ja tsunftikorraldus: Linnaühiskond oli oma olemuselt korporatiivne. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa tsunftidesse (ühe käsitööeriala meistreid ühendav organisatsioon) ja gildidesse
Vabadikud elatusid juhuslikust teenistusest. Vabadikke võib jagada kolme rühma: · maata, iseseisva majapidamiseta ja püsiva elukohata vabadikud; · vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, saades sealt ajutiseks kasutamiseks ka tüki maad; · iseseisva pärandatava vabadikukoha pidajad, kes maksid viljakümnist ja kandsid muid maa kasutamisest tulenevaid kohustusi. Vabadikega olid seotud sulased ja teenijatüdrukud. Üks ja sama talupoeg võis olla kord vabadik, kord sulane (või teenija). Nendega tehti leping, kauaks jäävad. Enne teenistusaja lõppu lahkunud teenija või sulane kaotas kogu palga. Kasutati ka võõrast päritolu orje. Keskajal tunti orje träälide nime all. Träälid moodustusid sõjavangidest või võlaorjusesse langenud isikutest. Võlaorjuse kaudu sattus träälide hulka ka eestlasi. 1424. aasta maapäev otsustas, et ristiinimest ei tohi üle 10 aasta orjuses hoida., pärast seda tuli nad vabaks lasta
eelisküpsuseksamist- isegi turmtule all tuubib ta füüsikaseadusi Leer- kannab täishabet ja tunneb suurt poolehoidu ohvitseride lõbumajade tüdrukute vastu Kõik neli poissi on üheksateistkümneaastased, nad on kõik ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden- kõhn lukksepp, samavanune kui poisid, kompanii suurim söödik, saledana istub ta sööma ja tõuseb jälle üles- paks nagu tiine lutikas. Haie Westhus- vana turbalõikaja, kõige suurem ja tugevam Detering- talupoeg, kes üksnes oma majapidamisets ja naistest mõtteid mõlgutab Stanislaus Katczinsky e. Kat- nende salga peamees, visa, kaval, velbas, nelikümmend aastat vana, mullakarva näo, siniste silmade, längus õlgade ja imestusväärse haistmismeelega ähvardavast hädaohust, hüvast söögist ja mõnusatest viilimisotsadest. Sõtta läinud poiste sõbrad ning nad on kõik ühes jaos. Kemmerich- ta näeb juba välja, kollane ja kahkjas Heinrich-kokk
territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
ära toita) 3 · väga ohtlikud tendentsid: töötajatel kadus huvi töö tulemuste vastu, võimulolijatel aga tekkis ettekujutus, et sõjaliste meetoditega on võimalik ka majandust kiiresti ümber kujundada Uus majanduspoliitika · kehtestati 1921. aasta kevadel · põllumajanduses lubati maad rendile anda · toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, mille suurus tehti teatavaks kevadel enne külvi · talupoeg võis põllumajandussaaduste ülejäägid turule viia · lubati kasutada võõrast tööjõudu · tööstuses väike- ja keskmise suurusega ettevõtted anti rendile · riiki hakati meelitama jälle väliskapitali · lubati rajada väikseid eraettevõtteid · ettevõtted viidi üle isemajandamisele (tuludest tuli katta kulud) · kaotati üldine töökohustus · avati tööbörsid · kaotati võrdsustav tasustamine: palka hakati maksma vastavalt töö hulgale ja
Lapsepõlv Raudade esivanemate kohta võib leida andmeid nn hingederaamatust. 1795. aastal elas Kirikukülas (praegune Viru-Jaagupi) talupoeg Andrese Jaan, kes sündis 1743 ja suri 1813. Jaani ja tema naise Anu abielust sündis kuus last. Pojad Andres ja Mart pidasid Kirikukülas kahepäevatalu. Nendega seostub ka Tahu (Tahho) talu nimi. 1835. aastal said Tahu talu inimesed perekonnanimeks Raud. Kunstnike isa Jaan (1835-1878) abiellus Loviise Treublutiga. Kaksikvennad Kristjan ja Paul sündisid 22. ja 23. oktoobril 1865. Pärast vanema venna Mardi abiellumist lahkus pere Tahult Meriküla karjamõisa.
Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad kohtumõistmise juures suuresti lähtusid eestlaste tavaõigusest. (tavaõigus - lähtuti nendest õigusnormidest, mis olid eestlaste seas aastate jooksul väljakujunenud, kuidas eestlased ise erinevaid süüasju lahendasid) KOhtus olid ka eestlasest õiguseleidja - hirsnik. Keskaegne haldusjaotus
Heraklesel linna sisenemise. Samuti andis ta Heraklesele käsu jätta järgnevate ülesannete `viljad' linnaväravate taha. Müüdi kohaselt asetas Zeus selle Heraklese teo auks lõvi taevasse tähtkujuks. Selle vägiteoga seostatakse ka müüti Molorkhusest ja Nemea mängudest. Molorkhus oli Nemea talupoeg, kelle poja oli lõvi ära söönud. Kui tema talust möödus Herakles, kes oli teel lõviga võitlema, tahtis vaene talupoeg tema auks tappa oma ainukese oina. Herakles peatas teda ja ütles, et pidusöögiks pole põhjust. Lepiti kokku nii, et kui Herakles pole kolmekümne päeva pärast tagasi ilmunud, siis võib talupoeg tema eluniidi läbilõigatuks pidada ning siis oma oina Zeusile ohverdada. Kolmekümnendal päeval valmistus Molorkhus oinast ohverdama, kui välja imlus rõõmsanäoline lõvinahka kandev kangelane. Loom ohveradati üheskoos Zeusi auks. Hiljem pani Herakles sel kohal aluse Nemea mängudele.
kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kui Eestimaa oli täielikult saanud Rootsi kuninga valduseks, üks tähtsamaid (vähemalt talurahva seisukohalt) reforme, mida läbi viidi, seisnes selles, et pärisorjus kehtestati nüüd juriidiliselt. See tähendas seda, et talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Seejuures oli talupojal võimalus oma mõisnikku kohtusse kaevata, kuid loomulikult ei jäänud peale õiglus, vaid hoopis raha, mida mõisnikul oli kindlasti rohkem. Taolist olukorramuutust talupoegade jaoks ei
Valisin selle raamatu, sest olin varem lugenud Vincent van Goghi elust jutustavat teost "Elujanu", mis oli uskumatult huvitav ning ka seetõttu, et kuulsate kunstnike elulood on pea alati väga põnevad.Kuna tegelen ka ise kunstiga, siis oli see raamat mulle vägagi meeltmööda. Nagu juba öeldud räägib raamat Francois-Auguste Rodinist.Auguste Rodin sündis 12. novembril 1840. aastal Pariisis.Tema vanemateks olid Jean-Bapiste Rodin ja Marie Cheffer.Tema isa oli prantsuse talupoeg ja ema Lorraine ist pärit külatüdruk.Enne Auguste ilmatulemist oli neil juba kaks tütart- Clotilde ja Marie.Poja sünd oli tema isa jaoks väga tähtis sündmus, sest just pojast oli ta kaua unistanud.Kahjuks ei läinud kõik nii nagu isa oli unistanud.Auguste oli jässakas maamehe kehaga ning lühinägelik poiss.Kui ta saadeti õppima Ristiusu Doktriini Vendade kooli, ei läinud tal õppimine mitte sugugi hästi.Teda peeti koguni kooli kõige halvemaks õpilaseks
Nii hakkas Venemaa 1920. aastate esimesel poolel nii rahaliselt kui ka sõjaliselt toetama mässuliikumisi teistes riikides. Revolutsiooni püüti õhutada Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis ja teistes riikides. Kõik need katsed siiski ebaõnnestusid. 5. NEP oli uus majanduspoliitika Venemaal. Seda rakendati sellepärast kuna varasem sõjakommunism ei olnud enam tõhus. Nüüd asendati toiduainete riigile andmise kohustus kindlate maksudega. Talupoeg võis vilja ülejäägid turule viia. Taastati kauplemise vabadus ja laiendati ettevõtete tegevusvabadust. 1920. aastate alguses kujunes venemaal välja segamajandus, kus enamik majandusvaldkondi jäi siiski riigi käsutusse, kuid oli lubatud ka kapitalismile omane ja turumajandusel tuginev erasektor. 6. Vladimir Lenin oli sotsialistliku riigi rajaja. Nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Lääne-Euroopas VIIst XV sajandini levinud võimukorraldust, mis rajanes isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel, nimetatakse feodaalkorraks. Feodaalid olid ka sõjameeste seisuses, neile jagati maatükke, et nad sõjateenistuses oleksid. Kuna talupoegade tööta polnud feodaalide maal väärtust, keelati talupoegadel maalt lahkuda- nad muudeti sunnismaisteks, eesti keeles öelduna: pärisorjadeks. Kõige kõrgem feodaalide seas oli kuningas, ta jagas feoodidena maad välja suurfeodaalidele, suurfeodaalid väikefeodaalidele ning väikefeodaalid väikerüütlitele. Neil olid ka omavahelised tülid- kodusõjad- see suurendas riigi ebastabiilsust. VIII sajandil, kuna võitluseks araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, viis Karl Martell feodaalkorralduse kindlamale alusele. Sõjaväeteenistuse eest andis ta oma vasallidele maatükke kasutada, hilj...
sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome). Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad, samuti võis mõisnik vahetada talupoja kasutuses oleva parema maa viletsama mõisapõllu vastu. Mõisate laienemisega tekkis vajadus täiendava tööjõu järele
väljaminekud suurenesid. Pärisorjuslik mõisamajandus ei tasunud ennast ära. Mõisnikele tugevnes ühiskondlik surve. 1801 sai venemaa keisriks Aleksander I. Ta ostsustas korraldada reforme balti provintsides. 1.1082/04-talurahva reformid.(õigus vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise, ning et talu ei tohi ära võtta ja et seda saab pärandada.) 2.1816/19 nende seadustega kuulutati talupojad pärisorjusest vabaks st. talupoegadele anti perekonna nimed e. Priinimed. Reaalselt jäi talupoeg ikkagi mõisaga seotuks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga.
emotsioonid ja läbielamised köita väga meisterlikult oma raamatusse ,,Mahtra sõda". Kohati tekitab lausa õõvastavaid tundeid see salatsemine, noa selga löömine, teoorjus ja ihunuhtlus. See viha, mis kõige sellega kaasnes, koguti enda sisse. Lõpuks katkeb ka kõige kannatlikuma eestlase mõõt. Sai alguse Mahtra sõda. Võitu sellest ei tulnud ja talupojad said väga raskelt karistada, aga siiski oli enda arvamust avaldatud ja kõik olid sellest teadlikud, et malbe meelega Eesti talupoeg võib vihastudes tuua endaga kaasa sama kohutavaid tagajärgi nagu Haiti maavärin. Edasiviivaks jõuks võib lugeda la uudishimu. Uudishimu on eestlaste loomuses olnud aegade algusest peale. Taaskord saan ma tuua näiteks oma lemmikkirjaniku ühe populaarseima raamatu ,,Mees, kes teadis ussisõnu", kus paljudel metsaelanikel on raske, kui mitte võimatu vastu panna uudishimule külaelu vastu. Seda, mida ma ei ole varem näinud, katsunud ega maitsnud tundub alati parem ja ilusam
pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks. Vennastekogudused- hernhuutlased ratsionalism- 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu. Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded. "iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju. Nekrut- nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut. Maamiilits- regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits priinimi- perekonnanimi magasivili- viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12. Iseloomustage talupoegkonna ja maaisanda vastastikust õiguslikku ja majanduslikku sõltuvust (2 tunnusega). Majanduslik: Talupojad sõltusid oma isandatest. Maa mida nad haridis kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja sunnitud isanda heaks tööd tegema: haridsid põlde või maksid andamit. Õiguslik:Isandal oli talupoja üle ka kohtuõigus, sealhulgas õigus teda ihunuhtlusega karistada ja paljudel juhtudel ka surma mõista. Talupoeg maksis andamit? Isanada ülesanne oli teda kaista. 13. Põhjendage väidet ,,Mõis oli naturaalmajanduslik suurmajand" (2 argumendi/näitega). Linnu oli vähe ja kaubandus nõrgalt arenenud, seega olid isandad huvitatud, et talupojad hariksid mõisapõllud ja varustaksid mõisa eluks tarvilikuga. Mõis oli seega naturaalmajanduslik suurmajand, kus peamise tööjõu moodustasid sunnismaised talupojad. 14. Kuidas mõjutas hoogustuv linnastumine kõrgkeskajal mõisa- ja
· 17. sajandi lõpuaastatel oli Suur Nälg Eestis. Iga viies inimene suri. · 17. sajandil nõiaprotsessid (protestantliku kiriku juhtimisel). · Rootsi ajal ka Forseliuse seminar. · 1632 Tartu Ülikool Skytte eestpalvel. · Balti erikord: Peeter I andis pärast Põhjasõda Balti aadlikele eriõigused, et nood oleks Vene poolel: 1) tollipiir 2) luteri usk 3) saksakeelne asjaajamine 4) endised seadused · 1739 Roseni Deklaratsioon: selle järgi talupoeg pärisori (võis müüa, osta, vahetada, teha mis tahes, koormised olid piiramatud). Eesti talupoegade jaoks 0-punkt. · 1802 1804: talurahvaseadused Eestis ja Liivimaal. · 19. sajandi keskel usuvahetusliikumine: talupojad olid kindlad, et kui nad astuvad õigeusku, siis saab neile osaks palju hüvesid (antakse maad, vabastatakse teoorjusest jne) · 1849 Talude päriseksostmine. · kadakasakslased - eestlased, kes tahtsid end välja näida sakslastena, et näida jõukam ja edukam
Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused Vaimuelu Eestis Rootsi ja Vene ajal on piisavalt erinev. Suured muutused toimusid pärast Põhjasõda. Paljud kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Luteri kiriku ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Suured muutusid toimusid ka pärast Liivi sõda-kirikuhooned olid purustatud või rüüstatud ning enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. 16. sajandi teine pool ja 17. sajandi algus on Euroopa ajaloos tuntud kui usupingete ajajärk. Rootsis sai riigikirikuks luteri kirik. Rootsi sõjaline jõud päästis protestandid lüüasaamisest Kolmekümneaastases sõjas (1618-1648). Koos Poola võimu kehtestamisega taastati Liivimaal katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa rekatoliseerimises etendasid jesuiidid, kelle toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Liivimaad peeti väga tähtsaks kogu Põhja- Euroopa tagasivõitmiseks katoliku u...
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
Kirjand Kõik müügiks Kahekümne esimesel sajandil ei tundu sõnapaar ,,kõik müügiks" enam sugugi mitte nii vähelevinud. Praeguses majanduskriisis olles võib väga paljudes kohtades rippuda silt ostan, müün, vahetan. Teatekirju leiab mitmeilt reklaamitahvleilt. Kuulutuse taga võivad tegutseda mitmed illegaalsed ärid ning ühingud, nt inimkaubitsejad ja elunditega hangeldajad. Müügist pole ka välja jäänud sündimata lapsed. Üha enam süvenevaks probleemiks on inimkaubandus, mille eesmärgiks on kasu saamine. Tööpuuduse käes vaevlevad naised võivad sageli langeda reklaamiohvriteks. Kuulutustes lubatakse tulusat tööd välismaal. Võõrsil asuv amet pole miski muu kui prostitusioon või mingil muul viisil inimese keha ekspluateerimine. Kõige tulusam skeem kaubitsejatele on isikuttõendavate dokumentide konfiskeerimine, et ohver ei saaks oma k...
* kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi VERDUNI LEPING : Karl Suure riik jagati kolmeks 843: Karl Paljaspea Lääne Frangi riik Ludwig Sakslane Ida Frangi riik Lothar Kesk riik, keisritiitel 2 PEAMIST PÕLLUMAJANDUSSÜSTEEMI: Rendihärrus maa mitemkordses valduses, talupoeg maa rentnik, pisi maksma makse, võis maa kasutamist pärandada, feodaalil oma majapidamine puudus Mõisahärrus ma ühekordses valduses, st mõisniku eraomand Feodaalsuhte kujunemise põhjused: vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon, vajadus öuua stabiilne võimusüsteem Miks paavsti võim tugevnes? Paavst Gregorius Suure tegevus, keisrivõimu nõrgenemine Lääne- Roomas, paavstide tihe liit Frangi valitsejatega
Talupojad said ka õiguse mõisnike, kes kaitseseaduse sättestkinni ei pidanud, kohtusse kaveta Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist. 4. Roseni deklaratsioon Liivimaa maanõuniku Roseni seletuskiri Vene võimudele Baltikumi talupoegade õiguste selgitamiseks. (Selle kohaselt oli siinne talupoeg pärisori , mõisniku omand, mõisnik võis teda müüa, vahetada ja pärandada. Ka talupoja vara ja maa kuulus mõisale. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) 5. Piibli täielik eestikeelne tõlge, autor. 1739.a ilmub Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tõlkes piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. Tõlge valmis tegelikult juba 1736
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
