Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. V. Hugo Parem üldse mitte olla kui olla mitte keegi. Hiina vanasõna Peab tänama neid, kes juhivad meie tähelepanu meie enese puudustele. B. Pascal
veereb ja igaüht kaugustesse viib. Asjata ehk solvasime sõpru häid, ajapikku seegi meelest läeb. Seiklusteta elu peagi tüütaks meid - rutta, vedur, ära seisma jää! Refr.: Teele, ... Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad, hoogu iga ratas lisab veel... Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab? Miks ei kesta terve aasta see? Refr.: Teele, ... Suur lilleaed sõnad rahvasuust / Joseph Emmet (refrään), tõlkinud Heldur Karmo / rahvalik viis / Cy Coben, Charles Grean Ei talumees tüdrukult tahtnudki muud, kui kanala taga kord anda vaid selgitust sellest, mis kanad on väärt, kuid piilus sealjuures ka tüdruku nägu, kui näinuks seal mindagi uut ja küsis, kas neiust ei saaks talle abilist tallu, kes krips ja nii kraps peagi neil mõlemil oleks siis 31 Refr. Suur lilleaed ümber väikse maja. Särab ja lõhnab seal õitehurm elu on sinuga suur lilleaed!
Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Ooperi tegevustikul ei olnudki eriti suurt tähtsust. Tõsise ooperi kõrval oli nüüd ka koomiline rahvaooper see sündis 18.saj algul. Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper oli Giovanni-Battista Pergolesi (1710 1736) "Teenija-käskijanna", esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid.
ligi ja päästis peremehe ja naise rüüstajate käest. Ohvitser lasi ühe mehe isegi maha. Peagi tuli ratsavägi, sest teised mehed olid kohe kaebama läinud. Ohvitser oli kõrgema astmega ja teda austati, siis veel eriti kui kuuldi millega omamehed hakkama olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli
ligi ja päästis peremehe ja naise rüüstajate käest. Ohvitser lasi ühe mehe isegi maha. Peagi tuli ratsavägi, sest teised mehed olid kohe kaebama läinud. Ohvitser oli kõrgema astmega ja teda austati, siis veel eriti kui kuuldi millega omamehed hakkama olid saanud. Kui mehed edasi liikusid jõudsid na varsti võrsijärve juurde ja peatusid seal ühes talus. Kui öösel ukse peale koputati hõikas ohvitser et siin magab Eesti sõjaministeeriumi esindus. Peale seda oli õhk puhas. Talumees oli nii õnnelik, et pääses suurest rüüstamisest. Ta viis mehed Viljandisse Enne Viljandit nägid nad suurt koormat (lk 86) seal sõitis Balahhovits oma rüüstelt saadud saagiga. Mees küttis hobust piitsaga nii mis jaksas ja kihutas voorist tuulekiirusel mööda. Ahas jõudis nüüd siis oma isa koju. Ega ta eriti ei tahtnud seal olla, sest vanematel polnud raha ning Ahas ei tahtnud neid veel endaga koormata. Samuti oli kodus igav. Kõik raamatuid oli
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
kaoks sarvik, põrgu, ja juudas kes meie üle võimust thavad võtta. Siis tuleks paradiis, mida igavesti ihkan! Vabadus... ELU Jah elu... Ent mis on ta hind? "Tõde ja õigus" 1)Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees Mari- oli Andrese teine naine, kellele ta kinkis ta oma talu.Mari oli väga hoolitsev ja tark. Taar- oli rätsep, a oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! Kassioru Jaska- oli rikas talumees, kahjuks ta lapsed said surma. Lambasihver- niimoodi kutsuti Pearu naist, kes põgenes kodunt! 2) A.H.Tammsaare püüab näidata noortele ,kuidas vanasti elati ja millised kombed olid vanal ajal ja samuti tahab see raamat näidata ,et pere on inimesele üks tähtsamaid asju.Ilma pereta on lapsel väga raske üles kasvada!Tänapäeva noortele oleks see väga õpetlik raamat,kuid see on liiga paks.Ma võin seda öelda ,et see raamat pani mind mõtlema oma elu väärtusest!
· Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida
Urvaste : Mina Ise, 2004. 106 lk. ...KOGUMIKES Esimene esimene september : [jutte ja luuletusi kooliminejale]. Tallinn : Ilo, 2008. 64 lk. Lk. 31, 52 Contra. Esimene koolikell ; Ranitsakandja : [luuletused] Jõulutunne ongi see : [jõululuuletused]. Tallinn : Sild, 2002. 56 lk. Lk. 13-14 luuletus : Päkapikuootus Ruttu tuttu! : Eesti isade unejutte. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2005. 105 lk. (Pere ja Kodu raamat) Lk. 29-40 Contra. Talumees Tambet ; Nõiatädi Ella ; Kruup hakkab autojuhiks : [jutud] Kuldmuna : kuus tükkü latsilõ ja noorilõ : [lastenäidendid]. Obinitsa : Hal'jas Kunn, 2007. 95 lk., lk. 8-20 Contra. Mõmmi-Piitre löüdmine : [näidend] TEOSED Luulekogud · "Ohoh!" (1995) · "Üüratu üürlane" (1996) · "Kesmasolin" (1996) · "Contramutter 10. lend" (1997) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) · "Päike ja lamp" (1998)
Olelusvõitluses, kes Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" on tugevam jäi siiski peale mees. Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal Kremer tunneb Mari järgi himu, ta otsustab Tõnuga kokku leppida ja hoida, jäid marliinist ainult luud alles. pakub talle tulusat piimarentniku talu. Mari annab järgi ja hakkab Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti
välja nõutada ja tagavaraks kuhjata. Aga kas ei käi see ka vana tuuleveski kohta? Ei. Ta tiivad tiirlevad küll tuules, vahetult jäävad nad ta puhumise hoole alla. Aga tuuleveski ei vallanda õhuvoolu energiaid, et neid tagavaraks kuhjata. Maatükk saab seevastu välja nõutud toimetamaks maapinnale sütt ja maake. Maapõu avaneb nüüd söebasseinina, pinnas maagimaardlana. Teisiti paistab põld, mida ennist seadis /bestellte/ talumees, kusjuures seadma tähendas veel: hoidma ja hoolitsema. Talumehe tegemine ei nõua põllupinda välja. Vilja külvamisel annab ta külvi kasvujõudude hoolde ning valvab ta kosumist. Vahepeal on ka põlluseadmine sattunud teist laadi seadmise keerisesse, mis loodust seab /stellt/. Ta seab teda väljanõudmise mõttes. Põlluharimine on nüüd motoriseeritud toitmistööstus. Õhk on seatud lämmastiku
lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. __________ 1 vetoõigus (ladina k
92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. __________ 1 vetoõigus (ladina k
Tööd väikseformaadilised (50x60 cm). - ,,Kihelkonnakohtunik" portree - ,,Jüripäev" eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp. Paul Raud - Lõpetas Düsseldorfi akadeemia - K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse. - Portretist, olustikumaalija - Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. ,,Muhu rauk", õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes). - Korduvalt portreteerinud ennast nt. ,,Autoportree kaabuga" - Olustikumaal ,,Lüps" (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine). - Maastikumaal ,,Motiiv Pakrilt" - Tuli Eestisse tagasi, elas siin elu lõpuni, pidas end eestlaseks. 8. Eesti skulptuur ja graafika 19-20.saj. August Weizenberg (1837-1921) - Külakäsitööline tisleri perekonnast Kanepist - Äratas nikerdustega tähelepanu põllumajandusnäitustel
kodukoha voorimeestelt suured plaanvankrid, millele mahtus istuma üsna palju inimesi. Nii sõitsid Estonia koori ja Sindi vabriku lauljad (Palamets, Hillar 1994:12). Talumehed kasutasid oma tööhobuseid ja lihtsaid vankreid. Selline sõit nõudis muidugi aega ning ka loom tahtis vahepeal söötmist. Nii võttis kohalejõudmine mitmeid päevi aega. Puhkamiseks ja ööbimiseks peatuti koolimajade juures. Tolleaegne talumees pääses harva kodust eemale, seega pakkusid kõik võõrad maakohad ja suvine loodus neile suurt huvi (Palamets, Hillar 1994:12). Kohalejõudnutele pakkusid majutust lahke tartlased. Hobused ja vankrid oli võimalik paigutada Tähe tänaval asunud Vanemuise seltsimaja juurde (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Kehvemad ja vaesemad pidulised pidid kohale tulema jalgsi. Väga paljud võtsid selle teekonna isegi väga kaugelt ette. Ainuüksi teekonnale kulus neil 4-5 päeva
«Tuulepealne maa» põhitegelased Toomas Roo (Rasmus Kaljujärv) Läänemaa kaluritalust pärit õpihimuline ja sihikindel, rahvuslikult meelestatud noormees. Läheb koolipingist õppursõdurina Vabadussõtta, pärast sõda võitleb piirivalvurina piiritusevedajatega. Tooma isiklik elu kulgeb otsingute, leidmiste ja pettumuste tähe all, nii nagu kogu Eesti areng esimesel iseseisvusajal. Kriitiline suhtumine valitsevatesse oludesse tõukab Tooma mõneks ajaks vabadussõjalaste leeri. Indrek Kallaste (Märt Avandi) Jõuka ja eduka Tallinna advokaadi poeg, aus ja intelligentne, kuid mõnevõrra irooniline noormees. Teeb koos Toomas Rooga õppursõdurina läbi Vabadussõja, kuid eneseleidmine rahuajal ei kulge temalgi probleemideta. Paradoksaalselt on puhuti suurimaks probleemiks tõeliste eluraskuste vähesus. Pikapeale selgub siiski, et muredepuudus on näiline. Adele Kallaste (Evelin Pang) Indreku õde, heal järjel perest pärit kirjanduslike kalduvustega neiu....
kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid. Kui sügisel kartulid võetud saavad ja talumees turule sõidab selgub talle, et peale tema müüb seal kartuleid veel kümneid ja kümneid teisi talumehi. Kui kõik müüvad hinnaga neli krooni kilo, siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Hinnaga viis krooni kilo ei ostaks keegi tema kartuleid kui igal poolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole meie talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest nelja krooni eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see enam kartuli kasvatamisega seotud kulutusi katta.
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
Ka on üks muusikateadlane arvanud, et see oli omaaegne lauluväljak, kuna seal on eriline akustika. N 19.11.09 Eesti pronksiaeg 1800-500 eKr EESTI PRONKSIAEG 1800-500 eKr 1. Vanem pronksiaeg 1800-1100 eKr 2. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr 1. VANEM PRONKSIAEG EESTIS pronksesemeid vähe antud perioodist. Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked. 2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui
· 1917 oktoober (november) toimus oktoobrirevolutsioon. · Nõukogude Vene vabariik · 03.03.1918 Bresti Separaatrahu · Dekreet rahvaste enesemääramise õigusest Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Pärisorjuse kaotamine oli 1816, 1819. Inimesed said omale perekonnanimed. Vald sai suurema otsustusõiguse. Passiseadus vabaliikumine siis saab alles talumees linna. Valla omavalitsust on peetud riikluse kooliks. Talude päriseksostmine loob pärisperemehed. DIKTATUUR SÕJAAJALISEL PERIOODIL I. NSVL= NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIT 1. Sisepoliitilised reformis: · Loodi julgeoleku organid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat), millel oli õigus inimeste kohtuväliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Ametlikult pidid need võitlema banditismi, spionaazi ja nn
Teine periood oli esimesest erinev. Teemad olid tõsisemad ja realistlikumad, vaade elule oli üsna pessimistlik. Mõned novellid olid Piibli-teemalised. Palju oli lugusid haiglase hingeeluga inimestest, näiteks novell ,,Punased hobused". ,,Vastu hommikut" oli omapärane pikem novell, mis räägib 1924. aasta 1. detsembri mässust. Jutt on nelja inimese viimasest ööst ja elust, kellele on surmaotsus tehtud. Need neli inimest on revolutsionäär, maata talumees ehk pops, teenijatüdruk ja poisiohtu nooruk. Revolutsionäär leiab, et on võidelnud valede asjade eest, teised ei saa millestki aru, sest nad on juhuslikult kinni võetud. Küsimus: Kuidas olla või käituda? ,,Kuristik", novell Venemaa kodusõjast ehk sõjast punaste ja valgete vahel. Lugu valgete armeest Eestis, kes integreerusid. Kuristik tähendab oktoobripööret. 1928 avaldas ,,Toomas Nipernaadi", mida hakati kohe tõlkima ja mis tõi Gailitile palju kuulsust.
Pastor arvas, et 30. aastat tagasi surnud alkohooliku ja süfiliitiku luud, kes oli vene kasakas ja langes Napoleoni vastases sõjas. Luude põhjal tehti rekonstruktsioon, koljumaht oli kuni 1600 cm 3 keskmiselt. Lõug ulatub ette, kukal taha. Laubasagarad on emotsioonide kontrollimiseks olulised, neandertaallastel laubasagarate osa on vähene. Neandertaallasi kujutatakse väga erinevalt, üks näeb välja nagu metsik ahv, teine nagu turske talumees. Leitud luustikud, Euroopas u 100, räägivad erinevat keelt. Kuna neandertaallased sõid enda kaaslasi, ka nende luuüdi, purustati nende luud? Luud purustatud kindlatest kohtadest, arvatakse, et need purustatud rituaalide käigus, mitte nälja pärast, ja kas liha üleüldse söödigi? Neandertaallastel teatud uslised kujutelmad, matsid primitiivsetesse haudadesse ja panid üht-teist kaasa. Surnud lamavas, väljasirutatud asendis ja muld peale aetud, vahest ka kivid. Huvitamavad
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma ...
pilkeajakirja "Kaak", ainus töö ajakirjanik. 1896 "Külmale maale" - kriitilise realismi kinnitus Eestis. Ajalooline triloogia - "Mahtra sõda " , "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" , "Prohvet Maltsvet" . Tegi palju eeltööd , intervjueeris inimesi.Vilde rajas eesti realistliku romaani ning viis dramaturgia küpsusele.Eepilise teatri tooja eestisse? nimetatakse ka keeleuuendajaks. "Mäeküla piimamees" - 1916;Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta
võrsus virgalt võsukene. Laanes leidis tuulevarju, mustast mullast rammu jõi, juurtel kasvas maasikmarju, ladvas rästas laulu lõi. Rästa laul ja taevasina kuusekest ei rahuldand; mõtles: ,,Kas vaid selleks mina olen kasvand, haljendand? Oh, kui saaksin kord siit ära, näeksin mõnda ilma pääl, omandaksin hiilgust, sära!" Nõnda unistas ta sääl. Ega läinud palju aega: tuli metsa talumees, lõikas kuuse maha saega -- linnareis tal oli ees. Kuuseke sai, mis ta tahtis. Tast sai särav nääripuu; oksal kuldne orav vahtis, ladvas hõbedane kuu. Aga hiilgus, au ja sära, kiidulaul ja kumav kuld kiired kaduma on ära, järele jääb põrm ja muld. Peagi viimses hoovinurgas lebas vaene murtud puu, asupaigaks pühkmeurgas, võetud hiilgus, au ja muu. Sääl ta närbumisevaevas
eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata. ,,Mäeküla piimamees" 1916 Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal onpärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma
Vahepeal kirjutab lisaks näidendeid, novelle ja jutustusi. Üks tundmatu autor kirjutas “Don Quijote II”, aga see on võltsing. Don Quijote Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam – teenija-karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. “Don Quijote” on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja – romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang)
alal. "Krappi Kaie willetsuse" osasles Steinsberg ka osatäitjana, samuti nagu ta mängis nimiosa 1824.a. suvel Pärnus lavastatud kahevaatuslikus jandis "Permi Jago unne-näggo", mille näitleja oli koostanud Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold"("Lakkekauss") järgi. Selles Lääne-Euroopa kirjanduses laialt levinud süees (Kotzebue eeskujuks oli taani teatri rajaja L.Holbergi "Mäeotsa Jeppe" - "Jeppe paa Bjerget") kujutatakse, kuidas purjuspäi magama jäänud talumees mõisa viiakse ja saksa kombel riietatakse, et teda pärast ärkamist mõisnikuna austada. Uuest viinauimast ärgates leiab mees ennast jällegi endises olekus külakõrtsi ukse alt, arvates, et ta on vahepeal taevas olnud. Eesti lugejad olid naljandi sisu motiividega tutvunud juba Willmanni "Juttudes ja tegudes". Arvatavasti ei seadnud Steinsbergi jant endale palju muid ülesandeid peale laia naeru saavutamise rumal-kohtlase talupoja ja tema sõnaka naise Eeva arvel
Pikka aega olid etruskid võimsaim Itaalia hõim, kuid 5.saj eKr hakkasid nad vajuma Rooma riigi võimu alla. Rooma linn tekkis Tiberi jõe tasandikule, 7 künka otsa. Küngastevahelises orus asus foorum – turu ja koosolekuplats. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai kindluse asupaik. Linn olevat asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur
Pikka aega olid etruskid võimsaim Itaalia hõim, kuid 5.saj eKr hakkasid nad vajuma Rooma riigi võimu alla. Rooma linn tekkis Tiberi jõe tasandikule, 7 künka otsa. Küngastevahelises orus asus foorum turu ja koosolekuplats. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai kindluse asupaik. Linn olevat asustatud 753 aastal eKr (21.aprill). Pärimuse järgi rajas linna Romulus. Pärimus räägib kuidas Romulus ja Remus visati Tiberisse, emahunt kasvatas üles, hiljem leidis nad vana talumees ja pärast poole kukutasid nad oma vanaisa võimult ja hakkasid linna rajama. Tülis olles tappis Romulus Remuse. Nii saigi linn nimeks Rooma. Ostia sadam asus Tiberi suudmes. 7 kuningat valitsesid linna nende hulgas ka Romulus, nad kõik olevat olnud ajaloolised isikud. Kuningas valiti rahvakoosolekul. Senat oli rahva eest seisev nõukogu. Klienteelsuhe- Vaene isik andis end rikka kaitse alla kliendiks, saades temalt maaala kuid pidades ise käima sõdades jne. Ühiskonna struktuur
hakkab vett jooksma. Päevad pikenevad. · Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi. ,,Kui vastlapäeval nii palju päeva paistab, et hobuse jõuab ette panna, siis on kevade kenad ilmad." (Kihnu) · Madisepäev (24.02.) Eestlaste rahvakalendris on neid koguni kaks. Kevadisel madisepäeval (matsapäeval, matsipäeval) ennustatakse, missugune tuleb suvi. Sel päeval on tunda kevade lähenemist. Kõrred hakkavad lund vihkama. Vanarahvas uskus, et pool lund on veel taevas. Randlased ütlevad, et Madis rikub merejää
Siis jäi tal süda haigeks ning ta munsterdati laevalt maha. Läbi häda sai Hans Krassist sulane venna juures, kes oli piimamees. Vend võttis palgast kümme krooni maha ja põhjendas seda võihindade langusega maailmaturul. Sellest ajast hakkasid pihta lõppematud tülid. Kui Hans suri, ei pannud vend talle isegi korralikku risti. Perekond: Üks vend, kellega hästi läbi ei saanud. Surmapõhjus: loomulik surm 4.3. Harivald Tamm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: maailmalõpu kuulutaja; kergesti käega lööja; kujutlusvõimeline; kerglane; Filosoofia: Päike on suur punane kana ning planeedid ja tähed on munad, mida ta haub. Harala asundus on kärbsemusta täpp ühel neist munadest. Päikese haudumisaeg saab peagi täis ja siis plahvatab maakera kildudeks. Lugu: Ühel õhtul pidas Harivald Harala seltsimajas peoõhtul kõnet, kus tutvustas oma kummalist filosoofiat. Järgmisel päeval rääkis keegi Leivandile, et Tammel
Kivide asetus pidi tekitama erilist kõla, muusikat. Ameerikas olla ka koopia ja tõepoolest, pidavat olema väga efektne muusika seal. Eesti pronksiaeg Vanem pronksiaeg: 1800-1100 eKr Noorem pronksiaeg: 1100-500 eKr Vanemast on pronksesemeid küll vähe, kõige vanemad on Muhu saarelt, odaots, leiti juhuslikult, talumees, kes leidis, kasutas seda ära ka, tappis sellega sigasid. Kahjuks käias see mees palju ka maha. Lõuna-Uuralidest olla see pärit. Sirp Kivisaarest oli kusagil Musta mere äärest algselt. Mõlemad esemed on ida või kagu poolt ja need on kõige vanemad ka. Vanemad pronksemed on põhiliselt pronkskirved N: Rantkirves Äksist. Esialgu olid need esemed vaid uhkustamiseks, prezdiisi näitamiseks, eestlased ehk ka kasutasid ikka.
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
H võlus kogu õukonna magama, v.a kuninga-kuninganna Vana mees rääkis magavast O-st. Lossi ümber kasvas palju suuri ja väikeseid puid, Andis neiule suud. põldmarja- ja kibuvitsapõõsaid Elasid õnnelikult oma elupäevade Prints teisest suguvõsast sattus sinna jahile lõpuni. Loss, kus kummitab; nõiad pidu peavad; inimsööja eluase Vana talumees rääkis UK-st Nad said 2 last (Eha ja Päev). Algul ei rääkinud prints oma vanematele perest, vaid käis aina tihedamini „jahil“. Kui P kord sõtta läks, jäi tema inimsööjast ema UK ja lastega omapead ning tahtsi kõiki ära süüa, kuid ülemteener päästis nad. Seepeale soovis K nad ussipatta vaisata, kuid P nähes viskus sinna ise. Tuh- Mees abiellus teist korda kõrgi ja upsaka naisega
Essu ja Maarja võtavad Peko ja Nagra vastu, lubatakse lahkesti Nagra Pekole naiseks. Peko räägib, et kuigi Nagra on vaeslaps pole ta kuskil nii hästi söönud kui Essu ja Maarja juures. Vahepeal igast imelikke sündmusi, tuleb sõda ja Nagra satub Venemaale, sest Peko on vahepeal venelaste käes vangis. Nagra läheb pojaga Pekole järgi, poeg saab surma. Nagra on vägev nõid. Peko on tagasi jõudnud ja ta on väga kurb. Käib paastumas ja palvetamas koopas. Askeet. Sõdalane talumees ja askeet. Jeesus tuleb uuesti tema juurde ja kuulutab ta setude kuningaks. See tuleb viimasel hetkel, kuna Pekol on juba surmamõtted peas ja ta väga elada ei taha. Ta on väga õnnelik selle üle, aga ütleb Essule, et ta peab ikkagi varsti surema. Essu hakkab selle peale nutma, sest see tähendab, et lõpeb ennemuistne aeg ja ta lüüakse varsti risti. Siis teeb Peko veel mingeid asju. Essu ja Maarja saadavad Pekole unenäo. Peko hakkab ennustama, prohveteerima, peab mäejutluse
kehv mullapind saareelanike võimalustele selged piirid, sundides alatasa mõtlema elu järjepidevuse säilitamisele. Minu Tartu-kodus on praeguseni elektriniiduki kõrval kasutusel need vikatilüsid, mis kunagi ammu said kodumetsast võetud. Need olid juba otstarvet silmas pidades õla järgi paindesse kasvatatud: isa valis metsas kasvava sobiva puu välja ja painutas selle vajadust mööda kas reejalaseks, vikatilüsiks või millekski muuks. Talumees ei saanud olla ühepäevaperemees, vaid pidi ikka mitu sammu ette vaatama. Minu kodus hoiti au sees külaühiskonnas põlvkondade vältel kujunenud väärtusi, nagu ausus, töökus, austus vanemate vastu, aga samuti säästev ja tulevaste põlvede heaolule orienteeritud eluviis. Mäletan, et tollases külas kanti hoolt paljulapseliste perede eest. Neile jagas külavanem isiklikult paremaid heinamaid ja kalastamiskohti. Mu vanaisagi oli kunagi külavanem ning
kolooniais, miks põhjapõdrad on karjades, miks räimed on parvedes, miks tihased on salkades? Tõepoolest, kui keegi on juhtunud suurde naerukajakate kolooniasse, kus pesitsevad tuhanded haudepaarid, ja näinud kogu seda lärmi ja möllu, mis sellega kaasneb, tekib tal paratamatult küsimus: mille pagana pärast neile küll meeldib nii tihedas summas käratseda, kui igal pool mujal on ruumi küllaldaselt. Samuti vaatab oma põldude vahel teistest eraldi seisvas talus elav Eesti talumees reisile sattunult imestades Aasia mägikülasid, kus maja on majas kinni. Linnadest rääkimata... Käitumisökoloogid mõistagi eeldavad, et neil liikidel ja populatsioonidel, kellel grupieluviis esineb, on see optimaalne käitumine, mis on kujunenud välja loodusliku valiku survel. Kui see on nii, siis peab grupieluviis tooma selle viljelejaile kindlasti kasu. Kuid nagu paljude teistegi käitumisotsustuste puhul, võib grupieluviisil olla ka hind. Milles võib grupieluviisi
Üks ameeriklane lasi ehitada täismõõdus betoonist koopia. Katsetati ja leiti, et selline rajatis on mingi imelise akustikaga. Eesti pronksiaeg 1800-500ekr: vanem pronksiaeg 1800-1100ekr, noorem 1100-500ekr. Eestist on leitud vaid 16 vanema pronksiaja pronkseset. Ühtegi kinnismuistendit ei teata. Üks odaots (1800ekr) on kõige vanem eesti leidudest. See on pärit Uurali mägedest, kuid leiti muhult. Tegemist on väga ilusa ja kvaliteetse odaotsaga. Selle leidis üks kohalik talumees, kes oli seda seatapmispussina kasutanud ja teritas seda käia peal. Kivissaarelt on leitud üks sirp. ei ole teada kas sellega lõigati vilja, aeti juukseid maha või pandi varre otsa ja uhkeldati. Ülejäänud 14 eset on kirved. Pronkskirvega on tunduvalt parem raiuda kui kivikirvega, töö saab tehtud 4-5 korda kiiremini. Pronksesemeid üldjuhul alguses ei kasutatud, need olid rohkem uhkeldamiseks. Eestis pronksist ehteid ei olnud, kasutati hoopis praktilisi asju.
KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
seal on radikaalid. Sovremenniku toimetaja Nekrassov soovis, et Tolstoi avaldab oma teoseid ainult Sovremennikus, kuid Tolstoi solvub ja ta läheb üle teise ajakirja Russkii Vestnik. ,,Kolm surma" Turgenev näitas, et on situatsioone, kus erinevate kihtide inimesed käituvad sarnaselt. See on surmaeelne situatsioon. Vene inimese käitumises domineerib kaine mõistus. Tolstoi näitab aga kolme täiesti erinevat surma. Tolstoi kirjeldab, kuidas surevad mõisaproua, talumees ja puu. Ta tahab näidata, kui erinevad nad tegelikult on. Mõisaproua on hale ja vastik, kuna ta on kristlane. Tolstoi ei olnud usklik inimene. Ta suhtus kirikusse üsna kriitiliselt. Mõisaproa käitub enne surma valelikult, kuna ta on kristlane. See usk ei anna talle enne surma mitte midagi. Vastandatud on talumees, kes sureb tiisikusse. Tema jaoks oli surm loomulik protsess, looduslik juhtum. Tolstoi arvates on kõige ilusam surm puu surm, kuna ta ei kaeba, ei haletse ennast
populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust
maha. Kald ja Kaldvee mõisteti 1950. aastal surma (ERAF, f. 129, s. 23202). 1942. aasta kevadeks tabati ja hukati kõik kohale jäänud aktivistid, välja arvatud Vassili Riis. Aleksander Mui tabati Pöide kandis juba 21. oktoobril 1941 ja lasti vastupanu osutamisel maha samas talu lakas. Saaremaa Täitevkomitee esimees Johan Ellam ning partei maakonnakomitee II sekretär ja hävituspataljoni komissar Aleksander Kuul varjasid end metsa kaevatud koopas, nagu partei oligi käskinud. Kohalik talumees avastas nad 1942. aasta mais ning mehed said Omakaitse poolt korraldatud haarangu käigus surma. Riisil õnnestus end vaatamata pidevatele otsingutele varjata Valjala valla Kiriku küla Mäe vabadikukohas kuni Saaremaa taasokupeerimiseni Nõukogude vägede poolt. Perenaine Marie Peet oli üksik usklik inimene, kes oli nõustunud Riisi enda juures varjama (Riis 1960, 197 jj.). 1942. aasta veebruaris tabati Kaarma kandis Saaremaa miilitsaülem ja küüditamise läbiviija Johannes Mets
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
lähedalt, st paik võis olla raviva otstarbega, kivid ravivad. Üritati kivikilde murda. Rahvast käis sinna üle Inglismaa. Muusikatedlased arvavad, et need kiviringid on väga hea akustikaga. Eesti pronksiaeg. Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 ekr ja noorem pronksiaeg 1100 – 500 ekr. Vanemast suurt midagi ei tea, on olemas ainult 16 vanema pronksiaja eset, ühtegi kinnismuistist ei tea. Vanim pronks ese on odaots, mis leiti Muhu saarelt, mis tuli Uurali mägedest. Leidis üks kohalik talumees, kes kasutas seda seatapuks. Kivisaarest leiti sirp. Pole teada, kas lõigati vilja vms. Algselt pronksesemed olid nii kallid, et toodi 24 ainult peopäeval välja. Ülejäänud leiud on pronkskirved. Pronkiaja keskel ilmuvad uued kinnismuistised. Esimesed linnuselaadsed ehk kindlustatud asulad (5 tükki, kolm neist Saaremaal, Iru linnamägi ja Narva asula). Kindlustamine on seotud mere lähedusega
Hilary Karu 17 D 11 EESTI AJALUGU I: Et tagada rahumeelne kaubavahetus, sest eestlased tegid röövretki merel II: oma riigis oli rahvast liiga palju + Venelased Peipsi järve kaldal + juudid, mustlased Doonau kallastelt Kihistumine + Adratalupojad Keskmine talumees, oma talu peremees, see-eest mitte talu omanik. Tema maad arvestastati adramaades + Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. Jalategu töötasid mõisavahenditega + Vabatalupojad
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
KOLMAS SEISUS e. lihtrahvas, kusjuures viimane moodustas ligi 92% elanikkonnast. Aadlikud ja preestrid ei pidanud maksma makse, seda pidi tegema üksnes kolmas seisus. Ainult üksikud kolmanda seisuse esindajad said oma lastele haridust anda. Tavaliselt võisid seda endale lubada vaid kaupmeeste või juristide pered. Kuid kolmandal seisusel puudus igasugune väljavaade osaleda riigi- või linnaelu korraldamisel. Külades kuulus kogu maa aadlikest feodaalidele. Vaene talumees pidi õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
