Viimaks otsustab Dorian taas kõlbelist elu elama hakata. Portree aga vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ning lööb noa lõuendisse. Dorian leitakse südamesse löödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Dorian Gray portree on taas noor. Vilde ,,Mäeküla piimamees" Mäeküla mõisahärrale Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad
aastane poeg kiiresti ülesande. Järgmisel päeval tahtnud valitseja taas 100 mündi eest 100 lindu, kuid ei kukkesid, kanu ega tibupoegi tohtinud olla niisama palju, kui eelmisel korral. Ja jällegi lahendanud poeg ülesande. Veel kolmas ja neljaski kord küsinud valitseja talupojalt 100 mündi eest 100 lindu, kusjuures nii kukkesid, kanu kui tibupoegi pidanud igaühte taas uus kogus olema. Poiss lahendanud ülesande seegi kord. Mitu kukke, kana ja tibupoega tõi talumees valitsejale esimesel, teisel, kolmandal ja neljandal korral? Lineaarne võrrandisüsteem Definitsioon Lineaarseks võrrandisüsteemiks nimetatakse lõplikust arvust lineaarsetest võrranditest koosnevat süsteemi. Tema üldkuju on a11 x1 + a12 x2 + ... + a1n xn = b1 a21 x1 + a22 x2 + ... + a2n xn = b2 ............................................. (2) am1 x1 + am2 x2 + ... + amn xn = bm Arve b1, b2 , ..
võimalik! Mittedualstlik filosoofia: Josef mitterer(2001, 107) Objekt pole muud kui kõnelus siiani, ja iga uus kõnelus muudab senst objekti ja muudab objekti, ehk koguaeg arusaam asjadest koguaeg muutuvad Ajakirjandus ei ole ega saagi olla objektiivne Tunnetusteooria Reaalsus toimub tagantjärele meie kujutlusega, ta lõhub kõik konstruktsioonid mis meie kujutlusse ei sobi Reaalsus enne siis kujutlus On talumees kellel heinakuhi ja peab minema läbi tunneli, tunnel ei ütle kui suur koorem läbi mahub, aga reaalsus lõhub koorma. Pärast kujutlusi tuleb reaalsus ja see lõhub kõik, mis sinna ei sobi. Konstruktivism ei ei eita et realsus on olemas, aga ütleb et meil ei ole otse pääsevust reaalsuse juurde Ajakirjandus valib alati erineva nurga mille (enda perspektiivi) alt avalikkusele lähenedea, ja seepärast võivad kõik riigid, erinevalt midagi kajastada Uudis ja ajakirjandus on vahendamine
olukordade abil ja kaudu, proovides ja nautides oma võimeid fantaasiates, mängulises tegevuses, mängult-armastuses. Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm. Hukkunud Alpinisti hotell
Teised tegelased: Muusa, Karl Bayer, Miina, Anita, Hollmann, professor Jäsche, pr. Jäsche, Adelberg, Anders. Tegevus käik Jutustuse keskseks tegevuseks on Masingu taevakivi otsing, selle leidmine ning uurimine. Ühe talumehe põllule on kukkunud meteoriidi tükikene, mida kogu küla imekiviks peab. Masing, kes on tuntud kui talurahva seast kasvanud haritlane, tahab kindlaks teha, kas nn "imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema
kaltsiumisoolad, mis moodustasid veekogu põhjas lubjakivikihi. Vee temperatuuri langemisel võtsid veekogus ülemvõimu vetikad ja teised veetaimed ning algas uuesti orgaanilise põhjasette kujunemine, millest moodustus orgaanilise aine poolest rikkam põlevkivikiht. Siin pildil on näha väikseid füto-ja zooplankstoni ning vetikate kivistunuid osi. Põlevkivi avastamisest tekkisid jutud ,et talumees ehitas saunaahi põlekivst mis koos puudega maha põles ja karjapoistest kes viskasid põlevkivi lõkkesse ja imestasid ,et kivi põleb . Teadlaste tähelepanu äratas põlevkivi 18.sajandi lõpus ,sellest ajast peale on põlevkivi huvi pakkunud .J.Georgi (1791) ja G Helmerseni tööd,viisid järeldustele et kivi saab kasutada soojuse ,tõrva ja õli toodata .19.sajandi teisel poolel tehti aga kindlaks ,et kõige paksemad põlevkivikihid on Kukruse mõisa lähistel
Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
2. ,,Jonõts" Sissejuhatus: S. kubermangus elab tark, huvitav ning meeldiv Turkinite perekond Ivan Petrovits, Veera Jossifovna ja Jekaterina Ivanovna. Sõlmitlus: Dmitri Jonõtsile räägitakse, et nii intelligentne inimene, kui tema, peab kindlasti tutvuma Turkinitega. Teemaarendus: 1. Jonõts tutvub Ivan Petrovitsiga ning saab küllakutse nende koju. 2. Jonõts läheb Turkinite juurde. 3. Jonõts näeb Jekaterinat. 4. Veera loeb ette oma romaani. 5. Jekaterina mängib rasket klaveripala. 6. Jekaterina kavatseb konservatooriumi õppima minna. 7. Jekaterina vanemad keelavad selle ära. 8. Enne kojuminekut käis Jonõts restoranis õlut joomas. 9. Veera migreenihood suurenevad, kui Jekaterina ähvardab konservatooriumisse minna. 10. Jonõtsi abiga hakkab Veeral natuke parem. 11. Jonõts kutsub Jekaterina endaga aeda. 12. Jonõts läheb Turkinite juurde abielluettepanek...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
· Juhuslikult leitud varandus,luukere lahtiharutamine,usaldav uni,ta pillab pisara,süda taob trummi 6)Inetu pardipoeg-Emapardil koorus munast imelik väljanägemisega linnupoeg.Kõik kiusasid teda, algul ema kaitses, lõpuks lõi käega ja käskis pojakesel kaduda.Pardipoeg põgenes,üks vanaeit võttis ta oma koju, kus oli aga kass ja kana kes temasse samuti halvasti suhtusid.Jõudis tiigi äärde, nägi luilatamas luiki,pardipoeg külmus jäässe kinni, talumees päästis ta ja viis koju aga sealt pardipoeg põgenes.Pardipoeg nägi tiigis luikesid, ei julgenud algul minna, kuid siis läks ja luiged tulid tema juurde, peegelpildis nägi et temast oli saanud uhke luik. · Tõrjutute probleem on põline,aga ürgse naise suurimatest vägedest on vastupidamise vägi. · Lugu rõhutab indiviidi isepärast hingelisust. Kui tuntakse ära see perekond kellega vaimselt kokku kuulutakse,saab üksikisik vitaalsust ja osadustunnet juurde.
Vanemad naised eelistasid tumedamaid värve seelikutriibustikus või pottmütsi katteriides. Seto vanad naised ei kandnud suurt sõlge, sest see kuulus ainult sünnitusealiste naiste ehtekomplekti. Ehted Jõukust näitasid eriti ehted, neid pärandati põlvest põlve. Tavaliselt päris ema ehted vanem tütar või tütre puudumisel vanema poja naine. Pidulikud ehted muretsesid vanemad tütardele viimaste neiuikka jõudmisel. Selleks müüs jõukas talumees laudast isegi lehma või härjavärsi. Kõige tavalisemad kaelaehted olid helmed, neid kanti alati, ei võetud magadeski ära. Valged ja värvilised klaas- või kivihelmed pandi väikesele tüdrukule kaela, kui tal esimene hammas tuli. Hõbehelmeid nimetati krõllideks. Eriti hinnatud ehteks olid mitmesuguse jämedusega lülilised hõbekeed. Kuna üldiselt usuti helmeste tervendavasse mõjusse, siis loeti helmesteta inimest õnnetuks inimeseks. Eesti naiste hinnatuim ehe 18.19
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale, tähendas ju abielu temale eelkõige lapsi. Ehk kas maksis Vargamäele elama asuda mõttega, et pärast sind talitavad siin võhivõõrad inimesed? Ei, seda mitte. Selle mõttega oleks võinud ükskõik kuhu mi...
Teose sõnum: kutse asuda rännule pimedusest valgusese ja armastuse poole. Renessanslik idee. "Don Quijote" Miguel de Cervantes Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija- karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang)
kajastu, kui esineb Jaan Krossi ,,Keisri hullu" peategelase Timotheus von Bocki vaadetes. Aurelil küll tekib emotsionaalne side nii mõnegi lätlasest mõisatöötajaga, kuid üldiselt ei suhtu ta läti talupoegadesse kui maa õigusjärgsetesse omanikesse. Ta näeb neid pigem alkoholilembelise massina. Suhtumine eestlastesse leiab küll vähe kajastust, kuid eestlasest paadimees, kelle abil Aurel üle Koiva saab, on sünge ja ei räägi sõnagi. Samuti on ebausaldusväärne eesti talumees, kes peaks Aureli ja tema kaaslased üle jää Saksa sõjajõudude juurde aitama. Jääb selgusetuks, kas eestlane tahtis mehi meelega eksiteele viia. Selline võis olla tüüpiline baltisaksa nägemus eestlastest ja lätlastest. Autor aga teadvustab, et baltisakslased ei ole sellel maal üksi. Tähenduslik on Aureli lapsepõlvestseen isaga Koiva jõe ääres, kus poiss taipab, et kõik valdused ei kuulugi isale. Veelgi enam, jõgi uhub
3 Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Värska järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Esimesed andmed meremuda kasutamisest pärinevad Saaremaalt, kus umbes 1800. aasta paiku ehitas üks Kihelkonna valla talumees endale koju mudavanni. Esimene mudaravila avati 1824. aastal Saaremaal Rootsikülas, aasta hiljem Haapsalus, siis 1838 Pärnus ja 1840 Kuressaares. Eesti mudaravi saavutas rahvusvahelise tuntuse 1920. aastate paiku. Meremuda hakati põhjalikumalt uurima 1947. aastal. Pärnu ja Haapsalu kuurortide jaoks võeti meremudavarud arvele ning töötati välja tootmise ja kasutamise tehnoloogilised skeemid. Haapsalu linna arengut on pikka aega mõjutanud meremuda kasutavad taastusraviasutused.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast.
mõistuse ning ta pandi haigemajja. Ivan Dmitrits Gromov Tema perekond oli kõik surnund. Ta ise oli töödanud mitmes erinevas kohas ning tal oli pidevalt kartus selleüle, et keegi tuleb teda kohe vahistama. Alati ringi kõndidest vaatas seljataha ja käitus imelikult ning pidevast kartusest läks lolliks ning ta pandi haigemajas suguhaigete palatisse kus ta hakkas inimesi tüütama ning lõpuks viidi ta üle palatisse nr 6. Talumees Nüri, täitsa arulage näoga, rasvas vennike kes oli kaotanud juba ammu mõtlemise. Päris täpselt ei olnud aru saada kudias ta sinna sattus. Postitöötaja Blondiin, kavala näoga postkontori sortija. Pole võimalik tekstist aru saada kudias ta täpselt sinna sattus, ilmselt läks lolliks nagu ka ülejäänud teised. Ragini mõtted mis väljendavad elule alistumise filosoofiat: ,,Harilik inimene ootab head või halba väljaspoolt, see on, kalessist või kabinetist,
V: 'Naerev mees' tähendab ehk kurba meest, kellele timukas igavese naeratuse näkku lõikas, 'naerev naine' tähendab võibolla, et kuskilt kostab kahjurõõmsat naeru. K: Kes naerab viimasena? V: Hetkel edestab Ivan oma naist, kuna ta avas uue pudeli ja Vassilissa õrna häält ei ole tuule mühinas eriti kuulda. Lendav laev jätkab oma teed. Vasja on näost sinine, aga naerma peab, sest nii on kord kirjutatud ja lihtne talumees juba paberi vastu ei saa. Korraga kostab maa alt õõnsat naeru. See on Sisyphos, vana vastane, kes mäe otsas täiest kõrist naerab ja üht jalamile veerenud kivi silmitseb. Vasja jääb lollisti ammuli sui passima, nii et kajakas talle kui prunt kurku lendab. Vassilissa naerab hääletult. Arvamused teose kohta Üks tundmatu lugeja arvas teose kohta nii: Raamatu tagakaanel oli kirjas umbes
varjunime Tiibuse Jaak Tiibus. 8 Draamalooming I Draamaloomingu algus · Punga-Mart ja Uba-Kaarel (1894); · Pila-Peetri testament (1897); · Rätsep Õhk (1903); II Draamaloomingu kõrgpunkt 1906-1915 · Tuulte pöörises (1906) - Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab.
Pani ise endale nime don sõjas 1547-1616 ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks *Oli kolm korda ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest vanglas võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso *Sündis vaeses aadli Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja soost arsti perekonnas kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don
Tavaliselt naljakas mõte. Ja siis ma pane tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail "pooleli". Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet, mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi." ... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja. Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi
seksuaalse sättumusega inimesed jne). Õpilastele: a. Milliseid üldistusi oled kuulnud inimeste kohta? Kuidas suhtud, kui keegi ütleb Sulle, et kõik koeraomanikud on toredad inimesed? Et kõhnad inimesed on tigedamad kui täidlasemad? Kas oled nende väidetega nõus? b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et mõnes Aafrika sõjast räsitud riigis, nt. Kongos elav 30-aastane talumees ja USA-s elav juristiharidusega 30-aastane mees on maailmavaatelt ühesugused, sest nad on mõlemad mustanahalised? c. Tänapäeva teadlased ei jaota enam inimesi „rassideks“ ja tänapäeval ei räägita enam nii palju rassidest, vaid kultuurist? Mida Sinu arvates tähendab sõna „kultuur“? d. Kas oskad nimetada, milliseid gruppe peetakse Eesti ühiskonnas halvemaks/võõraks/ebamugavaks/ohtlikuks? Too näiteid. e
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus:
See on Vilde viimane pikem eepiline teos. Sündmustik toimub ajal, mil eesti külas arenes kiiresti kapitalism, kuid selle kõrval olid säilinud feodalismi jäänused. Tegelastevahelised konfliktid kasvavad välja ajajärgule omastest sotsiaalsetest vahekordadest. Teose peategelased: Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive. 1917 aastal oli kirjaniku majanduslik olukord väga raske. Näidendite eest tuli küll natuke honorare, aga rahakursi langus tegi selle hoopis tühiseks. Aasta algul korraldasid kirjaniku austajad Tallinnas peo Vilde toetamiseks. Sissetulek saadeti Kopenhaagenisse, sellest sai Vilde
4. Jaan, sulane Mäe-Soosaarel 5. Anu, tema ema 6. Hans ja Mats, Mäe-Soosaare sulased 7 7. Mai ja Kärt, Mäe-Soosaare tüdrukud 8. Paar külaneidu 9. Karjapoiss 10. Paar "Metsavenda" (http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/2teema/kirjandus/kirjanikud_8.htm) Ühteaegu armastus- ja ideaaldraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning talumees Kaarli võitlusest Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiu oma saatust temaga sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. · Püve talus (1910);
.. Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire. Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres. ÜÜGU PANK Elas kord üks vana talumees nimega Üügu Mart. Mehel oli suur majapidamine, kus ta pidas sigu, lehmi, lambaid ja kanu. Kõik oma vaeva ja higiga teenitud raha hoidis ta peidus. Tema varandusest olid aga haisu ninna saanud kaks röövlit, kes seda endale ihkama hakkasid. Nad ähvardasid Marti, et kui see oma varanduse asukohta neile ei ütle, läheb ta naisel ja lastel halvasti. Pärast paarinädalast tagakiusamist sai Mardil villand ja ta otsustas tülitajatele vastu astuda
See kartus ei andnud talle rahu, ta ei saanud magada ja muutus eraklikuks. Kuna kodus ei olnud tal millestki elada määrati ta haiglasse suguhaigete palatisse. Kuna ta aga hakkas teisi haigeid tülitama viidi ta peatselt Andrei Jefimõtsi korraldusel palat nr 6. · Juut Moisseika läks segaseks paarikümne aasta eest, kui ta mütsitöökoda maha põles · Postkontori sortija - pole teada millisel põhjusel ta täpsemalt haiglasse sattus. · Rasvunud talumees mõtlemisvõime kaotanud, arulageda näoga vennike Pikk kõhetu mees - Otsustades piinava, raiuva köha, kõhnuse ja põskede puna järgi algab tal peagi tiisikus. · Andrei Jefimõts Kuna ta külastas tihti palat nr 6 arvati, et ta on ära pööranud ja tema ametikohta ihaldanud Hobotov nägi selles oma võimalust. Tegelikkusele alistumise filosoofia: Ragini arvates peitub inimese mugavus ja rahulolu temas eneses, mitte väljaspool inimest.
tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida. Täielikule konkurentsile väga lähedase olukorraga on tegemist näiteks põllumajanduses ja kalanduses. Oletame, et meil on tegemist talumehega, kes oma kümnel hektaril põllumaal kasvatab kartuleid. Kui sügisel kartulid võetud saavad ja talumees turule sõidab selgub talle, et peale tema müüb seal kartuleid veel kümneid ja kümneid teisi talumehi. Kui kõik müüvad hinnaga neli krooni kilo, siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Hinnaga viis krooni kilo ei ostaks keegi tema kartuleid kui igal poolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole meie talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest nelja krooni eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see enam kartuli kasvatamisega seotud kulutusi katta.
portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor. Vilde ,,Mäeküla Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor naine Mari ja Prillup on lihtne talumees, piimamees" seetõttu otsustab ta Prillupiga teha kokkuleppe, et pakub talle kelle elus on esikohal tulusat piimarentniku talu. Prillup on selle pakkumise üle materiaalsed asjad ja kes õnnelik ning ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid ei oska oma tunnetest
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Huvijuht multikultuurses keskkonnas Kersti Kruus Eestlaste juurdepääs haridusele ja koolivõrgu kujunemine maapiirkondades alates rootsiajast kuni 18.sajandi lõpuni. Referaat Juhendaja: õppejõud Tiiu Männiste Viljandi 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Rootsiaeg- 17 saj..............................................................................................................4 1.1. Religiooni roll rootsiaegse haridu...
ehitama. Samal aastal jõudsid Tallinna esimesed Belgia vedurid. 1899. aastal töö aeglustus. Kahelt poolt alustatud teeotsad jõuti kokku viia 1900. aastal Kolu jõe juures. Esimene rong saabus Viljandist Tallinna 1900. aasta 18. juunil. Esimese sõidu tegid kaasa ka ümberkaudsed raudteeehitust toetanud mõisnikud. Laupa mõisnik Otto von Taube kirjutab oma mälestustes, et rong sõitis esmasõidul rööbastelt maha ilma erilist õnnetust kaasa toomata. Kohalik talumees Puusepataat öelnud: kui tulli, küll mürises ja aas tuld välja, hobesed nakkasid lõhkuma. Ajutine regulaarne rongiliiklus Viljandi ja Tallinna 150,6 km pikkusel teelõigul algas 1900. aasta 21. juunil, Türi Paide haruteel 8. oktoobril. Ametlikult võeti raudtee vastu 1901. aasta 21. augustil. 1900. aasta 4. juuli Linda nr 27 kirjutab: «Rongid käivad üks kord päevas õhtul väljub Tallinnast ja jõuab Viljandisse hommikul, olles teel 11 tundi ja 5 minutit
räägib kõrget keelt, Sancho Panza on kahe jalaga maa peal ja rahvalik. Don Quijote Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam teenija-karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad lähevad koos maailma päästma. Don Quijote näeb kõike rüütlimaailmana, kui ta ette kujutab vahetevahel, aga tal esineb ka normaalhetki. "Don Quijote" on ideaalide ja reaalsuse vastuolu. Sancho on praktiline. Teoses on õilsad põhimõtted kadunud. Don Quijote jääb vanasse kinni, reaalsusega ei arvesta. Teos ise pilkab rüütlikombeid ja romaane. Kõiges nähti auküsimusi (surm, verevalang)
Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. 2.1 Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus ta sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878.
Oma kultuuri tajutaks normaalsena, "õigena", "heana", võõrast kultuuri veidrana, "väärana", "pahana". Rühmaidentiteedi moodustumise aluseid on kõikekokku päris palju. Põhilõikeid, mille alusel rahvanali oma "meie"/"nemad" -suhted korraldab, on siiski kaks: sotsiaalne ja etniline. Rahvanalja pilkeobjekti-valik on omapäraselt "tsentrifugaalne". Väga teravasti töötab sotsiaalne "meie"-teadvus alt üles: sulane pärib naljandis võidu peremehe, talumees vaimuliku või aadliku, kellamees või köster pastori, toapoiss või kutsar härra üle; uuemas poliitilises naljas on tegelaskujud kaasaegsed, kuid pilke põhisuund ikka alt üles. Samal ajal pilkab naljand ka "marginaale" -- käsitöölisi (eriti rätsepaid ja kingseppi) ja kaupmehi, asotsiaale ja kerjuseid. Etniline lõige on pilgete adresseerimise teine põhilõige. Naaberrahvaste ja -hõimude vaheline vastastikune või ühesuunaline pila (nn
Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma
uus Vanapagan". Ta on väga inimlik kõigi oma püüdluste, tahtmiste ja nõrkustega. Ta tuleb maa peale, et elada inimesena, rügada tööd ning saada selle läbi õndsaks. Head tahet ja pealehakkamist on temas rohkem kui nii mõneski inimeses, kuid kahjuks on see just maapealsete asukate kurjus, mis ei lase tal soovitut saavutada. Jürka on erinev kõigist teistest Saatanat kujutavatest tegelaskujudest. Inimestest on ta üle ainult rammu poolest, muidu on saanud temast lihtsameelne ja kohmakas talumees. Vastupidiselt eelmistele kasutatakse aga hoopis teda ennast inimese poolt ära. Ta talub aastaid kannatlikult kõike halba, kuid ükskord katkeb temagi kannatus. Lugejas tekitab ta imetluse või hirmu asemel hoopis kaastunnet. Tundub, nagu oleks tõeline Kurat hoopis Antsus. Nendes teostes on loodud kolm küllaltki erinevat nägemust Kuradist. Kõik nad on küll erinäolised, aga nad on pandud täitma ühte ülesannet- näidata inimeste pahesid. Kuradit ei saa
hakata, kuid portree vananeb sellegi poolest edasi. Seda nähes otsustab Dorian maali hävitada ja lööb noa lõuendisse. Ta leitakse südamesse llöödud noaga ning äkitselt vanaks jäänuna. Maal on taas noor. Vilde „Mäeküla Mõisahärra Kremerile hakkab silma Prillupi noor Prillup on lihtne talumees, kelle elus on piimamees“ naine Mari ja seetõttu otsustab ta Prillupiga teha esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma kokkuleppe, et pakub talle tulusat piimarentniku tunnetest selgust saada. talu. Prillup on selle pakkumise üle õnnelik ning Mari on tolle aja kohta äärmiselt iseseisev. ta pingutab ja töötab jõudsalt selle nimel. Kuid
Mõne aasta jooksul läks kõigi nende juhtimine aga C. R. Jakobsoni ja tema pooldajate kätte. Jakobson tuli Peterburist Eestisse tagasi ja hakkas tõepoolest põllumeheks, asudes Kurgjale esinduslikku suurtalu rajama (tõsi, suurte võlgade hinnaga) ja avaldades rea põllumajanduslikke kirjutisi, milles ta muu hulgas propageeris piimakarjandust. Kuid Jakobson polnud siiski ärkamisajale tüüpiline talumees, kes teeb poliitikat tema oli poliitik, kes pidas talu. Ärkamisaegsed eesti põllumeesteseltsid polnud aga kaugeltki pelgad põllumajandusühendused. Näiteks Jannsen ei olnud kaugeltki tegevpõllumees, kuid see ei takistanud teda vastavat seltsi asutamast ja juhtimast. Mitmekülgsete isiksuste esilekerkimine ongi mistahes ärkamis või koiduajastule iseloomulik. 1870. aastal pandi alus veel ühele olulisele seltsile
hoiavad raha kokku, et osta uued kuued. Pulmapäeval tulevad külalised hunniku kinkidega, Indu peremees saab selle eest raha. Peremees veab küik kingid aita. Külalised muutuvad kärsituks, sest neil on kõhud tühjad. Ekke märkab, et pliidi all pole tuldgi. Külalised tahavad ära minna, nad on vihased ja solvunud, sest peavad oma raha eest endale süüa ja juua ostma. Naised panid tuled alla ja osad sõitsid kaupmeeste järele, et osta süüa ja juua. Indu talumees hakkas raha arvestama, kuuleb kõrvalt talust pillimängu ja on vihane, et teda ei kutsutud. Elda oli oma pulmatoa korda sättinud ja oli kurb, et teda nii oli koheldud ja hakkas nutma. Elda mees pani naabertalus pidu. Aleksander kutsus Ekke enda juurde, et see läheks ja vaateks kas Eldaga on kõik korras äkki tal ei ole süüagi. Ekke puikles algul vastu kuid Aleksander pisti Ekkele sõõgi pihku, ta ise ei julgenud minna. Ekke hakkas Peederga poole sammuma.
teraalgus sees olema, tähendab ivitsemine peab olema alanud, et jaagupipäevaks (25. juuliks) uudseleiba saada ./6/ Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Töökeeld kehtis eriti umbrohu kitkumise kohta (ei saa saaki). /2/ Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi lehmad kindlalt lauta kinni, sest õhtul pidid ringi käima nõiamoorid, kes piimajätku korjasid. / 3/ Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. /1/ Jaanikombed mujal maailmas
Kõrvaltegelaseks on ka Meeme, kes ilmus alati suvalistel hetkedel välja ja jõi alati veini. Ta andis Leemetile sõrmuse koos kotikesega, mis tegelikult oli Põhja Konna nahk, mida süües Leemet sai Meeme järel järgmiseks Põhja Konna valvajaks, viimaseks valvajaks. 36. Tegelaskujude analüüs 37. 38. Leemet Leemet on peategelane, kõik keerleb tema ümber. Ta sündis külas, kuhu tema pere oli metsast kolinud. Ta isa tahtis, et temast saaks tubli talumees. Isa aga suri karu käeläbi, kellega emal oli afäär ning peale seda kolisid nad tagasi metsa. Tema perekonda kuuluvad veel õde Salme ja onu Vootele. Leemet austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest. Ta on pidevalt kahe vahel ja ei suuda otsustada ei metsaelu ega külaelu kasuks. Ta proovib tutvuda külaeluga, et minnagi sinna elama, kuid pöördub ikkagi tagasi metsa. Ta armub Hiiesse ja nad plaanivad abielluda, pulmas aga tapetakse Hiie huntide poolt, kelle
preester ette mitmesuguseid kogukonna ühishuve puudutavaid teadeandeid; kirikus leidsid inimesed ja nende varandus häda korral varju; kirikus tähistati arvukalt pühasid. Kirikukellad olid peale palvusele kutsumise ka ajaarvsetamiseks vajalik. Nende abil jagati päev tundideks. Lisaks sellele hoiti nende abil ära torme, aeti hunte elukohast eemale, anti teada tulekahjust ja hoiatati sõjaohu korral. Koguduse liikmeks olemine aitas kaasa talupoja harimisele. Talumees jälgis preestri käitumist, osales kiriku ja selle sisustuse heakorra eest hoolitsemises. Valitsevad klassid mõjutasid vaimset elu. Nad püüdsid talupoegade teadvuses kinnistada saatusega ning neile osaks saanud rolliga alandlikult leppimise mõtet. Lihtrahvale sisendati, et kõrgemad jõud hoolitsevad nende eest ja nende enda huvides ka karistavad; hingede päästmiseks saadavad nad haigusi, loodusõnnetusi ja lubavad ebaõiglasi ning julmi valitsejaid
teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdroenergia ressursid on jõgede väikeste vooluhulkade tõttu tagasihoidlikud, mistõttu vee-elekter vaevalt meil kunagi määravaks energiaallikaks saab. "Mis sellest tammist siia ehitada, aastasadu on vesi isepäi voolanud, tammistamine rikub ära kogu jõe loomu ja ilu, elektrit saaks aga ehk ühele mehele hommikukohvi valmistamiseks," iseloomustab üks Nõmmeveski joa lähedal elav talumees oma suhtumist veejõujaama rajamisse. Eestis moodustab praegu hüdroenergia osakaal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia hulgast kaks kolmandiku, veest toodetud elektri mahu kasvu piiravad aga nii Eesti kesine hüdroenergeetiline potentsiaal kui elektrijaamade rajamise kõrge hind. Marek Strandberg ökoloogiliste tehnoloogiate keskusest märgib, et hüdroenergial pole Eestis suurt tulevikku. "Hüdroenergeetikal oleks meil perspektiivi ehk ainult kombineeritud
salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane,
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud. Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine 1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus 2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks. 2. Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused Indikaatoreid on 3...
kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad,
20-ndate aastate algul, oma realistlikke töid romantilis-idüllitseva rüü või naturalismiga. 4 I RICHARD ROHU ELU 1.3 Richard Rohu lapsepõlv Richard Roht sündis 12. aprill 1891 aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus peremehe pojana. Karaski külas Põlvamaal möödusid kirjaniku noorusaastad ja need polnud kerged. Kui R.Roht oli 6-aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees, kel oli oma lastega jahe vahekord. Kirjanik nimetabki oma noorust süngeks argipäevaks, kus ainsaks vahelduseks oli kalapüük. Unistava meelelaadiga poiss kiindus loodusesse, mis asendas talle kodus puuduvat ilu ja rõõmu. Ergas loodustaju sai hiljem Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugemisoskuse omandas ta juba kuueaastaselt. Loeti vanaema õe poolt laenatud ajakirja ,,Linda" ja teisi raamatuid, nende hulgas E
Nende kaheteist kuu jooksul valminud kolme näidendiga Koidula algtõuge eesti teatrile piirdubki. Kõigi lavastamisel teotses ikka sama "perekondlik" ring. Naisteosi mängisid endiselt noormehed (gümnasistid või tudengid). 5. Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". "Säärane mulk" pärineb tervenisti Koidula sulest, tõusnud on ka dramaturgiline osavus võrreldes kahe esimese etenduega. "Säärase mulgi" on "Perno Postimehest" laenatud tõsilugu, kuidas üks talumees lehekuulutuse kordusmärke tundmata tangud ja tangusoola segi ajas, on hästi rakendatud süzeeline leid, mis pealegi näitlikustab harimatuse kahjulikkust. Sisuliselt lisas näidendile kaalu mulgivaenu tollane aktuaalsus. Nii jääbki eesti teatri hakatuses seisev "Säärane mulk" kogu 36 aastat kestnud asjaarmastajaliku järgu esindusteoseks, millega võistlevad üksnes Kunderi "Kroonu onu" ja Kitzbergi varased rahvatükid. 6. Teisi 19. sajandi eesti näitekirjanikke.
mõisa põllul §7 Viikingid ja nende kultuur 1. Viikingid ja nende aeg (800 1050) - Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
