Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"taludes" - 358 õppematerjali

taludes on   ta  hingeseisund   sama,   mis   oma   surma   oodates.
thumbnail
2
docx

Eestluse olevik ja tulevik

Samuti paljud välismaalased tunnevad meie kodumaa vastu huvi tänu kuulsate dirigentide Eri Klasi ja Neeme Järvi ning helilooja Arvo Pärdi järgi. Eelmise sajandi alguses võis kohata inimesi, kellel oli kõigest seitsme-või koguni kuueklassiline haridus. Selle aja inimestel polnud võimalust õppida. See oli raskendatud raha puuduse pärast ja taludes oli vaja palju töökäsi. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati väärtustama haridust. Eestisse rajati uusi koole ja tänu sellele ka õpetajate ja õpilaste arv kasvas. Olenemata tasuta kooliharidusest on tänapäeval paljudel õppimistahe langenud tagaplaanile. Noored pigem tegelevad muude huvialadega kui õppimisega. Haridutase on langenud ja see võib tulevikus meile tõsiselt kätte maksta. Aina raskem on ülikooli pääseda ja tasulistel kohtadel pole paljudel noortel võimalik õppida....

Kirjandus
79 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaa järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus...

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

Täiskohaga põllumehed töötasidki sageli jõukate maaomanike aladel, saades tasuks toitu, riideid ja kaitset. Mõned perekonnad rentisid maad, andes omanikele vastu osa viljasaagist. Põllumeeste töövälise elu kohta pole palju teada. Alamklassi kuulujatena olid nad kirjaoskamatud Nii oli kooliõpetus neile kättesaamatu, samuti sissetulek, mis lubaks esiisade eluviisi seljataha jätta. Väikestes taludes oli põllumajandusega hõivatud suurem osa pereliikmeid. Hauamaalingutel võib näha naisi lõikusajal vilja kogumas. "Las ma kirjeldan talupoja olukorda. Kui saabub uputus, hakkab ta end tööriistadega varustama. Ta voolib neid päeval; öösel valmistab ta köit. Isegi keskpäeva veedab ta põllutööl. Ta relvastub selleks nagu sõdalane. Tema ees laiub kuivanud põld; ta läheb oma veoloomade järele. Ta otsib mitu päeva karjast, viimaks saab talt veoloomad, ja naaseb...

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti elu 1950-1960. aastatel

1950-60. aastad. Sisukord. Poliitika Haridus Noorteorganisatsioonid Mood Toitumine Mänguasjad Poliitika. Eesti NSV juhiks ja EKP esimeseks sekretäriks sai 1950. aastal Johannes Käbin (ametis kuni 1978. aastani). Käbin ajas kogu oma valitsemisaja jooksul mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning üheaegselt arvestada ka Eesti NSV ,,isikupäras" oludega. Head kontaktid olid Käbinil just Hrustsoviga, kes arvestas ka eriarvamustega. Stalini surma järel alanud sisepoliitilise sula-aja üheks oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine ­ rehabiliteerimine ­ nii üleliidulisel kui ka kohalikul tasandil. Eesti NSV-s tähendas rehabiliteerimine eelkõige nn kodanlikeks natsionalistideks tembeldatud inimeste hea nime taastamist. Stalini surm tõi kaasa ka senise vägivallapoliitika seiskumise, millele järgnes aegapidi represseeritute õigeksmõistmine ja nende va...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

19-20 saj. algus

maa, see oli ikka mõisniku oma, talupojad said piiratud liikumisvabaduse (ühest mõisast teise). Asutati vallakohtud, pandi perekonnanimed, algas teorendi aeg. (Eestimaa ja Liivimaa) 1849/1856 ­ Eraldati talu ja mõisa maa, algas talude päriseks ostmine, toimus üleminek raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 ­ Kaotai teotöö (vaesemates taludes , kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale ­ teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile ­ Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale ­ Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülistus õppivale eluviisile.

Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded ­ kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei...

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

talinisu 60ts/ha, kartulit 276ts/ha) suurenenud. 1992 oli Rootsis talusid 91 850 ja haritavat maad 2 768 000ha. Põhitootmisharud on liha-piimakarjandus ja seakasvatus. 1992 oli Rootsis 1.7 milj veist, 2.1 milj siga, 447 000 lammast ja 6.6 milj lindu, toodeti 3,2 milj tonni piima, 63 000 tonni võid ja 115 000 tonni juust. Taimekasvatuses on esikohal söödataimed, järgnevad suhkrupeet, teravili, kartul ja raps. Tavaline Rootsi talu on hästi mehhaniseeritud pereettevõte. Paljudes taludes om peale põllumajanduse ka muid talualasid , pmt kalandus ja metsandus. Rootsi on Lääne-Euroopa metsarikkaim maa. Umbes veerand maad kuulub riigile, veerand kompaniidele ja ülejäänu eravalduses. 1992 varuti 53 milj. Kuupmeetrit metsa ja püüti 305 000 tonni kala. 1989-1990 varuti 33 500 rebasenahka ja 1.3 milj naaritsanahka ja 6.2 milj muud karusnahka. METSANDUS. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kask

Mina: Kas ja kuidas tähistad praegu kaskede pühasid? Aino: Mina tähistan täpselt nii, nagu ma enne rääkisin, kuidas kasepühasid tähistatakse. Mina: Millal on kasepühad? Aino: Kasepühasid nimetatakse ka nelipühadeks. Neli pühasid peetakse 11.-ndal mail. Mina: Miks on paljudes taludes kask olemas? Aino: Puid istutatakse taludesse tavaliselt mingiteks tähtpäevadeks. Kuna kask hakkab hästi kasvama, siis valitakse tavaliselt just kask, kuna kask hakkab hästi kasvama. Mina: Kuidas kaske vanasti veel kasutati, peale tarbeesmete valmistamise? Aino: Kui talust suri ära peremees või perenaine siis murti talus kasvava kase latv ära, näitamaks, et talus on vaba mees või naine. Kase latva ära murdmine oli matusetseremoonia üheks osaks....

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tõde ja õigus - kokkuvõte

Algab sellest, et Krõõt ja Andres lähevad Vargamäele. Tee on vilets ja soine, Andres lubab Krõõdale, et kunagi teevad tee nii korda, et sõida või kaarikuga. Teel uude koju juhtub aga õnnetus: lehm vajub sohu, kuid saadakse sealt kätte. Krõõt on väga sokeeritud. Koos nendega tuleb vargamäele kaasa ka karjapoiss. Tutvuti uue taluga: hooned olid üsna vanad ja logud. Talumaad paljuski soised ja liigniisked. Andres arvestas ka rohkem sellega, mida ta töö abil talust teha võib, kui mis juba olemas oli. Ta pidas isegi plaane, kuidas soo kuivendada ning põlluks ja karjamaaks muuta. Madis hoiatab Andrest kiusliku naabri Pearu eest. Ütleb, et ristikivid võivad liikuma hakata (nendega märgiti talude piire). Madis ja Andres katsuvad kive tõstes jõudu, Andres on tugevam. Algab suur töötegemine. Andres hakkab põldu kündma ja ehitab õue ümber aeda. Ta lööb ukse ette paa...

Kirjandus
1497 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Muinasaeg eestis

läheduses, elatusid jahis ja kalapüügist, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga Kammkeraamika kultuur- elasid majades, külvati esimesi viljaseemneid, esimene tehismaterjal (põletatud savi), noorem kiviaegehk neolootikum, elatuti jahis ja kalapüügist, elati veekogude läheduses, Kunda arheoloogiline kultuur, keha kaeti nahaga, arenenud ilumeel.Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur- elati üksikutes taludes , üleminek põllundusele ja talulisele koduviisile, elati majades ja oli tubane elu oli sammu võrra arenenum, asulad rohkem sisemaal, kiviaja lõpus hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel Linnused Millal ? 8.sajandil esimesed . Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti pärast . Linnustel ei elatud. Millised...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Peale selle jäeti talupoeg ilma oma isiklikest vabadustest - ta ei tohtinud midagi omada, teda võis osta, müüa, vahetada, kinkida jne. Sunnismaisus ja isiklike vabaduste kaotamine kokku ongi pärisorjus. Siiski oli võimalik talurahva seas eristada erinevaid gruppe: · Adratalupojad- arvukaim klass. Nende põldude suurust arvestati adramaades (1 adramaa = 8-12 ha). Talude suurus kõikus ½-5 adramaani. Suuremates taludes kasutati sulaste ja teenijatüdrukute abi. · Üksjalad- peamiselt adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid talu uutele maadele. Seetõttu oli nende teonorm väiksem- 1 jalapäev nädalas (siit ka nende omapärane nimetus). Hiljem sulasid adratalupoegadega kokku. (Jalapäev ­ töö mõisa põllul hobuseta või härjata) · Vabatalupojad- olid vabad teotööst ja tasusid koormisi rahas. Ka talupoegadest mõisa ametimehed (kupjad, aidamehed jne) olid vabatalupojad....

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti rahvusköök

Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud kaalikas oli vaga maitsev. XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse, mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või kasteti kartul silgusoolvette. Eriti maitsev oli kartul, kui seda kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks tehti....

Kokandus
338 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ahtalehine põdrakanep

Juhendaja: 2008 Ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium) lillpaju, metskanep, põdrahein, tulipiits Põdrakanepi suuri lillakasroosasid välju võib näha nii vaarikal käies, metsas seeni otsides, mahajäetud taludes ja varemetes kolistades või lihtsalt rongiaknast välja vaadates. Sageli esineb ta massiliselt, nii et põdrakanepist moodustunud padrik tundub lausa läbitungimatuna. Sellest peletab eemale veel üks asjaolu: põdrakanepi taimede tihedas juurterägastikus suudavad vastu pidada vaid nõgeste juured. Nii on põdrakanepiga koos kasvamas vaid kõrvetavad nõgesed. Kanepiga on selle taime nimi ilmselt seetõttu seotud, et ta kasvab sageli nii tihedalt koos nagu kanep ja on ka nii kõrge nagu kanep...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Eesti naise roll 19. ja 21. sajandil ning selle võrdlev kujutamine Lydia Koidula näidendites

09.01.2008) 1.1.4. Naine ja töö 19. sajandi naine oli puhtalt koduperenaine. Ei olnud mõeldav, et tolleaegne põllekandja läheb linna karjääri tegema. Siis olid tööd traditsiooniliselt jaotatud: naine pidi toitma ja kasvatama trobikonda lapsi, vaaritama köögis, aitama meest põllutöödel, talitama loomad ja pimedatel talveõhtutel tegelema käsitööga. Kuna talupidamises olid käed-jalad kogu aeg tööd täis, ei saanud juttugi olla vabast ajast. Kergem oli nendes taludes , kus abiks võeti teenijatüdrukud, sest peremees- ja naine andsid mustemad ning raskemad tööd enamasti neile teha, näiteks loomadele söögi etteandmised ja veekandmised, ja nii päevast päeva (Peterson 2006: 27). Seega oli naise elu teenijana väga kurnav ja arvan, et see amet oli pigem neile, kel tõesti muud valikut äraelamiseks polnud. 19. saj teisel poolel alanud linnastumine tõi kaasa uue peremudeli (Niiberg, Ivari 2000: 39)....

Kirjandus
123 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni

Sisuliselt kehtestati pärisorjus. Talurahvast ei sattunud veel täiesti õigusetusse olukorda, endiselt osaleti kohtupidamises, omsid teatud omavalitsust ja õigust vallasvarale ning osalesid maaväes. Ei sulatud ühtseks massiks, vaid säilitasid varanduslikud ja õiguslikud erinevused. Järelikult suudab selline rahvas veel rõhutuna elujõuline olla. Enim oli adratalupoegi, nende talude suurust arvestati adramaades,suurtemates taludes olid isegi omad teenijad ning sulased. Olid ka üksjalad, kes käisid mõisatööd tegemas ühe jalapäeva nädalas, nemad tekkisid seoses uute maade kasutuselevõtmisega, arenedes said nemadki adratalupoegadeks. Vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Maavabad olid aga muistsete vanemate järglased, kellel lasus sõjaväekohustus, muud koormused puudusid. 15.sajandil hakkas välja kujunema sunnismaisus, mis tähendas, et talupoeg ei tohi...

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistse vabadussõja lõpp - Maarahvas 14.-16. sajandil

Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ ­ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad, kes olid oma talu saanud läänikirja alusel. Neid oli kõige vähem. Rakendati...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lõuna-Aafrika Vabariik

(KOOL) Lõuna-Aafrika Vabariik (enda nimi) Juhendaja: (õpetaja nimi) Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1.1 Lipp................................................................................................................................... 4 1.2 Vapp..................................................................................................................................5 2.1 Maastik..............................................................................................................................6 2.2 Kliima................................................................................................................................6 2.3 Taimestik...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eeste talutoit

Viimase nimetused läti puder ja mulgi puder asenduvad põhja pool uute nimetustega, näiteks poolvillane puder. XIX-XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad või koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. 5. Lauanõud ja kombed Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Igal sööjal oli ka oma nuga. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres kindel koht. Laua otsas istus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust ta igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjatele sooviti "Jätku leiba", millele vastati "Jätku tarvis". 6...

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vaimuelu Vene aja alguses

Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kümmekonna aastaga oli vennasteliikumisel Eestis üle 10 000 liikme. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Koguduste sisekord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest. Tallima Paap soovitas kõigil koguduse liikmetel elada kordamööda üksteise taludes . Üheskoos hävitati ehted ja paremad riided. 18. sajandil oli vennasteliikumise tähtsus talurahva jaoks erakordselt suur. Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18...

Ajalugu
131 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun