Seda süsteemi nimetatakse jaapani keeles keiretsu. Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Põllumajandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Jaapani eksport kasvas veebruaris 2010 5,13 triljoni jeenini. Autosid liikus riigist aastataguse aja
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. ...
1905 Põhjused : majanduslik mahajäävus, puudus demokraatia (sõnavabadus), rahvaesindus- soovitatakse maade ümberjagamist. Ajend: Vene-Jaapani sõda kus Vene sai lüüa Tegevuskäik:Naised nõudsid sõja lõppu. Koguneti talvepalee ette, Nikolai ehmatas ära ja tahtis et laiali aetaks, rahvas ei teinud välja-hakati tulistama, massiivne rüselemine, talluti sunuks u. 5000. Streigiga tulid kaasa tehased, raudteed. Sügiseks oli majandus seiskunud, Lääneriigid pärivad mis toimub, miks kaup ei liigu. Sügisel sunniti Nikolail manifestile alla kirjutama 1917 veebruar Põhjused: sama mis I revolutsioon Ajend: I ms Tegevuskäik: 1917 kukutati tsaar. tahetakse vabariiki, ta võetakse perega kinni ( 4 tütart, poeg, naine, paar teenijat) ja saadeti Uuralite taha koduaresti 1 aastaks. Kui kommunistid said võimule tapeti pere maha, ei tea kuhu maeti, kuna ei tahetud et kummardamas käidaks. Armee oli laastumas- keelduti lahingusse minemast, putilovi sõjatehase töö...
16. Kas jõgi kuivendab liigniisket maapinda? 1. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikud tegelevad valdavalt põllumajanduse, metsanduse või kalapüügiga. 3. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid. põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus. puudulik keskkonnakorraldus. elanike madal keskkonnateadlikkus.
Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis rohkem Kesk-Eestisse. Peamine elatusala oli põlluharimine ja viljakasvatamine. Valmistama hakati kaelakeesi ja teisi ehteid. 8. Muinasaeg Algas umbes 9000 aastat eKr. Saame infot põhiliselt inimeste rajatud asjade ja maha jäetud asjade põhjal. Nendeks on näiteks kalmistud, põldude jäänused, linnused, asulakohad jne
Ülemaailmne majanduskriis Maailmas jäi peale esimest maailmasõda olukord pingeliseks. Ainsa võitjana lahkus esimesest maailmasõjast Ameerika Ühendriigid. Suurim pettumus lasus Saksamaal. Peale laastavat sõda ei elavnenud majandus ning tööpuudus kasvas. Euroopas oli majanduslik olukord halvenenud eelkõige Saksamaa pärast, kes pidi reparatsioone maksma. Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas kiiremini väärtust, kui seda trükiti ning selline majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule. 1920ndate keskel aga toimus majanduslik tõus. Ameerika Ühendriikide rahandusminister Dawes’i ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat, pikendati maksete tasumise tähtaega. USA’s oli kiire majanduse kasv, kuid see oli ebaühtlane, kuna oli koondunud vaid teatud aladele. Kuid kui maailm oli liikumas majanduslikult paremuse poole ning majanduse kasv oli märgatav, siis miks ja kuid...
Mis muutusi see kaasa tõi? See sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. 13. Aastal 1992 mindi üle turumajandusele ning viidi ellu mitu majandust ümberkorraldavat reformi. Mis oli nende reformide sisu ja kuidas mõjusid need majandusele?Rahareform- võeti kasutusele Eesti kroon ja see seoti saksa margaga. Eesti majandus avanes Läände. (Erastamine ja pangandus- Ettevõtted läksid erakätesse?) Omandireform- kõik riigi talud läksid tagasi inimeste kätte 14. Mis rahvusvaheliste organisatsioonidega ühines taasiseseisvunud Eesti? Miks oli nendega ühinemine Eestile oluline? NATO, ÜRO, Euroopa Liit . oluline, sest häda või okupeerimise korral on keegi, kes appi tuleb ja veel on rohkem kaubandus partnereid 15. Millal lahkusid võõrväed Eestist? Miks oli see Eesti jaoks tähtis? 1994 , oluline, sest nii kadus oht
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. ...
1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist); 2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919
Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu. 1929. aasta majanduskriisi ilmingud: 1929 lõpul USAs alguse saanud ülemaailmse majanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid Eestisse järgmisel aastal, kulmineerusid 1933 suvel. Alates 1930 aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult, samas tollimaksud tõusid kiiresti. Talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda. Hindade langusele ja tollitõkete kasvule välismaal lisandus siseturu kokkukuivamine, kuna suur osa rahvast oli ostujõuetu. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse kasvu. Põhiseaduse kriis: Konstantin Pätsi õhutusel olid Põllumeestekogud hakanud juba kahekümnendate aastate keskel kritiseerima Eesti põhiseadust, väites, nagu oleks Riigikogu
siia kauaks elama ei jää, kuna ta oli juba varem suutnud kaks peret Vargamäelt nii öelda välja lüüa, kuid Andres osutus sitkemaks, kui Pearu oli arvanud. Selle eesmärgi nimel oli ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusas Andrest nii, nagu jaksas. Algas pidev kohtu vahelt käimine, Pearu ajas oma jonni ja Andres tõde ja õigust taga ja uusi probleeme aina tekkis ja tekkis juurde. Pearu oli kade Andrese peale, kuigi Eespere ja Tagapere talud olid loodud nii, et kõik oli soodsam Tagapere talule. Võiks siis arvata, et Pearu oleks oma õnne leidnud, siis kui Andres oleks Vargamäelt ära kolinud. Ka Krõõdal oli Vargamäel väga raske oma õnne leida. Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja veel nukramaks jäi, kui juba kolmandat korda rasedaks jäädes sünnitas ta Andrese kaua oodatud poisslapse asemel tüdruku
Vaimulike ülalpidamiseks kehtestati: · kihelkonnapreestrile tuli tasuda preestrivilja · piiskopile nn. sinodivilja · Mõisapõldude harimiseks hakati kasutama talupoegi kujunes välja teokohustus. Teokoormised jagunesid: · talgud · korrategu · Talgud olid põline talupoegade vastastikuse abistamise moodus (eriti hooajatööde puhul). Mõisatalgute puhul vabatahtlikkus kadus. Talguliste kostitamise komme jäi püsima. · Korrategu oli kollektiivne kohustus. Talud saatsid jalateolisi mitmesuguste tööde tegemiseks, eriti loomade karjatamiseks ja söötmiseks. 17.sajandil jäi korrateoline mõisasse terveks nädalaks. Korrateolisteks olid harilikult naised. Talupoegade ühiskondlik liigitus · Eesti talurahvas jagunes majandusliku ja õigusliku seisundi järgi · adratalupojad- põllusuurust määrati adramaades · maavabad ülikute järglased. Olid tavalistest feodaalkoormistest vabad.
oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919. Landeswehr`i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma
Levinud on ka komme kutsuda Rootsi aega ka "Vanaks heaks Rootsi ajaks". Niinimetatud "Hea aeg" kestis aga äga üürikest aega, Rootsi kuninga Karl XI valitsemise ajal kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigi talupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud.Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisasid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 aastal oli Eesto rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterlikuse põhitõdesid tutvustama ning isegi kirikutes ja kabelites havati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis.
Arengukäigus toimus talude spetsialiseerumine ning pindala suurenemine. Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama äriteenuseid. Väiketalud, kas liitusid või lõpetasid põllumajandusliku tegevuse. Suurtalud domineerivad Euroopas, Jaapanis ja P-Ameerikas. Põhjariikide kapitalidel põhinevad talud Ladina-Ameerikas, Aasias. Spetsialiseerunud suurtalud nim: piimakarjatalud, lihakarjatalud, ekstensiivselt teravilja istandused. 3) Infoühiskond: Tootmisvormideks on jätkuvalt spetsialiseerunud suurtalud, rantsod, ekstensiivsed teraviljatalud, istandused ning lisanduvad loomavabrikud intensiivne loomade kasvatamine, sööt ja muu vajalik ostetakse sisse. Sead ja linnud ja vähe piimaveiseid.
Talupoegade olukorrale pidid tähelepanu pöörama nii keskvalitsus kui ka kohalik aadelkond Agraarolude viletsus tõi reforme Aleksander I ajal 1804. valmis I talurahvaseadus, mis kehtestas omandiõigused ja mõõdetud koormised Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal 1819 Liivimaal Ainukesteks jäävateks piiranguteks olid mõningane liikumispiirang ja elukutsepiirang Vabastati ilma maata, seega pidid talud hakkama rentima oma maid turuhinnaga Üleminekuperiood kuni 1830.ndateni 1849 seadus Konfliktid eelmiste seaduste koha pealt aadlike hulgas (liberaalid versus konservatiivid) Üleminek raharendile Talumaad ei tohtinud enam mõismaaks muuta Omavalitsuse kujunemine Mõis kui keskne haldav korraldaja 19.sajandil kujunesid kõrvale vallakogukonnad Kogukonna keskne asutus vallakohus
Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e.pastorid Talupojad Mõisnikud, kirikuõpetajad Tähtsamad põhimõtted, Vastu Luteri kiriku suvenevale Usuvagadus, alandlikkus ja Kaasaegne majandamine,
6. 1934 aasta 12 märtsi riigipööre, selle olemus 7. Vaikiv olek, selle olemus. 8. 1938 aasta põhiseadus, selle sisu. 9. Konstantin Päts- Eesti esimene president. 10. Majandus 1930-ndatel teisel poolel. 11. Välispoliitika, selle prioriteet. 1. Vili ikandus. New Yorgis alanud majannduskriisi põhjaks oli 1932-1933. Eriti raske oli põllumeestel. Toodang küll suurenes, aga rahva ostuvõime langes. Hinnad langesid nii palju, et paljud talud hakkasid ,,haamri alla" minema. Ostuvõime langes ka ekspordimaades, näiteks Inglismaal ja Saksamaal. 2. Vaata esimsest küsimust. 3. 1929. Moodustati Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, millest majanduskriisiaegsetes närvilistes ja rahulolematutes oludes peagi sai poliitiline liikumine, sisuliselt partei. Selle ametlikuks juhiks oli erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli
tööst mõisapõllul, teorendilt mindi üle raharendile ning avanes talude päriseksostmise võimalus. Ühtlasi keelati mõisnike kodukariõigus. Kuigi talurahval oli siiski veel mitmeid koormisi ja kohustusi, oli ta siiski saanud isiklikult vabaks. Talupoegade jõukus kasvas. Algas talude päriseksostmine. 1863.aastal kehtestatud passiseadus andis täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Oma talud jäeti maha. Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest ning toodang saadeti Venemaale. Seega Narvast sai Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Kaubandus oli elavaim sadamalinnades. Talupoegade jõukuse kasvuga sai
üha sulab mu lehvivail sallil. Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil, mis mu endagi südame kaasa vist viis. Jälle väheneb tunnete kriis. Mõnel kollasel tähekorallil pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil või määratuavaras jäägaleriis. Varsti kevade lapsekapriis viskab kõrgele päikesepalli, tõukab pärani väravad sulade tallil. Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis Neis mälestustes pole kahetsust Kui koormat selle kordumatust talud, mis järelnaudinguiski hõrk ja hea. Ei enam leia paiku, kus sa palud, su armastuse altareid ei tea. Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
1343-1345taani riik polnud enam nii võimas ja 4atterdag otsustas meretaguse valduse saksa ordule maha müüaeestlased aksutasid ära võimavahetust ja proovisid enda olukorda parandada. 23aprillil süüdati küngastele tuli ja mindi vallutama koostreid,valiti välja neli kuningat,nad kutsuti paidesse ja pandi kohtu alla ja tembeldati halbadeks ning tapeti.koguneti suursõjamäele ja apluti abi ka soomelt aga nad ei jõudnud appi,200ks aastaks oli ülestõusu korraldamise isu kadunu,paljud talud olid tühjad ja maha jäetud ,eestlased tahtsid saavutada vabaduse,eestlastel on see vabaduse ahnus koguaeg sees. RISTIUSK(12) Ordud ja kloostrid- Tsitertslased-osalesid aktiivselt misjoneerimisel,rajasid kloostrid padisele ja kärknasse,tugevalt kindlustatud,,nad elasid lihsat elu ja toitsid ennast ise,ehitasid esimesed vesiveskid,talupojad annetasid raha ja seetõttu tuli ka usuelu allakäik,aristokraatliku loomuga jaja võtis vastu üksnes aadlikke.
Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused. Oli ka neid, kellel oli 5adramaad, neil olid suuremad talud koos sulaste ja teenijatega. Teotööd käisid tegemas sulased. 2.üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kellele ei jätkunud isa talust maad ja tegid oma talu ääremaale.Nende koormised olid väiksemad ja pidid tegema mõisale tegu üks jalapäev nädalas. 3.maavabad talupojad muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest. 4
tarbele kroon. Eestimaa Kommunistlik Partei üritas 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset. Selle käigus suruti mäss maha ja EKP kaotas igasuguse rahva toetuse. Eesti üritas normaliseerida suhteid kõikvõimalike vastastega ja otsiti sõprust demokraatlike suurriikide seast. Suur kriis Eestisse jõudis kriis 1933. aasta suvel. Kõigepealt tabas kriis põllumehi, sest põhiliseks majandusharuks oli põllumajandus. Talurahva sissetulekud vähenesid, toomist piirati, talud läksid pankrotti. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ärid ja ettevõtted läksid pankrotti, kärbiti töötajate arvu. Kriisi ületamiseks pidi tehtama palju kokkuhoidmisi. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid ja kontrolliti rohkelt väliskaubandust. Tulnuks aga devalveerida Eesti kroon, mille peale tuldi aga palju hiljem. Stabiilsus sisepoliitilistes suhetes ei püsinud kaua. Inimesed olid üsna paranoilised ning kõigis hädades olid süüdi poliitikud. Erapooletute
TALURAHVA VAESUSE PÕHJUSED Talu toimetulekut mõjutasid paljud tegurid. Tööjõus pereliikmete kaotus võis tähendada talule tõsist tagasilööki. Teisalt võis aga ka liigne järelkasv põhjustada toimetulekuraskusi ja vaesumise riski, kui põllumaast ei jätkunud, et kõiki suid ära toita. Peale ilmastikust põhjustatud hädade, tulekahjude, epideemiatejm õnnetuste kärpis võimalust peatoidusega välja tulla kohustus majutada sõjaväge. Väga vähesed talud suutsid nii palju toota, et kogunes mingi tagavara raskemateks aegadeks. 1786. aastal püüdis pärisorjuse kriitik ja Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau tõestada, et Liivimaa pärisoriste talupoegade vaesuse põhjuseks pole ainult nende laiskus, nagu mõisnikud laialdaselt uskusid. Jannau soovitas talupoegade vaesuse põhjusi otsida talude liiga väheses põllumaas. Aadelkonda see seisukoht eriti ei veennud. Samal aastal näitas Alexius Gottfried v
mets. Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal. Peamine toornafta leiukoht on Põhjameres. Nafta pumpamine ning selle saaduste töötlemine on nüüd juba läbi paari aastakümne olnud üheks peamiseks tööstusharuks. Ainult 3% Norrast on põllumajanduslikult kasutatav, sest enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatuses peetakse veiseid ja lambaid. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. 2010. a. langes Norra naftatööstuse toodang vähehaaval
Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=>
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
kättesaadavad ning loodetakse, et seeläbi jõuab info ja teadlikkus olukorrast ohustatud aladel jõuab ka kohalike valitsusteni. Kõrbestumine Kõrbestumine tekib põhiliselt inimtegevuse ja kliimamuutuste tõttu. See on tabanud Aafrikat rängemalt kui ühtegi teist kontinenti. Kaks kolmandiku Aafrikast maast on kuiv või pool-kuiv ning inimesed harivad väärtusetut maad. Olukorras, kus viljakas maa puudub, rajatakse talud ja rantšod poolkuivale maale, et toita ära sealset elanikkonda. Enamik kõrbestumist on põhjustanud ilmastikuolud, kuid oma mõju on ka karjapidamisel, puuraiumisel, pinnase viljakuse kahanemisel ja maa vääriti harimisel. Õhusaaste Õhk Aafrikas on saastunud väga mitmel põhjusel. Primitiivne meetod, millega põldu haritakse on kindlasti üheks väga suureks probleemiks. ÜRO Toidu- ja
üldstreik. http://placeholdermedia.com/projects/59revolutions/imageinfo.php 17. oktoobri manifest sõna, koosoleku ja ühinemisvabadus rahvaesinduse Riigiduuma valimised algas erakondade moodustamine Detsembris Moskvas ülestõus, lisaks vastuhakud sõjaväes. 1906 aasta jooksul revolutsioon suruti järkjärgult maha. Pjotr Stolõpini reformid 19071911 Olulisim agraarreform eesmärk, et tekiksid iseseisvad talud. Külakogukond lammutati, talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada. 1911 Stolõpin mõrvati. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pyotr_Stolypin_LOC_07327.jpg Iseseisev töö Soome Baltimaad Soome: 1809 liideti Soome Vene Impeeriumiga. Soome sai ulatusliku autonoomia. 19. s lõpul asusid võimud autonoomiat piirama. Soome kindralkuberneri Nikolai Bobrikovi
Algkapitali eest peab ostma seemneid taimede kasvatamiseks, masinaid põldude harimiseks vms, tuleb muretseda loomad, keda kasvatada ning tuleb leida sobiv krunt ning hooned, kuhu asutada laudad ning muud hooned. 2.2 Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. 2.3 Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid 3 3.1 Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju. 3.2 Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. 4 4.1 Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. 4.2 Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia
) KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Seleta rändkarjanduse ja põllunduse olemust
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel liitunud maakondadega või omaette maakonnaks. Elu 13. sajandil Eestis
suurmaaomanikud (traditsiooniliste kitsendustega) ega rentnikud Riigi kätte jäänud mõisatest said riigimõisad, mis majandasid end ühisk.poliit.arengule,suureneb tööjõu ja tootmiskulud,ländlordidel tuli otsida uut rahaallikat.Suurmaa (kes soovisid olla vabad kohustustest maahärrade ehk feodaalide tunduvalt kehvemini kui talud. Vastavalt vajadusele oli neid vastu). Väikeomanikud soovisid maad enda valdusesse, et seda võimalik lühiajalise rendilepinguga anda kellegi kasutusse. omanikud-loobuti tradits.rentimisest.MAA jagunes:ländlordide maa,talupoegade kasutada enda hüvanguks. maa,üldkasutatav(kolmeväljastruktuur+viieväljastr.keerukus.Suur
Põnev on lugeda ka seda, et erinevate allikate andmetel kajastub, et selles piirkonnas kasutati juba üsna varastel aegadel aluspesu. Ja need kogused olid tihtipeale üsna suured, sest Mulgi talud olid 20.sajandi alguses üsna jõukad. · H. Laanmets (sünd 1917): ,,Üldiselt on aluspesu kogu aeg kantud. Ihupesu oli talvel hulgim. Põhiliselt valmistati ise. Ostma hakati juba 1920.-tel aastatel." · S. Nael: ,,Pesu oli ikka palju, igat liiki eraldi. Palju pesu, see oli peretütarde uhkus. Üks naabrinaine oli korra näidanud meie mammale (sünd 1890) oma kahe tütre kaasavara, seal olnud
· 1865. aastast algas talude väljaostmine · talude kruntimise ja müügi tulemusena muutus mõisa maakasutus tunduvalt · mõisasüda- mõisamaa- pindalaga 960 tiinu jäi mõisnikule · mõisas kasutati palgatöölisi ja uusi põllumajandusmasinaid · talupoegade kasutuses vähem kui pool kogu maast · Eestis kasutas maad vaid osa talupoegadest, suurem osa oli ilma maata · eraomandusse läksid eelkõige suuremad talud, kus olid suuremad sissetulekud, seega ka suuremad võimalused muretseda paremat põllumajandustehnikat, kasutada palgatööjõudu · maa talupoegade vahel oli jagunenud äärmiselt ebaühtlaselt 10. Millised maakorralduslikke töid tehti 19. saj lõpul ja 20. saj alguses? · 1890-ndate aastate algul teostati uus, laiaulatuslikum valdade ühendamine, kusjuures ühendatud valda pidi kuuluma 1000-2000 meeshinge
2. Leidke seoseid aardeleidude ja linnuste ehitamise vahel. Kuna linnuste kaevamistel ja arheoloogilistel uurimistel on sealt leitud väga palju erinvaid aardeleide, siis see kõneleb inimeste rikkusest. Mida rohkem ning kallemaid aardeid, seda rikkamad linnused. 3. Mida võime ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal ? Inimesed hakkasid elama külades, kus olid mitmed talud lähestikus ning nende vahel jagati põllumaad võrdselt soodsa ja viletsa vahel. 4. Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil ühiskonna kihistumine? Põhjendage oma arvamust. Jah, oli. Kuna olid juba tekkinud maaomanikud ja paremate relvade omanikud ning ka samuti need, kes said lubada endale elamist linnuses. 5. Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingajal. Kuna on leitud palju relva peitleide ning ka tavalisi relvi arheloogilistel uurimistel, siis
degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel. maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala; 2. Kuidas maastik tekib? Artikkel: Tekib näiteks erinevate sotsiaalsete ja majanduslike formatsioonide vaheldudes, kus maastik kujuneb kiht-kihi haaval- nt esiajalooline kiht, mõisad ja talud, tänapäevane linnastunud maastik. Maastikukonvent: 3. Kuidas maastikku tajutakse? Artikkel: On toodud välja erinevus noorte ja vanemate inimeste maastikutaju osas. Noored räägivad maastikust, mida neile on räägitud; täiskasvanud seda, mida nad teavad ja on isiklikult kogenud. Teistalt ei oska noored näha muutusi pikas perspektiiivis ja võtavad praegust maastikku kui normi. Ja sellest tulenevalt on noored ka probleemide mõtestamisel
segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud põhiliselt kasvatati nisu levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerika Austraalia Venemaa palgati hooajatöölised tootmiskulud ning tulud väiksed rantod suur loomakasvatusmajand lihaveised ja lambad toidetakse aastaringselt looduses odav kaup u. 1000 looma vähemalt USA Austraalia Argentiina istandus taimekasvandusmajand kohvipõõsad suhkruroog brasiilia
töövõimeliste inimeste ja peremehe alaealiste laste arv. Pärisorjuse ajal ei olnud talupoegadel perekonnanimesid ja inimesed märgiti dokumentidesse talude järgi, milles nad elasid. Kui peremehe surma tõttu läks talu teise sugukonna kätte, siis saab vakuraamatust selle kohta selgitust ainult kaudsete andmete põhjal. Vakuraamatus ei ole otse öeldud, kas uus peremees on endise poeg, vend, sugulane või päris võõras. Kuid on teada, et pärisorjuse ajal püsisid talud sugukonnas kaua ja läksid alles siis teise perekonna kätte, kui peremehel puudusid töövõimelised lapsed või kui ta oli lasteta. Niisugust rahvaste rändamist talust tallu, nagu seda näeme pärast teoorjuse ja veel rohkem raharendi ning kohtade müümise ajal, ei tulnud ette. Kui vakuraamatu andmetel peremehel oli mitu last, siis võib pidada kaunis tõenäoliseks oletust, et uus peremees on vana peremehe poeg, eriti veel siis, kui seda oletust
mõjutas Põhja- siseveekogudest Euroopat jõgedest, sh.Eestit järvedest (majandus, kaubandus) Periood oli sõdadeta aeg. KESKMINE Raud, relvad, Põlluharimine, Avaasulad- koos Tarandkalme. RAUAAEG 450- hõbeaarded, loomakasvatus, mitmed talud, Maeti edasi, uusi 800 viikingiaeg võitlusnoad, käsitöö, kaubandus, külade tarandeid 800-1050 e. pronksehted + ribapõllud, kujunemine. kasutusele ei rahutud ajad Hõbe/kuld kaheväljasüsteem. linnuste rajamise võetud. Künnipõllunduse algus. Linnused Panuseid pandi
Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile. All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist.
raharendiga,talupoegadele anti võimalus maad osta, hakkas kasvama talupoegade majanduslik jõukus. 2. Miks olid need seadused mõisnikele olulised? Mõisnikud said õiguse eraldada 17-20% talupoegade maast mõisale. Üleminek palgatöölistele, arenes kapitalistlik majandus. Mõisinikud said vabad käed kvoodimaa kasutamiseks. Toimus viimane ulatuslik mõisastamine. 3.Muutused ühiskonnas seoses talude pärisostmisega. Tekkisid iseseisvad talud väiketootmisüksustena. Talupojad said ise mõisnikuks hakata. Talurahvas õppis hindama haridust. Kontroll mõisnikel talupoegade üle vähenes, kulutused suurenesid, nüüdsest pidi hoolsamini majandama, et vältida pankroti. Talupojad olid tihti võlgades. 4. Millised uued võimalused tekkisid maarahvale, kui neil lubati 1860.a vabalt omale elukohta valida? Väljarändamisliikumine -> võimalik minna Venemaale, samas ka baltikubermangu linnadesse,
Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla.17. sajandi algul. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629–1699, selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Vene aja alguseks loetakse Põhjasõja algust 1700.aastal. Sõda lõpetati 1721.a. Uusikaupunki rahuga, mille tagajärjel kuulus Eesti Vene keisririigile. Rootsi ajal oli pikkade sõdade tulemusel maa harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. 1620.a oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt ka teiste rahvaste esindajaid, kes moodustasid Lõuna–Eestis koguni 17% talurahvast. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene–Rootsi sõja sündmused ja 1656.–1658. aasta katk. Nende tõttu rahvastiku kasv küll ajutiselt pidurdus, kuid 1695. aastaks arvatakse Eestis olevat olnud isegi veidi üle 350 000 inimese
talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi. Tänu linakasvatusele said eestlased raha, et oma talud ära osta ja pärisperemeesteks saada.Hakkasid kujunema vabrikud(Sindis ja Kärdlas, Kreenholmi manufaktuur).1866 kaotati tsunftipiirangud, 1870 valmis Tallinna-Paldiski raudtee.Tartu Ülikooli saj.(18.saj)-1802 taasavati Tartu Ülikool(esimene rektor G.F.Parrot). Seal töötasid: astronoom W.Struve, füüsik M.H.Jacobi, embrüoloogia rajaja K.E. von Baer, kirurg ja anatoom N. Pirogov ja N. Lumin-avastas vitamiinid. Tarus oli Emajõe Ateena:
(adrut). Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem, kehvematel aladel kaheväljasüsteem. Tegevusvaldkonnad Põllumajandus, loomakasvatus, mesindus, kalapüük, jahindus. Viljadest kasvatati peamiselt talirukist, suviviljadest olid olulised oder, kaer ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naerist. Keskajal kasutati rohkesti õlut, seepärast oli humalakasvatus olulise tähtsusega.Eksisteeris sundusliku külvikord ehk väljasunni- kõik talud pidid kündma, külvama ja lõikama koos ja ühel ja samal põllul. Loomakasvatuse peamiseks ülesandeks oli kindlustada talu vajalike tööloomade ja laudasõnnikuga. Loomakasvatus olenes aga söödabaasist. Sarvloomade kõrval kasvatati taludes rohkesti lambaid, kitsi ja sigu. Sigade nuumamiseks kasutati paiguti tammetõrusid. Hobuseid kasvatati peamiselt Saaremaal. Peeti ka kodulinde kanu, hanesid, parte. Majanduse kõrvalharudest oli oluline tähtsus mesindusel
rajada vaid otstele.ˇ Pole kindel, et neid ka vaja teada on Ringvall-linnus – ümber linnuseõue on rajatud kõrge kunstlik vall Neemiklinnus – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. 2-st küljest ja 1-st otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Muinasasulad – tekkisid linnuste vahetusse lähedusse Küla tüübid- ka pole õpikus ega küsimustes, aga äkki-äkki :D Sumbküla – talud paiknesid keset põlde tihedalt koos Ridaküla – talud paiknesid ridastikku Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel ----------------------------------------------------------------------------------------- Rehielamu – palkidest hoone, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks; rehes kuivatati vilja Tegevusalad: •maaharimine, oma aja kohta üsna kõrgel tasemel. Kolmeväljasüsteem- ühel põllul talivili, teisel suvivili, kolmandal
toetusi saavad ÜPP fondist ka mittepõllumajandusega tegelevad inimesed. Euroopa säästva arengu põllumajandusmudeliks (ignoreerides selle tegelikku rakendamist iga riigi tasandil) koosneb kolmest osast, millest viimane ei ole kas üldse või on ainult osaliselt seotud põllumajandusega. Need kolm osa on; 1. Konkurentsivõimelised suured farmid, mis suudavad konkureerida maailmaturul jõuliselt 2. Väiksemad talud, mis ei ole suunatud nii kõvasti konkurentsivõimelisele tootmisele vaid rohkem selle kultuuri osa säilitamiseks. 3. Mittepõllumajanduslike maapiirkondade ettevõtete loomine, tööhõive loomine ja säilitamine, elava ja aktiivse kogukonna tekitamine maale jne. Et edendada maaelu ühesõnaga. Viimane punkt on mõnevõrra ebaselge, viidates farmerite abistamisele rohkem, kui maaelu
positiivne külg Eesti ajaloos. Nimelt mõisatega tulid kaasa palju uut ja vajalikku nagu arenenumad põlluharimisviisid, uued kultuurid ja tõud, arenenum hoonestus ning oskused. 2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks. Peale põhjasõda saab Avinurme mõis riigimõisa staatuse, mida ta kannab kuni 20. Sajandi alguseni (A. Särg, 2006, lk. 14). Avinurme mõisa loomiseks saadeti siinsetes taludes elanud inimesed teistesse paikadesse laiali ja maa kuulutati mõisa omaks. Ümber asutati 10-12 talu (kokku kuni 12 adramaad) (A. Blankin, 2002). 18. sajandi lõpus ning 19
valitsuskriisini. Valitsuse keskmine eluiga oli 11 kuud. Poliitiline ebastabiilsus. Erakonnad lootsid koalitsioonis saada soodsat positsiooni ning unustati riigi üldhuvid. Majanduselu Maareform, mille aluseks oli 10.10.1919 vastu võetud maaseadus. Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Enamus võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35 000 uut asundustalu. Paljud alustasid täiesti tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon.
alguses mõisad osa võtsid nt viljavaheldus süsteem ( ei kasvata ühte sorti põllul), tööriistad täiustusid, tulid uued põllukultuurid ( kartul, ristik) ja mõisatest levisid uuendused ka taludesse järk-järgult. • Uus muudatus tuli talupoja ellu 19.sajandil kui pärisorjuse süsteem kadus ja asemele tulid turusuhetel põhinev kapitalistlik tootmis viis. • Uus talurahvaseadus lubas mõisalt oma talud välja osta. • Sajandi vahetuseks olid Lõuna-Eestist 90% oma talud välja ostetud ja Lõuna- Eestist pooled talud. • Edasi uue murrangu põhjustas okupatsioon, mis pööras omandi suhted peapeale ja kogu maa riigistati ja asemele loodi suured kollektiivi riigimajandid. (kolhoosid, sovhoosid). Külad • Küla on administratiivne üksus aga 19.sajandil sisaldas see mõiste kolme lahutamatut osa: • Külakogukond ehk küla inimesed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
