5)Inimese sotsiaalne staatust ühiskonnas. · seotus inimeste haridusnäitajatega. · vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine · olenemata soost, nahavärvist, päritolust või rahvusest on muutunud klassipiirid ületatavaks. 6)Eesti sotsiaalne lõhe, mis ohustab ühiskonda. · Varanduslikud rikkad saavd lubada kõike, samas linnas elavad vaesed peavad elama a-la prügimäel. · Regionaalsed kõik tahavad minna elama linnadesse, talud jäävad tühjaks. · Rahvulikud Ida Virumaa. Eestlased ei taha mina sinna elama ja tööle. 7)Sotsiaalne mobiilsus inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Kas Eesti ühiskond on SM, näited. Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks) 8)Riigivõimu olemus võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide
vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama. Pärast Liivi sõda jäid väga paljud talud tühjaks. Nii Poola kui ka Rootsi võim oli huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimisest uustulnukatega. Aastatel 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. Rootsi ajal aastatel 1696-1697 tabas Eestit samuti näljahäda, mis oli senise ajaloo kõige suurem. Läheneva Põhjasõja ja suure katku tulemisel ei antud kellelegi aega näljahädast toibumiseks. Rahvaarv kahanes veel enam kui poole võrra. Pärast Liivi sõda jaotati Eesti kolme riigi võimu vahel ära
· Sain väga palju uut ja huvitavat ajaloost teada- Hiina ja Jaapanai tüli, Läti peaministrist. · Heinategu oli aasta tähtsaim sündmus ja siis pöörati tähelepanu aind sellele . Ajalehes on kirjeldatud kolme lapse tulesurma, kus lapsevanemad unustasid oma võsukesed aita ja kus nad oma õnnetus lõpu leidsid, põledes koos koearga aita sisse. · Võrumaad laastas tugev rahetorm, mis hävitas 20-ne talu viljad ja purustas mitmed talud, algul kui ma sed lugesin, ei suutnud ma seda uskuda, sest Võrus, kus rahet sajab väga harva oli see minu jaoks utoopiline ja uskumatu uudis.
Liikumisvabaduse säilitasid vaid aladele. Idas piirnesid Saksa ordu ja Tartu piiskopi väljapoole uusi talusid, kuna isakodus ei jätkunud vabatalupojad. Koos teokohustuse kasvuga valdused Novgorodi ja Pihkva linnvabariigiga. elatist. Uute maade ülesharimine oli vaevaline, suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad 14.saj lõpul Saksa ordu rahvusvaheline positsioon tunduvalt väiksemad koormised. maksud. Kümnis suurenes, talud jäid mõisale võlgu. halvenes. Läänes koondusid Taani, Rootsi ja Norra Soodsamas olukorras nn vabad (maavabad ja 1507 võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj kuninganna Margarete juhtimisel Kalmari vabatalupojad) Maavabad - vallutusperioodi ülikute tuli juba ette talupoegade võõrandamist maast uniooniks. Lõunas võttis Leedu vastu ristiusu ja järeltulijad. Isiklikult vabad, koormistest vabad, lahus
Kuna ühtegi osapoolt ei rahuldanud need seadused, võeti vastu uued seadused 1816.a Eestimaal ja 1819.a Liivimaal. Uue seadusega: · Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus:
2. Looduslik rohumaa 7% on rohumaa, kus on säilinud looduslik rohukamar ning kus inimtegevus piirdub põhiliselt rohusaagi kasutamisega./looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud + metsamaa 45%, vee alune maa 6% ja muu maa 17% Arvestades rahvaarvu on Eestis põllumajandusliku maa pindala suur 0,8ha ühe inimese kohta. Nii palju põllumajanduslikku maad inimese kohta on vaid vähestes riikides. Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased)
rauda, soola, relvi, riideid; välja aga karusnahku ja vaha. Novgorodi ja selle ümbrust varustati viljaga. Kaubateede ristumiskohtades kujunesid varalinnalised asulad näiteks Tartu. Eestlased elasid ristpalkhoonetes, mis jagunes ahjuga köetavaks toaks ja kojaks. Elamutel puudus korsten. Järk-järgult hakkas kujunema rehielamu, mis sai järgmistel sajanditel eestlastele iseloomulikuks nii elu kui tootmishooneks. Lääne, Kesk ja Põhja-Eestis ning Saaremaal elati sumbkülades, kus talud paiknesid tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülades, Lõuna-Eestis aga hajakülades. Eesti tähtsaimaks haldusüksuseks oli kihelkond, mille moodustasid teatud piirkonna külad. 45 kihelkonda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Eestis oli 8 suuremat maakonda: Virumaa, Revala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi. Neile lisandusid Alempois, Mõhu, Nurmekund,
5. Eelrooma Jätkusid mitmed Uued Jätkus üksiktaluline rauaaeg (u 500 pronksiagsed põllusüsteemid, asustus, süvenes eKr- 50 pKr). traditsioonid, valmistati paistavad silma varanduslik ebavõrdsus. *Vanem rauaaeg sama tüüpi esemeid. korrapärasusega. Esile kerkisid jõukamad Toodi sisse esimesed Karjakasvatus, talud. Rajati linnuseid, raudesemed, mis olid kalandus. mida kasutati küllaltki kallid. Võeti episoodiliselt kasutusele võimuvõitluste ajal. soorauamaak, rauasulatus kohad. 6. Rooma rauaaeg Oma rauast valmistati Peamine elatusala Peamiselt ranniku- (u 50-u 450 pKr)
e. Kaubandus: · Vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. · Vahenduskaubandus vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule. · Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad Tallinn ja Tartu 1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan). 2. Eluviis a. Elanikke umbes 150000. b. Elamuks suitsutuba (rehielamu eelkäija) korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja. c. Lähitalud moodustasid küla: · Sumbküla talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa). · Ridaküla talud ridastikku (Ida-Eesti) · Hajaküla talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti) d. Haldusjaotus: · Kihelkonnad Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul) · Maakonnad mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest).
AJALUGU KONSPEKT 1-6 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad. Jääaeg.Kliimamuutused kogu Maal.Üldise jahenemise põhjused: Päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutumine, kosmiline tolm, erinevad protsessid atmosfääris, jneMägedel suured lumed ja jää lademed.Eesti alale tuli jää Skandinaavia mäestikest.Jää pealetung algas üle miljoni aasta tagasi; 120-1300 a eest vabanes Eesti ala jääst. Eesti maastiku kujunemine.Jääaeg kujundas oluliselt Eesti maastiku.Jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa-, savimasse, paljastasid paepinna, lihvisid kaasavõetud kaljupanku, jätsid rändrahnudena maha.Jää sulamisel tekkisid järved ja jõgede sügavad orud,Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandriala praegusest palju väiksem, samuti oli väga karm kliima.Järk- jägult kliima soojen...
17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena
3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4. Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad Kaubandus 1. Tegeldi peamiselt vahetuskkaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu 2. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus ( kaup osteti edasi müügiks ) 3. Kaubavahetus oli üsna tulus Talud ja külad 1. Eestlaste elamuks oli suitsutuba ( 4¤6m suurune palkidest hoone , mida köeti ilma korstnata ja kerisahjuta 2. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Kihelkonnad ja maakonnad 1. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsamaiks haldusüksuseks. 13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda. 2. Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa, läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Kesk-Eestis kus välisoht oli väiksem, säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad(väikemaakonnad) : Alempoi, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagna
märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit. Ülemise tuletorni kõrgus jalamist on 35 meetrit. Mõlemad tornid valmisid 1935. aastal. Vormsi küla Vormsile olid omased hargneva külatänavate võrguga sumbkülad, kus talud asetsesid korrapäratuna kobaras. Küla ümbritsesid põllud, heina- ja karjamaad. Algul olid sellised õuede kobarad kaunis hõredad, kuid aja jooksul tekkis talude poolitamisel uusi õuesid juurde ja külad tihenesid, nii et õuesid võis olla lausa üle 50. Külade ümber lagedamatel ja võimalusel kõrgematel tuulistel kohtadel seisid tuulikud. 19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid
talus tegema pidi, tehti ise endale, kuna maa oli mõisnikult vabaks ostetud. See tekitas peremeestes erilise armastuse oma maa ja saagi vastu. Suhtumine töötegemisse muutus ka perepojal Jüril, kui ta oli teada saanud, et temast saab talu uus peremees. Ennine trots ja viha palgata töö vastu oli asendunud lootuste ja ootustega. Tööd tehti ka IV tantsus, kuigi mitte lustiga, nagu seda 30 aastat varem oli tehtud, sest vahepeal oli toimunud kollektiviseerimine ja talud olid kõik kolhoosi all. Tööd ei tehtud enestele ja seetõttu venis viljapeksu aeg tihti hilissügisesse, sest puudus initsatiiv. III tantsus varjutab aga viljaprobleemi ja töötegemise käsutäielikkusest tulenev inimesejaht ja sõda. Nii võib öelda, et 20. sajandisse on jäänud aegu, mis innustasid inimesi tööd tegema, kui ka aegu, mis võtsid töörõõmu täielikult. Kuna käsitlevasse ajajärkku jääb kaks sõda, saab kindlalt öelda, et eestlane ei olnud
Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast. 17. saj. teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid. Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus ka käsitöölisi...
Laps oli autori jaoks justkui kevadekuulutaja. Aeg, mil kõik rõõmsamaks muutub, oli saabunud. 3. Talve luuletus: ,,Meie aja muinasjutt" On pime, on külm, on talv. Liialt pime ja lõputu öö. Tundub nagu väljapääsu ei olekski, kuid lõpuks on märgata lootust taamal nähakse tuttavaid talusi. Energia oli tapnud päevane töö ning järgmisel hetkel magataksegi magusalt voodis ning nähakse ilusat und. ,,Mis sääl vastu paistvad ööst? Need on kodu metsasalud, Metsa taga tutvad talud, Magus uni päeva tööst." Hetkel, mil kõik tundub hea,juhtub miski ootamatu. Äratab neid üles kellegi nutt ning mitmekordne hädakaja. Luuletus on külm, pime ning mitte just paljulubav tuleviku suhtes. Tulevik näib hall. 4. Suve luuletus: ,,Ootamatused" Kui hakata lugema seda luuletust, siis tundub see armastuseluuletus täis rõõmu olevat. Kuid luuletus lõpeb püandiga noori tabab nool, mis neile viimase kallistuse kingivad. ,,Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest
teada mis tegelikult juhtus, toimuks nagu hüpe, mille põrutav maandumine on alles paarikümne lehekülje järel. Näiteks avaldas Andres alles hiljem kogu tõe oma jala veristamise kohta, et seda tegi Juss, ning et ta ise oli seda kogu aeg teadnud. Kohati võtab autor ka iroonilise hoiaku, kirjeldades kahe kange naabri omavahelist ``rehnutti pidamist`` lõbusalt, justkui nende üle naerdes. Eespere ja Tagapere talud on hoolimata ühisest asukohast Vargamäel väga vastandlikud, kui Mäe talu liikmed tunduvad väga sügavad ja pideva arenguga, siis Oru talu liikmed näivad lamedad ning paigalseisvad oma põhimõtetes. Samas võib see olla näiline, sest autor on rohkem süüvinud Andrese kui Pearu talu igapäevaellu, ning iga detail Oru talu elust on jäänud suurema tähelepanuta. Vargamäel tundubki olevat selline imelik omadus, et ta ainult
Milline dokument peab valimistel kaasas olema? pass või ID-kaart Miks on vaja dokumenti? et saaks isiku tavastada ja teada, kas ta luulub selle valla valimisnimekirja PS! kui oled haige, või ei saa muul moel valima minna, saab valimiskasti koju tellida. Miks on põllumajanduse tööhõive langenud? 1. kolitakse linna 2. tehnika areneb, inimest pole nii palju enam vaja 3. kolhoosid likvideeriti Kas eesti põllumajandust peaks toetama, miks? Jah, sest sellisel moel säiliksid talud ja inimesed saaksid tööd. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Vallavolikogu ehk kohalik omavalitsus võtab vastu vallaeelarve. Vallavolikogu esindab selle valla elakine huve, otsuses on seotud oma vallaga. Kuidas selgub avalik arvamus? Sotsioloogiliste küsimuste käigus Tuntumad sotsioloogiafirmad on Saar Poll ja EMOR Otsesed ja kaudsed maksud tarbijana 1. Käibemaks 2. Aktsiisimaks 3. Pakendimaks Kes neist määratakse ametisse ja kui vanalt?
Naturaalandamid- peaaegu rahatu majandus, eluks vajalik toodetakse ise või vahetatakse kaup kauba vastu Kirikukümnis- andam viljasaagilt ja kariloomadelt kogudusekirikule, ei moodustanud alati 1/10 saagist Pärisorjus- talupoegade sõltuvuse vorm, mida iseloomustas sunnismaisus ja talupoegade müümine maast lahus Küla- maa-asula mille moodustavad lähestikku asuvad talud Saras- külakogukonna ühine maavaldus. Koosnes põllu-, heina- ja karjamaast, metsast ja kalastuskohtadest. 2. Jahedad ja vihmased ilmad või lausa looduskatastroofid, nagu suured üleujutused ja põuad, tõid kaasa viljaikaldusi. Põuane või vihmane suvi tähendas seda, et ees ootas terve aasta nälgimist. 3. 11.-13.sajandil oli Euroopa kliima väga soodne. Ilmastik oli soojem kui tänapäeval.
Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha maksta ei suutnud jäi ta talust ilma. 1916. aastaks oli 4/5 talumaadest päriseks ostetud. · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks. 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Head kommunikatsioonid (raudteed,
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
Traditsioonide ja uute tavade suhe tänapäeva muutlikus ühiskonnas Aastasadu tagasi, kui vaba ja suveräänne Eesti Vabariik oli meie eelkäijatele vaid helesinine unistus, elasid me vanavanemad, nende lapsed ja mitu põlvkonda lapselapsigi kindlate tavade ja normide järgi. Iga pere järgis kindlalt juba ammu paika loksunud ja end õigustanud plaane pea kõikjal: põllumajanduses, karjakasvatuses, religioonis, pühade tähistamisel, rituaalide läbiviimisel kui ka igapäevases pereelus. Suure mõra, mis tänaseni aina süveneb, lõi sellesse vankumatusse rütmi 20. sajandi lõpp. Siis hakkas vastiseseisvunud Eesti arenema nii tööstuse- kui tehnikavallas lääneriikidele omase kiirusega ning levisid ka uuenduslikud mõtted ja proovima hakati üha enneolematuid asju. Maailma vahest kõige enam pühitsetud tähtpäev on jõulud ning ka Maarjamaa rahval käivad selle perioodiga ühes kindlad tavad. Hoolimata ajast ja riigireziimist, olgu jõulud või näär...
Ajaloo Kontrolltöö 23.01.2012 Eesti Vabariigi iseseisvumine 1. Mõisted Landeswehr Baltisaksa vabatahtlikest koosnev maakaitsevägi, mille algne eesmärk oli kukutada Eesti ja Läti raahvuslik valitsus. Riigikogu Eesti Vabariigi nõukogu, kes võttis vastu seaduseid. Riigivanem Eesti Vabariigi valitsusjuht, kes täitis ka mõningaid riigipea ülesandeid. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Asundustalud Talud, mis jagati kõigepealt vabadussõdalastele, seejärel teistele, kes soovisid. Vabadussõjalased Vabadussõja veteranide liit, mis sekkus poliitikasse suure majanduskriisi ajal. Vaikiv ajastu Ajajärk, mil riigikogu kokku ei kutsutud, erakonnad keelati, ajakirjanduses valitses tsensuur. Balti liit 5 riigi vaheline tugev majanduslik ja poliitiline koostöö, mis jäi aga loomata erimeelsuste tõttu. (Soon me, Eesti, Läti, Leedu, Poola) 2. Aastaarvud 30.03
2. Teose peategelaseks on Taavi Raudoja. Taavi Raudoja põlvkonna saatus aastatel 1943-1946. Mille nimel võideti? 3. Kas Taavi oleks pidanud oma poja päästma? Missuguse ülesande saab Taavi romaani lõpul? 4. Ainestik: Materjali on saanult ühelt oma sõbralt, kes on talle kirjutanud. Sõber sai Soome kaudu Rootsi. Tähtsad tegelased: Taavi naine Ilme ja vend Tõmm. Inimesed, kellega ta kokku puutub on isamaaliselt meelestatud. Tegevuspaik on põlised talud. Taavi võitles Soome vabaduse ja Eesti au eest. 1944 aastal kevadel, tuli Eestisse tagasi. Siin sattus ta aga olukorda, kus polnud võimalik midagi ette võtta. kaks korda arreteeriti NKVD poolt, KGB eelkäia. Kaks korda õnnestus tal põgeneda. Rahva meeleolu on väsinud ja muserdatud. Igas majas oodatakse kedagi koju nii idast kui ka läänest. Vastandlikud tunded ühelt poolt on hea kui sakslased kaotavad, sest siis tuleb idast koju, kui aga saksa pool kaotab siis pole head loota sealt
kombaine, et põllutöid kiirendada. Intensiivne istutamine, väetamine, kaasaegsed masinad ja kõrgtasemeline agrotehnika võimaldavad tegeleda põllumajandusega kiiremini ja lihtsamalt. 19.sajandi lõpus moodustas primaarsektor 50% tööjõu hõivest, kuid peale Teist Maailmasõda hakkas see langema ja tänaseks on see langetatud riigi poolt 4,9%-ni. Põllumajandusvormidest on enim levinud hilisagraarne tootmine riisi-, hirsi-, maisitalud, põhitootjaks talud. Teiseks industriaalne piimakarjatalud, rantsod, istandused, teraviljatalud, loomakarjad ja kolmandaks postindustriaalne mahepõllundus. Põllumajandusministeerium kombineeritud piiril on kasutanud riigieelarvelist väljamaksete määrust ja haldusprotsesse, et toetada kodumaist toodangut. Valitsus kasutab hinnavahetoetusi, riisi diversiooni programmi riski kindlustus toetusi ja varude hoidmis poliitikat.Hinnavahetoetust, hinnasihti ja tegelikku
Ühiskonna arenguetapid : KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid :
Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid Tubane elu muutus- lauad, toolid, magamisesemed Hakati kangast kuduma Alt siledad keraamilised potid Töötegemise koormus vähenes, efektiivsus suurenes Inimeste koondumine
KORILUS tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. INFOÜHISKOND peamine on mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism. Hästi arenenud metsakompleksid ning järjest kasvab alternatiivenergia kasutuselevõtt (tuule-, päikese-, vee- ja biomasside energia) 2
Kammkeraamika (7000-5000 a tuh tagasi) Kasvas välja Narva kultuurist (soomeugrid). Arenenumaks sai põlluharimine. Tõõriistadeks olid savinõud, kõplad, riided, kirved jne. Elati jahist, kalapüügist, põlluharimisest. Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus:
Hakkas levima söödiviljelus (põld kasutusel 3-4 aastat, siis 15-20a puhkas). Tekkis 2-väljasüsteem – pool põldu vilja all, pool söötis (karjamaa) 3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala.
23. Kes olid viikingid? Kuidas neid veel nimetati? Skandinaavia sõdalased, normannid 24. Millega viikingid tegelesid? Enamus elasid tavlist elu- harisid põldu või kauplesid 25. Kuhu viikingid oma retkedel välja jõudsid? Millised territooriumid viikingite poolt asustati ehk kuhu nad elama asusid? Nad asusuid elama Rootsi, Taani ja Norra aladele 26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32
- Eelkõi ge paljurahvalise Austria huvi - Reakt sioon- ehk tagurluse aeg liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu. Tööstusliku pöörde eeldused ja tulemused: Eeldused: Põllu majanduspööre (kehtestus maa eraomand, mõisad ja talud muutusid omavahel konkureerivateks majanditeks) Masin ate leiutamine ja nende kasutamine Kapit ali olemasolu (hooned, materjal, palgad. Raha saadi kauandusest) Tööjõ u olemasolu (põllumajanduses vabanes hulk inimesi, kes leidsid rakendust vabrikutes
1. Isikud, olendid: jumal Zeus, Jaroslav Tark, Peeter Suur, Kaval-Ants, Torupilli-Juss · Ümberütlev nimi ehk metafoor: Emajõe ööbik, ajaloo isa(Herodotos) wtf? 2. Maade, riikide ametlikud nimed: Rootsi Kuningriik, Soome, Kesk-Aasia, Jaapani Keisririik, Suurbritannia 3. Veekogud, saared, mäed, lahed jt: Aegna saar, Balti meri, Hara laht, Suur Katel (laht) Saaremaal, Sõrve säär 4. Talud, külad, alevid, linnad, maakonnad: Avispea küla, Kõrboja talu, Kohila alev, laulupeo-Tallinn, Viljandi maakond, New York 5. Asutuste, koolide, seltside, liitude jm ametlikud nimed: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Jõgeva Ühisgümnaasium, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Eesti Lavastajate Liit 6. Tänavad (jalg, kaar, kael, kang, käik, põik), väljakud, trepid, pargid, turud jms:
Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid maha jätnud enda talud.1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 17. sajandi teisel veerandil saabus Eestisse hulgaliselt teistest rahvastest inimsesi, kes moodustasid LõunaEestis koguni 17% talurahvast.Võõrastest asus Eestisse kõige rohkem vene talupoegi, kust saabus ka käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid ning kes loomulikult paiknesid enamasti IdaEestis. Mõningaid tagasilööke rahvaarvu pidevale kasvule tingisid Vene Rootsi sõja sündmused ja 1656.1658. aasta katk
Nimeta 2 negatiivset tagajärge sellega seoses. Eesti firmadele tekib suurem konkurents ja ettevõtete jäätmed jäävad Eesti. A-rida 1. Milline on industriaalühiskond? Tööstusühiskond. 2. Iseloomusta industriaalajastut, too 4 näitajat, mis iseloomustavad seda ühiskonda. Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja Fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. 3. Selgita mõistet elatus- ehk naturaalmajandus. Too üks konreetne näide. Majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb lihtsatel tehnoloogiatel. NT: 4. Mida tähendab mõiste Lõuna riigid? Too 2 näidet. Arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole.
võrdseid võimalusi ja väärikat elatustaset igaühele, antisemitism vaenulikus juutide suhtes, sionism rahvusvaheline juutide poliitiline liikumine, ekspressionism 20 saj tekkinud kunsti, kirjanduse ja muusika vool, mis seadis esile autori isilku väljendamise, juugend kunsti ja arhitektuuri stiil, mille kõrgaegoli 19 saj lõpp ja 20 saj algus, agraarreform reform, mille eesmärk oli vene maaelu ümberkujundamine, et tekiksid iseseisvad talud, riigiduuma rahvaesindus Venemaal, kes valitakse neljaks aastaks. vladimir lenin vene enamlaste eestvedaja, nõukogude venemaa I valitsusjuht, kommunistliku riigiõpetuse rajaja, friedrich nietzche saksa filosoof ja mõtleja, kes imetles avameelselt julma, kaunist ja rõõmsameelset jõudu, wilhelm II saksa keiser, kes loobus venemaaga sõlmitud edasikindlustuslepingust, teda peetakse I MS
(praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s;
Pt 3 Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Pt 4 Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - ...
Püügimajanduslik kiviaeg Eesti ajal Paleoliitikum (2,6 mln aastat tagasi - 9700 eKr) - püügimajanduse ajajärk (küttimine, kalapüük, korilus), tööriistade kasutusvõtt Mesoliitikum (9700 eKr - 5000 (Eestis 4000 eKr) eKr) [Kunda kultuur] Elasid Läänemere idapiirkonnal (veegkogude kaldad ja rannikualad) Kultuuripiirkondade kujunemine Asustusalade rahvaarv kasvas Mesoliitikumi inimesed elasid väikestes kogukondades ning hankisid toitu suurelt alalt Elupaikade vahetus Elamud erineva kuju, suuruse ja ehitusviisiga Püügimajandus Laibamatus Tööriistad kivist, luust ja sarvest (noole-,odaotsad), puust, tulekivist (lõikeriistad), rändkividest (raieriistad) Riided nahast Valmistati väikeseid skulptuure ja graveeriti luuesemeid Hakati valmistama keraamikat Üleminek viljelevale majandusele kiviaja lõpul ja pronksaja algul Neoliitikum (5000 eKr - 1800 eKr) Viljeleva majandu...
(Kariste raamatukogu, kolhoosiklubi, Vana-Kariste algkool) (Mulgi Kultuuri Instituut). Aastal 1973 liideti Abja külanõukoguga Rajangu külanõukogu ning osa Saarde külanõukogust ning 4,5km² riigimetsa. Osa territooriumist läks Halliste külanõukogule (43,9km²) ja Saarde külanõukogule (2,7km² Nõmme sovhoosi maad). Suurema kahju tõi kaasa 1973. aasta, mis enim kahju tekitas põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Paljud talud jäid karjadeta, inventar lõhuti või kanti laiali ja põllud kurnati. Põletamisi ja purustamisi punased Abjas ei suutnud praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid (Niinemets, 1943). 1977. aastal oli külanõukogu pindala 285 km² ja elanike arv 2205. 1979. aastal oli külanõukogu
Põllumajandusliku toomise vormid maailmas Ajalooliselt on domineerinud peremajandus talu vormis. Põlvest põlve antakse edasi tootmistraditsioone, pärandatakse talu. Maailma põllumajanduses on säilinud ka arhailisi tootmisvorme. Lõuna riikides on kasutusel varaagraarne tootmisviis, maa kuulub kogukonnale. Rohkem on levinud Lõuna riikides tänapäeval hilisagraarne toomisviis, kus maa kuulub suuromanikele või riigile ning põimuvad talud ja mõisad. 20. sajandi algul hakkasid Austraalia, Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika talud konkurentsis püsimiseks spetsialiseeruma mingile kitsamale põllumajandusharule (piimakasvatus, mesindus vms). kujunesid välja spetsialiseeritud suurtalud. Üks osa suurtalusid on olnud agraarreformi tulemus. Põhja-Ameerikas, Austraalias jm. rohtlates on kujunenud suured teravilja-, peaasjalikult nisutalud. Eraldi tuleks kasitleda riisi kasvatamist. Paremini kasvab riis Lõuna-Aasias,
3.Nimetan talupoegade liigid, lühiiseloomustusega. 1) adratalupojad- perede vanemad pojad, kes said talu omale (pärandus) 2) Ükssälk talupojad- Perede noorimad pojad, kes ajasid oma talud ääremaadele 3) Talupoeg- 4) Maavabab talupojad- Eesti ülikute pojad, ei maksnud koormisi. KAUBANDUS ja LINNAD *1247 Tallinn sai esmakordselt linnaõigused. *1283 Viljandi said esmakordselt linnaõigused. (Viljandi vapilill on valgeroos) *raad- linnavalitsus (Valitsusmehed, ehk raehärrad, keskajal saksa rahvusest) *bürgermeister linnapea, praegu Viljandi linnapea Loit Kivistik. *gild kaupmeeste ühendus
Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Kogu toodang läheb müügiks. Karjused kaitsevad karja
eesti kultuuri ja keelt õppida. Paljud nooremad oskavad soome või inglise keelt ja ootavad, et siit minema lääne poole saaaks. Eesti heaks ei tee nad praktiliselt midagi, pigem hädaldavad , et neil ei ole tööd ja kiusatakse muidu taga. Oma eriline Eesti on ka maainimestel.. Nad on suhteliselt kaugel sellest kiirest elutempost ja püüavad kohaneda uute tegevustega maaelus. Paljud, kes said maaomanikeks, otsivad uusi võimalusi maal äraelamiseks või müüvad oma talud ja lähevad linna elama. Need aga kes on jäänud, saavad seal talu pidades järjest paremini hakkama.Halvem on nende elu, kes elasid varem maal nagu linnas. Elamiseks suured paneelmajad ja piima ostsid poest. Nüüd ei oska nad midagi endaga peale hakata. Kõik inimesed ei ole valmis võtma endale uusi väljakutseid. Nii nad lihtaslt vegeteerivad tehes juhutöid või siis poe juures aega veetes. Meile, linnainimestele paistab maaelu puhta ja tervisliku elamise võimalusena
suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba veerandini viljasaagist. Talupoegadelt hakati talukoha eest nõudma renti teoorjusena, kus talupoeg pidi töötama teatud arvu päevi mõisas tasuta. Koormiste kasvades muutus rendikohustuste täitmine talupoegadele ülejõukäivaks. Talupojad hakkasid põgenema linnadesse, piiriäärsetel aladel teistesse riikidesse (Venemaa, Rootsi, Soome). Kohustuste mittetäitmisel võisid mõisnikud talud likvideerida ja omandada nende maad, samuti võis mõisnik vahetada talupoja kasutuses oleva parema maa viletsama mõisapõllu vastu. Mõisate laienemisega tekkis vajadus täiendava tööjõu järele. Taluperesid meelitati mujalt oma mõisasse, aidates neid esialgu seemnevilja ja tööloomadega ning hoonete ehitamisel. Sellega ei olnud rahul need mõisnikud, kust talupojad põgenesid. Esimesed mõisad kui feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned,
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikal...
suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks?
Hiljem korraldati sõjaretkesid, aga Eesti võitis. Eesti mereröövlid vangistanud Norra kuninganna ja tema poja ja seejärel müünud orjadeks. VI. Hiline rauaaeg noorem rauaaeg 11 12 saj Maaharimine kõrgel tasemel, põllukultuurid (talirukis, nisu, kaer, oder, hernes, uba). Adramaa ühe adraga harimise põld, loomapidamine (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda.
Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra. 1802 & 1804 Talud muudeti päritavaks ja koormised õiglaseks. 1816 & 1819 Talupojad said vabaks, priinimed, koormiste tõus. 1849 & 1856 Teorendi maksmise lõpp, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta. 1863 Õigus liikuda Vene impeeriumi piires. 1866 Vallaseadus: kaob mõisniku võim vallakogukonna üle. Mõisted: Narva lahing 30. november 1700, üks Põhjasõja lahingutest Venemaa ja Rootsi vahel, tänu suurele lumetormile võitsid rootslased venelasi, Vene väed said hävitavalt
Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli. Mõrsjakodus kutsuti rahvas kohe sööma ja seejärel nõuti mõrsjat näha. Mõrsja nõudmine, otsimine ja väljatoomine oli pulmarituaali teine järk mis oli väga laulurohke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
