Kolhoosid ja sovhoosid ka esimesed kolhoosid ja sovhoosid. likvideeriti. Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste laostada likvideerimiseks. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, kokkuost äärmiselt madalate hindadega, mis kuid arvestati talu kandevõimet, mis talusid ei talud laostas. laostanud. Mobiliseeritud ei saadetud mitte rindele vaid Mobiliseeritud saadeti kas rindele või tagalat tööpataljonidesse, kus neist enamus suri. kindlustama. Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanu metsavendade näol Viis läbi massiküüditamise Rajas Eestisse koonduslaagrid Okupatsioon kestis 50 aastat Okupatsioon kestis 4 aastat. Sarnasused:
1458 Tartu piiskopkonnas seadus talupoegadevälja andmisest omanikule. 16. sajandi alguseks olid talupojad kaotanud isiklikud valdused. Neid võis müüa, kinkida, vahetada ja pärandada. Talupojad jagunesid: 1) adratalupojad neid oli kõige rohkem, maksid andamit ja tegid teotööd. Maad oli pool kuni 5 adramaad. Jõukamad omasid kuni viite teenijat või sulast. 2) üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes rajasid oma talud ääremaadele. Nende koormised olid 1 päev nädalas teotööd teha. 3) vabatalupojad tasusid koormisi rahas ja teotööd ei pidanud tegema. 4) maavabad kõige kõrgem kiht. Muinasülikute järglased, kes omasid maad läänikirja alusel. Koormisi ei olnud, maad pidid ise harima. Oli kohustus teenida sõjaväes. 5) vabadik maata või vähese maaga talupojad, kes elatusid palgatööst.
· 1709 - Rootsi saab Venemaalt hävitavalt lüüa Poltaava lahingus · 1710 - Eesti ja Põhja-Läti Vene võimu all · 1712 - sõja lõpp, Uusikaupungi rahu, Ingleri,Eesti ja Liivimaa liideti Venemaaga tagajärjed : · rootsi kaotas omad alad · Ingeri, Eesti ja Liivimaa liideti Vene riigiga · võidetud alad jäid Venemaa valdusesse 2ks aastaks · rahvaarv oli vähenenud poole võrra · paljud talud olid maha jäetud EESTI RAHVASTIK 17.-18.SAJANDIL Eesti rahvastiku olukord ja arv pärast Liivisõda · rahvaarv oli kahandenud poole võrra(alguses oli 250000-300000 pärast 120000-140000) · 75% taludest maha jäetud või tühjad(põhja-eesti ja lõuna-eesti aladel) · Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust
Ta pidi lubama, et ei räägi enam perahvast midagi. Muidu ähvarditi nad saunast välja visata. Varsti sündis Maril laps- poiss. Andres oli rahul, et poiss, aga see poissloli väeti. Arvati, et Indrek läheb ülikooli. Indrekui oli mitu hoidjat. Vanemad õed- Liisi ja Maret.*Lastel oli ka oma mängu Vargamäe koos puust loomade ja muude ehitistega. Puuloomi nikerdas Atu(karjapoiss).*Kuna Talu oli suureks kasvanud oli ka tööd paju. Lisaks sellele oli majandustõus ja paljud talud kasvatasid piirituse tegemiseks kartulit. Pearugi kasvatas. Kord kõrtsis olles hakkas Pearu oma rikkusega uhkeldama, aga Andres oma kavalusega oli Pearust üle. Andres palus Hundipalu Tiidul tuttavatelt raha laenata. Nii jäigi mulje, et Andres on rikkam. Kuid Pearu oli nii rikkaks ja uhkeks muutunud, et ei söönud enam töölistega ühes lauasgi ja naine pidi talle jalanõud tooma valgel taldrikul ja need Pearule kinnastega jalga panema
kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. Eestis on traditsiooniliselt olnud: sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel; ahelkülad ja ridakülad Kesk-Eesti voortel ja seljakutel; hajakülad Lõuna-Eestis; tänavkülad peamiselt Peipsi ääres ja mitmel pool mererannikul. Põhja-Eestis on olnud valdavad haja-sumbkülad. 21. Kas küla saab olla tiheasustatud ala?
2) talupoeg õppis majandama ja harjus turusuhetega 3) talupojal kogunes raha, mis võimaldas talu päriseks osta. Mõisnikule: 1) mõisapõldudel hakkasid teoorjade asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle tööviljakus oli suurem 2) mõisa sissetulekud kasvasid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi, taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas 1850-ndail aastail. 1853. aastal müüs Abja mõisnik päriseks kahe küla talud. Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860. aastate lõpul 70-ndate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetulekuallikaks sai linakasvatus. Põhja-Eestis oli talude sissetulekuallikaks kartul, Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: lk 137 1) mõisa ees: teotöö (teorent), mitmesugused naturaalandamid ja rahamaksud (nt vakuraha) 2) riigi ees: pearaha maksmine, nekrutiandmine
Mõtisklus Kuidas erineb taimekasvatuse seisukohalt päevane sadu või öine vihmasadu?Millised kahjulikud mõjud võivad kaasneda raju või laussajuga? Maaviljeluse lähitulevik 1.Tootmine muutub tööstuslikumaks Seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse on maaviljelus muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks. See tähendab: vähe sellest, et talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangukontrollitehnikat nii, nagu tõeline tööstus 2.Keskkonnakaitse roll suureneb Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne maaviljelus avaldab kahjulikku mõju keskkonnale. Seoses sellega peavad talupidajad alluma määrusele, mis kohustavad neid kasutama keskkonnasõbralikku tehnikat ja tehnoloogiat, mis vähendab vee ja õhu saastamist
Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan ülepüük on viinud kalapopulatsioonide Kalaturism- talud, kus kasvatatakse kalu vähenemiseni ning turist saab sinna minna kala kliimavööde: sademed (suvel, Kõige tähtsamad kalakohad maailmas – püüdma mussoonvihmad)
Ajalugu Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879.aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882.aastal ühines nendega Itaalia.See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust.Noor Sakasa keiser Wilhel II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. 1893. aastal sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu , millega kohustusid kallaletungi ajal üksteisele appi minema. Prantsusmaa ja Venemaa koostöö oli Saksale vastumeelne ja Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest lepingust loobuma, kuid asjata. Saksamaa olukord läks veelgi keerukamaks just siis kui ka Inglismaa ühines Vene-Prantsuse liiduga. 1903. aasta kevadel tegi Inglise kuningas Edward II Prantsusmaale õnnestunud visiidi, mille tagajärje...
Suurem osa maast oli põldheina ja kultuurkarjamaade all. Palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Neid on kõigerohkem põhja-euroopas, USA ja kanada kirjde- ja loodeosas, jaapani põhjaosas ja uus-meremaal. Tekib sinna kus on palju tarbijaid. Ekstensiivsed teraviljatalud - levinud hõredalt asustatud kuivakliimaga piirkondades põhja-ameerikas ja austraalias, venemaa, kasahstani steppides jm. rohtaladel. Teravilja talud on suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu. Rantso - loomakasvatusmajand, peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks. Karjused kaitsevad karja röövloomadeeest ja jälgivad rohumaa ühtlast kasutamist. Levinud on USA kuivas lääneosas, austraalias, argentinas, lõuna-aafrikas. Istandus - taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega
Samuti pole maapiirkondades piisavalt levinud elekter. Seetõttu pole majanduslikes plaanides põllumajandus esikohal – valitsusel on vaja tegeleda ja investeerida teistesse probleemidesse, riigi stabiilsusesse ning üldisesse arengusse. Kuigi see on väga oluline ning peetakse üheks peamiseks nälja algpõhjusteks Kongos, siis selle parandamine on väga pikaajaline protsess. Kongos on peamiselt levinud sega talud, mis väga tihti toidavad vaid pere või küla, suuremaid tööstuseid on vähe transpordi probleemide tõttu. Kongo põllumajandus on suure ülekaaluga keskendunud taimekasvatusele, loomakasvatus on väga vähe arenenud. Kõige suurema osa põllumajandusest moodustavad kohv, palmiõli, suhkur, tee, puuvill ja kakao. Kõige suurema osa toidulauast aga moodustavad jahubanaan, riis, mais ja maapähklid. Loomadest kasvatatakse veiseid peamiselt idas ja lõunas, sigu läänes ja lambaid idaosas
olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof Lauküla läheduses, Halechof Aaldu talu ning Buchholtzhof Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (17631811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega.
Pulmaliste mõlemat pool esindas oma laulik ehk kaasik. Pulmalaulikud olid eeslauljatena ühtlasi head kombestiku tundjad ja tegelikult juhtisid pulmarituaali, ehkki vormiliselt olid juhid saajarahva poolt isamees ja vakarahva poolt kaasanaine. Peale kommete tundmise ja laulude teadmise pidi pulmalaulik olema ka sõnaosav improviseerija: tuli reageerida vastaspoole igale märkusele. Abielluti üldiselt talvel, siis polnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka talud olid sel ajal kõige jõukamal järjel. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Vakarahva juhiks oli kaasanaine - vanem abielus naine. Lesk, lapseta ega rase naine kaasanaiseks ei sobinud. Kaasanaine oli mõrsja abiline, saatjaks kirikuteel, pulmalauas ja teistes rituaali osades. Tema abilisteks olid pruuttüdrukud, vallalised neiud, kelle arv ei olnud küll kindlaks määratud, kuid pidi vastama peiupoiste arvule. Pruudivend oli tähtis ametimees.
vaid ka edasimüügiks. 4 VAHETUSKAUBANDUS VAHENDUSKAUBANDUS Lääne-Euroopa Eesti Lääne-Euroopa Eesti Ida- Euroopa Metall, sool, relvad Karusnahad, vaha, vili Vili Karusnahad, vaha Eestlased elasid valdavalt maal. Elamuks kujunes universaalne rehielamu. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid külad (sumbkülad, ridakülad, hajakülad). Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mida oli XIII sajandi alguseks umbes 45. kihelkonnad omakorda olid liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. Olid ka nn väikemaakonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu ja Vaiga. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aegajalt tehti vastastikkusedi rööv- ja sõjakäike.
2)Üksjalad.-nimi tulenes sellest, et pidid tegema ühe jala teo päeva nädalas mõisnikule. Kujunes välja, kui võeti kasutusele rohkem maad. Nendel oli väiksem maa kui adratalupoegadel 3)Vabatalupojad- suhteliselt jõukad talupojad, kes olid teotööst vabastatud. Näiteks vabastatud selle eest, et olid teinud mingit teenet mõisnikele vms. Pidid maksma küll koormisi jne . 4)Kõige rikkamad nende seas maavabad talupojad, kes said maad läänistades. Nendel teotöö puudus ja talud olid suhteliselt suured. 15 saj järk-järguliselt hakkas nii vabatalupoegadele kui talupoegadele kehtestama teotööd ja nende koormisi suurendati. Hägustusid talupoegade kihtide piirid ja kujunes välja 1 kiht. 14-15 saj võime rääkida üldisest elatustaseme langusest talupoegade hulgas. Eesti talupegade seas säilisid kõik ammu muinasajal välja kujunenud tööriistad jn. Euroopas levisid aga uued kultuurtaimed ja vahendid
koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalitsioonid ebapüsivaks ja enamik valitsustest lagunes suhteliselt kiiresti (valitsuste keskmine elu-iga jäi alla 11 kuu). Mitmed poliitikud pidasid sagedasi valitsuskriise ebanornmaalseks ja leidsid, et valitsused ei jõua nii lühikese ajaga omi eesmärke ellu viia. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. see sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mile tulemusena läksid paljud tehasd, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase. Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama·erakondi, parlamenti ja valitsust. Kiiresti levis arvamus, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
Alustades vattpulmast, mis tähistab esimest koosveedetud aastat ja lõpetades teemantpulmadega, mis tähistavad kuuekümnendat pulma-aastapäeva. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 3. Ennemuistsed pulmakombed Eestis Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Pulmi peeti üldiselt talvel, viimane piir oli 6 veebruar. Talvel ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev. Varasemad teated märgivad pulmade alguspäevaks neljapäeva ja pulmad lõppesid tavaliselt pühapäeval. Uuemad pulmapeod algasid esmaspäeval ja lõpp oli neljapäeval. 3.1. Enne pulmi Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti
Esimene põhiseadus toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini. Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad. Majanduselu Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas kiire majandustõus. *Põhjused: tööstus arenes kiirest kuna venemaalt tuli palju telliimusi, tartu rahulepinguga saadi venemaalt kulda, mis läks eesti pangale. *Seisnes: rajati uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtted leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud keskendusid siseturu vajadustele. Venem
Lühemalt põllumajandusliku tootmise vormid: 1) Segatalu talu, kus oma tarbeks kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi. Toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele. 2) Spetsialiseeritud suurtalu kujuneb segatalust, kui need spetsialiseeruvad või liituvad Iseloomulikud Euroopale, Põhja-Ameerikale 7 3) Ekstensiivsed teraviljatalud suure pindalaga talud, kus kasvatatakse peamiselt nisu. Vähene tööjõukulu madal omahind, Sagikus madal. iseloomulikud Põhja-Ameerika, Austraalia rohtlad. 4) Rantso (ekstensiivse teraviljakasvatuse analoog loomakasvatuses) suur loomakasvatusmajand. Aastaringselt söödetakse looduslikul karjamaal. Iseloomulikud Austraaliale, USA, Lõuna-Aafrika 5) Istandus taimekasvatusmajand, mis tegeleb troopiliste kultuuride (tee, kohvi, kakao) kasvatamise ja esmase töötlemisega. Peamiselt ekspordiks
Uus Hiina juht Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga „Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüaks”. Teisisõnu töötas ta välja uue suuna sotsialismi praktikas, pannes sellega aluse „sotsialistlikule turumajandusele” (e riigikapitalismile). Kartuses, et põllumajandus ei suuda riigi kasvavat rahvastikku enam ära toita, likvideeriti Dengi eestvedamisel kollektiivmajandid ning taastati talud (maa kuulub siiski riigile). Talupojad said taas õiguse oma saadusi müüa. HIINA Inimestel lubati uuesti tegelema hakata eraettevõtlusega. Esialgu lubati inimestel luua väikeettevõtteid teenindussääfis, hiljem ka teistes majanduse valdkondades (nt pangandus). Tihendati kaubandussuhteid lääneriikidega, lubati riiki siseneda välisettevõtetel ning loodi rannikualadele vabakaubandustsoone (e erimajandustsoonid). Majandusreformide
3. Talupojale kogunes raha, et talu päriseks osta. Mõisnikule: 1. Mõisa põllul hakkasid teotööliste asemel tööle palgatöölised ehk moonakad, kelle töö viljakus oli suurem. 2. Mõisa sissetulekud suurenesid, mis võimaldas muretseda paremat tehnikat, tõuloomi ja taimesorte. Ulatuslik talude päriseks ostmine algas Liivimaal 1850.aastal kui Abja mõisnik müüs päriseks kahe küla talud (1853). Suurima hoo saavutas talude päriseks ostmine 1860.aastate lõpus ning 1870.aastate algul. Lõuna-Eesti talude oluliseks sissetuleku allikaks sai linakasvatus, Põhja- Eestis aga kartul, piiritus, härjad; Saaremaal lambad. 4. Talurahva koorimised. Talupoeg pidi kandma järgmisi koormisi: 1. Mõisa ees teotöö, mis omakorda jagunes nädalatööks ja hooajatööde ajal nõutavaks abitööks; naturaalandamid ja rahamaksud. 2
Puudus koostöö naaberrahvastega. Pihkva ja Novgorodi vürstidega tehti koos mõned ühisoperatsioonid, kuid selleks tuli teha kingitusi, meelitada rahaga. Venelased ei pidanud alati kinni kokkulepetest ja pealegi oli neil oma eesmärk saada eestlaste alad oma võimu alla. Seetõttu tuli eestlastel kannatada ka veel venelaste rüüsteretkede all. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Negatiivsed Kaotati iseseisvus Suur majanduslik kahju põletatud talud, külad, linnused. Suured inimkaotused Eestlased jäid ilma oma eliidist, mis kas hävitati, kaotas senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe.
ajaperioodid, inimmõju iseärasused (selle väljendus maastikus). 4. Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus. Majanduslikud väärtused Elatisväärtus on maastikel siis, kui inimesed sõltuvad elatise muretsemisel otseselt maastikest. Maastiku funktsioon on rahuldada inimeste esmaseid vajadusi. Maastike turuväärtust hinnates arvestatakse nende tähtsust ettevõtete jaoks. Näiteks talud, mis turustavad maastikult saadud tooteid. Sageli on maastiku turuväärtus lühiajaline ja muutuv, sõltudes majanduses aset leidvatest sündmustest. Näiteks turism, võib põhjustada maastike muutumist, nagu külastuskoormus luitemännikus. Nii võivad turistid ise hävitada maastiku esialgse välimuse, mida nad olid vaatama tulnud. Utilitaar-ökoloogiline väärtus on maastiku kui majandusliku ressursi kasutamine pikaajalises perspektiivis nii, et taimestik, loomastik ja mullad seda taluvad
Põllumajanduses jäi juhtkohale loomakasvatus, suurendati oluliselt söödakultuuride külvipinda. Mõnevõrra suurenes ka toiduteravilja kasvatamine, piirati kartuli- ja linakasvatust. Kitsaskohad olid käsitöö suur osatähtsus ning tõuloomade ja sordiseemne vähesus. Samuti oli tekkinud paju majanduslikult mittetasuvaid väiketalusid. 1929. a. puhkenud ülemaailmne majanduskriis jõudis kiiresti Eestisse, vähenesid tootjate sissetulekud, paljud tehased, talud ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes üldine elatustase ning suurenes rahva rahulolematus. Süüdlasteks peeti erakondi ja Riigikogu. Tugevnes veendumus, et ainsaks väljapääsuks on põhiseaduse muutmine nii, et Eesti saaks tugeva presidendi. Peagi muutus Eesti Vabadussõjalaste Keskliit Eesti suurimaks poliitiliseks organisatsiooniks. 1933. a. oktoobris pandi rahvahääletusele vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse projekt, mis koondas peaaegu kogu võimutäiuse
käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja Kaagjärve mõisad päranduse ja abielu kaudu vürst A. Golitsõnile, kes need 1797.a. pantis Carl Georg Arpshofenile. Viimase lesk müüs mõisad 1808. aastal õuenõunik Friedrich Georg von BERGILE (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega.
Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks tulevikus talud kollektiviseerida. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Põllumajandussaadused pidi sümboolse tasu eest riigile müüma teatud koguse põllumajandussaadusi. Suuremate talude normid olid tunduvalt suuremad kui väikestel taludel. Maareformi ajal hakati Eestis moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid ehk sovhoose ja masina-traktorijaamu ja ka hobuselaenutuspunkte. Kolhooside loomine 1947
vabakujunduslikeks maastikuparkideks või inglise stiilis parkideks. Kapitalismi periood (18611918). Maastikku ümberkujundavaks oli talude päriseksostmine. Talude päriseksostmise ning eelnenud talumaade kruntimisega lõhuti Eesti küla senine struktuur, mille alged ulatusid ürgkogukondlikku aega. Eesti Vabariik (19181940). 1920ndal aastal likvideeriti maareformi tulemusena mõisate suurmaavaldus. Tekisid uued talud (väikesed). Põllumajandussaadustega kaeti siseturg ja veeti välja. Põhiliseks eksportartikliks loomad. Liigniiskete alade kuivendamine, algas rohumaade kraavitamine (karjamaad). Teise maailmasõja järgne periood. Üksiktalude kaotamine Suurmajandite loomine. Esimene kolhoos Eesti NSVs moodustati Kallemäelt pisut üle kilomeetri Kuressaare pool Sakla külas 1947 aastal. Ulatuslik maaparandus. Eesti maaparandus loodussõbralikum kogu Nõukogude Liidus
äärsetel aladel oli 60+ vanus. o 2011. aastaks on muutunud domineerivaks vanuserühmaks 60+ MAA-ASUSTUS (L10) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused o Elukülad: Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp; Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed Haja-asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad; Talud ja ühepere-elamud, mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust; Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100
õpetusi jagati kooli ja kirjasõna kaudu. 18. 19. sajandi vahetusel polnud ka mõisate õunapuuaiad kuigi suured, saaduseid olid nõutud peamiselt Peterburi turgudel. Rohkem hakati õunapuuaedu rajama 19. sajandi lõpus. 18. sajandist on pärit eesti sordid: klaarõunad, ,,Tallinna pirnõun" ja ,,Suislepp." Mihkel Veske on märkinud, et 1876. aastal, et eesti taludes moodustasid viljapuuaiad 1/5 kuni 1/20 taludest. 1870 hakati rohekm õunapuuaedu rajama Lõuna-Eestis. Mõned talud rajasid koguni puukoolid. 20. sajandi alguseks oli õunapuuaedu juba üle kogu maa ja õunapuud aedades tavaliseks muutunud (Kask 2012 : 11) Nii nagu Arveliuski, kirjutab kahe taluinimese Mardi ja Liisa dialoogi vormis õunaseemne lugu ka Johann Wilhelm Ludwig Luce raamatus ,,Sarema Jutto Ramat, mis ma rahwale lustiks ja kassuks" 1807 viiendas loos ,,Õuna pu." Luce loos avaldatakse tänu mõisahärrale, kelle heatahtlikust soovist ärgitatakse maarahvast õunapuid kasvatama
Luterliku põhimõte oli see et iga kristlane peab kuulma ja lugema jumala sõna oma emakeeles. Pilet nr7 *maarahvas ja talurahvas. Sotsiaalne liigendus. Talupojad jagunesid õiguslikult erinevateks rühmadeks. Adratalupojad moodustasid kõige arvukama kihi-nad pidid maksma maaisandale andameid ja kandma teakoormisi. Nende teokoormisi mõõdeti adramaades. Üksjalad said metsamaad talulähedale. Nende talud oli tavaliselt kehvematel talumaadel. Neid võis kõige rohkem leidida lääne-eestis. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid kes asusui uusi maid üles harima. Nad olid adratalupoegade nooremad pojad ja nende kohustus oli üks jalapäev nädalas. Nende arv kahanes 16sajandil. Maavabad olid ülikute järeltulijad. Neile kuulus talu alama lääneõiguse alusel mis muutis nad vabaks koormistest vaid kohustades kandma sõjateenistust kergeratsaväelisena.
Loomi koheldakse hästi. Loomahaigusi ennetatakse. Enamuse tõsiste loomahaiguste osas liigitatakse Soome haigusevabaks piirkonnaks. Salmonellat ei esine pea üldse. Soome lehmad lüpsavad Euroopa Liidu puhtaimat piima. Soomes toimib toiduahel vastastikuses koostöös. Soomes rakendatakse toiduainete üleriigilist kvaliteediprogrammi, millesse on kaasatud ahela kõik lülid: põllumajanduse ja toiduainetetööstuse tarbeks tootev tööstus, talud, toiduainetetööstus, kaubandus, tarbijaorganisatsioonid ning toiduainete järelvalve ja uurimustöö. Toiduainetesektor on omakeskis kokku leppinud ühistes kvaliteedinõudmistes. Kvaliteeditöö põhineb ahelasisesel koostööl, oskusteabel ja professionaalsusel. Iga sektor lepib kokku hea tootmistava põhimõtetes nii, et need ka toimiksid kogu ahela koostööna. Kvaliteeditöö eesmärgiks on tarbijate rahulolu ja usalduse säilitamine põllumajandus- ja toiduainetetootmisse.
isandate võimu all. Erinevused orja ja talupoja vahel olid kadunud, seetõttu sai nimetada talupoegadega toimuvat pärisorjuseks. Hoolimata sellest, et talupojad võitlesid XI ja XII sajandil välja oma olukorra parandamise, on veel XIII sajandi lõpus paljude isandate arvates talupoegade ainsaks omandiks nende alasti keha kuigi just see ongi üks põhilisi erinevusi nende ja antiikaja orja vahel. Külakogukond. Mõisa ajal oli talupoegade elu korraldanud mõis. Talud polnud krunti aetud. Töid pidi seega tegema koos, külakari käis ühises karjas. Tekkisid külakogukonnad. Vabanenud talupoegadest kujunes külakogukond. Osad mõisafunktsioonid läksid sellele üle. Oli valitav külavanem, alamaastme kohus, koosolekud jne. Valiti isikuid omavalitsustesse (12. saj Saksamaal). Talud jagatud maadena võrdselt nööriribasüsteem tuli teha koostööd põlluharimisel. St koosotsustamist. Tuli valida peale külavanema ka külakohtunik ja karjus jt
1929. aasta lõpul USAs alguse saanud majanduskriis jõudis Eestisse järgmisel aastal. Eesti jaoks enneolematult ränk ja kõikehõlmav kriis. Peamiseks majandusharuks oli põllumajandus, seega tabas kriis esmajoones põllumehi. Alates 1930. aastast langesid toiduainete hinnad maailmaturul järsult. Tollimaksud tõusid samas kiirelt. Toiduainete hinnad hakkasid langema ka riigis sees. Talurahva sissetulekud vähenesid, põllumehed olid sunnitud tootmist piirama. Sagenesid oksjonid, paljud talud läksid pankrotti. Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra.
Kommunistide ohu tunnetamine sundis erakondi tihedamalt koonduma. Pandi uuesti alus Kaitseliidule. Võeti vastu kultuuriomavalitsuste seadus,mis andis muulastele avaramad võimalused. Eesti sisepoliitiline olukord muutus tunduvalt. §15. Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. 2 Sisepoliitiline kriis Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis
· Mao Zedongi surma järel 1976.a. tõrjuti radikaalid võimu juurest kõrvale ja Hiina RV uueks liidriks sai Deng Xiaoping (loobus hiljem kõigist ametikohtadest, ent oli kuni 1990-ndate alguseni riigi tegelikuks juhiks ja otsustajaks). · Deng Xiaoping alustas Hiinas ulatuslikke majandusreforme loosungiga "pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta hiiri püüab": likvideeriti kollektiivmajandid ja taastati talud ning talupoegade õigus oma saadusi müüa (põhjuseks kartus, et ei suudeta kasvavat rahvastikku toita) hakati likvideerima majanduse tsentraliseeritud juhtimist ning suurendati ettevõtete tegevusvabadust lubati eraettevõtlust (peamiselt teenindussfääri väikeettevõtted) reformiti haridussüsteem tihendati kaubanduslikke suhteid lääneriikidega lubati riiki väliskapitali loodi vabakaubandustsoonid rahvaarvu kasvu pidurdamiseks algatati 1 lapse programm
Majanduslikud prioriteedid (1920 teine pool) o juhtivaks majandusharuks sai põllumajandus ning orienteeruti Lääne-Euroopa turule. o Vabaneti Venemaa pärandist, kujunes iseseisva väikeriigi vajadusele vastav majandusstruktuur ja integreeruti Euroopa majandusruumi. Ülemaailmne majanduskriis o Tabas esimesena Baltimaades põllumajandust. Hinnad langesid, sissetulekud vähenesid, paljud talud läksid pankrotti. Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus. o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad
eraomandiks kinnistada. Siiski läks see aeglaselt ja tekitas palju segadust. Taas hakkasid levima revolutsioonilised meeleolud, tugevnes ka rahvuslik liikumine. Balti kubermangud 20.sajandi algul Baltimaad arenesid 20.saj algul kiiresti. Tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust. Tallinnast pidi tsaarivõimu arvates saama Vene sõjalaevastiku peamine tugipunkt Läänemerel. Kuid ka maapiirkonnad arenesid kiiresti. Põllumajanduslik ühistegevus, talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Rahvuslike ideede levik üha uutesse kihtidesse ja põlvkondadesse tõi kaasa rahvusliku liikumise jagunemise erinevateks suundadeks, hiljem erakondadeks. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson, kelle poolt Tartus välja antava ajalehe Postimees (hariduse ja kultuuri edendamine) ümber oli koondunud suurem hulk rahvuslasi. Tallinnas hakkas 1901
5. PÕLLUMAJANDUS Norra maast kasutatakse 3% põllumaaks, 27% metsamaaks ja 70% muuk maaks. Enamiku territooriumist võtavad enda alla järsunõlvalised mäeahelikud ja sügavad järved. Enamasti leidub põllumaad fjordide ääres. Põllumajandus moodustab vaid mõne protsendi sisemajanduse koguproduktist ja põllumajandussaadusi eksporditakse vaid vähesel määral. Tegevusala iseloomustavad võrdlemisi väikesed, hästi haritud talud, mis on kõrgelt mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Illustratsioon 12: Norra maakasutus 18 5.1 Looduslikud eeldused Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad
aastal püstitati tema mälestussammas Torma kooli juurde (Roman Haavamägi, 1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). Eesti Telefilm on teinud dokumentaalfilmi ,,Carl Robert Jakobson" (rezissöör Mati Põldre, 1982) Kokkuvõtte Tänu ärkamisajale said eestlased tunda ennast vabalt ühtse rahvana. Varem oli paljud eestlased orjuses isegi seljariided olid mõisniku omad, pärast ärkamisaega said eestlased ennast üle pikka aja vabalt tunda. Paljud talupojad said talud ja põllud endale. Peeti esimene üldlaulupidu, mille järel on tulnud kümneid kuni tänaseni. Ajaloost teame, et eestlased on üks maailma vähestest rahvastest, kes on end vabaks laulnud. Kui ei oleks olnud esimest laulupidu, oleks Eesti tõenäoliselt senimaani Vene võimu all. Tekst on võetud: Raamatust Aino Undla-Põldmäe, Väike luuleraamat Internetists http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=49&kateg=8&alam=12&leht=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10.oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Kõigepealt said maad vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud soovijad. Asunike põli ei olnud kerge, sest enamik alustas täiesti tühjalt kohalt, kuid tänu värskete maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis Eesti vabariigile lojaalne väikeomanike kiht. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aasta rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Osa ettevõtteid leidsid sobiva nisi Euroopa turgudel, paljud aga keskendusid siseturu vajadustele: laialdane ehitustegevus andis
Teiseks ülemrass aaria rass, sakslased ,,ülemrass", kellel on õigus valitseda teiste madalamate ja kehvemate rasside üle. Sisuliselt jaotati inimesed tunnuste ja omaduste järgi klassidesse. Kolmandaks eluruum sakslastel on õigus laiendada oma eluruumi teiste rahvaste arvelt (eelkõige Ida-Euroopa) arvelt. 7. Natsid Saksamaal võimul Kuna Saksamaal oli kehv aeg, tööstuslik tootmine langes, ettevõtted ja talud läksid pankrotti, paljud inimesed kannatasid tööpuuduse all, sissetulekud langesid peaaegu poole võrra, siis kasvas taas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei populaarsus. Natside võimuletulekut kergendas vastasjõudude lõhestatus. Kui Riigipäevahoone süüdati, süüdistati selles kommuniste ning nad arreteeriti ja keelustati seda ettekäändeks tuues isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Peale valimisi kommunistlik partei keelustati
Keelas tegutseda kaitseliidul Lubas tegutseda omakaitsel Hakata teostama maareformi, mille käigus Tühistati maareform, kolhoosid ja sovhoosid loodi ka esimesed sovhoosid ja kolhoosid. likvideeriti. Põllumajanduses kehtestati kohustuslik Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, riiklik kokkuost äärmiselt madalate kuid see ei laostanud talusid. hindadega, mis talud laastasid. Püüti Eestit majanduslikult võimalikult palju Andsid materiaalset abi sõjapurustuste laostada. likvideerimisel. Kujunes aktiivne liikumine metsavendade Passiivne vastupanuliikumine näol Eesti mehed saadeti tööpataljonidesse, kus Eestlased saadeti tagalat kindlustama või neist paljud surud rindele.
tegemisel jäi üle ‘praaki’, millega suumati veiseid ja neid kasutati viljapõldude väetamiseks. Üks negatiivseid külgi oli aga viina valmistamisel see, et viinaköökides põletati maha põlismetsad. (Sellega ei tohtinud talupojad tegeleda) 4) Talurahva kihistumine 18. Saj lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: Peremehed (kõige võimsamad) Sulased, teenijad – otsesed mõisaorjad (noored) Vabadikud – talud ääremaadel, maatüki eesti tuli neil hooajatöödel talu aidata (ilma varata) 6. teema: Linnad 17. ja 18. sajandil 1) Linnade olukord 17/18. Saj & uus asehalduskord, uued linnad Põhjasõda andis linnadele ränga hoobi. Tartu purustati, samuti jäi mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) ilma linna õigustest. Konkreetsed õigused olid vaid Tallinnal. Kaotatud linnaõigused taastati sajandi lõpu poole.
esimest korda näidanud tema uut eluaset - Vargamäed.” Romaani osadest: http://sinkandus36.pbworks.com/w/file/fetch/103277319/6.%20T%20ja %20%C3%B5%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf I köide- inimese võitlus maaga. AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) – kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Pärisorjuse kaotamine Võeti vastu uued seadused - Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819, mille tagajärjel pärisorjus kaotati. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid: sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara. Talupojad ei tohtinud: elukutset vahetada (pidid tegelema ainult põllumajandusega), liikumisvabadus oli piiratud. Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata ning nad pidi talud mõisnikelt rentima n-ö turuhinnaga. Maata vabastamine säilitas talupoja sõltuvuse mõisnikest. 1849/56 talurahvaseadused 1849. aastal tsaarivalitsuse poolt heaks kiidetud uus Liivimaa talurahvaseadus kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui ka talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. Mõisnik võis seda talupoegadele rentida või müüa. Talumaa piirid fikseeriti. Uus seadus soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse
on. Talunimest võib küll mõnda hääd nime pärida(saada) nõnda, et kui keegi Kammara Mart ehk Silla Toomas oleks, siis võtaks ta talukoha nime enesele liignimeks ja oleks tema siis Mart Kammar ehk Toomas Sild. Ehk kui seda ei taha, siis võtku ta enesele ühe või teise looma ehk looduse nime...." (Kurro, Kurro 1999). Nimede panek toimus mitmeti. Kas oli korraldajaks pooleks pastor, käsutati talupojad mõisa, kus nimed kirja pandi või käis külakubjas või kiriku vöörmunder talud läbi ja märkis soovitud nimed üles(Kurro, Kurro 1999). Mõnel pool olid asjaga tegelenud mõisnikud, teisal opmanid või kirikuõpetajad(Must 2000: 55). On nimestikke, millest selgesti kumab läbi saksema inimese looming. Näiteks Maasi kroonumõisas pandud nimed Esmon, Jarmuth, Samir, Sema, Silim, Telem on võetud peaaegu järjest piibli ühest ja samast kohast ( Joosua 15:24-48). Karja kirikumõisas on pastor talupoegadele nimeks pannud oma igapäevatööga
*Millised olid eesltased muinasajal, leiame andmeid maapõues.t. *Muistsete vabadusvõtluste kohta on olemas tähelepanuväärne kirjalik ajalooallikas, mida tema tõenäolise autori järgi nim Läti Henriku kroonikaks. *Muinasaja lõpusajandid olid Eestile olnud suhteliselt kiire arengu ajaks. Võõrvallutuste eelse Eesti rahvaarvu hinnatakse 150 000 200 000 inimesele, Võrreldes teiste ravhastega olid muinaseestlased suhteliselt pikakasvulised ja heledapäised. Külad, talud ja põllumajandus *11-12 saj tihenes E asustus järjekindlalt, külad kasvasid. Rakvere lähedal asunud Tõrma oli 70-adramaaline, mis tähendab ,et selle elanike arv võis olla pool tuhat inimest. Elamud sarnanesid varasemal perioodi omadele, kujutades endast u 5x5 m suuruse põhjaga üheruumilisi hooneid kerisahjuga nurgas. Korstna puudumisel vevas elanikke alatihti suits, mis laastas silmanägemist.Lisaks kuulus iga majapidamise juurde hulk mitmesuguseid aitu, lautu jm kõrvalhooneid.
võimudega koostööd teinud ei tohtinud omada üle 6 hektari maad. Samuti riigistati enamik varast ja loomadest. Seega oli maareform ka poliitiline aktsioon, mis pidi aitama ühiskonda rahvavaenlastest puhastama. Maareform ei parandanud ei sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Ei kujunenud elujõulisi talusid, paljud vastsed maaomanikud ei olnud valmis olema peremeesteks, elujõuetuks muutusid ka korras olnud talud. Maa ümberjagamine süvendas inimeste suhete pingeid ja teravnes klassivaen külades, mida nõukogude võim soosis. Talupoegadel olid mitmed maksud ja kohustused. Nad pidid sümboolse tasu eest andma riigile põllumajandussaadusi. Suuremate talude koormised olid märgatavalt suuremad kui väikeste omad. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
