teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes 1935. “Ma armastasin sakslast” – esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu 1939. “Põrgupõhja uus Vanapagan”- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja
Minu arvamus Katku Villust. Minu arvates oli Katku Villu üks töökas perepoeg, kes õppis oma vigadest, nagu iga teine inimene. Kurvastas ainult see, et paljud vihkasid teda, kuid kui nii võtta, oli neil ka põhjus, sest Villu oli ju tapnud inimese, kuid ta oli selle eest vanglas istunud ja oma elu üle järgi mõelnud, kuigi selle inimese tapmise kohapealt midagi ei muutunud, õppis Villu vanglas palju. Ta õppis tööd armastama, sest kui ta tagasi Katku tallu tuli siis ta ainult hommikust õhtuni tööd rügas. Tal olid omad unistused ja püüdles nende poole, kuigi osad jäid ainult mõteteks. Ühe suure lollusega sai Villu minu meelest kah hakkama, see oli see, et purjus peaga kive laskma läks. Minu arust oli selles romaani tehtud Katku Villu õnnetuks tegelaseks, temaga juhtus palju nukraid asju, kuigi ometi oli ta abivalmis inimene, näiteks siis kui Eevi kurtis talle, et kui ema sureb jääb, ta elukohast ilma,
Minu arvamus Katku Villust. Minu arvates oli Katku Villu üks töökas perepoeg, kes õppis oma vigadest, nagu iga teine inimene. Kurvastas ainult see, et paljud vihkasid teda, kuid kui nii võtta, oli neil ka põhjus, sest Villu oli ju tapnud inimese, kuid ta oli selle eest vanglas istunud ja oma elu üle järgi mõelnud, kuigi selle inimese tapmise kohapealt midagi ei muutunud, õppis Villu vanglas palju. Ta õppis tööd armastama, sest kui ta tagasi Katku tallu tuli siis ta ainult hommikust õhtuni tööd rügas. Tal olid omad unistused ja püüdles nende poole, kuigi osad jäid ainult mõteteks. Ühe suure lollusega sai Villu minu meelest kah hakkama, see oli see, et purjus peaga kive laskma läks. Minu arust oli selles romaani tehtud Katku Villu õnnetuks tegelaseks, temaga juhtus palju nukraid asju, kuigi ometi oli ta abivalmis inimene,
16 sajandil mindi üle raharendile. 16 sajandil kujunes välja sunnismaisus ja pärisorjus. Talupeogi võis müüa, kinkida ja vahetada. Osa talupoegi jäi siiski vabaks. Talurahva kihistuime. Maavabad- kõrgeim kiht läänikirja omasid. Vabatalupojad- vabastatud teotööst ja maksid raharenti. Adratalupojad- köige rohkem . Kohustused mõisa ees, maksidrenti, ''üksjalad'' kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas. Ehk need kes ei mahtnud enda isa tallu. Rahvastiku 16 sajandil elas eestis alla 300 000 inimese. lisaks elas saklsasi, rannarootslasi, vähesel määrall leidus venelasi Eestlaste vaimuelu ei saanud eestlastest tõsiusklikke kristlasi, kristlikud arusaamad ristati muinsuse omadega-katoliku pühakud segunesid muinas haldjatega. Jätkuvalt austati esivanemate hingi ja ka Taarat.
hõikas ja laulis kõva häälega karjas. Villu lapsena Kukulinnas-nägu on nõnda tõsine, nõnda tumerahuline, lahja ja tüse ühtlasi, suu nõnda kiusakastõsiselt kinni, lõug nii tugev kont nagu kuuekümneaastasel. Kaks süsimusta silma. Need ei ole sugugi selle tuima näo päralt- nad on uus mõistatus selles imelises näos. Süsimustad juuksed on sassis, üksi otsaeest on nad märja käega siledaks tõmmatud. (lk 21 ja 22) Villu noorukina Kuuse tallu karjas-karjane on umbes 15-aastane tubli poiss, aga veidra isevärki näoga. Alguses näitab see nägu vana, inetu, hale; aga pikemalt vaadates kaob see inetu ära, ja midagi arusaamatut on neis elavais silmis, otsaees, mis selle näo koguni isevärki armsaks teeb. (lk 37) Villu noormehena Murumäe mõisas-kui aga Peipsi sügav, vägev kohin metsa tagant, mida kirves ikka harvemaks teeb, ta kõrvu ulatub, siis tuleb ta ukse ette pingi peale istuma, ja
Ta keskendus edaspidi vaid poja õnnele ja üritas talle võimaldada parimat tulevikku. Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles ta esialgu põrus, kuid hiljem siiski arsti paberid kätte sai. Charles läks elama Tostes'i, kus pidi õige pea arsti koht vabanema. Ema sokutas talle naiseks temast mitu korda vanema lese, kelle ka väike varandus hinge taga oli. Kord sai Charles kutse lähedal asuvasse tallu visiidile, kus olevat murtud jalaluu. Abi vajajaks oli talunik Rouault, kellega arenesid Bovary'l hiljem väga head suhted. Härra Rouaultil oli ka ilus tütar nimega Emma, kes Charles'ile meeldima hakkas, seepärast muutusid tema visiidid sinna vägagi tihedaks. Varsti aga suri Charlesi naine ning Charls otsustas Emma kätt paluda. Toimusidki pulmad ning Emma asus Tostes'i elama. Emma kasvas üles isaga, sest tema ema oli varakult surnud. Isa pani ta noore
Kaarel oli teistsugune kui muud maainimesed, tal ei olnud tööde peale kätt ning see, et vanim vendadest ülikoolis pidutses ning ringi liiderdas ilma vaeva nägemata tekitab Jüris kadedust ning masendust. Kuigi Kaarel oli Aniluikede pere vanim poeg ei pärinud ta talu, vaid hoopis Jüri, kellel oli rohkem vaistu ja oskust talutööde jaoks. Palju Kaarlist teoses juttu ei ole, sest tema Aiaste tallu hingega ei pühendunud. Kindlasti oli ta tark ja haritud, nt. Taavet sõitis Tartusse vennale külla, et juriidilist abi saada ning tal hakkas koguni piinlik, et ta vennalt nii naiivse lootusega abi palus. Mainitud on ka seda, et ta põgenes Rootsi, sest see oli üks põhjustest, miks Taavet Aniluik, Kaarli vend küüditati. Soola Roosi meeldis noorena nii Jürile kui ka Taavetile. Jüri mõlgutas mõtteid Roosit naiseks võtta
ahjukaalikad, riivikarask, õunasupp, õunakook, kapsaleib jpm. Tänapäeval on samuti, nii nagu ka paljudel eelnevatel tähtpäevadel tänapäeval traditsioonid kadunud. Hingedepäev- (2. november) tähtsaim sel päeval oli hingede söötmine. Hingedele köeti sauna ja kaeti laud, kuhu peremees esivanemaid ükshaaval nimepidi sööma kutsus. Arvati, et "õhk on hingekesi täis" ja tõepoolest, sel aastaajal on ilm tavaliselt udune või sompus. On tehtud isegi hingesanti - käidi talust tallu, lauldi, paluti ande. Erinevalt mardi- ja kadrisandist kandsid hingesandid surnutele viitavaid valgeid linu. Selline komme on tuntud teistelegi Euroopa rahvastele. Tänapäeval, ei kasutata enam neid traditsioone sel päeval, alles on jäänud küünalde põletamine hinede auks. Kadripäev- (25. november) kadripäeval ei tohtinud teha villast tööd lammaste õnne eduks. Söödi mardipäevaga sarnaseid toite. Paiguti eelistati kadripäeval käkkide söömist (mardipäeval mardimauk).
Tema ei tee seda vere või nahavärvi järgi, vaid vanemate rahakoti paksust või kaasavara arvestades. Mogri Märt on väga ahne mees, kes annab endast vaesematele lahkelt laenu, ent suure intressiga, mille maksmisega jäävad tavaliselt vaesed hätta. Ka oma töölistega käitub ta halvasti, ega taha neile väga maksta. Vana Märdi poeg noor Märt elab ühes oma isale kuuluvas talus koos Leenaga, kes oli tallu perenaiseks tulnud esiti sunniviisiliselt tänu oma isa võlgadele Mogri Märdi ees, kuid kes lõpuks noore Märdiga abielluda kavatses. Vana-Märt lõi viimast uudist kuuldes vaid käsi kokku ja oli selgelt vastu, et tema poeg nii vaese neiuga abiellub, kelle kaasavara on peaaegu olematu. Noored ei jätnud seda asja nii. Noor Märt moosis isa, mis ta suutis, ent isa ei andnud järele. Lõpuks viskas Vana Märt noored endale kuuluvast talust välja
mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu. Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud ülekuulamised, kus nii Aliide, Ingel kui ka tema tütar Linda saavad kannatuste ja raske alanduse osaliseks, kuid sellest kõigest hoolimata, ei anna nad Hansu jõududele üles. Lõpuks leiab Aliide
Üldiselt oligi ju tegemist päevaga, millal lõppes valge ja soe suveaeg. Mihklipäevast alustati talviste tähtpäevade arvestamist (mihklist kuus marti, mardist kaks katri, kadrist neli jõulu). Päevale andis ilmet mihklilaat - oluline kokkusaamis- ja meelelahutuspaik, kus joodi liiku, vaadati uusi kaupu ja laadanalju. Mihklilaatu peetakse tänapäevalgi, eriti muuseumide õhutusel, ka koolides ning lasteaedades. Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde või mõnda tallu tantsima ja pidutsema. Suurema püha puhul valmistati tunnustoidu ehk lambaliharoogade (kõikvõimalikud lambalihast ja -verest valmistatud toidud: lambapraad, -supp, käkid) kõrval värsket leiba-saia, kooke ja muud. Oli ju ka algamas hingedeaeg esivanemate koju ootamise ja kostitamisega. Küpsetati naereid ja kaalikaid. Joogiks oli õlu. Kuna oli püha, siis tööd ei tehtud, otseseid keelde polnud. Toomapäev- 21.detsember
üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud nõus vaese miniaga ja nii elavad Eevi ja Villu eraldi. Kõrboja Anna mõtleb tallu kutsuda peremeheks Katku Villu. Ta korraldab kojutuleku puhuks, jaanilaupäeval, kiigepeo küla noortele ja vanadele. Villu on peo lõpus juba purjus, lubab näidata allesjäänud pidulistele, kuidas tema Kivimäel kive lõhkab. Kivimäel juhtub aga õnnetus, mis teeb Villu ka teisest silmast pool pimedaks. Parema käe
väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet. Levinud arenguriikides ha Mustas Aafrikas. Spetsialiseeritus suurtalud * müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Kõigepealt kujunesid välja piimakarjatalud. palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Teraviljataludel kasvatatakse peamiselt nisu. Peremees tuleb tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Töö tehakse paari nädalaga, vili müüakse. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskomleksis pakutavaid äriteenuseid. Levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Rantso * loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju, neid söödetakse looduslikel karjamaadel. Annab odavat toodangut, kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Levinud Austraalias, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. Istandus
aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver. Ullo oli ka tunnistajaks sellele, kui admiral Pitka sai ülemjuhatajalt kõne, mis käskis tema vägedel taanduda, sest valitsus astub tagasi ja lahkub maalt. Kui Ullo samal õhtul koju läks oli Maret juba jalgrattad põgenemiseks valmis pannud. Nad pidid minema randa ja ennast kusagile paati sokutama, et Rootsi põgeneda. Poole tee peal jäid nad ühte tallu öömajale. Seal oli ka palju teisi põgenikke. Hommikul otsustasid nad ikka kodumaale jääda ja kuidagi hakkama saada. Jaak ja Ullo ei näe üksteist kümmekond aastat. Peale neid pikki aastaid läheb Jaak Ullole külla. Ullo töötab nüüd kohvrivabrikus, tervislikust vaatepunktist üsnagi ohtlikul kohal nimelt kemikaalidega seotud kohal. Ullol on kodus palju väikseid täpses mõõtkavas mudeleid. Vahepeal on ka Ullo ema surnud
magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk
interneti erinevatest portaalidest ja kodulehekülgedelt. 4 1. ELULOOLISED TÄHISED Debora Vaarandi südis 1. oktoobril 1916 aastal Võrus, kus tema isa Julian Trull töötas postiametnikuna.Vanemate ja põhiis kasvuümbruse järgi oli luuletaja talupoeglikku päritolu saarlane.Ema vanemad omakorda pärinesid Hiiumaalt. 1918 aastal pöördus Trullide perekondSaaremaale tagasi. Elama asuti Pöidemaale Saikla külla emapoolse vanaisa Eeru tallu. Aastal 1922-1927 elas pere Tallinnas, kus peeti kaeklinnas pisikest toidupoodi. 1927 aastal kolis perekond jälle Saaremaale.Perekond ei suutnud külas enam päriselt kohaneda, eriti rängaks kujunesid majanduskriisi aastad. Laenuvaral pääses tütar siiski edasi õppima: lõpetanud Kahtla Algkooli 1929 a. Astus ta hiljem Saaremaa Ühisgümnaasiumi. Keskkooli aeg ei olnud raske üksnes majanduslikult. Kehvus tõmbas range piiri suhtlemises enamiku kaasõpilastega. 1935 a
Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub. Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma, kui isa lubas talu tema nimele kirjutada
Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda. Jüri otsustas, et talle sellisest elust talus aitab ning ta lahkub. Jüri seisis juba õuel, valmis lahkuma, kui isa lubas talu tema nimele kirjutada
aastal ja lõppeb hilissuvel 1945. aastal. 3. Põhiline tegevus toimub maal kus Taavi on üles kasvanud, Tallinn, Rapla lähedal, kus põhikohad on rabad, metsad ja külad. Autor on kirjeldanud raamatu tegevuspaiku romantiliselt. 4. Taavi Raudoja saabus koju (mis oli jäänud peale sõda endiseks)teisest maailmasõjast.Taavi lootis kohtuda oma naise Ilme ja poja Lemituga kuid paraku pidi ta selles pettuma kuna ta sai teada, et ema, naine ja poeg on kolinud sõja pärast kodust teise tallu. Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene võimu all aga passi tegemisel aitas teda tema vana pruut Marta. Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga
raamatupidamist visiitide kohta. Hiljem selgus, et mingit suurt varandust polnudki. Selle peale olid väga tigedad Charlesi vanemad, kes leidsid et naine on nende poja elu ära rikkunud. Heloise haigestub ja sureb, Charles jääb üksi. Emma Roualt oli atraktiivne üliõpilane kloostrikoolis, kes unistas kirglikust armastusest, bravuursetest kangelastest ja elust kõrgemas seltskonnas, millest kirjutatakse romaanides. Kui ema sureb, Emma lõpetab kooli ja tuleb tagasi oma isa tallu les Bertaux Normandias. Ühel päeval isa Roualt murrab oma jala ja kutsutakse dr Bovary, kes sõidab 18 miili Les Bertaux,et teda ravida.Talle hakkab meeldima preili Emma ja ta hakkas seal käima väga tihti. Lõpuks ta kosibki Emma. Charles Bovary ja Emma Roualt abielluvad, Emmast saab teine Madame Bovary. Esimene madame Bovary on ikkagi Charlesi ema, Emma ämm. Nad asuvad elama Tosteis. Emma on majapidamises tubli, ämm vahel pole kulutamistega rahul
jne).Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
14. Andrese ja Pearu unistuste võrdlus: Andrese unistus oli väiksem, kuid samas tähendas see talle palju ning nõudis ka palju tööd. Oma unistuse täitumisel mõtles ta ka Krõõdale kellele oli lubanud uusi teid ja sildu. Andres oli pika elu elanud Vargamäel, kuid tema soovid ja unistused polnud siiani täide läinud. Tänu pojale sai üks tema unistustest teoks ning ta sai rahulikult surra. Pearu unistus oli rohkem isiklikum, sest tema soovis tallu kedagi keda saaks usaldada ka pärast oma surma, kelle hoolde jätta kogu oma maa ja valdused. Mõlemate meeste unistused olid neile endile kõige tähtsamad. Andres ja Pearu olid kunagi kakelnud, kes on tugevam Vargamäel, nüüd olid mõlemad vanad ning soovisid rahus surra pärast nende unistuste täitumist. Nemad nüüd olid vanad ega omavahel ei jõudnud kakelda. Vargamäel olid uued noored, kes jagelesid. Lühikokkuvõte:
Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal Vana-Vändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Lapsepõlves viibis terane poiss tihti meeleldi Vana-Vändra veskitoas, kus kuulas huviga veskiliste naljatlusi ja jutuvestmist, õppides sel teel varakult tundma piltlikku rahvakeelt, omapäraseid kõnekäände, kohaliku rahva elu ja kombeid. Hiljem nimetas ta seda oma "suurkooliks". Poisike oli seitsmeaastane, kui ta isa suri. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastasel valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Jannsen oli innustunud edasiõppimise mõttest, aga et see muul teel võimalik ei olnud, siis pühendus ta vabal ajal oma leivaisa kogust laenatud raamatute lugemisele, oreli-ja klaverimängu harjutamisele ja saksa keele õppimisele. Seejuures sai ta ka Körberilt näpunäiteid ja juhatusi edasiõppimiseks. Suure hoolsuse ja andekusega õppides
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
Armastus ja surm Tammsaare loomingus Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talu...
erinevate naljadega. 14. aprill künnipäev põllutööriistad pidid korras olema, esimene kündja/heinaniitja kasteti märjaks, anti mune ja seasabasid. 23. aprill jüripäev pikk talv möödas, põllud ootasid peremeest, kari ootas perenaist, peremees pidi ümber oma põldude käima, et head saaki saada. Kari viidi karjamaale, jäid sinna mihklipäevani. Tööliste palkamine tallu, tehti kaupa sulaste ja talutüdrukutega. Kirde-Eestis on see päev naiste peopäev. Lüpsiku turgutamine ja või tegemine. · Mai (lehekuu): 1. mai töörahvapüha, maipüha, volbriöö - nõiad 9. mai kevadine nigulapäev ümber kirikuristi käik, küünalde ja toidu viimine kirikusse, et õnnistust saada. Hommikul kirikuskäik, pärast lahutati meelt. · Juuni (jaanikuu): 24
Järgmisel päeval kui P Eesperest mööda käis nägi ta et Madis paneb juba kraavi tegemiseks asju valmis. Ta astus sisse ja hakkas kraavist rääkima. Lepiti kokku et teevad kahasse, VI Nelipüha ajaks oli vili juba maas. Toad täideti kaskedega, et parem uni ja toit paremini maitseks. Maja ümbrus tehti korda ja õu oli puhas lõpuks. Saunatädi ja-onu kutsuti tööle teiste asemele selleks päevaks. Peremees ja- naine ja isegi sulane ja tüdruk läksid kirikusse. Karja- Eedi jäi aga tallu sest tal ei olnud korralikke jalavarje ega ka riideid et kirikusse minna. Krõõt kutsus ta kaasa vankriga sõitma kui nad kirikusse läksid. Poole teepealt tagasi minnes oli poiss kurb et ei saanud ka kirikusse minna, ta istus aia juurde ja vaatas ainiti kiriku poole ja nuttis. Krõõt ütles talle veel et võib nii palju saialeiba süüa kui hing vaid ihkab kuid poiss ei puutunud midagi. Kui pererahvas tagasi tuli valmistati
Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina. Laadal oli üks mees kes hakkas järsku täiest kõrist karjuma ja kõik rahvas jäi kuulama. Karjuja hüppas rahva sekka ja hakkas kaelasidemeid laadalistelt ära kiskuma. Karjuja räägib kuidas tema konksud hoiavad kaelasidemeid paigas. Ekke ostab ka konksu. Potikaupmees Setu Pedra on ka kohal. Kõik tunnevad teda kuna ta käib igal aastal laadal ja vahel ka talust tallu. Keegi ei taha temast mööduda nii, et ei osta midagi. Pedra rüüpab ise pudelist juua, oma kausid oli ta murupeale laotanud. Üks poiss lõhkus koerast ehmatatuna kogemata tema poti ära .Kohmetusest lõhub Pedra ise ka mõned pisemad tassid ära. Kuid äkki jääb ta keset kaupa seisma klaasistunud silmadega ning hakkab oma pottide keskel tantsima, lõhkudes enamus kaupa ära. Temaga ühineb üks naine. Kuid kohale tuleb konstaabel ja viib tantsijad ära
kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte litsiks nagu arvas seda Peeter (isa) - Tahtis abielluda Eevaga, et tõestada inimeste võrdsust - Timotheus soovis, et Eevast saaks haritud inimene ja panna ta õpetaja Masingu juurde õppima erinevaid keeli ja peeneid kombeid 5 aastaks - Timotheus kirjutas Eeva perekonnale priikirjad, andis neile Võisikul Kaavere külas talu
- õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli
lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna, kohtub eripalgeliste inimestega, luiskab neile heatahtlikult ja ohjeldamatult. Tema ilus, lennukas ja inimeste sisemisi hingekeeli puudutav mõttelõng on eriti edukas naiste ja tütarlaste juures: Nipernaadi muinaslugu äratab neis igatsust millegi kauni, enneolematu järele. "Toomas Nipernaadi" jõudis kiiresti tõlgete kaudu Eestist kaugemale. Raamat ilmus saksa, hollandi, tsehhi, leedu, poola, soome, läti ja prantsuse keeles. Raamat saavutas välisriikides
· elamu - netopind 37,6 m2, peale rekonstrueerimist 77 m2 looduslikust kivist, rõhtpalkidest ja rookatusega hoone; · aidad - rõhtpalkidest rookatustega hooned, puidust siseviimistlus; · saun - palkmaja; Foma turismitalu teenused on kavandatud asukohast lähtudes. Esimese olulise faktorina tuleb rõhutada talukoha head ligipääsetavust ja soodsat asukohta. · Vahemaa Jõhvi linnast Foma tallu on 20 kilomeetrit.Lähim lennujaam asub 185 kilomeetri kaugusel ja lähim haigla 21 km ja postkontori võib leida ka Mäetaguselt.Looduslikest vaatamisväärsustest tasub nimetada kaevandusi ja suuri mägesid. · Ajaloolistest vaatamisväärsustest tuleb nimetada muidugi Foma talu ennast, samuti on lähedal mõis ja Mäetaguse rahvamaja, Kiikla rahvamaja ja Selisoo matkarada, Fomamägi.
Kirjanik jutustatab kodumaale naasnud soomepoiste saatusest, nende nurjunud emigreerumiskatsetest Rootsi, NKVD vanglakoledustest ning meeste siirdumistest metsade rüppe. Kõik algas sellest, et noor mees Taavi Raudoja saabus koju teisest maailmasõjast.Ta vaatas talus ringi ja märkas, et kodu oli jäänud endiseks.Taavi ootas pinevusega kohtumist oma naise Ilme ja poja Lemituga. Esimese suure üllatusena sai ta teada, et ema ja teised on kolinud sõja pärast kodust teise tallu koos külarahvaga.Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega mis tegi Taavi rõõmsaks. Sõbrad olid väga head tema vastu ja nõnda vastas Taavi ka neile. Kuna Taavi oli olnud teenimas Soome leegionis, vajas ta NSVL passi,sest Eesti oli ikkagi veel Vene võimu all. Passi suhtes aitas teda vana pruut Roosi Marta, kellel tärkasid tunded Taavi vastu uuesti. Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg proovinud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud
8 Kokkuvõte Avaldas põllumajanduslikke õppe-ja käsiraamatuid. Oli õpetaja ning talumuuseumi omanik,tema projekti järgi asutati. Tal oli 5 õde-venda. Nende pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keelt ,kuigi osati ka vene keelt. Ta oli suur sõber Jakob Pärnaga. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ning C.R Jakobsoni nimeline gümnaasium. Mälestused Jakobsonist jäid aga Kurgja tallu. 9 Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jakobson.ht m http://www.parnumaa.ee/index.php?id=236 http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/carl_robert _jakobson.htm 10
Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madal hektarisaak, väikesed tootmiskulud Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab
see süvenes 20. saj alguses tänu Aaviku sihiteadlikkusele (pakkus välja üle 800 meie häälikusüsteemile sobiva soome laensõna) Nii mõnigi sõna võeti kasutusele hoopis hiljem: süüme `südametunnistus`, meede `abinõu`, tarnima ´millegagi varustama`jne Keeleuuendus grammatikas Aavik uuendas ja täiendas vormisüsteemi: lühemad ja parema kõlaga vormid o i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel (suuris metsis, raamatuis), o lühike sisseütlev –sse asemel (jõkke, tallu, sohu, öhe), o kõige-ülivõrde asemel lühike (parim, suurim, sügavaim), o elustas viisiütleva (suuri silmi, avasui), o ühesõnalised tingiv ja kaudne kõneviis täismineviku kahesõnalise asemel (oleksime võinud - võinuksime, olevat olnud – olnuvat), o maks-vorm (abistamaks sugulasi). Kõik uuendused ei tulnud kasutusele o lühikesed kesksõnavormid (läind, teind, kasutet – stiilivõttena praegu) - , o no-abisünaga omastav kääne ( maja no onu ´onu maja`).
inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette. Ta ei sõltunud mitte millestki, kuid samas oli nagu õrn leht, mida tuul omale meelepäraselt edasi kannab. Mehel puudus kontroll oma elu üle. Kui lõpuks Katiga suvalisse tallu jõudsid, tekkisid neiul tunded hoopis sealse peremehe vastu. Nipernaadi küll ei hoolinud naisest, kuid sellegipoolest oli see talle vastumeelt. Tema oli mees, kes ei osanud kaotada. Tema pidi olema alati otsustaja, mees, kes lahkub omal soovil ja saavutab eesmärgi Läbi teose on tunda, et Toomas Nipernaadi ei olnud õnnelik. Ta oli eksinud ja tal polnud aimugi, mida või kust ta otsib. .Ta muutis inimeste mõttemaailma, suunas ja õpetas neid
- Keisriks oli Aleksander I - Rahvas austas teda, kirjalikes pöördumistes rõhutati tema positsiooni, tema head valitsemist ja lahkust. - Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat"
Tänaseni on Julius Kuperjanov, Johan Laidoneri ja Johan Pitka kõrval üks kolmest tuntumast Eesti sõjamehest Vabadussõjas. Julius Kuperjanovi elulugu Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894 aastal Pihkva kubermangus Novorzevi linna lähedal asunud väikeses Ljohhova külas. Venemaalt tuli pere Eestisse tagasi 1904. aastal, sest neil oli oht venestuda ja ka suur koduigatsus. Elama asuti Vana-Kuuste valda Tartumaale Lalli tallu. Oma kooliteed alustas Kuperjanov ja ta vend Sipe ministeeriumi-koolis. Julius oli väga hoolas ja õpihimuline poiss. 1909. aastal lõpetas ta Sipe kooli ja astus Tartu kooliõpetajate seminari, mille ta lõpetas 1914. aastal. Sel ajal, kui Kuperjanov õppis seminaris, valitses kogu riigis tugev venestamispoliitika. Keelatud oli eesti keelne õpe, eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Vaatamata sellele lugesid Kuperjanov ja ta koolikaaslased salaja eestikeelseid ajalehti.
- õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid ja kududa, kedrata, lammast pügada jne, sõdur tahab neidu endale perenaiseks, kes oleks toas ja aias ja kasvataks lapsi, kiidab Ellu, et ta on veel lisaks ilus ja heasüdamlik - Ell räägib et läheb homme metsa ja kui armas oleks, kui keegi teda ootaks tagasi, Hubertu suudleb teda ja lubab talle homme metsa appi minna - Ema läheb kolmandat korda tüdrukut magama ajama, Ell lahkub 30. juuli
Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale
samas külas, kus asusid eelnimetatud. Idal oli vanem vend Arvi. Nad elasid suures majas. Minu vanaema ei tea kuigi palju Ida haridusest, aga seda teab, et ta käis Gatsina eraõmbluskoolis. Peale kooli lõpetamist kingiti Idale ka õmblusmasin. Rudolf ja Ida kohtusid peale leeriskäimist. Kui Rudolf oli 24 aastane ja Ida 21 aastane, siis nad laulatati Jõululaupäeval 1924. aastal Gatsina kirikus. Nende perekonnanimeks sai Lebreht. Nad läksid peale laulatust elama Rudolfi isatallu - Hansu tallu. Esimene laps oli Albert Lebreht, kes sündis 24. juunil 1927. aastal. Teine laps oli minu vanaema Erna Lebreht, kes sündis 29. märtsil 1935. aastal. Hiljem sõja ajal 1942. aasta talvel sündisid ka kaksikud. Nende nimed olid Aino ja Maimu. Nad elasid väga vähe aega. Põhjust, miks nad surid minu vanaema ei tea. 1943. aasta veebruaris tuli üks põgenenud vang Hansu tallu, et saada peavarju. Rudolf ei lubanud, sest ta teadis, et vangidel on tähniline tüüfus
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...
teenijanna Irma armastuslugu; kriitiline hoiak linnakodanluse suhtes · 1935. "Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu · 1939. "Põrgupõhja uus Vanapagan"- tugiteoseks populaarne rahvajuttude tsükkel Kaval-Antsust ja Vanapaganast; Põrguperemees Jürka on tulnud Põrgupõhja tallu eesmärgiga maa peal õndsaks saada. See tähendab seda, et ei tohi tegusid, mis viiksid pahuksisse kristliku moraaliga. Kui Jürkal õnnestub maapealse eluga õndsaks saada, siis on tal edaspidi õigus saada põrgusse kõigi nende inimeste hinged, kes pole samaga toime tulnud. Inimesekujutuses on senise psühholoogilise realismi asemele tulnud folklooripärane tinglikkus (st Antsul ja Jürkal puuduvad võrreldes Andrese ja Pearuga mitmeplaanilisus ja sisevastuolud;
vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel, rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Esimene tants tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu. Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse. Teine tants tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga. Kolmas tants tegevus toimub 1943. aastal
tahavad kuulata Ekke jutlust ja nii ta alustabki. Kui jutlus läbi ja rahvas lahkunud märkab Ekke pambukesi. Inimesed olid toonud need südamest ja vaikselt. Ekke jääb sinna pikaks ajaks, sest selles piirkonnas on inimestel teda vaja. Ühel päeval tuleb tema juurde Eetsa Jörsi, kes on õnnetu, et tal ei ole ühtegi pattu ja nii raske on elada, sest andestust paluda pole millegi eest. Nii asub Ekke Moor Eetsaga teele, et tüdrukule pattu ja lunastust otsida. Ekke on jõudnud Tooma Lõuka tallu, kus kaevab teistega soos kraavihalli. Seal saab ta sõbraks Aleksandriga, kes on väga hea kraavi kaevaja. Ekke Moor on merel väga viletsas laevas, pidevalt ujutab vesi neid, sest väljas on torm. Tal on isu täis meremehe elust. Ta on seigelnud ühelt laevalt teisele ja on mitmeid kordi olnud surmasuus. Ekke lahkub Liina Hamari lahte jõudes laevalt. Kui kätte jõuab polaaröö, siis otsib Ekke omale oksi, et teha ase
Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Varuvilja hoidmiseks tuli talupoegadel ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus. Nii magasivili kui ka ait oli talupoegade ühisomand, mille suhtes mõisnikel oli vaid järelvalveõigus. Vaestehoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid. Tavaliselt saadeti need külakorda, talust tallu, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti. Talurahva koormised 1868. Kaotati teoorjus ametlikult. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutianmine. Pearaha kehtestati Eestis 1783. Aastal algse maksumääraga 70 kopikat igalt meeshingelt. 1816 Eestimaal ja 1829 liivimaal mindi üle liisutõmbamisele. Nekrutiksminekust olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed.
sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Piimakarjatalud Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades, Põhja Ameerikas ja Austraalias, Venemaal ja Kasahstani steppides jm rohtla aladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks ajaks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse ja seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinahoole, valveteenistus jms).
Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mardikarnevalid muutusid populaarseks 20. sajandil lasteaedades, koolides, seltsides ja töökohtades. Valiti paremaid maske ja kostüüme, võisteldi ja tantsiti. Mõnel pool toimus mardirongkäik. Mardilaulud Mardilaulud kuuluvad koos kadrilauludega pikimate regivärsiliste kalendrilaulude hulka. Laul on tsükliline; igale tegevusele vastab konkreetne laul. Laulud algavad tervituse ja kirjeldusega, et tullakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
