Kolmas õde, keskmine, aga jäi kosja sobitama. Tuuslar, kes elas Alutaga, jälgis piigade käekäiku. Kuidas Alevipoeg kosis noorema ning Olevipoeg vanima, kuid keskmine jäi üksi. Tuuletark piilus imelapsi, ning kui keskmine piigakene üksi jäi, ei olnud enam kaitsmas õekesi, kes kaasade seltsis koju läksid, mõtles ta, et õnne tund on talle tulnud. Kargas põsast välja ning sulges piiga suu, et see appi hüüda ei saaks ning viis neidise oma tallu peitu. Kui nüüd kanged kälimehed kaasade probleemist aru said, saatsid nad kerge jalgse kannupoisi neitsi jälgi otsima. Linnukeelte läkitusel leidis noormees kolmandal õhtul neitsi jäljed ning tormas tulisjalu kodu poole sõna viima. Sulevipoeg ja Alevipoeg tõttasid sõtta, piigakest päästma. Hädaohu ähvardusel tegi tuuletark sortsisõna sünnitusel laia järve vaenlastele vastu. Kahel kangel ei olnd ei lootsikut ega
Johann Voldemar Jannsen (Jaan Jensen) 16(4).05.1819-13.06.1890 Lapsepõlv ja haridustee Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. aastal VanaVändra vallas mõisa vesiveskis möldri pojana. Jannseni nimeks oli esialgu Jaan Jensen, mille ta hiljem muutis. Jannsen oli põline vändralane, tema esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu inimpõlve möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kümneaastaselt pandi ta karja Uue Vändrasse Särghaua tallu. Sealt saadeti terane ja andekas poiss alles 12 aastaselt valla kulul Vändra kihelkonnakooli. Hea lauluhääl ja andekus olid nähtavasti selleks tõukejõuks, miks Vändra koguduse õpetaja ja tolleaegne rahvakirjanik Karl Körber hakkas hoolsa noormehe vastu huvi tundma, võttes ta endale kutsariks. 19 aastaselt asus ta tööle köstrina. `'Perno Postimees ehk Näddali leht'' 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva nädalalehe, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886
10.Lossihärra oli surnud. Keskkool tuli. Maanus läks Jaanuse juurde. Ta kartis koju minna, sest kubjas oli lubanud ta vaeseomaks peksta. Maanus oli laupäevast saadik nälginud ja Jaanus andis talle süüa. 11.Kubjas tuli Jaanuse maja juurde. Ta vaidles seal Tambetiga, et kas Maanus on seal. Jaanus valetas, et ei ole. Koju jõudes valetas kubjas Oodole. Mindi uuesti Jaanuse koju, et ta oksa tõmmata ja maja põlema panna. 12.Metsa tallu jõudes löödi Tambet peaaegu maha. Jaanus käskis Maanusel end lakas ära peita ise läks ta õue. Jaanus võitles Oodoga ja ütles, et kui ta sureb jätku nad Tambet ellu. Jaanus aeti majja ja maja pandi põlema. Maanus hukkus tulekahjus Jaanus aga pääses läbi salakäikude. Oodo tundis pigem kahjurõõmu kui rõõmu. 13.JÜRIÖÖ. Oli algust tehtud Jüriöö Ülestõusuga. Süüdati paljud mõisad. Padise klooster Lodjajärve loss
kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut
Juba nooruses unistas Villu vabadusest, iseseisvusest ning võimalusest pürgida kõige tugevama ja ehedama vabaduse sümboli Peipsi järve ilusa ja idüllilise sinise vee poole. Tema elupäevade lõpuni varjutas seda aga igavesti seisev mets. Villu oli ühiskondlike olude vang tal ei olnud pükse, saapaid, süüa, ega ka sõpru. Tema ainsaks kaaslaseks oli kallis vanaema, kes kõrgest east tingitult ei olnud enam sotsiaalne ega ettevõtlik. Pärast vanaema surma võeti noormees Kuuse tallu kasulapseks, kus ta sai tunda nii isa-, ema-, õe-, kui ka vennaarmastust, mida ta varem ealeski polnud kogenud. Teda õpetati lugema ja kirjutama, ning kordki elus tundis Villu, et tal on elus võimalik veel midagi saavutada ja oma rahvast tõepoolest hädast ja viletsusest välja aidata. Nimetatud teose mõneti mõistatuslik ja vastuoluline lõpp andis siiski ehedalt mõista, et vaatamata heade inimeste suuremeelsetele tegudele ja püüdlustele seisis ka vanaduspõlves
tavalisele inimesele kerge, ning see võib vaekaussi natuke Ingeri kasuks kallutada. Kui ta oleks lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi. Ka räägib Ingeri kasuks see, et ta võttis mõrva eest vastutuse ning kandis ära oma karistuse. Tugev on inimene, kes tunnistab oma vigu ning ka kahetseb neid. Ingerit õnnistati veel ühe lapsega, kes sündis vanglas. Olles kandnud ära karistuse, mida vahepeal lühendati, naases naine oma tütrega tagasi Kaugemaa tallu ja asus uue hooga ema ning abikaasa kohustusi täitma. Ingeri ja Iisaku vaheliseks vaidlusteemaks sai nende esmasündinud poeg Eleseus. Poiss asus linna, et teha endale meelepärast tööd. Siiski vajas ta pidevalt vanemate materiaalset toetust. Iisak pidas seda suureks raiskamiseks, tema arvates oleks võinud Eleseus talle ja Siivertile kodus abiks olla. Inger aga oli linnas olnud ning mõistis poega paremini. Ingeri
probleem. Kõrboja Rein on tahtejõuetu unistaja ning tema talu käib alla. Tema tütar Anna tahab saada perenaiseks, kuid vajab enda kõrvale meest. Anna tahaks abielluda naabri Katku Villuga, kes on töökas ja ambitsioonikas, kuid keda tabavad mitmed õnnetused tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb abieluettepaneku. Villul on ka lihtsa külatüdruku,Eeviga, laps, kuid ta armastab Annat. Uhkus ei luba tal sandina Kõrbojale minna ning ta laseb end maha. Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama. Tammsaare suurteos on epopöa "Tõde ja õigus" (1926-1933).Romaanisari koosneb viiest osast ja kujutab eestlaste koondportreed ja inimese elu võitlusi ja tõeotsinguid. Tegevus toimub 1870-1930ndate algus. Eeskujuks on F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
A. H. Tammsaare ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Jürka tuli Maa peale, sest ta tahtis õndsaks saada. Ta tahtis ka, et tema lapsed (kaksikud) oleksid hingekirjas. Ta lootis, et tema lapsed saavad õndsaks kui neil on hing. 2. Kui Jürka vanasse Põrgupõhja tallu kolis, oli tal naine nimega Lisete. Lisetel ja Jürkal siis lapsi ei olnud, kuna nad poleks neid ülal pidada jõudnud. Kõrvalt vaadates tundus nende suhe üks täiesti tavapärane suhe olevat, kuigi tuli tegelikult välja see, et Lisete pettis oma meest tema sulasega (kord nägi Jürka sulast maja aknast välja hüppamas ning Lisete tuli ise ka pidevalt küünist). Kui Lisete ükskord küünist jälle tuli, läks Jürka sinna ja pani hoone koos sulasega põlema. Jürkal oli vaja uut sulast ja
vigastatud, lohutab tead et ta pääseb koju kuigi ta teab et nii ei ole. Teine klassivend Müller ilmub palatisse ja saab vigastatu saapad endale(algul vigastatu ei lubanud) Meeste sekka saadeti juurde 25 noort sõdurit ja ka hulgaliselt vanemaid mehi. Majutamishooneks oli väike vabrikuhoone. Kat toob hobuseliha ja leiba. Ta oskab alati toitu leida. . Katcinzky ja Paul lähevad öösel tallu hanesi varastama kuna kasarmus ei anta süüa, P saab 2 hane kuid koer hüppab talle peale, annab koerale nuga ja saavad hanedega üle aia. Lähevad laohoonesse, praevad haned Poisid saadetakse lahingusse, istuvad kaevikus, nekrut oli ennast täis lasknud, soovitasid püksid ära võttta,et ei külmetaks, ta suri ära. Järgmine päev kasarmus antakse neile palju süüa ja suitsu(sellep. Arvavad et saavad surma).
Nipernaadi filmis ja raamatus Olen näinud filmi ja olen lugenud ka raamatut A. Gailiti Toomas Nipernaadist. Mõlemas teoses on keskseks tegelaseks Nipernaadi, kes seikleb külast külla, talust tallu. Nii raamatus kui ka filmis on Toomas jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Nipernaadil veab peaaegu alati, sest kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse
.. kuni magajate juurde tuli on kustunud! * Härra oli äkiline ja põles kui kadakas, kui vihaseks sai. * Suurt meretäit sinisilmi. * Vari hakkab kaduma... selgimas on udu. * Sa ära sõitle välku, mis tamme purustanud, ja ära vibu sõitle, mis kotkal' noole kan'd * Välk tuli pilve põuest, nool lendas küti käest. Mis tuleb aja õuest, on ülem meie väest. ¤ Situatsioon, kus oleksin teisiti käitunud Villu ei osanud unistadagi et ta saab Kuuse tallu kasulapseks. Kui ta oli oma unistuste soovi täide saanud näinud Peipsit. Tema aga tahtis siis palju rohkemat, mina oleksin sellegi üle õnnelik olnud, sest ta sai vaestelinnast talusse elama.
Rännak 19.saj. küla ellu "Külmale maale" Meie esivanemate elupäevade ajal võitlesid talupojad ning nende pered toidu ning sooja eest. Ei suvel, kevadel ega ka ehk sügiselgi polnud ajad nii rasked kui olid need talvel. Mõisahärradel ja prouadel polnud suurt hädagi, vaestel olid aga mured suuremad. Ei olnud neil raha, süüa, riideid ega sooja, kuhu pugeda pakase eest. Nendest võis ainult unistada. Mõni küll nurus sõpradelt sendikest või tükikest leiba, kuid kust neilgi võtta kui kitsas käes. Pereisad otsisid tööd, emad hoolitsesid laste ja kodu eest ning lapsed lippasid toas ringi särgi väel ja ootasid isa uksepiidal, sest poolalasti oli kaugemale hirmus külm minna. Kui aga oli suur nälg, ei näinud lapsed mingit põhjust oodata ukse peal, vaid lippasid läbi jääkülma lume isale vastu. Rõõm oli nii suur, et külm oli ammu unustatud. Kuid nälg ning pakane ei olnud niisama inimeste hirmutamiseks, vaid vahest tuli tahtmine isegi mõnd pereema...
metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken. Eneken avaldab Ekkele armastust, kuid ütleb ka Ekkele, et too polevat veel mees. Teine olevat alles käärimas, toore ja hapu. Ekke otsustab, et läheb Ingelandist ära puhtaid allikaid otsima. Ta rändab ringi, kuni satub praost Odja juurde, kus hakkab ta esimest korda elus tõsist tööd tegema. Ekke hakkab Ingelandist unenägusid nägema. Lahkub Odja juurest. Alustab äri kaupmehena käib talust tallu, linnast linna, riigist riiki. Kohtab Pille- Riini, kaubitseb poe omanikuna, kuni pood külaelanike poolt maha põletatakse. Ekke jätkab oma rännakuid ja eneseotsimist. Ta peab külas jutlusi, kohtub Aleksandri ja Eldaga soos. Peale Aleksandri ja Elda pulmi avaldab viimane Ekkele armastust. Ekke lahkub jällegi külast satub laeva peale tööle, ent sealgi kaua vastu ei pea. Oma rännakuga ja enese otsimisega jõuab Lapimaale, kus väike tüdruk nimega Lassi leiab ta magamast.
Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. *Ruunikiri. vanade germaani hõimude peamiselt hauakividele, vähem relvadele ja amulettidele jäädvustatud kiri. Skandinaavlased, kellel viikingiaegadel puudus kiri, täiustasid ruune punktidega, kuid neil polnud tänu ladina tähestiku kasutuselevõtule enam märkimisväärset levi. Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna
Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid. Kõrboja peretütar Anna naaseb linnast tagasi maale, isa Reinu tallu.(Rein teeb hiljem ka Annast Kõrboja perenaise, Anna jääbki maale.) Villu oli aga Annaga väiksena hea sõber olnud. Ükskord oli ta Annaga metsas ringi tormates ka oma ühe silma kaotanud. Siiani polnud mehel ühte silma. Nüüd hakkavadki nende vahelised suhted taas üles soojenema. Kui on ju ka Eevi, kellel on mure oma ema pärast ja lapse pärast. Kuid pärast jaanitule õhtul juhtunud õnnetust ja haiglast koju tulles, teeb Villu otsuse. Peale
Siiski noored abielluvad ja see lepitab natukenegi naabreid. Vennad Indrek ja Andres ei saa omavahel üldse läbi: Andres on aktiivne poiss, täitsa isasse, samasugune maaarmastaja ja riiukukk, Indrek seevastu on hell ja tark, selline mõtlik ja filosoofiline. Andres kasvab suureks, läheb sõjaväkke, Indrek läheb linna, vaimuliku juurde õppima, siis saab kirjutaja abiliseks. Raamat lõpeb sellega, et Vana Andres on Mariga üksi tallu jäänud. Ta pöördub piibli poole ja jääb mõtisklema elu mõtte üle.
............................... 2 · Elukäik ........................................................................ 3-4 · Tõnissoni kadumine ....................................................5 · Lisa..................................................................... ............6 · Kasutatud kirjandus.....................................................7 Elulugu Jaan Tõnisson sündis 22.12 1868. a . Viljandimaal Mursi tallu viienda lapsena . Tõnisson on isa poolest Tõnissonide ja ema poolt Veimannite suguvõsa järeltulija . Kui Jaan oli kaheksa aastane suri ta isa ning poissi jäid üles kasvatama ema Mari ja vanaema Mais Tõnisson. 1878. a . asus Tõnisson õppima Tusti külakoolis, siis sooritas Tallinna kubermangugümnaasiumis eksamid ja 1888. a . astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ning lõpetas selle 1892. a. õigusteadus kandidaadi kraadiga
..: ,,Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas oli suurepärane valetaja, kuigi see tundub liiga karm sõna olevat siin kohal. See mida ta tegi oli midagi tõe ja vale vahepealset. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nii öelda uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas:"Andke andeks! Tõtt öelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda pool lagund viljapeksumasinat./.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänud viib turule, et saada vähekse tubakat ja pits viina./.../Mina olen nimelt muinasteadlane!" Toomas Nipernaadi oli töömees, kindlasti raske töömees. Ta tegi oma tööd kindlasti
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27. jaanuaril langes mehest 4 meetri kaugusele pom...
Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe. Järgmisel õhtul saabus Hiie pere koos Ilme ja Lembituga ootamatult koju. Neil ei olnud õnnestunud Saksamaale põgeneda ja nad olid pahurad. Linda ütles, et Taavi oli seal, aga läks samal hommikul minema, et oma perele järgi minna. Ilme läks ülejärgmisel hommikul Taavile järele. Taavi nägi raudteejaamas tuttavaid, keda viidi rongiga vangilaagritesse
läbiotsimise eesmärgil. Taavi peidab end akna taha, Marta soovitab voodi alla peita, kuid elutoa voodialus kontrollitakse esimesena. Taavit ei leita. 7. peatükk · Ilme on kavatsusest Taavile järgneda - siiski loobunud. Ta kahtlustab, et ootab Taavilt teist last. Krõõt on alguses uudise peale pahane, kuna arvab, et sõjaajal on iseenesegi äraelatamisega raske hakkama saada, lõpuks ta leebus. Lembit igatseb isa järgi. · Naaber Lepiku Anton tuleb Hiie tallu räägib, et poeg tuli sõjaväest ära, on haige, hakkab vist surema. Anton ei taha poega tagasi teenistusse lasta, loodab poja paranemisel kodus. · Osvald ja Anton arutavad praeguse olukorra üle ( Venemaa on küll liidus Inglismaaga, kuid kui kauaks) ning peavad nõu, kas Mihkel saata tagasi teenistusse või mitte. · Mihkel tunneb end sõjast väsinuna, vaesena, jõuab järeldusele, et pole olemas suuremat rikkust kui KODU.
talust ära tirida. Tagasijõudes jätkub meeste jutt kus selgub Vana-Märdi jaoks Noore-Märdi töökus kuna too on juba väetise laiali tassinud ja talu aastaga on jalad kõhualla saanud, kuid kohe kurjeneb ta meel kui saab teada, et Noor-Märt talu enda nimele soovivat kirjutada julguseks ja kinduseks ning Leena naiseks võtta. Vana-Märt ei nõustu millekagi ja karjub Miilit kohale, et koju minna. Teine vaatus Sattume Morgi tallu kus käib tööpäev. Vana-Mart käsutab Marjapuud tööle soose samblaid tooma, kuid Marjappu vastab et ega ta kiiremini ei saa kui hobune. Siis jooksevad lasped tuppa veesõda mängides, see vihastab Märti kes neil jalamaid tööle tagasi käsib minna. Üks poistest hakkab targutama kuid on sunnitud vakka kui Märt toob palgapäeva teema ülesse. Jõuab külla Noor-Märt kes pakkub abi tööl kuid isa keeldub öeldes talle vaadaku kuidas ise hakkama saab
Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära.
Ta küll üritab vigastatut lohutada, et ta pääseb veel koju ja temaga saab kõik korda, kuigi ta teab et nii see ei ole. Teine klassi kaaslane Müller ilmub ka palatisse. Müller tahab saada vigastatu saapaid endale ja küsib kas peale Kemmerichi surma saaks ta need endale. Kui ta sõber ära suri siis Müller saigi ta saapad endale. Need sobisid talle hästi. Kasarmus ei anta enam korralikult süüa ja paljud nälgivad. Katcinzky ja Paul (peategelane) lähevad öösel ühta tallu hanesi varastama et natukenegi süüa saada. Kui peategelane saab ühe hane kätte märkab ta ka teist. Ta haarab ka selle kaasa. Järsku kuuleb peategelane koera haukumist. Ta teab et peab kähku minema pääsema kuid koer juba jõudis tema juurde. Koer hüppab ta peale kuid peategelane saab õnneks oma noa ja lööb sellega koera. Peategelane viskab haned üle aia ja ronib ise ka kähku üle. Nad lähevad Katcinskyga vanasse laohoonesse ja praevad seal haned ära.
Teenitud rahaga aitas ta oma vaest perekonda. "Kui tuttavaid hääli ei kuule aknast pead välja pistes või õuele minnes merekohinat, siis nagu oleks midagi surnud. Midagi puudu, mida hing vajab". See lause tõestab väga selgelt, et Turja Hannes ei saanud elada ilma mereta. Ilma mereta oli Hannese hing tühi. Teiseks väidaksin seda, et Turja Hannes jäi truuks oma kodukohale. Vaatamata elu keerdkäikudele ja erinevatele sündmustele, pöördus ta ikka tagasi oma armsasse pelgupaika - Turja tallu. Hannes oli oma kodukohaga justkui kokku kasvanud. Võtame näiteks Hannese esimese suhte Niidaga. Kuna Niida oli pärit rikkamast perest, siis oli tal võimalik käia linnas koolis õppimas. Linnaelu muutis Niidat märgatavalt - teda ei tõmmanud enam mereäärne elu ega rannaküla. Hannes, kes oli olnud Niidasse väga kiindunud ja kellel olid tüdrukuga seoses suured unistused olnud, jäi aga truuks oma kodukohale Turjal. Tema linnaelust ei hoolinud.
Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, kui too koju mehe juurde sõidab. Anna küll lükkab Vronski meelitused tagasi, kuid ta tunneb, et need teevad talle heameelt ja lõpuks saavad neist armukesed. Kitty süda jäi aga murtuks Anna abikaasa kahtlustab juba pikemat aega, et Anna petab teda Vronskiga, aga ta uskus, et kui midagi kindlat ei ole siis ei saa ta kahtlustada. Ta ei usu armukadedusse ja arvab, et see on kõige inetum tunne
Kolmas peremees romaanis on Vargamäe Sass.Ta oli uue kapitalistliku aja peremees. Sai endale talu Maretiga abileeumise tulemusega.Andres oli sunnitud talu neile andma,kuna pojad olid Vargamäelt lahkunud.Sass ei armastanud Vargamäed nagu And- res.Ta hakkas peremeheks alaväärtuskompleksist jala pärast.(Ta tahab näidata,et suudab olla Vargamäel peremeheks ka vigaselt)Sass juhtmõtteks oli saada,tema tegusid juhtis kasuhirm.Sass on uue aja peremees,muretseb tallu uusi asju (jalgratas,gramofon),talus on uued toiduained (riis,kohv).Ta on püüdnud seda talupidamist uutele alustele,korraldada elu uue aja järgi ümber.Tema suhtumine võrreldes Andresega on muutunud kergemaks,tal on küll austav suhtumine maasse ja töösse,kuid see on enam jaoltasendatud rikastumispüüdega. Tammsaare kujutab romaanis erinevaid peremehetüüpe.Ta jõuab järeldusele,et tõeliselt õnnelik on inimene siis, kui ta võib oma elule tagasi vaadates rahumeeli nentida,et ta on
saanud. Jaanus ravis poisikese haavu ja käis teda iga päev vaatamas. Paari päeva pärast, kui Jaanus magas, kuulis ta oma aknale koputamist ja oma nime. See oli Maanus. Ta oli põgenes, kuna kubjas tahtis talle jälle peksa anda. Järgmisel päeval oli kubjas Jaanuse maja ukse taga ja nõudis, et ta annaks Maanuse tagasi. Jaanus lasi sulastel kubjase välja visata. Kubjas läks Oodole kaebama, ning seda kuuldes läks Oodo ise Metsa tallu. Seal algas suur võitlus. Talu pandi põlema, Jaanus pääses, kuid Maanus jäi tulle. Jaanus põgenes salakäiku pidi, kuid ta isa viidi vangi. Nii lõppes Jaanuse tavaline elu ning ta tuli tagasi Tasujana. Tasuja ajas paljud eestlased kokku, et hakata mässama. Nad põletasid mõisaid, kloostreid ja hooneid, milles elasid saksad. Kõik mehed olid valmis sõtta minema ja kodumaa eest surema. Lodijärve lossi vangikoopasse minnes nägi Tasuja Metsa Tambeti surnukeha. Sellest tuleneva
kergem/parem? Põhjenda, miks Sa nii arvad, kasutades näiteid tabelist. Too oma seisukoha toetuseks vähemalt 3 näidet. Saksamaa okupatsioon oli eestlastele kergem,kuna Nõukogude repressioonid olid palju hullemad kui Saksamaa omad,ning Saksamaa oli eestlaste jaoks kui päästjad. Saksamaa otseselt ei kasutanud eestlaste vastu terrorit ja suhtus eestlastesse suurema austusega. Kui Punaarmee sõdurid sisenesid eesti tallu püssitääk ees ja ainult mitmekesi, võttes sealt kõike neile meeldivat jõuga, siis saksa soldat jättis majja sisenemisel oma relva välisukse taha või aiavärava külge ja maksis soovitud toiduainete eest raha või vastukaubaga. Eestlased suhtusid algselt sakslastesse,kui vabastajatesse Nõukogude okupatsioonist,kuid hiljem selgus,et Saksmaa ei alustanud N. Liiduga sõda mitte selleks, et võõraid rahvaid punase katku käest vabastada, vaid omakasu kaalutlustel s.t
Ka Hannes pääseb laevale, kogub ka raha ja tuleb lootusrikkalt koju tagasi. Elu on aga keeruline, ema sureb ja vanem vend võtab naise, sest ilma naishingeta majas ei saada hakkama. Siis juhtub aga tuleõnnetus ja maja põleb maha. Pere peab kolima elama sauna, kus on väga kitsad olud.Ka söögiga on raske ja Hannes tunneb ennast üleliigsena. Tal oli varem tutvunud ühe taluniku tütrega, kes nüüd kutsub Hannest oma juurde. Hannes otsustabki minna koduväiks jõukasse tallu. Tal ei ole seal millestki puudu, kuid ikka igatseb ta mere järele. Ta püüab küll ennast talutööle pühendada, aga igatsus jääb. Kui siis juhtub õnnetus vennaga ja vennanaine kolib tagasi oma koju on Hannesel kohustus oma isa eest hoolitseda. Ta püüab röömuga kala ja ei taha mõeldagi enam maamehe elu peale. Ta küll kutsub viisakusest oma naist rannakülla elama, aga see on harjunud parema eluga. Siis Hannes otsustabki, et tema koht on rannakülas
ta läks tegelt peikaga kohtuma. 15.Mis oli see raamat, mille sai Karina poest, ja mida see sisaldas? Raamat mille Karina poest sai oli kuradi käsiraamat, see sisaldas kurjust, see raamat teeb inimese sõltlaseks ja hävitab ta lõpuks. 16.Kes toob Karinale haiglasse käekoti? Karinale tõi käekoti haiglasse Pärt ja ta sõber hunt kes on koer. 17.Kes oli Aap ja kuidas seotud Karinaga? Aap oli Karina vend Anar kes vajaski neeru, kui ta oli kääbuse tallu üksi jäetud. Karina oli juba kääbuse talus aabuga hea suhte saanud. 18.Kirjelda vanemate suhtumist Karinasse teose alguses ja lõpus. Põhjenda teose põhjal. Teose alguses hoolitakse ainult Anarist ,et Karinat ei saadeta bussi peale ega ei kallistata aga teose lõpus Karina tunneb esimest korda armastust nt ta ema hoiab enda kätt teki peal ja ta jutustab lapsepõlvest.
Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e 1848 hakkas ilmuma perioodiline aastaraamat „Sannumetoja“ 1850 kolis perekond Jannsen Pärnusse ( oli juba 4 last)
Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893), jutustused Käkimäe kägu (1893), Vari (1894), Nõia tütar (1895), ainus eluajal üllitatud
aastal. Paremal tahvlil kujutati eesti perekonda, kes uhkelt sammub sini-must-valge lipu all. Originaallipu saatus okupatsiooni ajal Peale lipu 50. aastapäeva anti see EÜS-i poolt ERM-i hoiule. 1940. aastal keelustas nõukogude võim EÜS-i tegevuse. EÜS-i esimehe K. Auna eestveamisel vahetati ERM-is originaallipp dublikaadi vastu. Originaallipp maeti viljandis maa sisse. 1942 kaevas Aun lipu maast taas välja. Aasta hiljem peitis ta selle oma Tartumaal asuvasse tallu. Lipu asukohta teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige. Originaallipu saatus peale okupatsiooni 26. detsembril 1991.a võeti lipp peidupaigast välja. 24. veebruaril 1992.a anti lipp taas EÜS-ile. 23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel. Tänaseks asub lipp taas Eesti Rahvus Muuseumi hoidlas. Sini-must-valge lipu tagasitulek 21. oktoobril 1987.a lehvis julgete noorte algatusel lipp üle mitmete
põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud on arengumaadele. Hiigelfarm-Mitmekorruseline farmidesse, mis paikneb turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud loomasööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid. Ekstensiivne teraviljatalu- Teraviljatalu on väga suure pindalaga talu. Seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Talu asub enamasti hõredasti asustatud ning kuiva kliimaga piirkondades (Põhja-Ameerika, Austraalia jm) Rantso-Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju. Rantso annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Rantsod on levinud USA lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna- Aafrikas jm
Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti arengule hea, sest talupojad pidid hakkama arvutama. Talu ülalpidamiseks pidi mehel kindlasti olema ka naine. Need kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid kas teisse tallu sulaseks, kust saadi palju tarkusi ja nippe või siis mõisamoonakaks. Esimesed talupojad, kellel oli piisavalt palju raha, et omale talu osta olid tavaliselt lina kasvatajad. Sellega, et talupoeg ostis omale talu oligi saanud Eesti talupoeg pärisorjast peremeheks.
Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti arengule hea, sest talupojad pidid hakkama arvutama. Talu ülalpidamiseks pidi mehel kindlasti olema ka naine. Need kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid kas teisse tallu sulaseks, kust saadi palju tarkusi ja nippe või siis mõisamoonakaks. Esimesed talupojad, kellel oli piisavalt palju raha, et omale talu osta olid tavaliselt lina kasvatajad. Sellega, et talupoeg ostis omale talu oligi saanud Eesti talupoeg pärisorjast peremeheks.
I) uuesti pärisorjust kaotama. 23. mai 1816 Eestimaal 26. märts 1819 Liivimaal - talupoeg on isiklikult vaba - maa on mõisniku omand, mida talupoeg võib rentida - koormised asendati rendilepinguga - liikumisvabadus jäi piiratuks (ei võinud minna linna) - perekonnanimede panek Olukord peale pärisorjuse kaotamist - teoorjuse aeg. Ei kaotanud kriisi mõisamajanduses. Jätkus talumaade mõisastamine. Suured põllud vajasid rohkem töökäsi - kasvas teorent. Talupojal kasvas ebakindlus oma tallu püsimajäämise suhtes - mõisnik võis sõlmida omale sobiva rendilepingu kellega tahes. Talude pärilik kasutusõigus enam ei kehtinud IV Talurahva omavalitsuse kujunemine Peale priikslaskmist hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisaala talupoegadest loodi omaette kogukond ehk vald, mis esialgu oli mõisnikust paljuski sõltuv. Valla eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal vallavöörmünder. Talurahvaseisus jagunes:
polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks oli võrreldavalt pikk ja endiselt piinarikas, paljud seadusemuudatused olid mõttetud ja ei toonud kaasa kummagile osapoolele kasu. On väga meeldiv teada, mis tee meie esivanemad läbi käisid ja tore, et meie ajal sellist lollust pole.
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid
Kuna ta oli väga hea sepp siis paljud tähtsad isikud pöördusid tema poole ja pidasid temast lugu. Hea õnn ja usin töö oli Villu jõukaks meheks teinud. Välispidist jõukust ta aga välja ei näidand, kandis talupojariiet. Ta käis iga aasta välismaal reisimas ja ostis alati palju ilusaid asju kaasa. Ta oskas ka saksa keelt. Oli südatalv kui Villu pani parimad riided selga, pesi näo puhtaks, võttis marjaviina kaenlasse ja asus teele. Tee viis Risti tallu kus elas noor neiu nimega Maria, tema vend Priidu ning nende ema Krõõt. Villu tuli Mai kätt paluma. Kosjapalumise rikkus ära Krõõt kuna ta oli nii vihane Villu peale, sest Villu peletas Mai aadlisoost kosjalise ära paar päeva tagasi. Villu sai jällegi Krõõda peale vihaseks ja läks ära. Priidu oli poiss kellele meeldis mööda metsi ja külasid luusida. Ükspäev sattus ta Jõemäe külla.
Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.). Inger palus Iisakul veel üks voodi teha. Peagi sündis veel üks poeg (Iisakut polnud taaskord kodus), kes ristiti Ingeri onu järgi Siivertiks. Iisak oleks nimeks valinud Jakob. Ühel päeval kõneles laplane Oss-Anders ingeriga ning ütles, et Iisak pole seda maad ostnud. Oli teine ikalduseaasta. V Ühel talvepäeval tuli Iisaku tallu lessman maaostuga seonduvat korda tegema. Peagi lahkus esimene lessman Geissler ametist. Uus märkas, et Geissler pole oma tööd korralikult teinud. Uus lessman Heyerdahl mõõtis, tegi proove jne. Ning määras hinna 50 taalri peale. VI Ingeril oli taas aeg sünnitada ning ta saatis mehe külasse härga müüma. Laps sündis jänesemokaga (laplane oli talle raseduse ajal jänest näidanud). Inger ei suutnud seda taluda ning lämmatas lapse ning mattis ta metsa
Oli põud ning vihma ei tulnud. Viljasaak hävis, kuid kartul kasvas jõudsasti. Iisak tõi linnast aina uusi asju (lambi, seinakella jne.). Inger palus Iisakul veel üks voodi teha. Peagi sündis veel üks poeg (Iisakut polnud taaskord kodus), kes ristiti Ingeri onu järgi Siivertiks. Iisak oleks nimeks valinud Jakob. Ühel päeval kõneles laplane Oss-Anders ingeriga ning ütles, et Iisak pole seda maad ostnud. Oli teine ikalduseaasta. V Ühel talvepäeval tuli Iisaku tallu lessman maaostuga seonduvat korda tegema. Peagi lahkus esimene lessman Geissler ametist. Uus märkas, et Geissler pole oma tööd korralikult teinud. Uus lessman Heyerdahl mõõtis, tegi proove jne. Ning määras hinna 50 taalri peale. VI Ingeril oli taas aeg sünnitada ning ta saatis mehe külasse härga müüma. Laps sündis jänesemokaga (laplane oli talle raseduse ajal jänest näidanud). Inger ei suutnud seda taluda ning lämmatas lapse ning mattis ta metsa
Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos
suuresti praegusest ajast. Elu läheb ikka nii, nagu tahab, ja lapsed suunavad seda nii, nagu neile meelepärasem on. Teoses kajastub see peamiselt tüdrukute mehele panemises ja Andrese kooli lubamises. Andres kasvatas lapsi teadmisega, et neist saaksid talu pärijad ega leppinud sellega, kui laste soov sama polnud. Andres põhimõtteliselt loobus oma tütrest, kui see Pearu pojaga Joosepiga abiellus. Andres pani kogu oma elu Vargamäe tallu. Kui keskenduda ainult ühele eesmärgile, muutub elu natuke üksluiseks ning sellest eesmärgist saab omaette kinnisidee. Kuid kui juhtub nagu Andresel, võib pettumus olla suur ja laastav. Ta oli aastaid tööd rabanud, selle nimel, et ta lapsed saaksid parema Vargamäe kui tema ise sinna minnes saanud oli. Suure tööga ta kurnas Krõõda, kes peale poja sündi suri. Alles siis hakkas ta mõtlema kui raske ta naisel oli, kuid sellest hoolimata rügas ta tööd teha edasi
Elli ja Oskar käisid tihti külapidudel. Oskar armus Tiinasse, Elli ei sallinud Tiinat. Samuti ei sallinud Tiinat Helene, kellele omakorda meeldis Oskar. Ott ajas taga nii Tiinat, Ellit kui Juulit. Eedi sõbrustas algul Tiinaga, hiljem ründas teda ja jäi kadunuks. Teose sündmused on ajaliselt õiges järjekorras: 1) Indreku tagasitulek maale hakkab ellu viima ise unistust jõe süvendamisest. 2) Koostatakse palvekiri raha saamiseks. 3) Tiina tulek maale, Mäe tallu tuleb uus sulane algavad intriigid, armukolmnurgad, tülid noorte vahel. Kulminatsiooniks on Otti surm ja Eedi põgenemine. 4)Pearu teeb otsuse talu pärijaks saab Juuli laps. Jõe puhastustööd algavad. Mõlema mehe unistused on täitunud. Pearu ja Andres surevad. 5) Tiina avaldab Indrekule oma tunded. Oskar jätkab Indreku tööd. Indrek ja Tiina lähevad koos tagasi linna. Autor on kasutanud teoses erinevaid kujutlusvõtteid kirjeldusi, dialooge, arutlusi.
kannatab hiljem suurte süümepiinade käes. Paul istub 3 päeva mürsulehtris koos sureva prantslasega. Peagi kuuleb Paul lähenevaid samme. Ta mõistab, et need on sakslased. Ta jõudis lõpuks omade sekka. Kat jutustab Paulile, et nad olid otsinud teda mitmeid päevi ja juba arvanud, et ta on surnud. Kat jutustas ka, et paljud arvavad, et varsti tuleb ka vaherahu. Mõne päevapärast anti Kat´ile, Paulile ja veel paarile inimesele uus missioon. Nad peavad minema ühte tallu ja seda valvama. Talus oli uhke tugitool. Nad tassisid selle alla kaldrisse. Keldris oli palju kartuleid ja muud toitu. Kat leidis küünist ka kaks noort põrsast. Nad asusid endale süüa tegema. Paul hakkas loomulikult kartulikotlette küpsetama. Järsku kuuldusid lasud. Aknad klirisesid puruks. Kuulid vihisesid napilt üle Pauli pea, kuid Paul ei lõpetanud küpsetamist. Kui need valmis tormas ta keldrisse ja ootas laskude lõppu. Nad istusid keldris mitu päeva ja sõid seal toitu
Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telgeleb nende esmase töötlemisega
ehk Siiriuse paistmise ajaks. Selle tähe valgus kahjustas paljude rahvaste arvates inimesi ja loomi, levitades neile haigusi. Töökeelud Tuletegemine oli rangelt keelatud nagu ka igasugused suuremad tööd: rohu niitmine, külvamine, puude raiumine, kapsaaias käimine, õunte ja puuviljade toomine. Rituaalsed toidud Laiad pannkoogid, sikuliha kartulitega. Legend Eestis on olnud ülimalt populaarne muinasjutt tallu saabuvatest pühakutest ja Kristusest. Igatahes on üks pühameestest Laurits, tulevaldaja. Vahel on aga tule rahustaja Kristus. Et peremees palub külalisi appi, siis pistabki üks neist viljale tule külge ja seda loitsuga rahustades peksab peremehe vilja. Kui peremees järgmisel aastal tahab ise kerge vaevaga vilja pekstud saada ja eelmisel aastal nähtut hakkab järele tegema, põleb ta rehi maha. Lauritsapäeva ja tule seoseid toetab ehk ka teadmine, et Jeruusalemma tempel on kaks korda 10
süüa ning Antonis ja Carl lõhkusid puid ning käisid karjas. Ühel päeval pidi Friedrich linna turule minema, et soola ja rauda osta. Helga tahtis, et Friedrich tooks ka ühe suure ning rasvase sea, sest varsti oli Linda sünnipäev. Ta mõtles hetke ja lausus, et kui raha üle jääb, siis toob ta korraliku sea. Peagi oli mees linnaväravate ees. Kui ta lõpuks turule jõudis, siis nägi ta väga palju asju, mida oleks tallu tarvis, aga kõigepealt pidi ta soola ostma. Kui ta soola müümise koha üles leidis, siis ostis ta 3 kilo soola. Friedrich pidi soola eest maksma kolm hõberaha. Ta maksis ära ja asus edasi. Kõndides ta pistis käe korraks taskusse, et vaadata kui palju raha tal alles on. Hämmastusega ta peatus. Ta avastas, et alles oli ainult mõned mündid. Sellest hoolimata kõndis ta sepatöökoja poole ja küsis sealt, et kui palju rauda saab nelja hõberaha eest. Sepp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
