selle, mis tal oli, kumbki juurde ei saanud. Rootsi-Taani sõja puhul sai Rootsi alasid juurde. Vaherahuga pidi Rootsi andma Taanile alad tagasi, aga ta ei pidanud sellest kinni. 1570ndatel aastatel sekkub sündmustesse uuesti Venemaa, hakkas vallutama. Selleks, et lepitada sakslasi Vene võimuga tuleks luua Liivimaa kuningriik, mille juhiks pidi saama Hertsog Magnus. Liivimaa kuningriigi pealinnaks sai Põltsamaa (seal oli tegelt ainult linnus). 1570. aastal asus Venamaa pirama Tallinnat, mis oli Eesti aladel kõige olulisem linn. Piiramine kestis seitse kuud. Venelased piirasid tallinna maa poolt ümber, aga mere poolt jäi linn blokeerimata. Seega oli linna võimalik vajalike asjadega varustada mööda mereteid. Seitsme kuu möödudes olid venelased sunnitud piiramise lõpetama, üks tegur oli see, et hakkas levima katk. 1577. aastal toimus teistkordne Tallinna piiramine. Venelased olid kohal umbes 50 000
20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga. Oluliseks peeti informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. 22. septembri hommikul sisenesid Tallinna tankid. Tulistati alla sinimustvalge lipp. NKVD arreteeris ja satais vangilaagritesse enamiku ministreid, Maide hukati. Sõjakaotused Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra (280 000 inimese võrra). Täielikult hävis Narva. Suuri purustusi oli Tallinnas, Tartus, mitmes väikelinnas. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud.
täitsid nad edukalt oma ülesanded. Ka vaenlase väeosade moraalne tase oli tublisti langenud. Puht venelastest koosnevad üksused olid kokku kuivanud, kuna paljud olid väeosadest ära jooksnud. Sõda alustades ei peetud Eestit tõsiselt vastupanuvõimeliseks, millist arvamust kinnitasid ka 1918.a detsembri esimestel nädalatel peetud lahingud. Oma suuremad ja võitlus-võimelisemad väed läti punased kütid saadeti Riia peale, soovides korraga vallutada nii Riiat kui Tallinnat. Selline punavägede poolitamine tuli meile suureks kasuks, kuna eesti üksusi ründavatest väeosadest ei piisanud Eesti vallutamiseks. Kuigi eesti üksustel tuli algul pidevalt taanduda, toimus samal ajal palavikuliselt uute väeosade formeerimine. Esimeset Maailmasõjast osa võtnud ja korraliku väljaõppe saanud mehi oli külluses ja need tuli nüüd väeosadesse koondada. Ülemjuhataja instituudi loomine ja polkovnik Joh. Laidoneri määramine ülemjuhatajaks panid
Punk Tavaliselt loetakse aga pungi sünniajaks ja kohaks ikkagi 1970. aastate algust ja Londonit. Punk-rocki laiemgi tuntus sai alguse Inglismaalt ja seda aastal 1976. Just sellest ajast on pärit kõige tuntum punkansambel läbi aegade, Sex Pistols. Ega nemadki just oma mängutasemega hiilanud, kuid seevastu tulid nad esile õigel ajal siis, kui oli tekkinud nõudlus sellise muusika järele. Juba mõnda aega edetabelites võimutsenud lihvitud ja taltsas diskomuusika vajas vastukaaluks midagi karmimat ja agressiivsemat. Ka diskolaulude tekstid, mis keerlesid peamiselt armastuse ümber, ei pakkunud midagi neile noortele, kelle probleemideks olid vaesus, töötus, kuritegevus tänavatel ja kõige sellega kaasnev tüdimus ainsaks lohutuseks mõni odav ja kiirelt mõjuv narkootikum. Seda kõike mõistes kujundas Sex Pistolsi mänedzher ansamblist väljakutsuva mässumeelsuse sümboli, millega neil noortel oli kerge samastuda. Samal ajal oli 1970. aastate ...
aprill 1343 uue majandusaasta algus. On välja pakutud, et eestalsed tahtsid seda uut aastat alustada Jüriöö ülestõusuga. 3 Kõik, kes ette jäid, löödi maha... Ülestõus algas verise tapatööga eestlaste poolt ja kroonikas on kirjas see, et eestlased valisid endale 4 kuningat (kuningas kui sõjaväejuht). Nelja kuninga juhtimisel läksi eestlaste sõjavägi piirama Tallinnat. Veel saadeti eestlaste poolt abipalved nii Rootsi kui ka Pihkvasse. Nüüd sekkus tegevusse ka ORDU. Paidesse kutsus ordumeister B v Dreibebrn eestlaste juhid läbirääkimistele, kuid eestlaste vanemad/kunigad tapeti. Jäädi ilma oma juhtidest. Oruvägi liikus samuti Tallinna alla ning seal all Sõjamäel toimus eestlaste ja ordu vägede vahel lahing (14. mai 1343): eestlaste vägi taganes. Saksa ordu saatis 700 meest ordule vastu. (Saksa ordu - Preisimaa). Rootsi jäi oma tulekuga hiljaks
Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme
kes õpetasid kiviheitemasinaid ehitama. Esmalt löödi taanlased välja Varbolast, 1223.a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko. Mandri-Eesti oli seega lõplikult vallutatud, vaba oli veel Saaremaa.
Selle järel tahtsid eestlased vaenlased Eestimaalt välja lüüa, kuid vene vägi jäi appitulekuga hiljaks. Vahepeal kutsusid sakslased appi ka taanlased, sõjalise jõu suurendamiseks. Taanlased hõivasid Põhja-Eesti ning Tallinna. Eestimaale tungisid ka rootslased, kuid eestlastel õnnestus nad vaevata välja kihutada. Eestlaste jaoks oli võit moraalselt väga tähtis; nimelt suurendas see nende eneseusku. III etapp 1222-1227 Eestlastel ei õnnestunud taanlastelt Tallinnat vallutada. Viimastel omakorda ei õnnestunud kanda kinnitada Saaremaal, kus kohalikud neist üle olid. Saarlaste edu andis jaksu kogu Eestimaale. Nende eestvedamisel korraldati suur linnuste tagasivallutamine; saadi tagasi Varbola, Viljandi, Otepää ja Tartu linnused. Olles Eestimaa peaaegu vabastanud, korraldati rüüsteretk Ümera- äärsetele, kuid tagasiteel ründasid ootamatult sakslased: eestlased said raske kaotuse osaliseks. Eestlaste
Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". 27. detsember Keri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil". Inglased kinkisid selle Eesti mereväele ja see sai nimeks "Lennuk". 30. detsember Karl Parts määrati Eesti soomusrongide üldjuhiks. 31. detsember - Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. 31. detsember - Tallinna saabuvad esimesed soome vabatahtlikud major Martin Ekströmi juhtimisel 1919 3.4. jaanuar eesti väeosad alustasid pealetungi Vetla veski, Priske saeveski ja Valkla mõisa juures. 4. jaanuar Eesti soomusrong nr. 1 purustas Kehra jaama juures Punaarmee 3. Tartu kommunistliku polgu roodud . 5. jaanuar Eesti väed vallutasid tagasi Aegviidu. 5.6
5. LARPi varustuse ise valmistamiseks vajalike materjalide müümisega 6. LARPi varustuse laenutamisega 7. LARPi ürituste sponsoreerimisega 8. Lauamängu õhtute organiseerimine 9. Lauamängude laenutamisega Põhjus, miks sellistele teenustele ja toodetele turgu on, on sotsialiseerumise vajadus. Kõiki ettevõtte poolt pakutavaid tooteid on võimalik peale poest ostmise ka läbi interneti tellida ning teatava teenustasu eest kohale lasta tuua. Kui klient asub väljaspool Tallinnat, on võimalik toode Cargobussiga kohale toimetada. Ettevõte soosib ka püsikliendiks hakkamist, kellele pakume erinevaid soodustusi alates odavamatest hindadest ja lõpetades toodete laenutamise ja eritellimustega. LARPi varustus saab olema kvaliteetne, kuna kõik valmistatud toodet läbivad enne kvaliteedikontrolli ning peale esialgsete valmistuskogemuste kinnistumist hakatakse tegelema ka tootearendusega. 4.2. Turg 4.2.1. Turu kirjeldus
a jaanuaris sakslased Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 8 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
◦ TALV ▪ maailmalinliku tsivilisatsiooni algus ▪ hingelise kujustamisjõu kustumine ▪ elu ise muutub probleemiks ▪ irreligioosse ja mittemetafüüsilise maailmalinlikkuse eetilispraktilised suundumused. • Spengleri mõju ◦ 1920.–1930. aastate mõjukamaid autoreid Euroopas: palju tõlgitud, palju matkitud, palju kritiseeritud ja vaieldud. ◦ Spengleri mõju oli suur ka Eestis: 1924 külastas ta Tallinnat ja pidas Mustpeade majas loengu oma raamatu teemadel. ◦ Spengleri vaateid tutvustati aktiivselt 1920.–30ndate Eesti pressis. 1940 ilmus Leonhard Vahteri koostatud 100-lk referaat “Õhtumaa allakäigust”. 2012. a-l ilmus ka raamatu terviktõlge. ◦ Akadeemilises maailmas Spengleri maine siiski kõrge pole ja kutselise kultuuriajaloo kontekstis viidatakse talle võrdlemisi harva. Samas on ta endiselt laiema publiku seas
alasid Venemaa. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus rootslased hõivasid poolakatelt Paide. 1563. aastal puhkes aga Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Vene konflikt. Venelased piirasid juba samal aastal Tallinnat ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada. 1573. aastal vallutasid venelased lõpuks siiski Paide ning seejärel algas nende üldpealetung veel vallutamata Liivimaale. 1577. aastaks oli nende käes kogu Eesti mandriosa, välja arvatud Tallinna lähiümbrus, ja tõenäoliselt ka Hiiumaa, Saaremaa oli osaliselt nende kontrolli all, osaliselt kehtis seal Taani võim. Taas piirasid nad ka Tallinnat, ent ka see kord edutult
Rootsi kuningavägi lüüakse puruks 1220. a. suvel tuli maale Rootsi vägi, eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega. Nad hakkasid rahvast ristima ja kirikuid ehitama. 8. augustil piirasid saarlased nende linnuse ümber ja see pandi põlema. Linnus langes eestlaste kätte, tapeti peaaegu kõik 500 rootslast ja nende eliitvägi purustati. Saarlased pealetungil 1221. a. piirasid saarlased rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat. Kui nad nägid merel nelja koge, arvasid nad, et tulevad taanlased ja lahkusid. 1222. a. tuli Taani vägi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaale ja hakkasid rajama linnust, mida saarlased kohe takistada püüdsid, aga ei suutnud. Nad kutsusid appi läänemaalasi ja ehitasid ühe kiviheitemasina põhjal veel teisigi. 5 päeva pilluti linnusesse kive, kuni taanlased lõpuks ettepanekud vastu võtsid. Saarlased said linnuse ja taanlased lahkusid.
tegevuse subjekti lauses nimetamata jätta, või pole see subjekt olulise tähendusega. In Tallinn wird viel gebaut Tallinnas ehitatakse palju. Sie werden in der Halle erwartet Teid oodatakse vestibüülis. Tegijat on võimalik kaudses kõneviisis (Passiv) väljendada von + Dat. elusolendite puhul ja durch + Akk. eluta olendite puhul Tallinn wird von Touristen viel besucht. Tallinnat külastavad paljud turistid. Tõlkimisel eesti keelde kasutatakse eesti keeles aktiivi. NB! Nn halvad tõlked saksa keelest eesti keelde tunnebki ära kaudse kõneviisi tõlkimisest. Tingiv kõneviis (Konjunktiv) "ks -ks" Wenn das Wetter gut wäre, würde ich gern ins Freie fahren. Kui ilm oleks ilus, sõidaksin ma meeledi loodusesse. Warum hast du nicht telefoniert? Ich hätte dich gern abgeholt. Miks sa ei helistanud
surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat vallutada, abi otsiti Turu (Soomes) foogtilt.Kandus edasi Läänemaale (Haapsalu rüüstamine) Paide läbirääkimised: Eestlased (4 kunni ja 3 sõjasulast) kutsuti sinna ning surmati, tuues ettekäändeks kättemaksu oma sugulaste tamise eest. 4. mai 1343. Bartholomäus Hoeneke: Kroonik, kes oli arvatavasti ise Paide läbirääkimistel kohal, andes seda sündmust siiski edasi moonutatult, kuna oli Ordu poolt. Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn: Saarlased tõusid ülesse
Hävitati Liivi ordu. Talupoegade ülestõus. Venelased olid vaenlase(sakslased) vaenlased. Tulid ka poolakad. 1561. aastal Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim.(Harju-, Viru-, Järvamaa, Tallinna linn). Rootsi kuningas Erik XIV. Samal aastal naases Magnus. Saare-Lääne piiskopkond lakkas eksisteerimast, see liideti Taaniga. Ülejäänud vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II-le. Poola ja Leedu sõlmisid 1569ndal uniooni. Magnus palus abi Ivanilt, sai ka seda, ning rünnati Tallinnat. Ivo Schenkenberg Liivimaa Hannibal. Salk partisanisõdadeks venelastega. Poole kuningaks sai Stefan Batory. Algas ulatuslik sõjaegevus Venemaa vastu. 1582. sõlmiti Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-eesti läks Poola-Leedu alla, Põhja-Eesti oli Rootsi all. 1583. Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vaherahu, Põhja-Eesti Rootsi võimu alla. 1595. Täyssinä rahu - Rootsi ja Venemaa piir kulgeb piki Narva jõge. Poola.
AT3 Sõdade ja Rootsi aeg Eestis 1558-1700 Liivi sõda (1558-1583) põhjused: Killustatud Liivimaa oli naaberriikidele „kerge saak“ vallutada. Venemaa huvi Liivimaa sadamate ja kaubalinnade vastu. Vana-Liivimaa osalemine Venemaa vastases embargos (nt.tulirelvad) Ajendiks sai Vene valitsejate poolt välja mõeldud „Tartu maks“ justkui Liivimaa oleks Venemaale võlgu Ivan IV Julm (1533-1584) Vene valitseja – Alustab Liivi sõda, Saab tuntuks kui üks julmemaid valitsejaid maailma ajaloos. 1558.a. alguses – Vene väed (tatarlasest palgasõdurid) ründavad Liivimaad. Vallutatakse Narva ja Tartu. Vastupanu peaaegu pole. Vana-Liivimaa lõplik lüüasaamine 1560 Härgmäe e. Oomuli lahingus. Venelased vallutavad Viljandi. Põhjusel, et Ordu ei suuda oma valdusi kaitsta, antakse end teiste kaitse alla: 1559.a. Saare-Lääne viimane piiskop müüs oma valdused Taani kuningale. 1561.a. juunis alistus Põhja-Eesti (T...
Lisaks oli seal ka palju registreerimata põgenikke. Pärnu garnison kuivab kokku, alles jääb ca 100 sõdurit ja 11. augustil algavad Pärnu-sisesed kapitualtsiooni ettevalmistamised. 12.08 algavad läbirääkimised Vene poolega, samal päeval kirjutatakse alla 41 punktist koosnevale kapitulatsioonile. Pärnust võib Rootsi garnison lahkuda auavalduste saatel. Pärast seda jäi vallutada vaid Tallinn, mis oli kõige paremini kindlustatud ja varustatud. Peeter I armastas Tallinnat, seda ei tohtinud maatasa teha. Linna vallutamise eel tõdes Peeter, kirjutas hiljem ka päevaraamatusse, et oleks 1702. aastal olnud Tallinn tema oma, oleks ta oma residentsi siia loonud. Tallinnas on samuti palju põgenikke. Esialgu olid ettevalmistused piisavad, kuid sai selgeks ei pikemaajalisemaks piiramiseks ei jätku Tallinnas vilja. Samuti jõuab sel ajal Tallinnasse katk. Tallinna garnison oli väga suureks aetud, piiramise eel oli selles
2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9. Iseseisvuse väljakuulutamine. 10. Saksa okupatsioon Eestis. 11. Balti hertsogiriigi loomise kavatsus. 1. a)1915. a. liikus Eestisse kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Saksa sõjalaevad pommitasid Pärnut. Tallinnat ja Paldiskit pommitati tseppeliiniga. b)Sõja jooksul võeti Vene sõjaväkke üle 100 000 eestlase, kellest 10 000 suri. 2. Veebruarirevolutsioon(1917. a. veebruar). Venemaa varises kokku, algas kaksikvõimu aeg (kodanlik Ajutine Valitsus; tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). Kuulutati välja demokraatlikud vabadused. Märtsi algul jõudis see Eestisse. Hakkasid streigid. Rahvas sai, mida soovis. 3. Autonoomia Eestis tekkis aastal 1917 30
kroonika, osalt ka Wartberge Hermann j. t. väidavad. Küll on aga usulised motiivid kaasa mõjunud ja ärkvele tõusnud. Seda tunnistab juba Padise kloostri kallale kippumine ja 18 munga ning paljude võhikvendade tapmine (Oliva kroonika), mõne kiriku põletamine Harjus (Wartberge Hermann, Hoeneke), mitmete preestrite uputamine Saaremaal (Hoeneke, Wartberge Hermann). Peale selle on Wartberge Hermann kuulnud kuulujuttu, et eestlased olla Tallinnat piirates röövinud Ristilöödu kuju tallinna-eelsest hospidalist ja poonud selle ülespoodud surnukehade kõrvale, löönud ka ühe ristiusulise poeglapse ristilöödud Issanda viisi risti. Mitmed allikad tõendavad ka, et vastristituid taganes usust (a fide apostataverant - Oliva kroonika; neophiti.... abnegata fide relabuntur, perfidi - Wartberge Hermann; perfidi neophiti... in apostasiam relapsi - Tartu ja Saaremaa piiskoppide kirjakatkend). Teiselt poolt nimetatakse
juurde veekogusse, et kaitsjad ei saaks sealt vett saada. Öösiti võisid kaitsjad linnusest välja hiilida ning vett ammutada lähedastest allikatest. Selline piiramine võib kesta küllatki kaua aega. Henrik ei ole alati piiramise kestust märkinud. Mõningatel juhtudel teatud andmeid ta siiski toob. Henriku järgi on kõige kauem ristisõja ajal piiratud Tallinna linnust 1223. aastal, kui suured eestlaste ja venelaste väed taanlaste käes olevat Tallinnat piiravat. Henriku vältel piirasid nad seda neli nädalat, kuid ei suutnud linnust vallutada. Kuna linnustes oli palkehitisi üpriski palju, siis üritati tavaliselt esimese võttena linnuse puidust kaitserajatised põlema süüdata. Seda on Henrik kirjeldanud kokku koguni 16 korral. Seda tegid nii sakslased kui ka kohalikud. Eestlased üritasid süüdata näiteks Võnnu linnust. Linnuse rajatiste põlema süütamiseks, kanti puid kaitseehitiste jalamile ning need pandi põlema
1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel). Saksa lennukid pommitasid patareisi. Toimusid õhulahingud Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada, elektrimaja katus hävis ja üks inimene suri). Pommitait Valgat, Viljandit, Kuressaaret. Mootorimürin hoiatas tavaliselt ette aga zeppelin'id ründasid ootamatult kuna neid polnud kuulda ja näha tavaliselt. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused: Täielikult rakendus üldine sõjaväekohustus Venemaal I maailmasõja ajal. Loobumine liisutõmbamisest
Toimus Suur põgenemine, kokku lahkus Eestist kuni 80000 inimest. Taasiseseisvumise katse Saksa väed lahkusid ja vene väed olid alles tulemas, sellist olukorda taheti kasutada. 1944 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18. septembril 1944.a. nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots ametisse Otto Tief'i valitsuse. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV ajajärk 21. juuni 1940 Eestis kehtestati esimest korda nõukogude võim 17. juuni 1940 Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi Sept-okt 1944 Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 20. august 1991 Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus
Neis asub Tallinna ettevõtete osakondi, neist käiakse massiliselt Tallinnas tööl, nii et nad on Tallinna töötajate elupaikadeks. Mõnes käivad tallinlased suvitamas või muidu puhkamas. Kuid mitmetel neist on lisaks kaunis oluline iseseisev tähtsuski. Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku. Paldiskil on siiski head lootused kosuda Tallinnat aitava sadamana, kuhu võib tekkida ka merevedudega seotud tööstus. Paldiskiga seoses on näiteks räägitud naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist
eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga. Actum on sündinud, datum on antud ehk dokument kajastab õigusakti, mis toimus 1209, aga ise on kirjutatud alles 1212. Kõige vanem Eestis säilinud ja väljaantud on 1237, paavsti legaati kiri, mis puudutab Tallinnat ja Jaani serfi. Vene allikad- Letopisse on peetud anonüümseteks. Vene letopisside fenomeen on teksti vanus, kirjutatu vanus ei pruugi kokku langeda. Kasutavad ajaarvamist alates maailma loomisest (Bütsants), selleks et letopisside ajaarvamisest saada meie ajaarvamine tuleb lahutada sealt ära 5508, kuid tegelikult on keerulisem, sest aastaarvud ei langenud kokku, sest aastaalguseks peeti 1. septembrit, 1. märtsi. Vene
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati tagajärjendis, atribuut alati eesjärjendis. Balti areaalis selline tavalisem. On piiripealne nähtus terminnimed nimed, kus just kui atribuuti pole, on vaid determinant, aga käibib kohanimena nt linn, aga mõeldakse Tallinnat, Tartut. Tavakeeles lihtne viis millelegi viidata kui kontekst on selge. Sellest on arenenud kohanimesid. Ka teisi jaotusi: järelkomponendid. Struktuur: tüvede hulk kohanimedes liht- ja liitnimed. Lihtnimed ühetüvelised kohanimed: elliptilised nimed, abstraheerunud nimed (vormid, kus nimes sisaldub algselt mingi teine grammatiline vorm.) sufiksitega nimed (vokatiivsed, kollektiivsed), terminnimed (piiripealsed, nt Roogastik, kas see on väiketäheline või kohanimi). Liitnimed
laev lasti õhku. Sõideti ka miinidele. 1915 rünnati Kuressaaret ja Pärnut. See tekitas paanikat, Kuressaare valitsusasutused evakueeriti. Arvati, et tegu on ulatusliku rünnakuga. Pavel Rodzjano lasi lasta õhku elektrijaama, õlivabriku ja tselluloosivabrik dessandi hirmus. Tema tegu mõisteti hukka. Pärnu juhtumised tekitasid sisemaal kuulujutte, et sakslased ründavad hobstega, Augustis pomitas tsepeliin Paldiskit, kuid kahjustused olid väiksed, 1916 pommitati Tallinnat ja Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus.
Nõukogust kujuneski pigem poliitiline jututuba, 300-liikmeline. Tallinnas domineerisid ainult vasakpoolsed jõud - esseerid ja ... Hakati organiseerima ka uut politseisüsteemi. 3. märtsil hakati moodustama Tallinna miilitsat, koosnes vabatahtlikest, esimeseks ülemaks sai eestlasest jurist Aleksander Hellart?. Tallinnas levis nii Nõukogude moodustamine kui ka miilitsa moodustamine kõikidesse Eesti linnadesse. Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. AV hakkas tagandama seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks Jaan Poska ja Liivimaa kubermangu komissariks Riia linnapea Anders Krasnaks.
JAroslav Vsevolodovitsi kiiver 12.-13. sajandist, uhkeim kiiver, mis leitud! Graveering ,,Suur olgu püha Ingli Miikaeli abi oma orjale Fjodorile (JAroslavi ristinimi)" Ristimine pidi olema seotud mingi kristliku tähtpäevaga. Konstantin valitseks kaks aastat, siis suri. 1218 saab vürstiks Juri, kes on kuni 1238 aastani vürst. 1223 saatsid Saksala valitsejad raha ja kinkidega Venemaale, Juri saatis venna JAroslavi Novgorodlaste, pihkvalastega Eestisse ja nad piirasid Tallinna. Ei suuda Tallinnat vallutada. 1224 Tartu piiramisrõngas, ainult Susdadi üks vasall jäeti ellu, et viiks isandatele sõna juhtunu kohta. Novgorodi linna arheoloogiline materjal on tohutu. Üle tuhande tohtkirja. Novgorodis oli vürst aga selle vürstivõim oli tagasihoidlik. Kasutatud terminit Novgorodi Feodaal Vabariik. ,,Isand Suur-Novgorod ja Novgorodimaa". 859 mainitud Kortomõsni surm, 16. sajandil Nikoni kroonikas mainitud. 9.-10. sajandil
ning sai tegeleda vähemat sorti poliitikaga. Välis- ja Kodu-Eesti suhted: Alates 1970. aastatest tekkisid pagulastel sidemed vabadusvõitlejate ehk teisitimõtlejatega kodumaal, ning 1980-ndate lõpus aitasid pagulasorganisatsioonid Eesti poliitikutel luua sidemeid lääneriikide valitsuste ja ühiskondlike organisatsiooniga. "Ameerika Hääle" igapäevased eestikeelsed saated. 1959. aastast avanes võimalus välis-eestlastel külastada Tallinnat turistina, kuid pidi taotlema NSVL viisat, kuid inimesed, kes külastasid ENSV'd olid avalikult häbistatud ning mitmed isikud visati korporatsioonidest välja oma riigi reetmise eest. Väliseestlaste, kultuuritegelaste ja teadlaste kontakt kodumaaga oli suur. Eesti NSV välisministeerium: Eesti NSV ja Soome suhted: Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel.
pommitajad seda punkrit üles ei leia? Ma sain nii vihaseks, et ütlesin Hitlerile: vaadake, härra, kuna see klooster paiknes seitsme kilomeetri kõrgusel ja see siin on selle absoluutne koopia, siis aegruumilise nihke tõttu vene pommitajad ei lenda mitte selle punkri kohalt, vaid selle alt läbi! Vaikus. Isegi kärbes pani tiivad kokku, no kuulis vene pommitajatest. Ilmselt oli isane kärbes. Need Vene lendurid, kes Tallinnat pommitasid, olid ju naised. See selleks. Mis Hitler ütles? Oli vait ja saatis mind rindele. Sattusin sõjavangi. NIKOLAI Edasi. PIKK FELIX Aga ma olen ju tark. Siis ehitasimegi samasuguse punkri Moskva alla. See on praegu metroojaam – õigemini sõlmpunkt - Biblioteka Imeni Lenina. See on ju hea, et eestlaste lennuväe pommitajad lendavad hoopis BIBLIOTEKA IMENI LENINA alt läbi. Jah, aga jama on selles, et Vene võimud on nüüd veendunud, et kõik Moskva kuulsamad ehitised
16) Krimmi sõda: Venemaa alustas sõda Türgi vastu. Musta mere piirkonnas toimus sõda peamiselt, kuid jõudis ka Läänemereni. Venemaa sõjategevus Türgi vastu Lähis- Idas ei meeldinud Euroopa suurvõimudele (Inglismaa ja Prantsusmaa), sest Venemaa tugevnemine idas ei vasta Euroopa huvidele. Prantsusmaa alustas sõjategevust Venemaa vastu. Inglismaa ja Prantsusmaa laevastik alustasid tegevust Läänemerel. Kardeti, et rünnatakse Tallinnat, selle jaoks viidi Paidesse üle Eesti kubermang (1854). Eesti elanikkonda puudutas sõda mitmesuguste koormiste näol. Lääne riigid, Inglismaa ja Prantsusmaa alustasid rünnakut Venemaa vastu 1855 nii Musta merel kui ka Läänemerel. Lähim operatsioon toimus Helsingi lähistel "Viapori pommitamine 1855". Inglismaa laevastik pommitas Viapori kindlust kaks ööpäeva. Lihtinimesed said teada, et Soome eksisteerib. Üks esimesi sõdadest, mida kajastati ajakirjades koos
Vabariigi viimane peaminister (ühtlasi ka presidendi kohusetäitja) Jüri Uluots nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis üritas kuni 21. septembrini edutult Eesti Vabariigi taastamisele rahvusvahelist tunnustust hankida. 20. septembri pärastlõunal heisati Pika 12 Hermanni torni sinimustvalge lipp. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid Vene tankid. Punaväelaste üheks esimeseks ,,vägiteoks" oli Pikas Hermanis lehviva sinimustvalge lipu allatulistamine. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid. Teise maailmasõja tagajärjed Eestile 1. Eesti kaotas hukkunute, põgenike, küüditatutena veerandi oma elanikkonnast. 2
Elu ja Vigastused Üksikud Üksikud hukkunud ja Kümned Suur hulk tervis puuduvad või hukkunud ja hulgaliselt raskelt hukkunud, raskelt hukkunuid, üksikud kergelt raskelt vigastatuid, kellele vigastatute arv vigastatute arv vigastatud, vigastatud, kes arstiabi andmisega ületab Tallinnat ületab kogu riigi kellele saab on vaja arstiabi saavad hakkama teenindavate tervishoiusüsteem esmaabi anda andmiseks teenindavad tervishoiuasutuste i võimalused objekti või toimetada piirkondlikud võimalused kiirabibrigaadi haiglasse tervishoiasutused jõudude ja vahenditega kohapeal
Hiljem oli tsaariga käitumise viis üks sõja alustamise ametlikest põhjustest). Terve talv piirati linna, midagi ette ei võetud, vaid sügisel mõned tormijooksud. Linn oli väga raskes olukorras. 1710 kevadel jõuab kohale ka katk. Varsti peale seda kirjutati alla kapitulatsioonile. 22. juulil Pärnu piiramist. Katku tõttu suri 2/3 linnarahvast. Kirjutati alla kapitulatsioonile. August, 1710. Jäi veel Tallinn. Peeter I armastas tallinnat, mistõttu seda ei tohtinud maatasa teha. Septembris kirjutatakse alla kapitulatsioonilepingule, Rootsi suurriik oli 1561 Tallinnast alguse saanud ja Rootsi suurriigi lõpp oli samuti Tallinnas 1710. aastal. 11 aastat hiljem, 30. augustil 1721, sõlmitakse Uusikaupungis rahu, ning sellega Põhjasõda lõppeb. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa.
Nad Rootslaste väljatung lõppes täieliku kaotusega ja linnus langes eestlaste kätte. asusid Lihula linnusesse. Nad hakkasid ristima ja kirkuid ehitama, ise pöördus kuningas mingi hetk tagasi. Augustis piiras Lihula kindluse ümber suur sakslaste vägi ja pandi see põlema. 1221 Saarlased üritasid juba koos rävalaste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. Linnust Saarlased lahkusid, sest nägi, et Taanlastele tuleb abiväge. piirati 14 päeva. 1222 Taani vägi maabus Saaremaale kus hakati ehitama kivilinnust. Kasutati kiviheite masinat kui Linnus anti üle Saarlastele, võeti pantvange ja linnus lammutati maha. saarlased hakkasid linnust piirama. 1223 Eestlaste ühine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus
Uuraliga, mõnikord on tahetud näha sellest Revala tähendust, mis pole õige) ja Taraconta (pole Taara maa, nagu on arvatud). Selles seoses tuleks käsitleda ka Araabia geograafilist allikat - Aegraaf? - valmistas kuningale hõbedast maailmakaardi, säilinud on kaardi kirjeldused ja mahajoonistused, see on araabiakeelne (konsonantkiri) - Põhja- Euroopa kirjelduses erinevad kohanimed - Kolovan - kirjalikes allikates Tallinnat nim 1154 (QCWRY) - selline etümologiseerimine on siiski nõrkadel jälgedel ja kui arvestada. Eesti nime järjepidev traditsioon on saanud alguse muinas-skandinaavia kirjasõnast, 11. saj peale omandab konkreetse ja reaalse tähenduse ka ld k kirjanduses. 11. sajandist on pärit ka teated, mis on seoses Eestiga - esmajoones Vene vürstide sõjaretked - 1030. aastal vürist Jaroslav Tark rajas Jurjevi linnuse ja Vene linnuse ja asula olemasolu on arheoloogiliselt tõestatud. 1054
vormiliselt iseseisev Eesti nõukogude vabariik. Sisuliselt oli tegu Nõukogude Venemaa marionettriigiga, mis loodi selleks, et näidata Eestis toimuvat siinse kodusõjana. Samaaegselt tegid põrandaalused kommunistlikud agitaatorid kogu Vabadussõja vältel aktiivset õõnestustööd ka Eesti tagalas ja sõjaväe ridades. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang – 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga – veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil.
mitte temast väljaspoole jäävad teise (autre) osad. Näiteks on sellised objektideks, mis ei kuulu täielikult kummagi valda ema rind imetamise hetkel, tema pilk ja hääl, kuid ka enda väljaheited. Nende objektide funktsiooniks on taastada subjekti killustumise kaudu tekkinud ilmaoleku tunne, nad samastuvad sunbjekti puuduva osaga. Lacani terminoloogias objets petit a(utre) (väike a-objektid). Hasso Krull on teinud mitmeid äsja Tallinnat väisanud David Lynchi filmi analüüse, kasutades just seda terminoloogilist raamistikku, samuti Slavoij Zizek oma ideoloogia analüüsis. 3. kolmasperiood ehk peegelfaas umbes aasta-pooleteise vanuselt hakkab laps märkama vahet enda ja teiste vahel. Peegli ees seistes (siit ka nimi) tajub ta iseennast kellegi teisena. Kuidas teisena? Kui seni oli ta enda terviklikust tajunud tänu "teise" (väike a objektide nt emarinna) kaudu, siis nüüd näeb
tsiviilelanikku. 1916 õhusõja aktiviseerumine. Jõud, mida Balti mere kohal rakendati, olid märkimisväärselt suured. Suuremad lennuväebaasid paiknesid Tlnas, Hiiumaal, Saaremaal (Sõrves, Kuressaares), Ruhnus. Vastu tegutses Sa merejõudude õhuvägi, mille baasid paiknesid kogu Kuramaal. Liivi kahe kohal vallandusid tolle aja kohta üsna ägedad õhulahingud. Mõnelgi juhul laienes sõjategevus ka tsiviilobjektide ründamisele. Esimest korda rünnati õhust ka Tallinnat. Dets 1916 Sa tegi katset Tlna taas õhust rünnata, kuid ebaõnnestunult. Õhust rünnati ka Valgat, Viljandit, Pärnut jne. Ve üldine sõjaväeteenistuskohustus. Vaatamata üldisele teenistuskohustusele kõiki alamaid siiski välja ei õpetatud, mehi oli liiga palju, ülalpidamiskulud liiga suured. Kõik sõjaväekohustuslikud mehe võtsid loosi, kes sõjaväkke läheb, kes mitte. Kõik sõjaväkke võetud mehed paisati laiali üle Ve. Sõjaväeteenistusse suhtus rahvas
tingitud), tekkis klausel, et venemaale ei tohi viia teatud aineid ( väärismetalle, sõjavarustus). 1577 Frankfurdi deklaratsioon- kõik läänemeres kaubandusest huvitunud pooled kinnitavad, et ei vii Venemaale keelatud aineid. · Mitmed Lübecki varasemad privileegid taastatakse. · 5 punkt- Rootsi tagastab kõik valdused, mis ta on hõivanud keisrile, keiser annab selle eest kompensatsiooni, summas kokku ei lepitud. Tallinnat ja Paidet keeldusid rootslased üle andmast. Keiser tahtis need valdused anda Taanile. Sõjategevus suhteliselt loid. EI osaleta aktiivseelt sõjategevuses. Jätkuvad pinged poolakate ja leedulaste vahel ( 1569 sõlmitakse kokkulepe alles). Ka venelased pole enam eriti aktiivsed Liivimaa valduste tõttu( Venamaal on toimumas opritsnina). 60ndate a juures mainitakse mõisamehi, kes olid tekkinud juba sõja alguses, reeglina oli tegemist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
