Tallinnas. Võrreldes 2011.aastaga vähenes aga Soome turistide arv 2012.aastal. Kõike suurema osatähtsusega sihtkoht soomlastele oli Tartu linn. Saksamaalt pärit turism kasvas juba kolmandat aastat järjest Eestis, mida võib seostada kevadel lisandunud lennuühendustega. Kõige rohkem Saksa turiste ööbis Tallinnas, tähtuselt teine sihtkoht oli Tartu. Rootsi ja Norra turismi populaarsus Eestisse vähenes ka see aasta, kõige enam külastati Pärnut ja Tallinnat. Samas Läti turistide arv Eestis saavutas uue rekord taseme. Läti turistide ööbimisi lisandus peaaegu kõigis Eesti sihtkohtades, suurim kasv oli Tartus ja Pärnus. Siseturism Eestis 2012.aastal on kasvanud tänu majanduskriisist tingitud nõudluste vähenemisele. Kõige kõrgem ööbimiste arv oli Tartu linnas ja maakonnas. Samuti väärivad mainist ka Harju, Lääne-Viru ja Viljandi maakonnad. Kõige suurem kasv Eesti siseturistide seas oli just puhkusreiside ööbimisel.
Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200 mehega. 1227.a. jaanuaris letas sakslaste 20 000 meheline armee merej ja judis Muhu linnuse alla
ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan.- Punaarmee pealetung idarindes.30.jaan.kuulutati välja üldmobilasatsioon. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9.märts pommitati Tallinnat. 25.märts tartut. 26.juuli Punaarmee Narvas. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna- Eestisse. 25.august hõivati Tartu. Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu.Septembris toimus Suur põgenemine. Vallutati ka hiiumaa,muhu suur osa saaremaast. 24.nov ka sõrve pls. Veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti vabariigile Rahvuskomitee.18
jaanuar lõppeb Leningradi 23-26. okt Jaapani Normandiasse. blokaad laevastik saab Leyte Avatakse teine rinne 9. märts Punaarmee pommitab merelahingus lüüa USA, Suurbritannia ja Tallinnat Kanada vägede poolt juunis alustab NSVL Karjala Saksamaa vastu kannasel suurrünnakut 19. aug Pariisi ülestõus 22. juuni NSVL pealtung sakslaste Sakslased okupeerivad tsentri vastu Ungari juuli lõpp ja august Punaarmeed 16 detsember hoitakse Sinimägedes kinni üks Bastogne'i lahing ägedaim lahing Eestimaa pinnal
(valikaine ja vabaõppe mooduli õppeaine puhul). 7. Arvestuse sooritamise õigus kehtib deklareerimissemestri lõpupäevani. 8. Õigus saada põhi- ja täiendavat toetust on täis-koormusega õppijail, kes ei ole ületanud nominaalset õppeaega ja kelle KKH on vähemalt 2,0. 9. Õppetoetust saab taotleda alates 2. semestrist. Täiendava toetuse taotlemise lisatingimus on, et elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel asub väljaspool Tallinnat ja sellega piirnevaid omavalitsusüksusi. Põhitoetust ja täiendavat toetust taotletakse õppeinfosüsteemi kaudu. Toetust saab taotleda viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas septembris ja veebruaris vastava kuu viimase kuupäevani. Õppetoetuste määramiseks moodustab dekaan komisjoni, kaasates üliõpilaskonna esindajaid. 10. Eritoetuse fondist toetuse taotlemisel esitatakse taotlus samuti ÕIS-is. Dekanaati tuleb
See andis need alad valitseda oma vennale Hertsig Magnusele, kes aga reetis oma venna ja lõi kampa Ivan Julmaga. · Üldiselt oli venemaa edukas. 1560a. Toimus venemaa ja Liivi ordu vahel Härgme lahing kus ordu sa lüüa. Pärast seda vallutas venemaa ruttu viljandi alad ära. Ordu ja Riia peapiiskopkonnad aga kapituleerusid Poolale ja venemaale ei jäänud osa eesti alast. · Venelased küll üritasi mitmeid kordi Tallinnat vallutada ja tegid mitmeid piiramisi, kuid see ei õnnestunud neil. Ühel korral oli segajaks katk. Suurest vihast panid nad Pirita kloostri põlema. · Tänu Poola kuningale Stefan Batotyle hakkas Liivi sõda jõudma lõpule. Ta tahtis vallutada ära Moskva ja tikteerida venemaale rahu tingimused. Kuna tal oli hea koostöö Rootsiga, siis nad vallandasid vene vägedele suure pealetungi ja see lõppes Jam Zapolski vaherahuga
Uut tüüpi kaitserajatised: kaevikud, betoonpunkrid, okastraat Briti sõdurid Saksa sõdurid Vene sõdurid Austria-Ungari sõdurid Big Bertha, mis võis tulistada kuni 25 km kaugusele Sama, originaalsuuruses Niipalju sõja mõttekusest 1915.aasta - Läänerinne Algas KAEVIKUSÕDA Sakslased kasutasid Ypres´i linna juures 22.04 esimest korda sõdade ajaloos GAASI 1915.aasta - Idarinne Saksamaa pealetung, jõutakse Riiani I korda pommitatakse Tallinnat õhust Türklased hävitavad 500 000 - 1 000 000 armeenlast Algab piiramatu ALLVEESÕDA LUSITANIA Sakslaste poolt uputatud USA aurik Kiirendas USA sõttaastumist, mis omakorda tähendas ülekaalu Antanti vägedele VERDUNI ja SOMME´I LAHINGUD 1916.a VERDUN "hakklihamasin" - umbes 900 000 meest suri või sai haavata, lahing kestis 10 kuud kuid rinne liikus edasi vaid 2 km SOMME´i - hukkus või sai haavata 1,3 miljonit meest, kestis 5 kuud, rinne liikus edasi umbes 30 km
ordu, mis koosnes vaid kõrilõikajatest ja sõjameestest. Nad alistasid külad, mis siis kohe ristiti. Kui liivlased ja lätlased olid alistatud, jõudis järg 1208. aastal Eesti kätte. Tungiti sisse ja põletati-hävitati külasid. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mis tõi eestlastele võidu. 1217. aastal toimus Viljandi lähistel Madisepäeva lahing, kus langesid nii eestlaste vanem Lembitu kui liivlaste vanem Kaupo. Legend räägib, et kui lätlased 1219. aastal Tallinnat vallutasid, siis said nad endale oma lipu. Mõisted: pagan võõraste või valede jumalate austaja sõda kahe vaenutseva poole relvastatud võitlus lahing väeüksuste kokkupõrge sõjas piiskop kõrgem kirikutegelane Mõõgavendade ordu Baltimaade vallutamiseks loodud kristliksõjaline ühing 8. VALLUTUSSÕJA LÕPP Sakslased alistasid üksteise järel kõik Eesti maakonnad. Viimaseks jäi aga Tartu, mis samuti 1224. aastal alistati. 1227. aastal alistati ka
Keskmine 58% 68% 66% Halb 28% 24% 22% Antud tulemused näitavad, et võrreldes kuue aasta taguste andmetega on suurenenud keskkonnaseisundit heaks hinnanud vastajate osakaal. Samas on see protsent ikkagi madalam 1983. aasta tulemustest. Mõnevõrra üllatuslikuna ilmnes, et järjest vähem hindavad elanikud oma kodukoha seisundit halvaks või väga halvaks. Tallinna keskkonnaseisundit halvaks või väga halvaks hindasid kõige sagedamini väljaspool Tallinnat elavad vastajad ning kesklinna elanikud (võrdselt 26%), peaaegu samasse vahemikku jäävad ka Pirital elavad vastajad (26%) ning Kristiine elanikud (25%). Kõige optimistlikumad antud küsimuses on Põhja-Tallinna (14%), Mustamäe (19%) ning Lasnamäe (20%) elanikud. Tulemused 2000.aasta uurimusest näitavad peaaegu sama tendentsi – ka siis hindasid Tallinna üldist keskkonnaseisundit kõige sagedamini halvaks ja väga halvaks mujal
rahvusväeosade vahel. 1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. 6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 30.november -Punaväed vallutavad Petseri. 31.detsember -Punaväed on vallutanud ligi kolmveerandi Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Sellest hetkest vaenlase edasitung peatati ja hakati mobiliseeritutest moodustatud üksustega täitma tühimikke rindel. 1919 aasta tähtsamad sündmused 14. jaanuar Vallutatakse tagasi Tartu linn. 18. jaanuar Vallutatakse tagasi Narva. 19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum. 1. veebruar Vallutatakse tagasi Valga ja Võru. 1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud. 10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse
a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati üksteist(taanlased saklasi ja vastupidi), külade juurde paigutati puuriste, et näidta, et ristimine oli seal juba toimunudnäitab, et ristimine oli maa vallutamise ettekääne 1221.a. saarlased üritasid koos rävalste, harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutadaootamatult ilmusid merel nähtavale koged(arvati, et Taani omad) 1222.a. Taani vägi, eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, hakati ehitama kivilinnust, saarlased löödi tagasi, kuningas jättis sinna oma meeskonna, lõpuks pidid ikkagi taanlased taganema ja linnus lõhuti ära 29.jaan. 1223 sakalased tungisid Viljandi linnuses sakslastele kallale, tapeti paljusid 1223 8000-meheline saksa vägi Viljandi all, piiramine, eestlased alistusidristiusustati 1223.a
· Rootsi väed jäävad Koknese all lõksu ja annavad alla · Poolakad korraldavad veresauna · Poolakad asuvad vastupealetungile , tungis 1601 a Põltsamaani, vallutab 1602 a kevadel Viljandi, sügisel Paide ja jõuavad Tallinna alla välja · 1602 a sügisel alustavad poolakad Tartu piiramist, linn alistub 1603 a lihavõtete ajal 1604 · Lahing Paide lähedal Mäo mõisa juures, rootslased saavad lüüa · Poola vägedes pinged maksmata palga pärast ja Tallinnat ei rünnata · Poolakate põhihuvi kandub Venemaa sündmustele · 1605 a peetakse maha sõja suurim lahing KIRCHHOLMI LAHING, rootslased saavad lüüa 1618 · Sõdimine Venemaaga on sõditud · 1621 a läheb tõsisemaks sõjategevuseks · 1611 tõuseb Rootsis troonile Gustav II Adolf · 1621 alistub Riia · 1625 Tartu · 1629 ALTMARGI VAHERAHU Üleminekuaja tähendus · 70 aastane sõdade periood · Vanade väärtuste murenemine oli aset leidnud
ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. Tallinn kuulus hansalinnade liitu ning tal oli mõjuvõimas rolli Läänemere ääres. Majanduslik hiilgus tõi kaasa vajaduse linna kindlustamiseks, samas avanes võimalus aktiivseks arhitektuuri- ja kunstiväärtuste loomiseks. Tänu võimsatele kaitseehitistele (muldkatsid ja Tallinna linnamüür, bastionide ja väravate süsteemiga) pole Tallinnat kordagi sõjalise jõuga vallutatud ning pole ka Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Samuti ei ole linnas massilisi uusehitisi, mis vana varju jätaks ja kõrvale tõrjuks. Üle poole on alles keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast
Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele
Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief. Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning sisenesid Vene tankid. Enamik ministreid saadeti vangilaagritesse. Sõjakaotused *hukkus 280 000 inimest *hävis täielikult Narva, suured purustused Tallinnas, Tartus *sadamad hävitatud, raud- ja maanteed purustatud *langes NL võimu alla peaaegu pooleks sajandiks
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu kuuluvad peale minu minu vanavanemad, ei ole kütte-, vee- j...
Taavi meenutab oma pagulusse asumise teekonda. Nad olid paljudes põgenikelaagrites, kuni lõpuks 1945. aastal oli rootsi heaoluühiskonnal õnnestunud peaaegu kõik põgenikud oma õigetesse kohtadesse paigutada ja põgenikelaagrid likvideerida. Tema esimene korter oli väike, aga seinal ilutses juba peaaegu algusest peale Wiiralti reproduktsioon ,,Lamav tiiger". Tiiger ei näi otseselt kuri. Ainult äraootav. Valve Karam tutvustab Taavile ja Ivole linna. Taavi ei tunne Tallinnat ning tal hakkab häbi, sest ta ei tea Eesti kultuuri kohta palju. Nad istuvad Harjumäe suvekohvikus, Ivo lahkub ootamatult. Valve räägib Taavile loo, kuidas Ivo päästis tema isa venna Valdeko. 1941. aastal Kehras andis keegi Valdeko peidupaiga Kuusiku küüni taga üles ning sakslased piirasid küüni sisse. Ivo viskas küüni seina pihta suure kivi ja jooksis ise metsa tagasi, teda tulistati. Vahepeal põgenesid Valdeko ja kaks teist meest küünist välja ja Valdeko pääses
pastoreile. 1632 Tartus avatakse ülikool nimega Academia Gustaviana. 1632 Gustav Adolf hukkub Lützeni lahingus. Troonile saab tema tütar Kristiina, kes valitseb a-ni 1654. 2 1632 Galileo Galilei avaldab raamatu ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta". Kirik mõistab teose hukka ja paneb Galilei elu lõpuni koduaresti. 1633 Saksa teadlane ja geograaf Adam Olearius (õieti Ölschläger) kirjutab reisikirja ,,Persiaensche reyse...", milles kirjeldab mh Liivimaad ja Tallinnat. Ühel pildil on ka toonase Tallinna siluett. 1633 Rootsist saabunud trükkal Christoph Reusner avab esimese trükikoja Tallinnas (1633 allkirjastati leping trükikoja asutamiseks, reaalselt asus tööle 1634. Trükikoda asus praeguse Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumi hoones) 1634 Reiner Brockmann asub Tallinna Gümnaasiumi rektor Wulpiuse kutsel Tallinnasse ja saab Tallinna gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) vanade keelte ja ajaloo (eriti kreeka keele) professoriks.
kunstiväärtuslikem kirjandusteos, milles keskaegset või ütleme renessansiaegset Tallinna kujutatud. Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow jutlust ütles ja selle kõrval olev eluhoone üle vaadata. Tallinn on linn, kus ikka veel võib magada samas toas, kus kunagi elas Balthasar Russow! Ja meenutada, et Pühavaimu kiriku ja Raeapteegi vahel oli kunagi surnuaed (kuhu on maetud nii Russow kui tema perekond). Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma. Balthasar satub otseteed Helsingisse ning Kross laseb tal pärast üllatust, et see Helsingi on nii armetu, arutleda: "Seesama keskmine küla oligi siis linn, mida kuningas Gustav siin kaheksandat aastat Tallinna surnuksvõistlejaks ehitada laskis
andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid,
akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist
Gabriel oli teel Tallinnasse. Kuna talle ilus Agnes meeldima oli hakanud, otsustas ta mõisast, kus Agnes elas, läbi astuda. Juhtus aga nii, et venelased ründasid mõisat ning Gabriel päästis Agnese. Tagasiteel Agnese isa juurde õppisid nad üksteist paremini tundma ja teineteist armastama. Õnnetu juhuse tõttu sunniti neid aga lahku minema. Agnes ei nõustunud abielluma Risbiteriga ning ta saadeti karistuseks kloostrisse. Varsti peale seda hakati Tallinnat piirama ning ka Gabriel oli piirajate seas. Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole
mõisat.tõenäoliselt oli neid sellel ajal juba rohkem. Taani kuninga vasalle 115 , enamik sakslasi , mõned taanlased ja umbes 10% neist on eestlased. 1242 a toimus peipsi jääl nn. Jäälahing. , kus orduväed ümber piirati ning pärast eestlastest abiväe põgenemist vene väe poolt lõplikult puruks löödi.Edasi enam edasi ei pääsetud ründama, sest kumbgi nii venemaa kui sakslased olid tugevad. Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik.
Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 1217.a Madisepäeval Viljandi lähedal lõppes eestlastele allajäämisega. 1219, sekkus Taani Blatikumi pärast peetavasse sõtta, tahtis eestit vallutada. Samal ajal kui taanlased ja sakslased eesti maakondi jagasid püüdis Eestis osa saada ka Rootsi. Kes rajas tugipunkti Lihulasse ja asus ümberkaudset rahvast ristima, saarlased nurjasid nende plaanid. 1222 võitsid saarlased ka taanlased ning 1223 ka sakslased, ainult tallinnat ei saadud enda kätte loodi uuesti liit Vene vürstidega, loodeti abi sakslaste vastu, kuid mõttetult. Eestlaste allajäämise põhjused: sõjaline ülekaal oli vastastel, kogemusi neil polnud, sõjatehnika oli vana, tuli võidelda kolme riigiga korraga, L-Euroopat toetas katoliku kirik, pikaajaline sõda kurnas eestimehi, vähe sõdalasi, sidemed maakondade vahel nõrgad. Läänemere lõunakaldal ristisõdadega vallutatud regioon- Liivimaa. Riiklikud moodustised vallutatud E aladel: Tartu
18 sept, mil saksa väejuhatus informeeris eestlasi alanud taandumisest, määras Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, mille juhtimine usaldati Tiefile. Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide. Eesti sõdurid asusidki vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte ja takistades sakslastel strateegiliste objektide õhkimist. 20 septemberi pärastlõunal heisati Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp. Tekkis linnas mäss. 22 septemberi õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Hommikul lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed ja mõni tund hiljem sisenesid vene tankid. NKVD arreteeris ja saatis vangilaagrisse enamiku ministreid, ülemjuhataja Maide hukati. SÕJAKAOTUSED Teises maailmasõjas sai eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi. Täielikult hävis Narva, ülisuuri purustusi oli tallinnas, tartus ja muudes väikelinnades. Tööstuses ulatus purustuste protsent ea 50-ni
Kas Rootsi ajast võib rääkida kui ,,vanast heast Rootsi ajast"? Rootsi aeg algas Põhja-Eestis 1561. aastal, mil Tallinnat koos Põhja-Eesti aladega Rootsi koosseisu lugema hakati. Viimaseks jäi Ruhnu, mis alles alates 1660. aastast Rootsi võimule kuulus. Sealt alates oli Eestis ka mõneks ajaks rahuaeg, mis lõppes Rootsi aja lõppemist tähistava Põhjasõja lõpuga aastal 1721. Rootis aeg, mis algas Eestimaa eripaikades erinevatel aegadel, on kindlasti parem aeg, võrreldes eelneva Saksa ja järgneva Vene ajaga, kuid kas ka nii hea, et võib rääkida vanast heast Rootsi ajast?
Reinu ja Sandraga, ning kellega Ülo väljas käis. 6. Teose miljöö Teos räägib tuttavate igapäevaelust ja inimestest kellega nad kokku puutuvad. Raamatus on mitmeid tegelasi, keda näeme isegi igapäevaselt enda ümber, kuid neid on ühes või teises suunas üle paisutatud. Teos leidis aset tänapäeva Tallinnas. Peamiselt piirkonnas, kus on palju kortermaju ja nende vahel pargid, nt Õismäe. Kahel korral toimusid sündmused ka väljaspool Tallinnat, Muugal ja Lääne-Eestis. Suhted olid raamatus sõbralikud ja toetavad. 8. Sinu lugemiselamuse kirjeldus. (50–100 sõna) Nautisin teose lugemist, eriti kuna teos oli lihtne ja selle lugemiseks ei pidanud eriti aega võtma, et süveneda. Samuti oli meeldiv lugeda igapäevaelust ja sellest, mis juhtub tegelikult. Enamasti on raamatutespeategelasteks kuidagi, kas rahaliselt või teadmiste poolest, teistest üleolev inimene, kellega ei ole eriti lihtne samastuda
muuta. Nõnda siis saigi ülestõus teoks, võibolla ka veel seetõttu, et talurid tahtsid Rootsile orienteeruda, mitte ordule, seda näitavad ju nede hilisemad abipalved ning Turu-Viiburi foogti reaalne maaletulek. Võimalik, et foogtidelt paluti abi juba enne ülestõusu otsest puhkemist. 23 aprill 1343 algas, ülestõust nii, et küngastel süüdati märgutuled. Üle Harju löödi sakslasi maha, Padise klooster hävitati, mungad tapeti. Ka Tallinnat asuti suht suure väega (kroonikud: umbes 10 000, milles aga võib kahelda) blokeerima. Aga asjast sai peagi teada ka ordu, kes parajasti Pihkvaga sõjas. Om kiirustas Paidesse, kus tulid tema ja eestlaste kuningate-saadikute vahelised läbirääkimised. Pärast tüli tekkimist löödi eestlased maha. Asunud veel mõne aja paigal, koondas om väed ning liikus Harjusse. Seal lõi ta eestlasi Kanavere ja Sõjamäe lahingus ning surus mai keskpaigaks ülestõusu niimoodi maha. Mõned
Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu. Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343. aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Ülestõusnud asusid Tallinnat piirama, pöörduti abipalvega Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalase, kes asusid Haapsalut piirama. Võõrväed pöördusid Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eesti kuningad Paide selgitusi andma. Ordumeister käsitles neid kui kurjategijaid ja eestlased tapeti
kahetsusväärselt pelk kronoloogia. Luulekogu sisaldab eri teematahke, millest nähtub metafoorika, tonaalsuse ning sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. 6 Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Vahel läänetaevas keset sügispilvi nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt- kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus
o 1220 kasutamine III periood 1223 – 1227 o 1223 Teine Ümera lahing Sakala linnus alistus ristisõdijatele Sakslased alistasid ka harju- ja järvamaa, vabaks jäid vaid saaremaa ja tartu Vene väed üritasid alistada Tallinnat, ei õnnestunud -> taganesid Väikevürst Vjatško piirab tartu linnust, asjatult (isegi ristisõdijad ei saanud sinna) o 1224 Sõjakäik Tartusse Justis piiskop Albert + vend piiskop Hermann (ristisõdijad) Tartu langes ristisõdijate kätte Kogu mandri-eesti jälle ristisõdijate käes o 1227 Muhu lahing
enamliku juhtkonna unelm kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selleks oli vaja ühendada Vene ja Saksa jõud, Balti riigid jäid aga teele ette. Vabadussõda puhkes 28. novemril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed lahkusid Narvast, Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja muljet, Narvas kuulutati välja Eesti töörahva kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus, uueks aastaks ähvardas oht juba Tallinnat, Viljandit, Paidet ja Pärnut. Eesti Vabariigi sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Valitusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata. Sõjalisele ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima. Rahvale sia selgeks, et keegi nende eest riiki päästma ei tule- algas vabatahtlike üksuste loomine (Skautspataljon, Kalevlaste Malev, palju oli kooliõpilasi). Positiivselt mõjus ka välisabi-
Pärast seda kui komitee esimeheks sai Otti Tief koondus kogu rahvuslik opositsioon komitee ümber ning kõik olulised vastupanuliikumise rühmad jõudsid ühisele seisukohale. 18. Sep, mil saksamaa taandus määras J.U. ametisse Vabariigi Valitsuse. 20 sept pärastlõunal heisati Pika Hermani torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekitas see vaimustustormi. 21. Sept otsustas valitsus Eestist lahkuda et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Õhtul ründasid Tallinnat NSVL pommitajad ja hommikul sisenesid tangid. II ms vähenes rahvastik ligi veerandi võrra Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas, Tartus ja mitmes väiksemas linnas, tööstustes, põlevkivirajoonis, sadamates, raud- ja maanteedel, põllumajanduses ( põllud). Langes kariloomade arv. Katse iseseisvuse taastamisele luhtus ja Eesti langes NSVL võimu alla.
sõjalaevastik koos relvalaadungiga, Soome saatis relvi ning sealt tulid ka vabatahtlikud. 23.12.1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks J.Laidoner, kes seadis eesmärgiks esimesel soodsal võimalusel üle minna vastupealetungile sihiga tõrjuda Punaarmee Eestist välja. 29.11.1918 loodi Eesti Töörahva Kommuun, et näidata toimuvat kui kodusõda. Sõjaliselt ülekaalukal Punaarmeel õnnestus 1919. a. jaanuarikuu alguseks vallutada ligi pool Eesti mandrialast. Pealinna Tallinnat jäi Punaarmeest lahutama vaid umbes 30 kilomeetrit. Siis saabus aga murrang 7. jaanuaril suutsid vahepeal ümber korraldatud Eesti väed (15 000 meest) koos Soome vabatahtlikega (sel hetkel 500 meest) alustada üldist vastupealetungi. Umbes kolme nädalaga veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium enamlastest vabastatud. Oluline roll oli sealjuures vabatahtlike üksustel, nt kõrge moraaliga soomusrongide meeskondadel ja Julius Kuperjanovi pataljonil. Eesti valitsus seadis 1919
Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse Saksa vead ja AV saadeti laiali. Algas Saksa okupatsioon, mis kestis 1918. Aasta novembrini. Siis taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt ja Punaarmee nägi selles oma võimalust ja tungis üle Narva jõe, algas Vabadussõda 4. 28. Novembril 1918. Algas Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale. Alguses oli Punaarmee edasitung väga kiire, järjest langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Uue aasta alguses ähvardas oht ka Tallinnat. Eestlaste ebaedu põhjusteks olid: 1. Sõjave moodustamine oli ikka veel pooleli, käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Varustuse suur puudus. 3. Inimestel puudus usk võiduvõimalusse, ei usutud, et Eesti suudab kaitsta ennast nii suure ja võimsa riigi eest. Inimestel oli sõjatüdimus. Mobilisatsiooniste ei tehtud väga välja ja kui jõutigi rindele mõeldi peamiselt taganemisele. Detsembri teises pooles toimus aga murrang. Punaarmee pealetung pandi seisma ja alustati vastupealetungi.
Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga, mida täna aga väikse peosaalina kasutatakse ning Talveaia nime all tuntakse. I maailmasõja ajal kasutati kontsertsaali tiiba sõjahaiglana, teatrisaalis etendati aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, sai teatrihoone pea täiesti hävitatud. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. 1946. aastal avati kontsertsaal uuesti, 1947. aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991
Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud Vm teenistusse, hertsog Magnusele pakuti Liivimaa kuningriigi tiitlit. Loodava kuningriigi pealinnaks pidi saama Põltsamaa. 1570 Vene väed asusid piirama Tallinnat, aga linn piirati ümber ainult maa poolt, merelt jäi blokeerimata- linna oli võimalik kogu aeg varustada. 7 kuud toimus piiramine, aga pärast edutut piiramist tuli piirmine lõpetada. Oma osa lõpetamisel oli sellel, et piirajate laagris ja linnas puhkes katk. Kuigi Tallinna piiramine ebaõnnestus, siis teised, mis olid enne Rootsi, Poola käes, need linnused vallutati. Suur osa aladest oli Vm käes, ei suutnud vallutada ainult saari, millest
Masinad on juba läbinud üle 12 000 kilomeetri ja külastanud üle 1,2 miljoni kliendi. Eks tulevik näitab, kas meie saadetised hakkavad üle maailma jõudma lõpptarbijani kasutades Eestis leiutatud isesõitvat pakirobotit. Loodetavasti saab pakirobotist asja aga kahjuks tema võimekus on väga piiratud oma suuruse poolest. Selle suhtes on algatatud suur projekt Rail Baltic. Rail Baltic on baltimaade ühtne rongiliin, mis ühendaks Tallinnat ülejäänud Euroopaga läbi rongiliikluse. Raudtee liiklus mis ühendaks Eesti, Läti ja Leedu pealinnasi. Uus rahvusvaheline raudteeühendus on suur samm edasi meie transpordivõimaluste edendamisel. Selle projektiga saavutaks reisijate ja kauba veoks väga mugava arvestatava transpordi viisi. Kuna põhimõtteliselt hetkel toimib meie rongiliiklus ainult ida suunas siis selle trassiga peaks lisanduma võimalus ka lõuna suunas. Hetkel
Eestis hõivatud ehitajate arv kasvas siiski aasta arvestuses vaid esimeses ja teises kvartalis, aasta teises pooles aga langes. Eelmisel aastal langesid töötunnid hõivatu kohta 1,8%. Töötundide arvu kahanemise taga oli osaajaga töötajate arvu suurenemine. Osaajaga töötajate osakaal oli suurem noorte ning üle 50aastaste seas. Siin on jälle väga suureks põhjuseks õpingud. Noored soovivad kooli kõrvalt ka õppida. Piirkonniti puudutas tööstussektori langus kõige enam Tallinnat ja Lõuna- Eestit. Kui pea kõigis piirkondades tasakaalustas hõive langust tööstuses selle kasv teenindussektoris,siis aasta kokkuvõttes jäi miinusesse vaid Lõuna-Eesti. Siin on hea tuua näide Pärnust ja Pärnumaalt. Talveperioodil on väga raske saada tööd, siis ei ole turiste , ega ka linnal sissetulekut . Suveperioodil , kui linn on täis turiste , kes soovivad majutust, sööki ja odavaid tooteid , on teenindussektoris rohkem tööd. Statistikaameti andmetel oli 2012
EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala esimesena maakaardile. Suhted Naabritega 12.saj. kogu Eesti ala jaotatud 8 Maakonnaks, lisaks 45 kihelkonnaks (kihlaga seotud). Eesti oli nõrgalt ühendatud (iga-aastased vanemate nõukogud Raikkülas) Eesti riiki veel polnud. 12. saj. suhted naabritega on selle aja kohta tavapärased (kaubavahetus, rüüsteretked) Rünnakutel eestlased pigem aktiivsem pool pidevad rüüsteretked Lätti (Latgallia), Venemaale (Pihkva), Rootsi ja Saksamaale. 12
veel Ümera jõel (1223), paraku aga oli saabunud Saksamaalt uus hulk ristisõdijaid ning eestlased said lüüa. Kuna kardeti, et Eesti maakonnad üksinda ei suuda Taani ja Riia jõududele vastu seista, otsisid Ugandi ja Sakala kuningad abi Vene valitsejatelt. Novgorodi ning Pihkva vürstid saatsidki oma väesalgad Tartusse ning Viljandisse. Vladimiri-Suzdali suurvürstilt Juri saatis Eestisse koguni oma venna Jaroslavi koos 20 000 sõjamehega. Saarlased meelitasid venelaste hiigelmaleva Tallinnat piirama, kuid peale neli nädalat kestnud tulemusteta piiramist sai venelastel isu täis ning nad pöördusid koju tagasi, rüüstates enne korralikult Revala külasid. 1223. aasta suve lõpul alustasid sakslased vastupealetungi ning kaotatud linnuste tagasivallutamist. Viljandi alla toodi väga suur vägi (8000 meest) ning alustati ägedat piiramist. Eestlased kaitsesid end sõjasaagiks saadud ambude, raskeambude ja kiviheitemasinatega, mida nad ise juurde olid ehitanud
põgenesid ka nõukogude aktivistid sõjaväelased pandi ehituspataljonidesse kus suri palju mehi hiljem loodi 8 sas eesti laskurkorpus nad sõdisid velikije luki all 42/43 jaan-veebr 1944 nli väed olid narva jõe ja peipsi taga 31 jaan 1944 eestis toimus üldmobilisatsioon saksa armeesse seda toeatsid rahvuslikud ringkonnad eestis loodeti eesti riigi taastamist punaarmee peatati eesti piiridel 8-ks kuuks nl tegi õhurünnakuid eesti linnadele 6 märts narva 7 märts tapa 9 märts tallinnat pommitas 250 lennukit hukkus 600 inimest 25 märts tartu 26 juuli 1944 punaarmee vallutas narva järgnesid ägedad lahingud vaivaras sinimägedes sinimägedest ei suudeta läbi murda augustis 1944 nl väed alustasid pealetungi lõunaeestis 17 sept 1944 punaarmee uus pealetung nii narva all kui emajõel lahingutes avunurmes ja porkunis olid vastamisi erimundrites eestlased (vennatapulahingud) st et suvel 1944 üritati taastada eesti vabariiki
toodud kõrval asuv Kiek in de Kök.2 Loogilise jätkuna uurisin Tallinna kohta saadaolevaid vanemaid reisijuhte ja nõnda leidsin neist teavet Neitsitorni nimekuju muutumise kohta. Tegemist on muidugi ainult kirjaliku tõestusega muutumisest, suurem osa muutumisprotsessi kirjeldamisest on tõlgenduslik ja sisaldab autoripoolseid hinnanguid nime muutumisele. Reisijuhid on üsna tõsiseltvõetavad allikad, kuna need olid adresseeritud Tallinnat väisavatele väliskülalistele. Siinkohal võib eeldada, et järelikult pidi nimekuju olema kasutuses juba üldisemalt rahva suulises pärimuses kui selline nimekuju kanti väliskülalistele mõeldud 1 Tõlkimine on tõlgenduslik töö ja seega kohati üsna subjektiivne. Tõlkimisel võib muutuda mõiste või sõna esialgne tähendus. Ingliskeelne fraas: ,,lost in translation" (tõlkes kadunud) on selles tähenduses üsna omal kohal. 2 http://www.ra.ee/fotis/, http://www.ra.ee/kaardid/
Pikkus tavaliselt kuni 60m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega. 11. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt ka Eesti territooriumil, siis on arvatud, et see võib tähistada Tallinnat. 12. Mis tüüpi linnuseid ehitati Eesti alal? Tornlinnus, vasallilinnus, kastell-linnus, ordulinnus, puitlinnus. 13. Millega paistsid eestlased silma 12.saj. põllumajanduses? 11.12. sajandil võeti kasutusele talirukis, millest sai kiiresti peamine leivavili. Euroopa turgudel oli see nõutud kaup. 14. Nimeta Eesti maakondasid muinasaja lõpul ja kanna need kaardile. 15. Iseloomusta eestlaste suhteid Vana-Vene riigiga 9.-11. saj. 10
Maainimene saab minna oma aiamaale või põllule ning haarata sealt omale midagi meelepärast. Kui sooviks on just mõni toiduaine, mida inimene on omale kasvatanud. Ühtlasi on ka tarbimine väga suur kuna kõik on kättesaadav ning 5-10 minuti jalutuskaugusel. SSamamoodi ka asutused. Koolid, huviringid...paljud muud teenused on inimestele kättesaadavad, kõik asuvad lähedal. Väga palju tarbitakse ühistransporti kuna sellega on mugav ja tihe sõidugraafik. Võin võrrelda nii Tallinnat kui ka Viljandit, et Tallinn oleks linn ja Viljandi ,,maakoht" . Miks nii mõtlen? Kuna Viljandi on väike linn saan võrreldada seda maakohaga. Kõigepealt toon esile Tallinna: esiteks väga palju kauplusi, kus saan valida oma meelejärgi. Kui ühes poes ei meeldi riided mulle, siis küll teistest poodidest ikka midagi leidub. Pidevalt ehitatakse suurde linna juurde palju suuri kauplusi, kus inimesed saaksid oma vajadusi rahuldada ning raha raisata igasugu tühja tähja jaoks
Kõige suurem kähmlus oli Puuaiasõda, mis toimub Räpina mõisas, hukkus viis talupoega. Vene-Rootsi sõda 1788-1790: Rootsi ei olnud maha matnud mõtet tagasi võidelda kõik Põhjasõjas kaotatud alad. Esimene katse 1741-1743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes. 1788. a alustati uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Vene sõda Türgiga, kuid ka siis sõjategevus takerdus. 1790. a korraldas rootsi ootamatu dessandi Paldiskis, millest saadi ka jagu. Kuid ka Tallinnat ei õnnestunud neil vallutada. Rootsile tulid appi Baltikumi inimesed. 1790. a loodi jäägrikorpused Eestimaa kubermangus. See sõda tõi kaasa eestlastele hulga kohustusi kindlustustööde, küüdikohutuste, vägede majutamise jms näol. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL Kultuurimõjutused XVIII saj: Venemaa ei suutnud Eestit kultuuriliselt mõjutada, küll aga suutis Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis.
LIIVI SÕDA 1.Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) Vene tsaar Hertsog Magnus Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu ...
Algul oli sõda riigisise asi, hiljem muutus Poola ja Rootis sõjaks. Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile
Endine peaminister Jüri Uluots võttis endale presidendi kohustused. 18 september määras ta ametisse Eesti Vabariigi valtuse, peaministriks Otto Tief. Koostati iseseisvuse taastamise deklaratsioon ja teavitati rahvast raadio kaudu. Väheste eesti sõjameeste abiga püüti võim taanduvatelt sakslastelt üle võtta ja takistada tähtsate objektide õhkimist. 21 september otsustas valitsus Eestist lahkuda ja jätkata võitlust Eksiilisvälisriigis. Õhtul ründasid venelased Tallinnat, valitsusliikmed saadi kätte ja saadeti vangilaagritesse.
Eestlased aga vallutasid linnuse tagasi ja rootslased pidid leppima täieliku kaotusega. Eestlaste jaoks oli see väga tähtis võit, mis äratas uusi lootusi ja andis usku oma jõusse. Rootslaste eliitvägi purustati ja kogu vallutuskatse oli seega nurjunud. III PERIOOD (1222-1227) Saarlased pealetungil. Rootslaste purustamine Lihula all innustas saarlasi edasisteks võitlusteks. Saarlased võtsid eesmärgiks kihutada vaenlased välja kogu Eestist. 1221 üritati Tallinnat vallutada, kuid see ebaõnnestus. 1222 kasutati kiviheitemasinaid. Algas eestlaste üldine pealetung. Kõigepealt vabastati Varbola linnus. 1223 tungiti Viljandi linnusesse sakslastele kallale, saavutati võit. Peagi olid ka Tartu ja Otepää vabad. Vaenlaste vastu astuti välja üle kogu maa. Kiire ja otsustava tegutsemisega õnnestus oma valdusesse saada kogu maa. Edu ei toonud üksnes Tallinna vabastamiskatsed. Kasutati ka sakslastelt saagiks saadud ambe.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
