Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tallinnat" - 194 õppematerjali

tallinnat on ka nimetatud üheks üllatavaks disainipealinnaks . Selle au on meile teeninud Eesti moodsalt ja tundeliselt loodud kohvikud ja söögikohad, hotellid, SPA-d ja muuseumid . Brandid Ivo Nikkolo, Monton, Bastion, Sangar ja spordirõivastele spetsialiseeruv ISC on jõudsalt arenemas rahvusvahelisel maastikul.
thumbnail
1
docx

Introduction tallinnasse

It occupies a surface of 159.2 km2 in which 404,000 inhabitants live. It is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn is the location of many institutions of higher education and science. As an important port for trade between Russia and Scandinavia, it became a target for the expansion of the Teutonic Knights and the Kingdom of Denmark. Historically, the city has been attacked, sacked, razed and pillaged on numerous occasions. Although extensively bombed by Soviet airforces during the latter stages of World War II, much of the medieval Old Town still retains its charm. Since independence, improving air and sea transport links with Western Europe and Estonia's accession to the European Union have made Tallinn easily accessible to tourists. SIGHTSEEING The main attractions are in the two old towns,...

Inglise keel
12 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad

Risto Sulu Maarahvas keskaegses Tallinnas: eluolu, osatähtsus ja tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast ­ eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud...

ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Balthasar Russow

Tallinna tulles tasub Pühavaimu kirik, mille kantslist Russow jutlust ütles ja selle kõrval olev eluhoone üle vaadata. Tallinn on linn, kus ikka veel võib magada samas toas, kus kunagi elas Balthasar Russow! Ja meenutada, et Pühavaimu kiriku ja Raeapteegi vahel oli kunagi surnuaed (kuhu on maetud nii Russow kui tema perekond). Jaan Kross leiab oma romaanis võimaluse Tallinnat kõrvutada Helsingi ja Turuga. Nimelt läheb noor Balthasar 1558. aasta jaanuaris üle Soome lahe jää hertsog Johanile sõna viima, et venelased on maale tunginud ja rootslasi appi paluma. Balthasar satub otseteed Helsingisse ning Kross laseb tal pärast üllatust, et see Helsingi on nii armetu, arutleda: "Seesama keskmine küla oligi siis linn, mida kuningas Gustav siin kaheksandat aastat Tallinna surnuksvõistlejaks ehitada laskis...

Kirjandus
114 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

Vene-Rootsi sõda 1788-1790: Rootsi ei olnud maha matnud mõtet tagasi võidelda kõik Põhjasõjas kaotatud alad. Esimene katse 1741-1743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes. 1788. a alustati uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Vene sõda Türgiga, kuid ka siis sõjategevus takerdus. 1790. a korraldas rootsi ootamatu dessandi Paldiskis, millest saadi ka jagu. Kuid ka Tallinnat ei õnnestunud neil vallutada. Rootsile tulid appi Baltikumi inimesed. 1790. a loodi jäägrikorpused Eestimaa kubermangus. See sõda tõi kaasa eestlastele hulga kohustusi kindlustustööde, küüdikohutuste, vägede majutamise jms näol. VAIMNE KULTUUR XVIII SAJANDIL Kultuurimõjutused XVIII saj: Venemaa ei suutnud Eestit kultuuriliselt mõjutada, küll aga suutis Saksamaa. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid tööd Baltikumis....

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajaloo töö küs. vastused

Sõja aeg ja põhjused. 1558-1583. Liivimaa kaupmehed takistasid venelastel vaba kauplemist Lääne-Euroopaga ning see ajendas Liivimaad vallutama. 2.Sõja osapooled. Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi, Taani. 3.Liivi sõjaga seotud isikud. Gotthard Kettler ­ Viimane Ordu meister, sai Kuramaa hertsogiks. Ivan IVGoroznõi (Julm) ­ Vene tsaar Hertsog Magnus ­ Taani kuninga vend, Taani hertsog, valitses Saaremaad, Ivan Julm tegi temast Liivimaa (mille pealinn oli Põltsamaa) kuninga. Balthasar Rossow ­ Tallinna Pühavaimu Kiriku õpetaja, kroonik Ivo Schenkenberg ­ Tallinna käsitööliste salga juht, ründas venelasi Sigismund II August ­ Oli Rootsi päritolu Poola kuningas, Riia Peapiiskopkond andis end täielikult tema valitsemise alla Stefan Batory ­ 1576 a. Poola kuningaks valitud. Alustas ulatuslikku pealetungi venelaste vastu. 4.Millised Eesti linnad langesid 1558 a. Vene vägede kätte? Narva ja Tartu...

Ajalugu
196 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sõjategevus Eestis 1944. aastal

septembril. Saksa vägede lahkudes tegid eesti rahvuslikud ringkonnad katse taastada Eesti Vabariik. 18. septembril määras Eesti viimane peaminister J. Uluots, kes põhiseaduse alusel võttis enda kanda presidendi ülesanded, ametisse vabariigi valitsuse eesotsas Otto Tiefiga. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas Nõukogude- Saksa sõjas neutraalseks, püüdis saada tunnustust lääneriikidelt ja selle saamiseni hoida enda käes Tallinnat , kuid need püüdlused nurjusid. Koos lahkuvate Saksa vägedega või paatidega üle tormise mere pages pealetungiva Punaarmee eest maalt tuhandeid tsiviilisikuid. Üldse jõudis läände peaaegu 70 000 eestlast; kui palju elusid nõudis meri, pole teada. Teise maailmasõja lõpus asus lääneriikides iga kümnes eestlane. Rootsis, Kanadas ja USAs kujunesid suured ja elujõulised eesti pagulaste kogukonnad. Kokku kaotas Eesti Teises maailmasõjas hukkunute, põgenike ja küüditatutena...

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

novembril marssis Punaarmee Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun ­ enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuun täitis aga Kremlist tulevaid käsklusi. Natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku, mood. põllumajanduslikke ühisettevõtteid jms. Punaarmee kiire edasitung jätkus pärast Narva hõivamist. Enamlaste kätte langesid Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Oht ähvardas Tallinnat , Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. EV sõjalise ebaedu põhjuseks oli vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Kaitseliit oli veel nõrk, ennast alahinnati, ülehinnati vastast. Rahvaväe loomine ähvardas läbi kukkuda. Jõukam rahvas püüdis Eestist põgeneda. Murrang Ebaedule vaatamata jäi Eesti riiklus püsima, rahvas leidis eneses uusi jõuvarusid. Algas vabathtlike üksuste loomine (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon)....

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Peeti vajalikuks trükkida Riigi Teataja number valitsuse nimekirja ja deklaratsiooniga. Oluliseks peeti informeerida raadio kaudu Eestis toimuvast välismaailma. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. 22. septembri hommikul sisenesid Tallinna tankid. Tulistati alla sinimustvalge lipp. NKVD arreteeris ja satais vangilaagritesse enamiku ministreid, Maide hukati. Sõjakaotused Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi võrra (280 000 inimese võrra). Täielikult hävis Narva. Suuri purustusi oli Tallinnas, Tartus, mitmes väikelinnas. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud....

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

Taasiseseisvumise katse Saksa väed lahkusid ja vene väed olid alles tulemas, sellist olukorda taheti kasutada. 1944 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 18. septembril 1944.a. nimetas iseseisva Eesti Vabariigi viimane peaminister Jüri Uluots ametisse Otto Tief'i valitsuse. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Samal õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV ajajärk 21. juuni 1940 ­ Eestis kehtestati esimest korda nõukogude võim 17. juuni 1940 ­ Punaarmee okupeeris Eesti Vabariigi Sept-okt 1944 ­ Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 20. august 1991 ­ Saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et venelastel on kohalikul tööturul raskem kui eestlastel. (Koorits 2007) Samas näitas ta üles võhiklikkust Eesti tegelikkuse tundmise suhtes, väites näiteks, et kohalikel valimistel saavad osaleda vaid Eesti kodanikud...

Ühiskonnaõpetus
65 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vabadussõja slideshow

1918 a. tähtsamad sündmused 3-12.jaanuar -Tallinnas toimub teine ülemaaline eesti sõjaväelaste kongress. Kongress nõuab Eesti iseseisvuse väljakuulutamist. 6.veebruar -Moodustatakse Eesti Päästekomitee koosseisus: K. Päts, J. Vilms ja K. Konik. 30.november -Punaväed vallutavad Petseri. 31.detsember -Punaväed on vallutanud ligi kolmveerandi Eesti territooriumist ja ähvardavad vallutada Tallinnat , Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Sellest hetkest vaenlase edasitung peatati ja hakati mobiliseeritutest moodustatud üksustega täitma tühimikke rindel. 1919 aasta tähtsamad sündmused 14. jaanuar ­ Vallutatakse tagasi Tartu linn. 18. jaanuar ­ Vallutatakse tagasi Narva. 19. jaanuar - Asutatakse Vabadussõja muuseum. 1. veebruar ­ Vallutatakse tagasi Valga ja Võru. 1. aprill - Petseri lähistel käivad ägedad lahingud. 10. juuni - Eesti ja Saksa vägede vahel sõlmitakse...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 8 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas. Hakati kindlustama linnuseid, ehitati kihiheitemasinaid,...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Rootslased tagandasid troonild sigismuni ja valisid karli nime all karl IX oma kuningaks 1604 aastal. Demograafiline katastroof 1601-1603 tabas eestit ikaldus, nälg ja katk. Eesti kaotas ligikaudu 9/10 oma rahvaarvust. 1604 . aastal astusid rootslased vastu Mäo mõisa juures vastu poola ratsaveäle. Nad said siiski lüüa. Poola reas toimusid ebaõnnestumised ja Tallinnat siiski ei rünnatud. Poolal kerkis huvi Venemaa vatsu. Enne seda peeti Riia all suim välilahing 1605. Aastal. Selleks oli Kirchholmi lahing. Karl IX suri 1611 aastal. Tema järel sai troonile Gustav II Adolf. Ta alistas pealetungi ja 1621 aastal alistas Riia. 1625 õnnestus tagasi saada Poolalt Tartu linn. 1629 sõlmiti Rootsi ja Poola vahel Altmargi vaherahu. Rootsi ülemvõim sai Eestis täielikuks 1645 aastal, mil Brömsembro rahulepinguga läks Saaremaa samuti Taanilt Rootsile...

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teise maailmasõja ajal

Suleti ajalehti-ajakirju, hävitati mälestussambaid ning isegi raamatuid. Lisaks sellele natsionaliseeriti ehk riigistati ka kõik eraettevõtted ( pangad, kauplused, kohvikud jne ). Seda kõike tehti majandusreformi nime all. Kõikide uute reformide tulemusena langes elatustase nind tekkis ka toidu- ja tarbeainete puudus. Vagun küüditatutega, 1941. a. Vene- Saksa sõda 1941. aastal Kuna Stalin andis käsu kaitsta Tallinnat iga hinna eest, siis koondas Punaarmee juhatus Tallinna anna kõik käepärased jõud. Tallinnlasi ise sunniti rajama ümber linna punkreid, kaevikuid, okastraattõkkeid ja tankitõrjekraave. Kõigest sellest aga ei piisanud ning 28. augustil marssisidki Tallinnasse sisse Salsa väed. Eestlased aga unustasid kogu eelneva viha sakslaste vastu ning tervitasid neid kui vabastajaid. Nad olid veendunud, et Saksa vägi ajab Punaarmee välja ning et Eesti saab omariikluse taastada....

Ajalugu
224 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taa...

Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rammstein

Läks palju aega mööda, kuni 2001. aasta alguses ilmus TV'sse klipp "Sonne", mis alustas uute austajate laine. 2001 ilmus album, mis oli seekord täiesti uus ja erines eelnevatest albumitest. Massiline austus Rammsteinile algas ka Eestis. Peale singlite "Links 2 3 4" ja "Ich will" väljumist läks grupp euroopa tuurile, mille raames külastas ka Baltimaid, samuti Tallinnat . Peale kontserti grupp tunnistas, et on üllatunud sellisest väga mõnusast vastuvõtust austajate poolt ning nimetas Tallinna kontserdi üheks parimaks nende tuuril. Samuti esines Rammstein MTV auhindade jagamisel Saksamaal. Grupi populaarsus kasvas järsult peale Mutteri sõnade arvustust ja video ilmumist sellele laulule. Paljud inimesed, kellele ennem Rammstein ei meeldinud, hakkasid nüüd Rammsteini austama. Peale imepärast edu hakkas nende...

Muusika
27 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstnik Ed McGowin

Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. Peale Tallinnat liigub näitus edasi Jan Colle galeriisse Genti, Belgiasse. Looming on väga mitmekesine. Peale skulptuuride võib seal veel näha foto-ja graafikaseeriaid, kuid samuti ka maale. Enim silma hakkas kindlasti pronksist valatud kuju, lõhenenud naine, kes istus toolil. Tema seest paistsid maja,potid ja pannid. Skulptuur ,,Big Mama" on loodud 1992. aastal Emi Ignatius Everpue'i poolt. Samuti võiks siinkohal välja tuua seeria fotodest, kus installatsiooniks oli ,,Chicken episode"...

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti ajalugu

­ Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu ­ Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti ­ Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati ­ Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud ­ Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" ­ Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse ­ Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla ­ Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: ­ Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole ­ Teatati ordumeister Dreilebenile, kes uudist kuuldes katkestas sõjaretke pihkva all ­ Vältimaks sõjalist kokkupuudet orduga nõustusid eestlaste neli kuningat koos kolme...

Ajalugu
162 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära Venemaa sõda Türgiga · Sõjategevus takerdus, sest Rootsi laevastikul ei õnnestunud saavutada ülekaalu Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma · Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790 toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega · Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega Usuelu 18. saj. · 1739. a. Helle esimene Piibli eestikeelne trükk · Pietismi levik ­ Jõudis Eestisse Saksamaalt 17201730ndatel ­ Pieta lad ­ Pühadus, vagadus ­ Taotleti suuremat vagadust ­ Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole ­ Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja...

Ajalugu
85 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun