Taliban Ragnar Laak, Kelli Niitsoo, Maria-Helena Raja, Kristina Baranova, Daniel Sei Sunniitide liikumine Algas 1994. Talibani lõid 30 üliõpilast. Taliban üliõpilane. 1996 vallutasid Kabuli. 2001 aasta kukutati USA poolt. Talibani tagasitulek Liikumine reorganiseerus aastal 2004. Liikumise juht Mohammad Omar. Talibani toetas Pakistani luureteenistus. 2006 arreteeriti Mulla Sakhi Dad. lõhkeainete hankimise ja enesetaputerroristide organiseerimise eest, kes oli ka Omari sekretär. Muhammad Omar 2009 raketirünnak Kabulile (12 raketti). Enne valimisi (2009) korraldas rünnakuid ja ähvardas valimisest osa
reziimi kukutamist. · Rohkem kui kümme aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2001:Invasiooni algus · 20. septembril 2001.a esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad Al-Qaeda baasid. · 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. · USA keeldus ning alustas 7. oktoobril Edusammud · Afganistan on liikunud inimõiguste, naiste õiguste, sõnavabaduse ja hariduse, eriti naiste hariduse edendamise ja
11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2996 inimest, kaasa arvatud 19 kaaperdajat ja 2977 ohvrit. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis. Rohkem kui 90 riigi kodanikke sai World Trade Centeris surma Terrorismivastane sõda Peale seda kuulutasid Ameerika Ühendriigid välja terrorismivastase sõja ning ründasin Afganistani, et kukutada Taliban, kelle reziim alla terroristid olevat tegutsenud. Sellega seoses kehtestati uus sisejulgeoleku seadus USA PATRIOT Act. Kriitika ametliku teooria kohta 1637 arhitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla selle kas kolm pilvelõhkujat saaks ilma planeeritult detoneerimata kokku kukkuda. Eriti on seda rõhutatud WTC7 torni kohta mida ei tabanud lennuk ja mis kukkus kokku 7 sekundi jooksul. Mõned grupid spekuleerivad selle üle, et Ameerika Ühendriigid andsid terroristidele
Kui suureks see konflikt paisub, on raske ennustada. Kindlalt võib aga öelda seda, et 2001. aasta septembris purunesid paljud illusioonid ja et Ameerika väljub kriisist kindlasti muutunud riigina. Sõda terrorismi vastu Vastuseks 11. septembri terrorirünnakutele alustasid 7. oktoobril Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia õhuväed pommitamist Talibani (tõlkes ,,üliõpilased") valitsuse ja al-Qaeda terroristide laagritele Afganistanis. Taliban, mille tuumik koosneb umbes kolmekümnest Kandahari linna usukooli tundegist, on sunniitide poliitiline rühmitus, mis on juhtinud Afganistani 1996. aastast saati. Pommitamine jätkus igapäevaselt ja pärast kahekuulist Ameerika lennukite ning NATO maavägede survet vajus 9. detsembril Talibani reziim kokku. Kahjuks ei jäänud see Talibani viimaseks sõnaks ning juba mõne aasta pärast rühmitus reorganiseerus, et taastada Afganistanis oma reziim. 2002. aasta märtsis jätkus Ameerika
meestest oli osalenud Afganistani dzihaadis. Pühasõdalaste missiooniks oli alustada islamirevolutsiooni ja panna vaenlase suhtes toime terroriakte.6 6 ,,Osama bin Laden: sõda Lääne vastu"; Elaine Landau Kuid, kuidas siiski sai üks mõne liikmeline siididest koosnev rühmitus ülemaailmselt tegutsevaks ohtlikuks terroristlikuks organisatsiooniks? See ei oleks saanud juhtuda, kui bin Ladenil ei oleks olnud stabiilset kohta ning pooldajaid enda ideede kasvatamiseks. Aastad, mis Taliban võimul oli, olid bin Ladenile ning tema järgijatele soodne, sest ta sai rahulikult, segamatult ning isegi toetusega mõelda välja plaane ning tegevusi, kuidas Ühendriike ,,karistada". Bin Ladeni al-Qaeda vaated olid samad, mis islamiäärmuslaste rühmitusel Taliban, kes enne USA vägede sissetungimist Afganistaani riiki valitsesid ning kohalikku rahvast oma hirmuvalitsemise all hoidsid. Taliban pakkus ka Osamale varjupaika kui too pidi USA vägede eest peidus püsima. 1996
hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. (Vikipeedia) 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al-Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. (Vikipeedia) Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996
tooma. Poisid tormavad üksteist metsikult tõugeldes ja sõneldes tuules triiviva lohe poole, püüdes ära aimata, kuhu see maanduda võiks. Kõige paremaks lohejooksjaks peeti seda, kes sai kätte selle lohe, mis oli sundinud maanduma kõiki teisi lohesid võitja lohe. Kabuli parim lohejooksja oli Hassan. Raamatus räägitakse Afganistanist väga erinevatel aegadel - alates kuningavõimu viimastest hiilgeaegadest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevani, kus Taliban hoiab oma hirmuvalitsuse all rusutud maad ja selle rahvast. Samas on see jutustus isadest ja poegadest, kes peavad elama vales ja kannatustes, sest aastasadadega juurdunud traditsioonid ja seisusevahed ei luba tõde päevavalgele tuua. Need traditsioonid ja kombed jäävad püsima ka nende jaoks, kes on Afganistanist lahkunud ja elavad USAs. Uus usk ja lootus tekivad siis kui Afganistanis algab sõda loodetakse, et kord on nende kodumaa õitsev ja ühtne, kuid kahjuks
NEW YORGI MAAILMA KAUBANDUSKESKUSE HÄVITAMINE --- 11. septembril 2001 kaaperdasid Al-Qaida’ga seotud 19 terroristi vaibanugadega mitu Boeing 767 lennuki ja kahega nendest lendasid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornidesse 17. minutilise vahega. Esimesse Põhjatorni lennati kell 8.46 ja Lõunatorni 9.03. Kokku sai 11. septembri terroriaktis surma 2753 inimest. Ameerika Ühendriigid kuulutasid välja terrorismivastase sõja ja tungisid Afganistani, et kukutada Taliban, kelle režiimi all terroristid olevat tegutsenud. Iisraeli endine peaminister Ehud Barak rääkis 11. septembril 2001 BBC stuudios Londonis maailmale, kes on rünnakute taga ja nõudis esimesena “terrorismivastast sõda” USA juhtimisel. Ameeriklased rajasid jaanuaris 2002 Guantanamo Bay vangilaagri Kuubale, et hoida seal terroriste ja väga ohtlikke inimesi. Ma arvan, et selle kinnipanek lõpetas lõplikult selle konflikti. Minu arvates väga hea dokumentaalfilm terrorismirünnaku kohta on
eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud väiksem büroohoone · 19.00 president saabus Valgesse Majja · 21.00 Bushi otseülekanne ovaalsaalist · Terrorirünnak al-Qaida poolt. · 19 terroristi kaapertasid 4 reisilennukit. · Hukkus 2973 inimest, 24 jäi kadunuks. · USA kuulutas välja terrorismivastase sõja, tungis Afganistani, et kukutada Taliban, kelle reziimi all olid terroristid tegutsenud. · http://www.youtube.com/watch?v=UlzalcvCXU USA president kuulutas 11.septembri patriootide päevaks, öeldes, et rahvas peab mäletama ja austama neid inimesi, kes said sel päeval kangelasteks Aga äkki on tegemist pettusega?! · Meedia mõju apsud · Väidetavad kaaperdajad on elus · Mitte ükski piloot ei vajutanud hädaabinuppu (6) · Lennukikaaperdajad ei olnud võimelised üksi suurt lennukit juhtima.
eeliseid kasutada. Kättemaksuks pommitasid Nõukogude lennukid tihti Afganistani külasid. 1988 hakkas Nõukogude Liit väeosi afganistanist tagasi tõmbama. See viidi lõpule 1989. aasta veebruaris. Võitlus jätkus aga 1922 aastani, siis kukutati senine valitsus. Afganistan Talibani võimu all Pärast 1992. aastat oli võimul mitu mudzahiididest moodustatud ebastabiilset valitsust. 1990. aastate keskel tõusis võimule äärmusrühm Taliban. See surus Afganistanile peale oma ettekujutuse islamist. Keelustati televisioon ja enamik teisi tänapäevaseid meelelahutusvahendeid, riietumisele seati ranged reeglid,tüdrukutel keelati koolis õppida ja naistel väljaspool kodu töötada. Taliban hävitas palju riigi ajaloomälestusi,sest pidas neid islamivastaseks, näiteks Bämiäni lähedal mäeküljele rajatud kaks iidset Buddha kuju ja palju muuseumides olevaid kunstiteoseid. Afganistani sõda 1979-1989
(Fair, 2013) One the one hand, using drones can be more discriminate, because they hover over the enemy for hours and wait for the perfect moment to attack, when there are no innocent people who might get injured. (Beautmont, 2012) On the other hand, it means that after watching and killing their targets, they continue hovering over villages, which affects people’s psychology. (Owen, 2013) New York Times journalist David Rohde, who was kidnapped by the Taliban, said that: “The buzz of a distant propeller is a constant reminder of imminent death.” (Owen, 2013) Because of the drone-induced anxieties, most kids in Waziristan no longer attend school. People avoid daily activities such as grocery shopping, farming, and driving. People worry constantly about their immediate future, this kind of behaviour is symptomatic of “anticipatory anxiety”. Which causes emotional breakdowns, running indoors for safety,
ohvitser Takeichi käsu teda ravida ja hiljem jaapani sõdurid mõistavad, et ta oli täpselt samasugune inimene kui nemad ise.Rahu ajal, ilma valitsejate vaenu õhutava propagandata, elaksid rahvad omavahel rahus, mitte ei sõdiks oma vahel. Tänapäeval käib sõda Iraagis ja Afganistanis. Mõlemad riigid on okupeeritud Ameerika Ühendriikide ja NATO liikmesriikide poolt. Iraagis oli eesmärgiks kukutada diktaator Sadam Hussein ning Afganistanis võidelda terroristliku organistatsiooniga Taliban. Samas pea iga päev tuleb teateid sõjakolletes hukkunud sõduritest ning tsiviilisikutest. Sõdurite kodumaal, eriti Ameerika Ühendriikides, ollakse sõja vastu.Micheal Moore filmis ,,Farenheit 9/11" palub ta kongressiliikmelt saata oma lihane poeg sõtta, mille peale keeldutakse. Samas kongress oli kiitnud heaks otsuse saata sõtta sõdurid.Riigijuhid mõtlesid järjekordselt enda heaolu peale, mitte, et oleks mõeldud inimeste peale, kes lähevad sõtta võitlema nende eest.
terrorirünnakuid ja kuuluvad arvatavasti Bin Ladenile. Alguses kõneleja eitab seotust terroriaktiga. 2001. aasta detsembris avaldatud helisalvestisel võtab kõneleja vastutuse enda peale. CIA järgi on salvestisel tõenäoliselt Osama bin Laden. Mõned vaatlejad, eriti Islamimaalilmast kahtlesid selle salvestise autentsuses. 2007. aasta novembris avaldatud helisalvestisel, mis samuti arvatakse pärinevat bin Ladenilt, kinnitab kõneleja süüd ja ütleb, et Afganistani valistsus ning Taliban ja rahvas ei teadnud sellest midagi. Lennujaamades karmistati reegleid ja turvakontrolli. Hakati tegema rohkem täiendavaid turvakontrolle, reegliks said kingade jalast ja kuubede seljast ning mütside peast võtmine, justkui peidaks me kõik isetehtud pomme. Võeti vastu USA PATRIOT act Seaduse kolm põhilist punkti on: •võimalus kohtu loal salaja pealt kuulata ja salvestada mitmeid telefonikõnesid
sekku Kuuba kommunismi 3)palju hukkunuid Tagajärjed: eelkõige usurühmade rajamisse 2) seati sisse 1)hukkunud noored vaheliseks võitluseks, neist telefoni otseside Moskva ja 2)valitsus vahetati välja tugevaim Taliban. Sõja Washingtoni vahel 3) sõl- moskvameelsega tagajärjel hoogustus miti I tuumarelva katsetusi narkokaubandus NLiitu. piirav leping - 1963
pärsia) kõnelevad erinevad rahvakillud oma keeli. Pindalalt umbes Prantsusmaa-suuruse riigi ühtse haldamise teeb lisaks erinevatele rahvustele ja keeltele keeruliseks ka asjaolu, et umbes kolmveerand elanikkonnast on kirjaoskamatu. Seega on riigivõimul raske kõigi afgaanideni jõuda, mis teeb riigi haavatavaks valitsusvastaste tegevusele. Olukorda halvendavad veelgi Afganistani mägine maastik ja väljaehitamata infrastruktuurid. Aastatel 1996 – 2001 valitsenud Taliban kehtsestas range islamistliku režiimi ning keelas naistele koolihariduse ja arstiabi, rakendas ebainimlikke karistusi nagu käe amputeerimine varguse eest jne. Kuigi ametlikult on Taliban võimult kukutatud, jätkub nende terror külades endiselt ning uus valitsus on selle ees võimetu. Human Rights Watchi andmetel on just maapiirkondades inimõiguste rikkumiste probleem kõige tõsisem. Tsiviilelanikkonda hirmu all hoidmiseks ründavad Talibani mässulised koole,
● Kolmas lennuk rammis Pentagoni ja põhjustas seal osalise varingu ● Neljas lennukoma sihtmärgini ei jõudnud, sest kukkus Pennsylvanias alla kui reisijad üritasid seda vasturünnakuga tagasi vallutada ● Hukkus pea 3000 inimesest (sealhulgas ka kaaperdajad) b) kättemaks rünnakute eest (sõjad Afganistanis ja Iraagis); ● Iraagi sõda 2003-2011 ○ kukutati Saddam Hussein ● Afganistani sõda 2001-2014 ○ korraldati, sest Taliban ei andnud USAle Osama bin Ladenit ○ eesmärk oli kukutada Taliban võimult, hävitada Al-Qaeda ● ka Eesti sõdurid on seal abis käinud c) Osama bin Ladeni tapmine. ● leidmiseks kulus üle kümne aasta ● suri 2. mail 2011. aastal tulevahetuses Pakistanis, kuhu USA väed olid korraldanud operatsiooni ● maeti merre, kuna USAl oli raske leida riiki, kes oleks nõus teda oma territoorimile matma
toimusid pidevad kodusõjad. 79 viidi Bresnev käsul väed afganistaani, mittekommuniste toetasid USA, SB jne. NSVLiidu maine langes selle süja tõttu nii läänes kui ka islamimaades, samuti kiirendas see tema lagunemist. Sõda tõi talle materiaalseid probleeme, hukkus palju sõdureid. 89 tõi Gorbatsov lääneriikide mõjul väed Afgst välja. seejärel puhkes seal uus võimuvõitlus ja kodusõda, kodusõda muutus eelkõige usurühmade vaheliseks võitluseks, neid tugevamaks osutus Taliban. Sõja tagajärjel hoogustus narkokaubandus NLiitu.
vastu Eesmärk: Informatsiooni levitamine, moonutamine Toimub ruumis, infosõja jaoks pole ruum piiratud. Õiglased sõjad- enesekaitsesõjad, võitlused vabaduse ja demokraatia eest Ebeõiglased- vallutussõjad, aktsioonid teiste rahvaste alistamiseks Õiglase sõja põhimõtted: 1)Põhjus peab olema õiglane 2)Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna 3)selle peab välja kuulutama kompentente võimuorgan Ţālebān ehk Ţālibān (ka Taliban, Taleban 'üliõpilased') on Afganistanis-Pakistanis puštu hõimude seas 1994. aastal tekkinud radikaalne sunniitide islamiliikumine, mis valitses aastail 1996–2001 Afganistani ja osaliselt Pakistani. Ţālebāni tuumikuks olid Kandahāri linna usukooli (medrese) 30 üliõpilast mulla Moḩammad Omari juhtimisel. Ţālebān alustas sõjategevust 1994. aasta sügisel. 1996. aasta septembris langes nende kätte pealinn Kabul. Aastal 2001 kukutasid Ameerika Ühendriikide relvajõud Ţālebāni
panna piir Talibani võimule, mis toetas terroristliku tegevust. Talibani võimule suudeti piir panna, kuid ainult alguses, sest peale Iraagi sõja alustamist, hoogustus Talibani tegevus jälle. Alustati terroristide värbamisega Pakistani piiriäärsetest küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga ebameeldiv vastane liitlasvägedele. Alustatud sõjaga eemaldati algselt küll Taliban võimult, kuid sõja jätkudes selle mõju hakkas taas tugevnema. Samuti ei ole siiani saavutatud eesmärki tabada bin Laden, piirata al-Qaeda tegevust ning panna piir narkokaubandusele, sest 2006.aasta statistika näitab, et illegaalne narkokaubandus on rekordkõrgel. Paljud poliitikud arvavad, et Afganistaani pole üldse võimalik alistada, kuna tema territoorium on liiga suur, olles ka väga raskesti ligipääsetav, tema etniline koostis liiga mitmekesine ja elanike käes on liiga palju relvi
ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. (Wikipedia) USA ja Briti lennukid asusid Osama bin Ladeni kättesaamiseks ning terroristliku organisatsiooni Talibani kukutamiseks Afganistani pommitama. Kui alguses oli sõda edukas ning Taliban kukutati siis halvenes olukord 2004. aastal. Tänaseni on mitmed piirkonnad (eriti lõunas ja idas) siiani Talibani kontrolli all ning hoolimata NATO vägede kohalolust, on rünnakud nii sõduritele kui tsiviilelanikele tavalised ning liitlasvägesid kritiseeritakse suurte tsiviilhukkunute arvu pärast. ,,USA president Obama sõnul pidi vägesid hakatama välja tooma 2011 aasta lõpul ja tänapäevaks on vähendatud sõdurite arvu minimaalselt." (Solnik) 3
Kui tuli otsustada, kas minna sõtta või mitte, oli selgelt näha poliitikute kartust ja hirmu näida nõrgana, nii anti Bush´le voli minna sõtta. Sõja tõttu oli USA sõjavägi suurima pinge all kui kunagi varem, varustust ei olnud koha peal. Nii USA diplomaatia, välispoliitika, usaldatus ja tõrjumisvõime oli rikutud tänu sõjale. Iraagi sõda viis selleni, et USA tundis ennast veel ebaturvalisemana kui enne sõda. Iraagi sõjale keskendumine viis selleni, et Taliban ründas Afganistaani, kuid USA oma vägesid sinna ei saada, kuna sõditakse Iraagis. Terrorism kasvas üle maailma. President Obama lubas väed Iraagist välja tuua, lõpetada sõda ning keskenduda Afganistaani probleemile. Seega neid halbu sündumusi, kriise saab pidada "heaks" eelduseks sellele, et Obama saaks alustada oma suurejooneliste, kuid samas realistlike plaanide täideviimist. Arvan, et tasub ära märkimist ka see aspekt, et valimisaktiivsus oli erinev teistest valimistest
RAHVUSVAHELINE TERRORISM JA VÕITLUS SELLE VASTU. Referaat aines ,,Politoloogia" HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS........................
husband initiates by pronouncing the word "divorce". Scholars disagree whether Islamic holy texts justify traditional Islamic practices such as veiling and seclusion. Starting in the 20th century, Muslim social reformers argued against these and other practices such as polygamy in Islam, with varying success. At the same time, many Muslim women have attempted to reconcile tradition with modernity by combining an active life with outward modesty. Certain Islamist groups like the Taliban have sought to continue traditional law as applied to women. Modern times (1918present) By the early years of the 20th century, most of the Muslim world outside the Ottoman empire had been absorbed into the empires of non-Islamic European powers. After World War I losses, nearly all of the Ottoman empire was also parceled out as European protectorates or spheres of influence. In the course of the 20th century, most of these
Scholars disagree whether Islamic holy texts justify traditional Islamic practices such as veiling and seclusion (purdah). Starting in the 20th century, Muslim social reformers argued against these and other practices such as polygamy, with varying success. At the same time, many Muslim women have attempted to reconcile tradition with modernity by combining an active life with outward modesty. Certain Islamist groups like the Taliban have sought to continue traditional law as applied to women. Calendar The formal beginning of the Muslim era was chosen to be the Hijra in 622 CE, which was an important turning point in Muhammad's fortunes. The assignment of this year as the year 1 AH (Anno Hegirae) in the Islamic calendar was reportedly made by Caliph Umar. It is a lunar calendar, with nineteen ordinary years of 354 days and eleven leap years of 355 days in a thirtyyear cycle
8 kuud hiljem 11. Septembril 2001 ründasid al-Queda terroristid Maailma kaubanduskeskust ja Pentagoni, tappes ligi 3000 inimest. Sellele vastuseks kuulutas Bushi administratsioon välja Sõja Terrorismile. Oktoobris 2001 tungis USA Afganistani, et kukutada Taliban ja Al-Queda, tulemusi pole siiski olnud. 2003. aastal tungis USA ilma ÜRO toetuseta Iraaki ja kukutas Husseini, järgnesid pikad kurnavad sisside rünnakud, praeguseks on olukord Iraagis rahunenud. 2005. a. tabas New Orleansi orkaan Katrina põhjustades suuri purustusi ja kaost. 4. Novembril 2008
võetud kogemusi, kujunes araabia maadest pärit mudzahiidide seas ühine arusaam, mis islamimaailma kunagise hiilgusega valesti oli läinud ja kuidas ajalugu õigele rajale pöörata. (Ibid) 18 Kui uutesse hõimuvastuoludesse ja verevalamisse uppunud Afganistanis tõusis võimule fundamentalistlik Talibani liikumine, leidsid araablastest mudzahiidid tagasitee Afganistani. Pakistani piirialadelt võrsunud äärmuskonservatiivne Taliban ja Afganistani sõja veteranidest loodud Al-Qaeda toimisid sümbioosis: Al-Qaeda pakkus sõjalist tuge Talibani reziimile, viimane tagas Al-Qaedale turvalise paiga, kus treenida oma liikmeid ja haududa sõjaplaane apostaatidest araabia liidrite ja jumalavallatu läänemaailma vastu. Järgnev, nagu öeldakse, on ajalugu: USA saatkondade pommitamine Nairobis ja Dar es Salaamis, rünnak USS Cole'ile, New York ja Washington, Madrid ja London.(Ibid) 19
hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III 1. V 2003 peetud sõda
Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (s...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
septembri terrorirünnakuid ja kuuluvad arvatavasti Osama bin Ladenile. Alguses, kõneleja eitab seotust terroriaktiga. 2001. aasta detsembris avaldatud helisalvestisel võtab kõneleja vastutuse enda peale. Luure Keskagentuurijärgi on salvestisel tõenäoliselt Osama bin Laden. Mõned vaatlejad, eriti Islamimaailmast, kahtlesid selle salvestise autentsuses. 2007. aasta novembris avaldatud helisalvestisel, mis samuti arvatakse pärinevat bin Ladenilt, kinnitab kõneleja süüd ja ütleb, et Taliban ega Afganistani valitsus ja rahvas ei teadnud sellest midagi. Kokkuvõte Tähtsam osa filmist on kanda loomulikult Pattinsonil. Mees oli sellest projektist nii sisse võetud, et lisas oma nime isegi produtsentide sekka, et tal olek vetoõigus, kui stuudio filmi imalaks romantikaks ajada oleks tahtnud. Tyler on kohutavalt impulsiivne ja haavatud tegelaskuju. Enamasti saab Patinson oma rolliga suurepäraselt hakkama, kuid kohati lööb Tyleri hullus temalgi üle pea
Diktaatorid on tulnud sageli võimule seaduslikult, vabade valimiste tulemusena. Ka Hitler tuli võimule just nii, või Palestiina omavalitsuse valimised, ühed vähesed vabad valimised islamimaailmas, mille võitis 2006. aastal terrorirühmitus Hamas. Samuti võib diktaator võimule tulnud olla vägivaldse võimuhaaramise teel. Näiteid selle kohta lähiajast: Mauritaania; Pakistan - kindral Pervez Musharraf 1999; Afganistan - äärmusrühmitus Taliban 1996, USA juhtimisel kukutati 2001; Sudaan - islamistlik kindral Omar Baskir 1989; Liibüa - kolonel Muammar Kaddafi 1969; Iraan - islamistid eesotsas ajatolla Khomeiniga muutsid riigi islamivabariigiks 1979, ka praegune president Mahmoud Ahmadinejad valitseb diktaatorlikult; Tshaad - kindral Idriss Deby riigipööre. Võimu säilitamiseks on aga kasutatud nii legitiimseid kui ka ebaseaduslikke vahendeid. Lukasenka Valgevenes ja mõned Kesk-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
