süljenäärmele IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu- ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri, keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele, K Õ R G E M N Ä R VI TALI TLU S Tingimatud refleksid - on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" Motoorsed (liigutuste) keskused pretsentraalkäär Sensoorsed keskused pretsentraalkäär
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika DESORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne 1. Tutvuda sõelpõhitaldrikkolonni (või täidiskolonni) ehitusega. 2. Viia läbi ammoniaagi desorptsioon veest õhuga erinevatel õhu kiirustel. 3. Koostada ammoniaagi desorptsiooniprotsessi materjalibilanss vastavalt joonisele 1 ja võrrandile (2). 4. Arvutada massiülekandetegurid ja massiläbikandetegurid erinevatel õhu kiirustel võrranditest (5)-(8). 5
karastusperioodil. KASVUPERIOOD 270....360 päeva, sügisel peab moodustuma vähemalt kolm neli võrset. RUKKIS VÕRSUB KEVADEL VÄHEM!!! Taimed on vastupidavad põuale, transpiratsioonikoefitsent 300- 400 vahel. Rukkis valmib juuli augusti keskel. Väga paha on see, et enamik rukki sorte vajab valmimiseks 25-30 päeva. Alles siis saabub normaalne idanevus. Tali nisu. On hea saagikusega ja kõrge kvaliteediga teravili. Seega suurem osa saagist läheb inimtoiduks. Tali nisu talub vähem külma kui rukkis, hukkub 16...-18 kraadi juures. Tali nisu on niiskuse, mullastiku toitainete suhtes nõudlikum kui rukkis. Ajutisi üleujutus talub tali nisu paremini kui rukkis. Toitainete vajadus on suur, on kohanenud must mulla tingimustega. Nisu on aeglase kasvuga, seetõttu peab olema põld umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvuperiood on pikem kui rukkil, saab valmis 10...20 augustini
Anthropology of Tourism Madli Tuvike References Bhutan Tourism Monitor (2012) Annual report http://www.bhutanography.com/wp-content/uploads/2013/09/Bhutan-Tourism-Monitor-Annual- Report-2012.pdf - accessed 19/03/2014 Buckley, R. (2006) Adventure Tourism. Biddles Ltd, London. Crouch, D. (2000) Places around us: Embodied lay geographies in leisure and tourism. Leisure Studies. Vol. 19, pp. 63-76 Eesti Päevaleht (2013) Piret Tali: Naiste rand. Tähelepanu, alal võib viibida alasti inimesi! http://epl.delfi.ee/news/arvamus/piret-tali-naiste-rand-tahelepanu-alal-voib-viibida-alasti- inimesi.d?id=66492638 – accessed 18/03/2014 Gouvernment of Canada (2014) Her own way - a woman's safe-travel guide http://travel.gc.ca/travelling/publications/her-own-way - accessed 17/03/2014 Harris, P. R., & Moran, R. T. (1991) Managing Cultural Differences: High performance strategies for a new world of business. 3rd edition
Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! s Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Laps: Tilluke kalake nüüd on käes veel sügise aga varsti tuleb tali, ilm on külm ja tuul on vali, külmab kinni ojake. -- Kus on siis su kojake? Kala: Talvel tõesti külm on kole, aga mul sest viga pole -- jää all voolab vaba vesi,
Olutvere TMK Kokk 1 Taavi Tali Hiina Referaat Juhendaja: Endla pesti Viljandi 2013 SISSEJUHATUS: Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on hiinlased
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel...
2 Towns (Upper & Lower Town) Tallinn used to be divided into 2 parts - Upper Town where lived the aristocracy, gentry and the clergy; and Lower Town with traders, craftsmen and merchants. Legend says the Toompea Hill is actually the tumulus mound of the great Kalev. Linda carried rocks to his grave. It is a naturally- formed limestone hill. Lower Town was a merchantile centre, Tallinn also belonged to the Hansaetic League (1285). It is often referred to as the town of citizens. Any grown-up, married and economically independent person, born in a legal marriage between two free people and having lived in the town for at least 3 months, could apply to the Magistracy for citizenship. Serfs could escape from serdom after having successfully hidden in town for a year and a day. Two parts remained separated until the end of the 19th century. Four Names Lyndanise - mentioned by Henricus de Lettis in his Chronicle; derives from the name Lind...
coracohumerale. b) nimeta selle liigese teljed, lisa igaühele liikumised tema ümber selles liigeses. frontaaltelg - ette ja taha, anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - kaugendamine ja lähendamine, abduction-adduction vertikaaltelg - sisse ja väljapööre, pronatio-supinatio +circumductio (keraliiges) ! 10. Art. talocruralis ! a) mis luud selle moodustavad malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis (fibula), facies articularis tibia, trochlea tali b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised. tüüp: plokkliiges telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis ! 11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked
Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4. Koos tali rukkisega tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks 5. Tegeldi ka loomapidamisega 6. Toitu hangiti ikka veel küttimise ja kalapüügiga Käsitöö areng 1. Paljud vajalikud töö ja tarberiistad valmistati igas peres oma jõududega 2. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang 3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4. Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad Kaubandus 1
Turism maailmas Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt Koostaja: Ülle http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Liiber Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Turistide arv kasvab väga • kiiresti Turism on viimase 50 aasta jooksul tohutult laienenud ning muutunud ülemaailmseks tööstuseks. • Rahvusvaheliste turistide arv kasvab 2020. aastaks 1,6 miljardini, millest 1,2 miljardit on regioonisisesed ja 0,4 miljardit on kaugreisijad. ...
Volga või GAZ GAZ ehk (endise Gorki Autotehase) Esimesed GAZ-A ja GAZ-AA sõidukid toodeti Ford Motor Company poolt etteantud jooniste baasil. Kuid need autod erinesid pisut Ameerika prototüüpidest tänu tugevdatud sidurikorpusele ja roolimehanismile. GAZ-A kesk-klassi sõiduauto läks tootmisse 1932. aasta detsembris. Tehase 100000s auto, GAZA sõiduauto koostati 17. aprillil 1935. aastal ning see kuupäev kirjutati ilmselgelt ühe olulisimana GAZ tehase ajalukku. GAZ tehas oli riigi esimene tehas, mis juurutas sõidukite liinitootmise Ford Motor Company ameerika ekspertide abiga. Vastavalt Ford Motor Companyga s õlmitud lepingule pidid GAZ M1 auto sarnaselt GAZAle põhinema Fordi prototüübil. Kuid GAZi disainerite ja konstruktorite meeskond eesotsas andeka spetsialisti ja juhi, A. A. Lipgartiga...
võib ka riiet hõõruda riide vastu. · Higiplekid eemaldada pesumasinas või käsitsipesus. · Mahlaplekid Kokkuvõte Riiete pesemisel ja kuivatamisel on tähtis pöörata tähele panu pesumärkidele ja materjalile. Sellest referaadist õppisin: igasuguseid pesemis, kuivatamise, ja muu kohta tegelikku toimingut kuidas tuleks nendega ümber käia. Kasutatud kirjandus 1) Tali Järvi 1996: Taluperenaise Tarkusi II osa- Eestimaa Talupidajate Keskliit
tegevust ja seega suureneb põldoa saak. Põlduba on pika kasvuajaga taim mistõttu tuleb külvata varakult. Külvatakse 34-40 seemet ruutmeetrile. Optimaalne külvisügavus 5-7 cm. Põldoa külvijärgne hooldamine seisneb umbrohtude ja kahjurputukate tõrjumises. Ohtlikumaks vaenlaseks on oa-lehetäi. SUVIRAPS Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK
Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee. Seda mööda tiriti kelk ja plokk köite ning kangide abil ehituse tippu, kus grupp pani ploki millimeetri täpsusega ehitusmeistri märgitud kohta. Mida kõrgemale taevasse kasvas püramiid, seda pikemaks ja kitsamaks muutus kaldtee ning väiksemaks ülemine tööplatvorm. Seega muutus töö järjest raskemaks
ta avaldas artikleid. Ta oli suur Chopini austaja ja ta avaldas ta vastu tunnustust ja lootust juba siis kui keegi tema kohta midagi ei teadnud. 1834 hakkas ta välja andma oma isiklikku muusika ajakirja pealkirjaga "Uus muusikaajakiri". peale muusika kriitika võitles ta aselles ka filisterluse vastu. filisterlus - tähendab vananenud klassikaliste ideaalidega muusikud. talle kuulus ka järgmine idee, et ühendada kokku kõik elavad ja surnud muusikud, et minna sõtta filisterlaste vastu. ja tali selle liidu nimeks Taavetiliit (Davidsbund). klaveritsükkel mille nim on "karneval". variatsioon - muusikavorm, kus ühte ja sama teemat korrutatakse muudetud kujul. need variatsioonid on täpsed neljale tähele : ASCH - ASCH on linn kus elas Schumanni noorpõlve armastus. igale tähele vastas kindel noot a, es, c, h. neid osi selles klaveri tsüklis on 21. 11 Chiarina Clara Schumanni Wieck - pianist. . hiljem sai tema abikaasa. 11 osa on Clara muusikaline portreee - väga kirglik inimene.
muundub ühest liigist teise. Elastselt deformeerunud kehad omavad potensiaalset energiat. ΔE = A Kang on paindumatu varras. Kang pöörleb ümber oma toetuspunkti O. Jõu mõjupunkt on rakenduspunkt. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vaheline kaugus on jõuõlg või kangi õlg. Jõu pöörava jõu ühikuks on 1N*m (üks njuutonmeeter). Kangi tasakaalu reegel: F1*d1=F2*d2. Plokk on üks või mitu ühisele teljele asetatud kettad. Tali koosneb kahest plokist. On liikumatu ja liikuv plokk. Liikumatut plokki kasutatakse jõu suuna muutmiseks, liikuvat jõu suuruse muutmiseks. Nii liikumatu kui ka liikuv plokk on lihtmehanismid. Lihtmehanismidega töös ei võida, nii palju kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Pööra moodustavad vänt ja võll. Vända raadius on võlli omast suurem. Hammasratasülekannet kasutatakse kellades, kettülekannet jalgratastes. Kaldpinda kasutades võidetakse
Valdade valik Koondid risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Asuja Võiste Massiaru 0 kuupäevade lõikes 1 Kabli Uulu Laiksaare 1 müüjate lõikes 2 Laiksaare Tali Kabli 2 valdade lõikes 3 Massiaru Surju Tali 3 sortide lõikes 4 Surju Tori Asuja 4 liikide lõikes 5 Tali Abja Tori 5 liikide lõikes 6 Uulu Laiksaare Abja 6 valdade lõikes 7 Võiste Kabli Uulu 7 sortide lõikes
ilmuvate idujuurte arv erinev 3.Õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam pähiku ülemised õied on enam arenenud arenenud 4.Soojusnõue väike suur 5.Niiskusenõue suurem väiksem (va.riis) 6.Tali-ja suvivormide esinemine esineb tali ja suvivorme esineb ainult suvivorme 7.Reageerimine päeva pikkusele pikapäevataimed lühipäevataimed 8.Algarenemine kiire väga aeglane Eristatakse -paljasteravilju-terad sõkalde vahel vabalt, vilja peksmisel vabanevad terad kergesti -sõkalteravilju a)tera on õiesõklaga kas kaetud (kaer, hirss) või b)tera on õiesõklaga kokku kasvanud (oder, riis)
vormikujundus. loomingu suurima osa moodustab kammermuusika.Teosed: lavamuusika(`Hunt ja seitse kitsetalle', `Lumekuninganna'), orkestriteosed, vokaal ja koorimuusika, jpm. Veel heliloojaid: Rauno Remme, Helena Tulve, Toivo Tulev, Timo Steiner. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Dirigendid praegu: Neeme Järvi, Paavo Järvi, Kristjan Järvi, Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Olari Elts, Andres Mustonen, Anu Tali. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ Lühiessee `Eesti muusika areng 19.sajandi II poolest tänaseni'.
.. o Rukkirääk o Kirsipuu o Laps ja kuu o Sügise tulekul o Rukkililli lõikuskuul o Varblased põllul o Sügise võlud o Jälle linna! · Viimane laululind o Poisu tahab kooli o Viimane laululind o Oktoober o Mardipäeva ootel o Henn ja leevike o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale
Taimehaigused o Kartuli-lehemädanik haiguse arengut soodustavad kõrge õhuniiskus ja sademed temperatuuril 10-20. Kandub edasi nii kahjustatud mugulate kui mulla kaudu. Areneb kiiresti niisketes jahedates tingimustes. Soodsates ilmatingimustes hävitab patogeen kartuli lehestiku 10 päevaga. SEEN Suurimat kahju põhjustav kartulihaigus. Tavaliselt saagikaod 20-40 %. Tõrje: keemiline tõrje, haiguskindlad sordid, seemnematerjali pidev sorteerimine ja uuendamine, viljavaheldus. o Kuivlaiksus kartulil tumedad laigud, lehestik kuivab, mugulatel sissevajunud tähnid. Haigustekitaja säilib haigetel mugulatel, taimejäänustel ja mullas. Levib tuule ja veepiiskade abil. Haiguse levik kõige suurem 25-27 kraadi ja udu korral. Levikut soodustab jahedate ööde ja kuumade päevade vaheldumine. Varajane ja tugev nakkus võib saagi täiesti hävitada. Mugulad on koorevigastuste tõttu vastuvõtlikud mäd...
PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES Referaat Juhendaja: Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vikingi ajastu..............................................................................................................................4 17. ja 18. sajand...........................................................................................................................5 Kombed ja tavad.........................................................................................................................6 Kokkuvõte..............................
- uus valdkond minu jaoks Võimalused Ohud -katsetada erinevaid otsuseid - teised maheteravilja kasvatajad. -katsetada erinevaid meetodeid - pankrott - hinna langemine 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Toode mida ma pakun on mahe kaer ja mahe hernes. Kaera sort, mida ma kasvatan, on Villu - tali sort. Herne sort, mida ma kasvatan, on Tudor ja seda kasvatatakse suvel. Mina kasvatan kaera ja hernest toiduks. 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi – tootmise ja/või teenindusega seonduvat. TEGEVUS MASINAID Lisainfo AEG INIMESI Kultiveerimine Traktor Aprill 1 mina John Deere 510M
Rapla Lokuta 85 11 144 549 7332 Lääne-ViruPärna nim. 85 19 113 895 9257 Saare Pöide 85 14 119 726 10202 Harju Riisipere 85 18 84 797 11378 Võru Ruge 85 10 83 1009 14489 Pärnu Säde 85 11 1353 12318 Pärnu Tali 85 11 82 908 9679 Pärnu Tori NS 85 13 111 847 5122 Rapla Valtu 85 20 177 1031 6615 Tartu Alatskivi 86 10 83 722 9902 Tartu Kambja 86 16 148 846 10332 Hiiumaa Krgessaare 86 16 165 354 3968
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2...
Sarnasus on üks ühele, kui võtta vastu saadetis (kingitus) ja viia see oma linna (arvutisse) ning avastada, et kingitus sisaldas sõjamehi (viirusi). Olümpia mängud on tänapäeval rahvusvahelise spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamänge.Algselt toimus võistlus viiel spordi alal, mida nimetati viievõistluseks. Aegade jooksul on lisandunud palju uusi spordialasid ja võistlused on jagunenud tali ja suveolümpiamängudeks. Olümpiamängudele tulid sportlased ennast näitama ja parimat välja selgitama. Ajast aega on inimesed soovinud olla üksteisest paremad ja kuulsamad ning võistlemine spordis on üks võimalus neist. Kaasneb ju võiduga au ja kuulsus.Pealtvaatajateks tohtisid vanasti olla täisvabad mehed ja vallalised naised, tänapäeval võib sellel üritusel käia igaüks, kes ainult soovib.Lisaks võistlemisele oli ja on see meelelahutusüritus ja meelelahutust on
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Erinevused Sarnasused 3.Kirjeldage, millised olid karistus- ja kiitmisviisid Wikmani ja Paunvere koolis ning millised on need tänapäeva koolis. KARISTUSVIIS KIITMISVIIS Wikmani kool Paunvere kool 4.Iseloomustage õpilasi, nende omavahelisi suhteid, suhtlemisel tekkivaid probleeme ning nende põhjusi. Paunvere kooli õpilased Arno Tali Joosep Toots Tõnisson Erinevused Sarnasused Wikmani kooli poisid Jaak Sirkel Penno Richard Laasik Erinevused Sarnasused 6
Tanel Tamm - tuuba Tõnu Pärtin - tromboon Silver Mesi - metsasarv Viljar Lang - trompet Johanna Tuvi - fagott Tõnu Kalm - klarnet Maimu Kaarde - oboe Heili Mägi - flööt Jaanus Roosileht - kontrabass 4. dirigendid (orkester, koor) Lauri Sirp Piret Talts Kristel Eeroja-Põldoja Eri Klas Jüri Alperten Arvo Volmer Risto Joost Erki Pehk Anu Tali Neeme Järvi 5. muusikakollektiivid (koorid, orkestrid, ansamblid) ERSO RAM Hortus Musicus Tallinna Kammerorkester Eesti Filharmoonia Kammerkoor 6. Kontserdiorganisatsioonid (klassikalise muusika kontsertide korraldajad) Andres Mustonen Andres Uibo Eesti Kontsert Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Piia Tamm Kaja Põldroos Peeter Vähi Lembit Saarsalu Kadri Tali
EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida Parandada toodete või teenuste hinnakalkuleerimist; Läbirääkimistel tarnijatega saavutada optimaalseid tingimusi. 3. Varude täiendamiseks kasutatavad tellimismeetodid ( fikseeritud tellimuspunkt ja fikseeritud inter...
Su valust ja häbist nutta saan, Südamega kui lüükase palli. Sellel perioodil on väga suur osa ka loodusluulel. Seda ei ole Visnapuu varasemates luulekogudes eriti olnud, kuid nüüd suur rõhk just looduspiltidel. Eriti domineerivad need kogus ,, Päike ja jõgi", kus on rohkelt emotsionaalseid ja tundelisi loodusmuljeid. Näiteks luuletus ,, Metsas": Keset kõrgeid mände leegib tuli, Suits kui kütises all tüve laiub, Aurab nagu lubjaahju suust. Kuuse sammaöhabemen on tali, Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub, Kuni leiab kätte tõugu peidet uru. 1940.date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941. aastal suri ta armastatud abikaasa ning võibolla oli ka see üheks põhjuseks, miks ta Eestist lahkus. Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse. Ta avaldas kuus luulekogu: ,, Tuuline teekond", ,, Esivanemate hauad" ,, Ad astra"
(luu)peks (Malleolus medialis) Pindluupea (Caput fibulae), Pindluukael (Collum fibulae), Pindluu Pindluukeha (Corpus fibulae), Lateraalne vasarik e. Fibula Lateraalne (luu)peks (Malleolus lateralis) Erikujulistena kolmes reas: Proksimaalne (Kontsluu- Kanna luud Talus, plokk-Trochlea tali, Kandluu-Calcaneus) , keskne Ossa tarsi (Tsentraalne kannaluu-Os tarsi centrale)ja distaalne rida (I-IV Kannaluu-Os tarsale: I-IV) Pöia luud Ossa Ossa metatarsalia I-V: Põhimik (Basis), Keha (Corpus), metatarsalia I-V Pea (Caput) Varvaste luud Sarnanevad ehituselt ja arvult eesjäseme luudega. Ossa digitorum pedis
Olümpiamängude ajalugu 1 Tallinn 2008 SISUKORD 2..........................................................................................................Sisukord 3....................................................................................Antiikolümpiamängud 4.....................Olümpiamängude taassünd, Rahvusvaheline Olümpiakomitee 6.....................................Rahvusvaheline Olümpiaakadeemia, Olümpiaharta 7....................................................Olümpialipp, -sümbol, -deviis ja -embleem 8......................Olümpiahümn, Olümpiaprogramm, Olümpiaküla, Olümpiatuli 9........................................................................................Kasutatud kirjandus 2 ANTIIKOLÜMPIAMÄNGUD Mitmesuguseid jõu- ja osavusvõistl...
r r.'. al usekiiiine (Th e su bj ecr ive case) ja si hi t i se- kiidne (l he objecrive case): I me. he him. : het,.'ii - ii we - us, vou',. tali,,'lhay:,-, thein: !;fu.hiu.'He say'.me Enesekohaste ases6nade l6pp ainsuses on -sefi mitmuses -selves. Nad "peegeldavad" nimi- vdi asesdna, mis esines lauses eespool
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ennetav tõrje............................................................................................................................ 4 3.Agrotehnilised võtted...............................................................................................................5 4.Bioloogilised võtted.................................................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid...........................................
Eestlased Soome armeedes referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1 Sissejuhatus Eestlased Soome sõjaväes Eesti kodanikud Soome relvajõududes Teise maailmasõja ajal KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJAL Sissejuhatus Paljud Eesti poisid aitasid võidelda soomlastel NSV liidu vastu. Nii läksid paljud eestlased Talve sõtta ja Jätku sõtta appi soomlastele. Need sõjad nõudsid palju ohvreid. Paljud eestlased tulid seal Eesti tagasi, oma kodumaad aitama. 2 Eestlased Soome sõjaväes ÜLEMINEK Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas osales u. 3400 eesti vabatahtlikku. Need olid enamuses aastatel 1922 / 26 sündinud mehed, kes soovisid võidelda stalinliku terrorireziimi vastu, kuid ...
ametnike vastu. Desorganiseerida punaväe rinde tagalat, purustada sideliine, tõmmati metsadesse kutsealuseid ja mobilisatsiooni alla kuulujaid, takistati kariloomade ja hobuste rekvireerimist, tungiti kallale teedel liikuvatele punastele, üksikud vallamajad põletati maha, takistati maanteedel autoliiklust teravate esemetega. Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema. Teadlik kuulujuttude levitamine üheks võitlusvormiks. Kujutati metsavendade arvukust ja löögivõimet suuremana, see andis effektiivseid tulemusi. Otsene lahingute arv ca 250. Piirkondlikud eripärad Seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane, hakkasid kiiresti moodustama võitlussalgad. Nii toimus see Virumaal, kus enne 14. juunit leidus metsas
mis sellel paremini vastu peab, on arvatavasti tõele lähemal, mis ei tähenda aga veel lähedal olemist. Teosed · 1934 "Logik der Forschung" (Teadusliku uurimistöö loogika) · 1946 The Open Society and its Enemies (Avatud ühiskond ja selle vaenlased) · 1959 The Logic of Scientific Discovery (Teadusliku avastuse loogika; 1934. aasta raamatu ümbertöötatud ingliskeelne väljaanne) · 1961 The Poverty of Historicism (eesti keeles "Historitsismi viletsus" 2000 Hillar Tali tõlkes) · 1963 "Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge" (Oletused ja ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism"
Moodustavad malleolus lateralis ja sääreluu incisura fibularis Side - Membrana interossea cruris on sidekoeline moodustis (fibroosühendus), täidab luudevahelise ruumi. Selles on avaused veresoontele ja närvidele. Sääre luude ühendused Art. Talocruralis (ankle joint, hüppeliiges) - Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali. - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa) Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum - Lateraalne kollateraalsidemete kompleks: Lig. talofibulare anterius Lig. talofibulare posterius Lig
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni arvestuse küsimuste vastused 27.05.2014 LL-12 Eesti Mereakadeemia Kaspar Reinson 1)Kollektiivsete päästevahendite loetelu: Päästepaat Täispuhutav päästeparv Metallist või plastikust jäik päästeparv Täispuhutav liugtee Tõsteparv Valvepaat Kiirvalvepaat 2)Individuaalstete päästevahendite loetelu: Päästevest Päästerõngas Vee-ja kaitseülikond Termokott 3)Päästerõngastele esitatavad tehnilised nõuded: Päästerõnga välimine diameeter ei tohi ola rohkem,kui 800 mm ja sisemine mitte vähem,kui 400 mm Materjal peab vastu pidama põrutustele, selleks võivad olla korgi laastud, korgi kraanulid, mingi muu ujuva materjali kraanulid või õhuga täidetud sektsioonid. Peab olema võimeline vee peal kandma mitte vähem,kui 14,5 kg raskust 24 tunni jooksul. Rõnga kaal ei tohi olla vähem,kui 2,5 kg. Rõngas ei tohi põleda ega sulada,kui on täieliku...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine..................................................
korraldamin iseloomustam d teisiti juhtimisel e alusel e- vahetu ine ja teineteisele. ... nõrgad mängib rolli tekivad tegevuse nendevahelin Seega peab küljed: *on häälteenamus. organisatsioo käigushoidmi e võrdlus ise miinimumkapi Kõrgeim ni astmed, ne, suuliselt Juhtimise otsustama, tali nõue juhtimisorgan mis või kirjalikult. meetodid millise (400 000.-) on osanike kujunevad 4.koordineeri jagunevad täidab kas *juhtimine on üldkoosolek, selles mine- õiged kaheks: mõlemad või keerukam hääled struktuuris. proportsiooni intuitiivne ja ainult ühe.
Tallinna Tehnikaülikool Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Keemiatehnikainstituut Ainetöö reaktsiooniprotsessidest Pöörduv reaktsioon membraanreaktoris Üliõpilane: Marija Gnatjuk Juhendaja: Enn Tali Kaitsud: Tallinn 2013 a. Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 1.Tähiste ja lühendite loetelu....................................................................................................... 3 2.Sissejuhatus................................................................................................
· Praha Karli ülikooli audoktor meditsiini alal Raamatud · 1934 "Logik der Forschung" (Teadusliku uurimistöö loogika) · 1946 The Open Society and its Enemies (Avatud ühiskond ja selle vaenlased) · 1959 The Logic of Scientific Discovery (Teadusliku avastuse loogika; 1934. aasta raamatu ümbertöötatud ingliskeelne väljaanne) · 1961 The Poverty of Historicism (eesti keeles "Historitsismi viletsus" 2000 Hillar Tali tõlkes) · 1963 "Conjectures and Refutations: The Growth of Scientific Knowledge" (Oletused ja ümberlükkamised; teaduslike teadmiste kasv) · 1972 "Objective Knowledge: An Evolutionary Approach" (Objektiivne teadmine: evolutsiooniline lähenemine) · 1976 "Unended Quest; An Intellectual Autobiography" (Lõppematu otsing: intellektuaalne autobiograafia) · 1977 "The Self and Its Brain: An Argument for Interactionism"
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lu...
EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5.aastatuhandeni eKr. Kundalased valmistasid tööriistad kivist, lust ja sarvest, aga ka puust nt üepuupaate e ruhesid
autori nime järel. Alljärgnevad näited on toodud numbrilise viitamissüsteemi kasutamise kohta. · Ühe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003.
lühikest. 4. Ankrusse jäämise tehnoloogia sõltuvalt ankrupaiga sügavusest Kui sügavus üle neljakümne meetri siis lasta koos ankrupeliga kui alla selle siis lintpiduriga. Pilet No. 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
