risttabel 1 c Vald 1 Vald 2 Vald 3 a kogus ja maksumus 0 Tori Massiaru Surju 0 müüjate lõikes 1 Abja Asuja Võiste 1 kuupäevade lõikes 2 Võiste Kabli Uulu 2 sortide lõikes 3 Uulu Laiksaare Abja 3 valdade lõikes 4 Tali Abja Tori 4 liikide lõikes 5 Surju Tori Asuja 5 liikide lõikes 6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaar Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes Siia kirjutage oma õppemärkmiku
linavästrik; väike mall karjas; äike; jaaniõhtu; meri; õngitsemas. Väike jahimees; kivikasukas ; jänesepoeg; mängulaul; karutaat maiustamas; siplegapesa; siil; sääskja konn; ats ja liblikas, metsas; konn ja seen. Kirsipuu; rukkirääk; laps ja kuu; sügise tulekul; rukkilill lõikuskuul; varblased põllul; sügise võlud; jälle linna. Henn ja leevike; poisu tahab kooli; viimane laulilind; oktoober, MARDIPÄEVA OOTEL; LAPS JA KALAKE; mardilaul; miks ei tule ükskord tali?, KELGUSÕIT. Esimesed lemehelbed; talvehommik; talispordilaul; tuisk; lumelell; tuisune ühtu; on meistrimees väikene mati. Enne pühi; pühade tulekul; varese jõulud; jõulutaadi ootel; jõuluvana; jõuluööl; jõuluks maale; üle lume lagedale, tiliseb aisakell, kuusekene; väikese poisu õnnesoov uueks aastak oma isale; jõulukuusele. Poiste laul; noorkotkaste lipulaul, meremeeste laul, kaluri poeg, laevahukk, raudtee, pillimehed, poiste tants
Kogus "Rängast rõõmust" on luuletused raskestimõistetavad ja meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J
2007 - pressisõber Juhan Kivirähk, pressivaenlane Andrus Ansip 2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
Tema loomingust esitati Flöödikontsertit mis on kirjutatud komponisti autoriõhtuks Pariisis 1926.aast sügisel. Kolmanda helilloja Pjotor Tsaikovski loomingust esitati tema viimast Kuuendat sümfooniat. Tsaikovski oli vene romantistlik helilooja.Kuuenda sümfoonia idee tekkis tal Pariisis 1892.aasta detsembris. Neid kõiki teoseid ühedas Pariis, kuna kõik kolm teost on just seal linas heliloojatele pähe tulnud. Neid teoseid esitas Põhjamaade sümfooniorkester, mida juhendas dirigent Anu Tali, solistina esines Erwin Klambauer ning orkestri kontsertmeister Lev Klõtskov. Kontserdi tegi eriliseks kõikide mängijate professionaalsus. Lood olid mängitud väga puhtalt ja korrektselt. Kõige suuremat muljet avaldas mulle esimene lugu ehk Arvo Pärdi ,,Silhoette". Loo heliloojast sain teada seda, et ta on eestlane ning on pärit Paide linnast. See lugu on kirjutatud austusega Gustav Eiffelile ning pühendatud Orcestra de Paris'le ja selle pea dirigendile Paavo Järvile.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Taavi Tali Euroopa Liit Referaat Koostaja: Taavi Tali Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2013 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajahetkel mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga.Leiab infot Euroopa Liidu rajajate kohta, El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Lisaks on juttu ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ning Euroopa Liidust ja maailmast.
valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade" köidab Lutsule omapärase huumoriga, karakteritest väljakasvavate koomiliste situatsioonidega. Huumoriprisma läbi on nähtud kogu õpilaspere. "Kevades" kasutatakse karakterite kontrastsuse võtet. Õrnatundeline ja nukrutsemisele kalduv Arno Tali vastandub tormakale võrukaelale Joosep Tootsile. "Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimlemise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus. "Kevade" harukordselt soe vastuvõtt andis autorile tõuke jätkata humoristlike jutustuste seeriat samade tegelastega. Kuid "Suves" ei suutnud Luts saavutada "Kevade" kunstilist taset; pinnalisust ning mõttelist vaesust korvavad küll oskuslik situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomika rakendamine
Uus-Guinea Tiina-Maria Tali 8a klass Geograafiline asend Asukoht Austraaliast põhjas asuv saar Koordinaadid 5° S, 142° E Pindala 786 000 km² Maailma saarte seas pindalalt: 2 Paapua Uus-Guinea Paapua Uus-Guinea on riik Austraalia ja Okeaania maailmajaos. Ta hõlmab Uus-Guinea saare idaosa ning hulga väiksemaid saari, millest suurimad on Uus-Britannia, Bougainville ja Uus-Iirimaa. Läänest piirneb ta Indoneesiaga, lõunas teisel pool Torrese väina on Austraalia. Riigihümn O arise all you sons of this land Pealinn Port Moresby Pindala 462 840 km² http://et.wikipedia.org/wiki/Paapua_Uus-Guinea Indoneesia Indoneesia Riigihümn Indonesia Riigihümn Indonesia Raya Raya Pealinn Jakarta Pealinn Jakarta Pindala 1 904 Pindala 569 569 1 904 ...
Kasutus: Harilik elupuu talub hästi kärpimist ning liiki on palju kasutatud pügatavate ja vabakujuliste hekkide rajamiseks. Parim aeg heki pügamiseks on augusti algul, siis jõuavad haavandid veel sügise jooksul kinni kasvada. Hiljaks jäädes põhjustavad 4 liigsed haavad puule ülearust veekadu ning taimed võivad jääda veevaegusse. Suuremaid puid ja alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis, Tali, Tihemetsa, Luke ja teistes parkides. Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks. Paljundamine: Harilikku elupuud on kerge paljundada nii seemnetega kui vegetatiivselt. Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga
Ettevõte on võimeline emiteerima 12%-st tulumäära tagavaid võlakirju. Ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on võõrkapitali maksujärgne hind selles ettevõttes? tulumäär 0,12 tulumaksumäär 0,26 võõrkapitali maksujärgne hind ? võõrkapitalihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus ki= 0,089 uruväärtus ettevõttel on emiteeritud 1000-kroonise nimiväärtusega võlakirjad, mille tähtajani on jäänud 10 aastat ja mille turuhind on praegu 920 krooni. Võlakirjade kupongimäär on 9,5% ja ettevõtte tulumaksu määr on 26%. Milline on ettevõtte võõrkapitali maksujärgne hind, kui selle hankimiseks emiteerib ta ka tulevikus samade näitajatega võlakirju? vülakirjad 1000 turuhind 920 võõrkapitalihind = aastane intressisu kupongimäär 0,...
ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks enam arenenud enam arenenud Soojusenõue Vähe Palju Niiskusenõue Suurem Väikesem (v.a. riis) Tali- ja suvivormide Esineb tali ja suvivorme Suvivorme esinemine Reageerimine päevalikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algarenemine Kiire Aeglane Teravilja seemnete eristamistunnused a) kaer(paljasteraline) b) oder(paljasteraline) c) nisu(paljasteraline) d) rukis(paljasteraline) e) oder(sõkalteriseline) f) kaer(sõkalteriseline)
talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923), ,,Õpilane Valter"(1927), ,,Pankrot" (1927), ,,Udu" (1928), ,,Tagahoovis" (1933) ja ,,Vaikne nurgake" (1934)
Paistu Kool Jõulupidu Loovtöö Ester Lainet Õpetaja Reet Meerits 2013.01.02 Sisukord 1.Juhendamine 2.Vajalikud ülesanded 3.Töödejaotus 4.Probleemid ja lahendused 5.Esinemised 6.Juhendajad ja abilised 7.Minu enda arvamus Sissejuhatus Valisin löövtööks jõulupeo korraldamise kuna see tundus väga huvitav ning proovile panev.Oli vaja palju teha ning ilmus ka probleeme.Tegime seda koos Martin Lõssoviga ning tänu sellele oli ka töödejaotus. Meid abistati ning meil olid ka juhendajad kes aitasid. Pakkusime välja ka esinemisi, aga täpsemalt kuulete tegemistest kohe. Juhendamine Esimese asjana saime kokku meie juhendajatega, kes seletasid mida ja kuidas tegema peab.Saime sealt juhendeid ning palju abi alustamiseks.Kui olime teatud ülesanded ära teinud oli taas kokku saamine kuid mitte ainult juhendajatega.Me rääkisime ning seletasime mida me olime ära teinud ning mid...
Praktikum 9 TIIM A 1. Mis objektidele saab õigusi defineerida? Õigusi on võimalik defineerida ettevõtte infosüsteemi osadele ja ressurssidele. Õigusi saab anda kõigele, mis on hallatavad, eesmärgiga piirata juurdepääsu kriitilise tähtsusega objektidele. Näiteks: Meie firmas pole kliendiandmed (äriidee autentsus) kõigile kättesaadavad ehk juurdepääsu saavad ainult arenduse- ja projektijuht (andmete ja protsessi omaniku roll) ning projekti üleandmisel (lõpptulemus) kliendiandmed kustutakse. 2. Millised (äri)rollid teie näidisettevõttes kindlasti on? Äri poolel on mitu rolli, nendest on põhilised: ● Tooteomanik (ingl: product owner) on tellija esindaja, kes tunneb vajadust tarkvara järele ning otsustab, et toode tuleb luua. ● Äriarhitekt on inimene, kes näeb ning paneb kirja suure pildi, nt kaardistab tarkvaravajadused vastavas äripro...
Rannapi ,,Agu Sihvka annab aru", Sören Olssoni ja Anders Jacobssoni ,,Berti 8 päevik", Ferenc Molnar'i ,,Pal tänava poisid", Astrid Lindgreni ,,Bullerby lapsed". Edasi paluti vastajatel valida endale ,,Kevade" tegelaste hulgast sõber. Toon ära populaarsuse pingeread. Tüdrukud valisid: · Teele 157 · Joosep Toots 64 · Arno Tali 29 · Kiir 10 · Tõnisson 4 · Imelik 3 · õpetaja Laur 2 · Tootsi koer Pitsu 1 · ei vali mitte kedagi 3 · ei oska öelda 3 · vastamata 6. Poiste sõbravalik : · Joosep Toots 140 · Arno Tali 24 · Kiir 14 · Tõnisson 10 · Teele 8 · Lible 2 · Imelik 1
Posti 1, 71004 Viljandi (Rektor:Anzori Barkalaja ) · Tallinna Muusikakeskkool Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor: Timo Steiner ) · Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija ) 19. Orkestrid ja nende dirigendid : · Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali · Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee ) · Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja · Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk · Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali · Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www.enso.ee ) dirigent : Neeme Järvi
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid
dissidentide jälitamisest, kultuuri kaotusevalust: ,,Suur moejuht", ,,Sa igavene, hele märtsipäev", ,,Istume laua juures", ,,Majaraamat", ,,Viina voolab karahvini suust", ,,Täie jõuga ma rusikas hoidma pean käe". TÄIE JÕUGA MA RUSIKAS HOIDMA PEAN KÄE, peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakünete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski märgib: ,, ,,Rängast rõõmust" lõpetab midagi. Ei tahaks öelda, et luule. Juri Lotmani mõtet edasi arendades võiks öelda, et proosa on kõige keerulisem luule vorm. [---] Luuletaja käed on siin nii kõvasti rusikas ja hambad ristis, et rohkem enam ei saa. Peab haaret lõdvendama.... [---] Nii on Viivi muutumine proosakirjanikuks omamoodi seaduspärane
,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil nende meelest ei ole tulemas midagi head: sooja ega ilusat. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid,
hakkasid................. vihastas ta nii ................. rändas tagasi. Siitpeale ei läinud vares enam kunagi soojale maale. Kirjuta sulgudesse kas liit- või lihtlause. Jooni alla alused ja öeldistele tõmba ring ümber. Võitlus oli otsas. (............) Suure kära ja müraga läksid lapsed koolituppa. (............) Laur jäi veel natukeseks välja seisatama ja vaatas, kuidas tüdrukud omavahel niisama lahingut lõid. (..........) Siis nägi ta, kuidas Tali koolitoa trepile läks ja luuaga jalgu puhastas. (............) Laur läks läve poole, et temaga rääkida ja küsida, kuidas lumesõda tema arust olnud, aga samal hetkel hakkas kirikukell lööma. (............) Kooliõpetaja jäi seisatama. (............) Ta kuulatas silmapilgu, kuidas tornist aeglased, korralikud piu-paud alla kostsid ja värisedes kaugusesse kadusid. (............) Siis ütles ta naeratades Arnole: "Kuula, Arno, kuidas Lible kella paugutab." (...........
Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 18591889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on tähtsaim ja suurim rahvusvaheline tali- ja suvespordialade võistlus, kus osa...
Stir oli haige 6 nädalat. Naine ei rääkinud stri.iga kordagi kuid kandis tema eest hoolt.talle meeldis panna inimesi enda järel koristama, ühel päeval kui nad koos maalisid, siis ajas stir. Dircki oma kodust välja ilma sõnagi ütlemata. Dirck tahtis teda välja ajada ja siis selgus et ta oma naine oli ka otsustanid striga koos minna..enne seda naine ei sallinud teda üldse. See oli dirckile suureks üllatuseks. Ta üritas stiri kägistada kuid too paiskas ta pikali. Tali oli mingi imeline võime meeste üle.( enne seda oli naine Blees öelnud et kui stri tuleb siis juhtub midagi halba) Dirck otsustas armastuse tõttu ise minna et ta naine saaks õnnelikult ja rahamuresid katrmata olla. Ühel õhtul sai dirck teada stir oli bleesi jätnud ja too oli võtnud mürki. Kui dirck läks tagasi oma korterisse leinama siis leidis ta sealt viimase stir. Tehtud pildi see oli alatsi blance, selle asemel et sea hävitada viis ta selle ( hollandist pärit dirck) stir
Metanooli mürgituse võib saada juba tema aurude sissehingamisel või läbi naha imendumisel. Metanool Eestis Aastaid tagasi oli Eestis seoses puupiirituse müümise ja kasutamisega skandaal, kui surma said 17 lapse vanemad. Sellest kirjutas SL Õhtulehe reporter Eve Heinla 14. septebril 2001. aastal: ,,Puupiiritus on tapnud 17 lapse vanemad" Pärnu maakonnas on viinatragöödia tõttu 17 last jäänud emata-isata. Üheksa alaealist Pärnus, kaheksa Tali vallas. "Kahjuks ei saa ma veel öelda, et see arv on lõplik," muretseb linna sotsiaalosakonna juhataja Riho Alliksoo. Pärnu maakonna lastekaitsetöötaja Anne Rand kinnitab, et kõige traagilisem olukord ongi just väikses Tali vallas, kus emata või isata on jäänud kaheksa last. "Kuidas meieni laste kohta andmed jõuavad? Helistame kõik vallad läbi ja kui keegi sureb, siis teatakse kohapeal ikka kõige paremini, milline on olukord ja kas hukkunul oli ka alaealisi lapsi
I Juulius ja ta õde saavad endale uued kodud vallamajas toimuva koosoleku kaudu. Üks natuke viinalembene vanamees võtab Juuliuse(14a) ilma rahata enda juurde ja viib viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. II (18-29) Juulius läks Taaviga randa paate kaldale tõmbama kaasa ning kui tööd tehtud, jäi kuuri. Hiljem pani räimed turskade püüdmiseks konksude otsa. Kaldal Taavit oodates kuulis külajutte ning koju minnes abistas Taavi Jaaguõue naist. Liisu porises abistamise pärast. III (29-41) Juulius läks Taavi asemel merele (kalale) ning oli seal pigem tüliks. Juulius sai aru, et midagi toimub Kristiine ja Taavi vahel. Kui Liisu ära läks, rääkisid Juulius ja Taavi koolis õppimisest, merest, USA-st ja Taavi saatis Juuliuse Jaaguõuele räimesööda kohta uurima, kommi pakkuma. Tagasi minnes oli Liisu kodus ja Taavi mainis kindaid. IV (41-53) Teel kooli ja koju toimusid koolilaste vahel väikesed kähmlused ning käidi aru...
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2.2. Pillide paigutus orkestris (sümfooniaorkester) PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 5 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Eesti tuntumad dirigendid 1. Anu Tali, Põhjamaade Sümfooniaorkestri muusikaline juht ja dirigent. 2. Eri Klas, on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USA-ni, sh Berliini ja Müncheni filharmoonikuid. Kasutatud allikad: A, Skun; K, Sepp. ,,MUUSIKAÕPIK 9. klass". Avita, 2009. Lk: 16-22 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 6 of 7
Neljandast peatükist saab teada, mis on sulamissoojus ning sellega seotud põhilisi andmeid. Saame teada, kuidas seda defineerida, mis sellest oleneb jne. Viiendas ning viimases informatiivses põhipeatükis käsitletakse aurustumissoojust. Saame teada, kuidas aurustumissoojust defineeritakse, mis on selle mõõtühik ning mis sellest sõltub. 2. Joseph Blackist Joseph Black sündis 17. aprillil aastal 1728 Edela-Prantsusmaal ning suri 6. detsember aastal 1799 Sotimaal. Tali Soti keemik, arst ja füüsik, keda peetakse üheks oluliseks tänapäeva keemia rajajaks. 3 Joseph Black taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse, sulamissoojuse ja aurustumissoojuse (Loe: Latentne soojus) mõisted.1 2.1. J. Blacki elust Joseph Blacki isa oli soti päritolu ning elas tegelikult Põhja-Iirimaal, ta töötas Bordeaux-is veinikaupmehena.
Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi (1323 el.); vallad: Are, Audru, Halinga, Häädemeeste, Kihnu, Kaisma, Koonga, Paikuse, Saarde, Sauga, Surju, Tali, Tori, Tõstamaa, Tahkuranna, Varbla, Vändra. Vallad: Are vald, Audru vald, Halinga vald, Häädemeeste vald, Kaisma vald, Kihnu vald, Koonga vald, Lavassaare vald, Paikuse vald, Saarde vald, Sauga vald, Surju vald, Tahkuranna vald, Tootsi vald, Tori vald, Tõstamaa vald, Varbla vald, Vändra alevvald, Vändra vald 2 Rahvastik Pärnu linna elanike arv on vähenenud, kuid seda ümbritsevate valdade elanike arv kasvanud.
/ Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" (,,Suvine öö") Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis") Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille ma leidsin näitab sügise katastroofilisemat poolt, kuna sügis ei ole aeg, kus ei toimuks mitte midagi. Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab,
,,Kuna see on laev, mis hakkab sõitma Tallinna ja Stockholmi vahet, on see ilmselt sõiduk, mis mind ja paljusid Eestisse viib," räägib Wikland ja lubab ka eeloleval suvel Haapsalus ära käia. Mitte ainult kunstnik Ilon Wikland on ka ühe raamatu kirjutanud. ,,Sammeli, Epp ja mina" tõlgiti 1998.a. ka eesti keelde. Jutt on esimesest koolipäevast, kus värske õpilane saab ehmatusega teada, et ,,kool oli alanud juba üleeile". Mis oli Arno Tali väikene hilinemine selle kõrval! ,,Oh, küll oli mu meelest hirmus niimoodi hiljaks jääda," loeme raamatust. Aga esimesest koolipäevast kujunes välja tõeline seiklus. Ehkki Wikland arvas ühes hiljutises intervjuus, et tema kirjutada ei oska, on vähemalt Eestis tema esimene suleproov läbi müüdud. Raamatus ,,Pikkpikk teekond" (teksti autor Rose Lagercrantz) on juttu 14 aastase Iloni põgenemisest kalapaadil Rootsi ja Eesti okupeerimisega seonduvast
Käibevarad: käibe kiirus on suurem. Kõige suurem käibevara on raha. Veel on lühiajalised finatsinvesteeringud müün järgmise 12 kuu jooksul nad ära. Saan kasu sellest müügi vahest. Kõik nõuded ja ettemaksed. Ntx: ostjate võlad, maksude ettemaksude tagasinõuded, lühiajaline laen. Ettemakstud käibekulud. Varud toiduainete varud. Ettemaksed toormaterjalide eest. Bioloogilised varad, mille kasutusiga on alla 1a või lõpetamata toodang nuumsead, tali teravili. Kohustus rmpk lasuv rahaliselt hinnatav võlg: lühiajaline kohustus; pikaajaline kohtustus. Eristamise aluseks on maksetähtaeg. Kohustus mille tähtaeg on alla 1a. On lühiajaline kohustus. Laenasin 2013 a 70000, 2013 pean maksma 2000. Omakapital(netovara)- rmpkoh varade ja kohustuste vahe Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rmpkoh omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud (sissemaksed)....
● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab juhendamisel nõuetekohaselt materjale ja konstruktsioonielemente, kasutades selleks tõstetroppe ja koormakinnitusvahendeid.)
Järgnevalt on antud ülevaade ajakirja autorkonda kuuluvatest autoritest ja nende kajastatavast põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal. Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu. Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel. Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist.
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE ODER Iseloomustus · Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv üheaastane teravili. · Odra perekonda kuulub 40 liiki. · Eristatakse kahe-, nelja- ja kuuetahulist otra. 2 3 · Kõige kauem tuntakse kuuerealist otra (valmis kõige varem). · Seda kasvatasid egiptlased, indialased, juudid ja kreeklased, roomlased. · Vana-Kreekas viljeldi ka kahe- ja kolmerealist otra. 4 Botaanilised tunnused · Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. · Võrreldes teiste teraviljadega juurestik mõnevõrra väiksem. · 85% juuremassist paikneb 2025 cm sügavusel. · Kõrs: - püstine, - õõnes, - pikkus 5080 cm. · Leht: - rööproodne, - keelekes...
küsis kes nüüd kinki tahab sellega siis pani käna --- mina jooksin kohe sinna sõitis vastu puud Kelle jäljed valgel lumel, andsin luuletusel minna nüüd on katki luud keda näevad lapsed unes? --- --- Kes siin istus, kes siis astus- Reinuvader sügas kõhtu Tuli tali tulid tuisud linnukesed teavad vastust! kätte jõudis jõuluõhtu jänes ostis uued uisud -- istus kuuse alla ta sõitis päeva Hello , armas Jõulutaat, jõuluvana ootama sõitis kaks nii great, et sind jälle näha saab. --- vaatas peeglist Habe on sul tõega cool
keha tsentrist, siis on nad väga tihedalt omavahel seotud. Mida väiksema raadiusega keha, seda väiksem ka inertsmoment. 9) 10) Mehhanismiks nimetatakse tehislikult loodud kehade süsteemi, mis on ette nähtud ühe või mitme keha liikumise teisendamiseks ühe või mitme teise keha nõutavaks liikumiseks. Sageli muudab mehhanism kiirusi, jõudusid ja pöördemomente, teisendab üht liikumist teiseks. NT: kang, plokk, tali, kruvimehhanism 11) Masin on mehaanilist liikumist rakendav seade materjalide, info või energia muundamiseks. 12) Kinemaatiline paar on mehhanismi lülide omavaheline seotus, mis jätab võimaluse lülidel teineteise suhtes liikuda. Kinemaatilise paari moodustavad kaks elementi 13) Madalpaaride puhul on kontaktpinna pindala suurus lõplik. Madalpaari eelisteks on töökindlus, valmistamise lihtsus ning pööratavus, st paari moodustavad elemendid võib
Roolimasin peab suutma pöörata täiskäigul sõitva laeva rooli ühest pardast teise 28 sek jooksul. Roolilehe pöörde suurim ulatus on 45 kraadi diametraaltasapinnast kummalegi poole. Avariijuhtimine: antud juhul on võimalik kasutada talisi, mis ühendatakse reduktorajami nurkadega. Avariijuhtimise teostamiseks ühendatakse roolimasin reduktorajamist lahti, roolilehe asendit muudetakse ühte tali pingutades, teist sama aeg järgi andes. Järgnev süsteem on rakendatav väiksemate laevade puhul. Väikeste (kala)laevade roolisüsteem on selline: roolimajas asuvale silindrile on keritud mõni keerd pehmet terastrossi, mis suunavate torude kaudu läheb rumpliruumi. Seal antakse trossi tõmme edasi rumpli kaudu ballerile. Avariijuhtimine toimub järgmiselt: balleri tsentris asuvasse pessa
,,Kevaded" on murrangulise tähtsusega rahvaraamatud eesti kirjanduses. Neis realistlikku laadi teoseis väljendus sootuks optimistlikum elutunne ja hingestatum õhkkond kui tolle aja ühiskondlikke probleeme käsitlevas jututoodangus. Lugejaskonda veetlesid kujukalt joonistatud õpilastüübid ja see südamesoe ning värske huumor, mida peitsid endas ,,Kevaded". Unustamatult jäid meelde ,,Kevade" mõlema osa kandvamad kujud: hellahingeline unistaja Arno Tali, rõugearmiline vembupoiss Joosep Toots, punajuukseline Kiir, flegmaatiline Tõnisson, suletud hingega Raja Teele, kandlemängija Imelik ja ägedaloomuline Kuslap. Veel enam pälvisid tähelepanu kentsakad juhtumused sest omapärasest koolist ja nende vahele põimitud nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924)
251. Roojap Urki 252. Rutt Uvett 253. Saime Saime 254. Salam Ahti 255. Sass Istäiega 256. Satip Ann 257. Savikotipr Ints 258. Seak Ari 259. Sigullkeerasasfalt Teele 260. Siilja Karuonsõbrad 261. Siim Ens 262. Sitatükkjäitalla Alla 263. Situ-Ats Ioon 264. Sodi Jaak 265. Sork Ann 266. Soss Epp 267. Sten Dilonpuudujadkirjas 268. Sulev Itt 269. Sümp Tom 270. Zoja Puhur 271. Taaniel Evant 272. Tagu Mikk 273. Tahkek Eha 274. Tairi Bijamustleib 275. Taivo Orimees 276. Taktik Epp 277. Tali Toss 278. Talvi Tusinnuustakul 279. Tappas Aime 280. Tarvi Tantihti 281. Tea Djamees 282. Teele Paat 283. Teet Anus 284. Teet Ööline 285. Thomas Õda (loe: Tuumas Õda) 286. Tiit Sei (loe: DJ) 287. Toomas Ineitööta 288. Tulvi L. Päikest 289. Tutikasv Olga 290. Tuuli Neilm 291. Tuuli Spask 292. Transves Tiit 293. Udumäekuning Anna 294. Uikuik Ole 295. Ulrik Kurr (loe: Hull Rikkur) 296. Vabseek Oll 297. Valeri Iulipeal 298. Vallatuk Urve 299. Veeniv Eri 300. Vees Urve 301. Vello Sipeed 302
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon). Katseseadme skeem 5 6
Names of town ● Lindanise - it was first used in 1219, derived from mythical Linda, the wife of Kalev and the mother of Kalevipoeg, national hero. ● Koluvan - found in old Russian chronicles, the name possibly deriving from the Estonian mythical hero Kalev ● Reval - used after 1219; comes from two german words ‘reh’ and ‘fall’, meaning the falling of the deer - as they fall down the Toompea hill, probably when escaping from the Danish occupation or just the hunters. ● Tallinn - used after Estonia gained its independence in 1918, origin is definitely estonian; meaning Taani-linn, tali- linn. Liberty Square ● The central square of Tallinn, it was renovated in 2008. There used to be Harju gate, which can now be seen through glass. ● The statue of Liberty, 2009; represents freedom, Estonia has been under many foreign powers, starting with Danes, Sweden, German and Russia. The clock of liberty, 2...
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt. "Mu viimne laul", kogumik "Kirjad Liisale"). Liiv töötas alaliselt ajalehtede "Virulane" ja "Teataja" juures. "Virulases" töötas ka Vilde, läksid tülli. Mõnda aega õpib Hugo Treffneri gümnaasiumis, katkestab tervise tõttu. Töötab ajalehtede "Sakala" ja "Olevik" toimetuses, tegeleb proosa ja luule kirjutamisega. Loomingut aga ei avaldatud ja tekivad majanduslikud probleemid. Pinge toob kaasa vaimse tervise lagun...
Teenuse pakkumise algus: 05.11.2008 Ettevõtte juhtkond: Nimi Amet Vastutus Merle direktor Ettevõte, kui tervik Kalle aktsionär Ettevõte kui tervik (sissemakstud aktsiakapi- tali piires) Malle direktor Müügi korraldamine Pille direktor Finants AS Kuule peakontor asuks Keilas. Esialgu tegeleb firma interneti-poe kaudu ning pärast juba avab esindus-kauplused, kus oleks kliendil võimalik ise tutvuda too- tega ning arutada asja spetsialistidega. Firma arenemisega, koliks peakorter Tallinnas- se. Esindus-kauplused asuksid alguses vaid Tallinnas, Tartus ning Rakveres. II
Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots Rezisööri assistent Mall Jaakson Helioperaator Harald Läänemets
edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia
Nädala teema: Minu sõber arvuti.......................................................Laste vanus 6-7 a. ....................... Eesmärgid Üldoskused: Laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd Mina ja keskkond: Laps teab mida arvutiga teha saab, mõistab arvuti vajalikkust. Laps teab ohtusid arvuti kasutamisel (võõraste inimestega suhtlemine; võõrad interneti leheküljed, arvutiviirused). Oskab käsitseda mõnda meediaga seotudseotud tehnilist vahendit (arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Teg...
Töökojas kasutatavad tööriistad Õlivahetustööriistad Õlifiltri tangid, õlifiltri võti, õlivahetuskanister, vana õli vaakumkoguja, õlipüstol, õlipumbad Tungrauad, pressid, kraanad Hüdropress, garaazikraana, tungraud, pukk, silindertungrauad, agregraaditungrauad, hallitungrauad, bussimootorite tõstuk, mootoripukk, lükketungrauad, pukseerimistungrauad, sillatõstuk, tross-tali,. Autokere taastamisseadmed Keretungraud, hüdrosüsteemi pump, keretööde tõstuk, rattavanker Autotöökoja ventilatsiooniseadmed Heitegaasivoolik, kummiotsik klambri ja sulguriga Garaazitõstukid Kanalitõstuk, käärtõstuk, mootorrataste tõstuk, põrandasisesed tõstukid, posttõstukid Garaazi eriseadmed Rattakäru, lamamisalus Amordivahetus Golf 2/3 Tungraudasid kasutatakse auto üles tõstmiseks ja ka toestamiseks. Tõkiskingad on vajalikud selleks, et ülestõstetud auto veerema ei hakkaks (kui kasutada on tõstuk, siis neid vaja ei lähe). Veljev...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paikneva...
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Filmi peategelased Jüri Järvet, Vaclovas Bledis, Valeri Nosik, Bronius Babkauskas, Viktor Plyut ja Mare Garshnek. Kevade "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel, sügisest kevadeni. ,,Kevade" on haarav noorte kasvamise ja koolilugu, mis pakub nii lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle, mida noored avastavad. Loo keskmesse tõusevad peategelase Arno Tali läbielamised ja esimene armastus. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimese elus, kus noorust kevadega võrreldakse. 1969. aasta lõpus tehti filmist "Kevade" eestikeelne koopia. Algsest versioonist tehti ainult mõned koopiad, millest üks läks Kinokomiteele. Sellest koopiast tehti hiljem televisiooni jaoks videoversioon. Film koosnes 9 osast ehk filmirullist. 2004. aastal andis DVD2002 välja taastamata "Kevade" DVD, mis oli tehtud algsest pikemast versioonist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
