20. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma mõiste Põikseinte töötamine tuulekoormusele, diafragma Kui tuulekoormus kandub vahelae servale, siis vahelagi kannab selle koormuse edasi põikseintele, põikseinad on vahelagedele tugedeks horisontaalsuunas. Kuna põiksein on arvutuslikult konsool, siis tema koormamisel ta ka paindub. Seega on meil tegemist elastse toega (vedruga). Nagu skeemil 8.13 näha, töötab vahelagi nagu tala elastsel alusel, kusjuures tala tugede paigutused on võrdelised põikseina paindejäikusega omas pinnas (täpsemalt painde- ja nihkejäikusega). Kuivõrd vaadeldava tala (vahelae) kõrgus (B) on väga suur, siis tema läbipainded horisontaalsuunas tuulekoormusest on väga väikesed. Praktilistes arvututes võib vahelae paindejäikuse omas pinnas lugeda lõpmata suureks st vahelae võime lugeda absoluutselt jäigaks (temas ei esine deformatsioone).
3.1 INP-ristlõike nõtav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 7,2 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 7,2 Tabelist on näha et sobib profiil INP120, mille = 7,41 7,2 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 3,05 3 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP140 Suurim paindepinge = = 77 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,58 4,5 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes
Süsteemi juhtimiseks kastutatakse osaliselt samu andureid, mis airbag süsteemil. Osadel juhtudel jubib süsteemi airbagiaju. Põhilised andurid, mida kasutatakse, on kaldenurga andur, gravitatsiooniandur (andur mis tunnetab, kui auto muutub kaalutuks, ehk on õhus). ,,Flip Up" süsteem on üldjuhul juhitud hüdrauliliselt ja seda on võimalik manuaalselt aktiveerida juhtpaneelist. Oma ehituselt on ,,Flip Up" U kujuline tugevdatud tala. [3] Sele 2. Aktiveeritud asendis ,,Flip Up" tala [3] 5 2.2 ,,Pop Up" süsteem ,,Pop Up" süsteem kasutab samu andureid mis ,,Flip Up" süsteem. Süsteemide ainukeseks erinevuseks on see, et ,,Pop Up" süsteem ei ole hüdrauliline, vaid on vedrudega aktiveeruv. Sele 3. ,,Pop Up" süsteemi sisemus (aktiveerumata) [6] Sele 3
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2
Ni talar är De [dom] talar är Tala- rääkima Prata (jag pratar) rääkima Bo (jag bor) elama Göra (jag gör) tegema [jöra] Läsa (jag läser) õppima, lugema Ha (jag har) omama Kan (jag kan) võima, saama, oskama Verbipöördkonnad Rühm I nt. tala, arbeta + r Tüvi lõppeb vokaaliga a. Verbil jääb a alles. Talar, arbetar. Rühm II + er 1) Tüvi lõppeb helilise kaashäälikuga,nt. ng, -g, -m, -n,-l,-v Ring/a. + er ringer (helistab) 2) Tüvi lõppeb helitu kaashäälikuga k, p, s,t või x Tyck/a (meeldima), köp/a (ostma), läs/a tycker, köper, läser 3) Tüve lõpus -r NB! Olevik lõputa! Kör/a (sõitma) kör
vastassuunaline keha Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. deformeerivale jõule. Seaduse sõnastas Robert Hooke 1676. aastal. Erinevad katapuldid Ballista Mangonel Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja Mangonelid lasid suuri kive see töötas pinge abil. kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala Ballistad olid mõeldud suurte puust või külge kinnitatud. rauast noolte lennutamiseks. Teises otsas oli vedru, mis hoidis Jõu sai masin venitatud nööridest või tala pinges ja nöör millega tala vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte pingutati. Kui nöör lahti lasti viskenooli ja odasi sirgel trajektooril.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus KEEVITAMINE Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Enamikule variantidest on välja pakutud 2 keevitusviisi. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse kõige otstarbekam...
Page 6 of 12 Tallinna Ehituskool *Aluslattide ja alusvööde peale paigaldatakse ja kinnitatakse püstpostid ning märgitakse neile tarindi kõrgus. *Raketiskilbid kinnitatakse püstpostide külge vähemalt tarindi ülemise serva kõrgusele. Kinnitatakse raketiskilbi kaldja püsttoed. Talaraketis *Talaraketisetegemist alustatakse tavaliselt siis, kui plaadiraketise tegemisega on jõutud tala asukoha lähedale. Tala alusvööde kõrgusmärk märgitakse plaadi vertikaaltugedele. Talade tugivööd kinnitatakse kõrgusmärkide järgi tugevasti plaadi vertikaaltugede külge. *Mõõdetakse välja tala asukoht ja märgitakse see plaadiraketise partele. Parte otsad saetakse märkide kohalt maha. Tala tugivööde peale asetatakse rangid ja kinnitatakse need plaadiraketise parte külge. Kõrgetes talades on betooni surve nii suur, et talaraketise alumist osa
Aeff = 5763 4×28,3×6 = 5083 mm2. Teras 1 22 NÄIDE 3.2 RK 4 kuuluva keevistala efektiivristlõige Vaatleme terasest S355 keevistala kõrgusega h = 1000 mm, mille vöödeks on ribaterased 300×20 ja seina paksus tw = 8 mm (ristlõike tähis I 1000×8 300×20). Leiame tala ristlõikeparameetrid. Tala brutoristlõikepindala A = 2bf tf + hw tw = 2 300 20 + 960 8 = 196,8 10 2 mm2. Keevistala ristlõige Tala brutoristlõike inertsimoment 2 2 t h3 h-tf 8 960 3 1000 - 20 4 I y w w + 2b f t f =
pointer(osuti)-metallist nõel, mis on ühendatud võlliga, mis näitab skaala peal temperatuuri. dial(skaala)-progressiivne numbrilaud osutiga, et määrata temperatuuri. Bimetallic helix(bimetalliline spiraalne kuju)-Vööt, mis on tehtud kahest kokkukeevitatud erineva paisumise koefitsendiga metallidest;see kõverdub temperatuuri muutudes. shaft(võll)-varras, mis annab edasi bimetallilise spiraali keerlemise kiiruse osutile kuumusest tuleneva kõverdumise pärast Bimetallilise tala kumeruse määramine: Kus E1 ja h1 on tõmbekoefitsent ja esimese materjali kõrgus. E2 ja h2 on teise materjali tõmbekoefitsent ja kõrgus. on väärpinge, mida arvutatakse: Kus 1 on esimese materjali soojuspaisumise koefitsent ja 2 on teise materjali soojuspaisumise koefitsent. T on ajutine temperatuur, millest on lahutatud etalon-temperatuur(see temperatuur, millel tala ei ole kõverdunud)
Nora sai Vee käest teate, et kui ta kohe kooli juurde ei tule, siis Elliot tappab Vee ära. Nora läheb koos Patchiga öösel kooli ja leiab sealt pool-surnud Ellioti. Koolimajas edasi kõndides saab Nora teada, et kõigi nende lolluste taga on hoopis Jules süüdi, mitte Elliot. Tänu Norale pääseb Vee koolist minema abi kutsuma ning Nora jääb Julesi kätte pantvangi. Nad on koos Julesiga võimlas ning äkki ilmub ka Patch sinna. Nora jookseb Julesi eest ära ja ronib võimlas lae alla tala peale, mis sellest et ta kardab kõrgust. Kuid Nora näeb enda ees tala peal Julesi. Ta hüppab ise alla ning Jules teeb tema järel sama ning sureb. Nora, aga jääb ellu. Tänu Nora käitumisele saab Patchist nüüd ta kaitseingel.
Mida arvestada keevisõmbluse tüübi valikul? Kavandaja peab otsustama,kas kasutada põkk-või nurkõmblust.Tuleb arvestada töö maksumusega(ka lisametalliga) kui ka teostatavusega(performance). Joon1.6. Nurkõmblused ja osalise läbikeevitusega õmblused Joon.1.7 1.3 Piirangud keevistoodete kavandamisel. 1.Liitele mõjuvad jõud peaksid olema detailide tasapinnas,mitte risti. Konstruktsiooni halb lahendus joon.15.16.ja 15.5 a) I tala tõstekõrv risti,siis keevitada jäikusplaadid tala alla(joon15.17) või siis keevitada tõsteplaat piki I tala (Joon 15.5,näitamata). 2.Arvestada võimaliku korrosiooniga. Vältida kitsaid pilusid,kuhu võiks koguneda vihmavesi,nt katteliidete korral või keevitada katteliide ümberringi kinni. 3.Kui tooted lähevad kuumtsinkimisele,samuti mahulised konstruktsioonid termotöötlusele,ette näha avad õhu ja liigse tsingi eemaldamiseks(Joon. 15.24). 5.Vältida paksu plaadi liitmist õhukesega- ei ole lubatud väsimusele töötavatele liidetele
tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kasutatakse ja tangensiaalpinged, tangensiaalpinged. tema ideliseeritud tõmbepingetest üldjuhul Normaalpinge =N/A± tööskeemi.Selles skeemis loobutakse.Normaalpingete (Mxy)/I N normaaljõud võetakse tala toepindadel avaldis: =N/A±(Mxy)/I N ristlõikes M moment y tekkivast hõõrdejõust normaaljõud ristlõikes M punkti kaugus keskjoonest I põhjustatud tõmbejõud talas moment y punkti kaugus ristlõike inertsimoment. nulliks ja eeldatakse,et tala keskjoonest I ristlõike Kivikonstr-de ristlõigete ots saab toel vabalt liikuda. inertsimoment.
des tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konst- ruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekki- mine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotu- misele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbe- tsooni vastupanu, s.o
58*fyk/ϒM = 182,1 kN Lõiketugevuse kontroll VEd/VRd = 0,12 < 1 - OK. Tugevus on külladane 2) Jäikuse (läbipainde) kontroll Läbipaine f=(5/384)*(pk+Gk)*L^4/(E*= 23,34 mm Lubatud läbipaine [f]=L/α = 35,4 mm Läbipainde kontroll f/[f] = 0,66 < 1 - OK. Jäikus on külladane 3) Toereaktsioonid R=pd*L/2 = 18,72 kN Tala # 21 # W, cm3 I, cm4 h, cm tw, cm 1 IPE80 20 80,1 8 0,38 2 IPE100 34,2 170 10 0,41 3 IPE120 53 318 12 0,44 Teras # 1 4 IPE140 77,3 514,2 14 0,47
RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 RA RB A G F E D C B Tala on koormatud jõuga F , q ja momendiga M . Tala materjal teras S235. Koostada põikjõu ja paindemomentide epüürid ja valida vajalik ristlõike kuju. Leiame toe reatsioonid kirjutame tasakkalu valemid. ( l3 -l2) m A =0=¿ R Bl+ M -q( l3-l2 ) l- ( 2 ) -Fl 1=0
........................................................25 9.1 Kuuendal korrusel Sein1, keskmises tsoonis......................................................................28 10. Seina osa (posti) tugevuskontroll.................................................................................................31 10.1 Koondatud jõu mõjumine..................................................................................................31 10.2 Tugevuskontroll (esimese korruse pikisein tala T1 all)....................................................33 10.3 Tugevuskontroll (kuuenda korruse pikisein tala T1 all)...................................................37 11. Kokkuvõte....................................................................................................................................40 12. Kasutatud kirjandus......................................................................................................................41 Koostas N
tõmbeproovi skeem P Rt ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 ), kus A P – purustav jõud (N või kg), A – varda ristlõike pind (mm² või cm²). Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. JOONIS 1.3.3. Paindetugevuse määramine 3 P l Rp ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 ), kus 2b h 2 P – purustav jõud (N või kg), l – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Katseid tehakse harilikult terve seeria (nt 3 katset) ja eeldatakse et katseseeria keskmine tulemus vastab kogu materjalipartii keskmisele. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitakse materjalide tugevust märjalt ja kuivalt ja leitakse materjali pehmumiskoefitsient (k).
Kõrgtugevad madalsulamterased inglise keels lühendiga HSLA, kujutavad endast uut klassi teraseid. Nad on tugevamad kui tavalised süsinikterased, kuid nende tootmine on palju ökonoomsem kui legeeritud terase tootmine. Seda seetõttu, et nad sisaldavad vähem selliseid kalleid elemente nagu vanadium. HSLA teraseid kasutatakse samadel eesmärkidel kui süsinikteraseid. Kuna HSLA terased on tugevamad kui süsinikterased, vajatakse neid väiksemas koguses. HSLA terasest tala on õhem ja kergem kui sama tugevusega süsinikterasest tala. Kasutatud kirjandus: The Concise Children´s Encyclopedia 2001. Õpilase Entsüklopeedia, lk 116 Dorling Kindersley 1991. Illustreeritud Laste-entsüklopeedia, lk 466 The Concise Science Encyclopedia 2000. Õpilase Teadus entsüklopeedia, lk 148-149. Eneke 1, kirjastus Valgus,lk 96-71.
Terase iseloomustus Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. Kui rauasulamis on üle 2,14 % süsinikku, nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus: terast on võimalik plastselt deformeerida, kuid malmil jääkdeformatsioone ei esine, kuna malm puruneb. Süsinikterased on kõige laiemalt kasutatavad sulamid üldse, kuid vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Terasesse lisatakse ka teisi keemilisi elemente nagu : · Kroom · Lämmastik · Mangaan · Molübdeen · Nikkel · Nioobium · Tantaal · Titaan · Vanaadium · Vask · Volfram Terase ajalugu ...
6.35. Sõnastage Zhuravski hüpotees! hüpoteesi järgi nihkepinged yx laotuvad varda laiuses (b ulatuses) ühtlaselt 6.36. Mis on lubatav paindepinge? Konkreetses ülesandes ohutuks loetud normaalpinge kas tõmbel või survel 6.37. Kuidas on seotud materjali tõmbetugevus, survetugevus ja paindetugevus? 6.38. Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 6.39. Määratlege optimaalne tala! - küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses ühtlase tugevusvaruga tala 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus "serviti" suurem, kui "lapiti"? 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui tugevus "lapiti"? 6.43. Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 6
RING d3 Wp = 0,2d 3 16 Võlli välisläbimõõt (hädavajalik, minimaalne): 16 W p 16 95540 d min = 3 = 78,65mm 3,14 Normjoonmõõtmete reast (standardreast) Ra 20 valime lähima suurema: Valime: d=80 mm 1. Määrame tala toereaktsioonid. RA F2 F1 RB M FX = 0 FY = 0 + RA - F2 - F1 + RB = 0 M A = 0 M A = -F2 4 -F 18 + RB 10 - M = 0 - 2 4 -5 8 -10 = -RB 10 -58 = -RB 10 ( -10 ) RB = 5,8kN M B = 0 M B = -R A 10 + F2 6 + F1 2 - M = 0
· India muusikavõrmid erinevad Euroopa omadest selle poiolest, et nad sisaldavad ettekirjutisi ka muusika esitluslaadi kohta. · Raga · Raga esitus võib kesta 5 minutist tunni või paarini. Algab see solisti sissejuhatava improvisatsiooniga (alap), rütmisaade puudub ning taustaks kõlab vaid pidev burdoon (muutumatu saateheli). Helilooja ja esitaja on india muusikas ühes isikus. Teise tegelik loomine toimub selle ettekande ajal. Tala · Tala on korduv rütmimudel, mida teose loomisel kasutatakse ja varieeritakse ning mille toovad esile löökriistad . Rasa · Rasa on mõiste, mis tähendab emotsionaalset seisundit. Traditsioonide kohaseltpeab kunstnik väljendama mingit kindlat hingeseisundit, kusjuures ta ise ei ela seda läbi, vaid jääb kõrvaltvaatja rolli. Pillid Sitar · Sitar on 4-7 põhikeelega, mille juurde käivad helisevad resonantskeeled. Sitari kuulsaim
Siire risti varda teljele (w) Telje punkti siiret telje ristsihis nimetatakse ka varda läbipaindeks. Elastne joon kõverdunud telg, seos w=f(x) elastse joone võrrand y (x)=w`(x) ehk telje pööre võrdub siirde tuletisega. Algparameetrid: algsiire ja algpööre. Integreerimiskonstandid nii ka algparameetrit leitakse rajatingimusest s.t w(x) ja y(x) teadaolevatest väärtustest. Paindemomendi ja põikjõu osatähtsuse võrdlus tala läbipainetes (Mõjutab nii paindemoment kui ka põikjõud.) Põikjõust tingitud siirded on paindemomendist põhjustatud siiretest oluliselt väiksemad. Elastse joone dv w```(x)= -My(x)/EIy(x) Tala elastsejoone universaalvõrrand (Siirete leidmisel piirdume paindemomendi mõjuga) Paindemomendi avaldise ratsionaalseks esitamiseks võtame kasutusele Heaviside´i funktsiooni., mis võimaldab normaalselt arvesse nende jõudude momente, mis jäävad koordinaatide alguse ja
Proovikeha on vardakujuline ja see rebitakse pooleks. a- puidust proovikeha; b – metallist proovikeha; c- tõmbekatse skeem KUUMSIN 12 PAINDETUGEVUS Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Tala alumised kiud pikenevad, ülemised lühenevad. P purustav jõud, N või kg, l tala tugede vahe, mm või cm b - tala laius, mm või cm, h - tala kõrgus, mm või cm PAINDETUGEVUSE VALEM See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormus. Katse tulemus sõltub mõningal määral ka proovikehade suurusest. Väiksemad proovikehad annavad pinnaühiku kohta suurema tugevuse. Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse paranduskoefitsiente. 𝑴 𝑹𝒑 = 𝑾 𝑃𝑙 𝑏ℎ2
Tagastange 200.17 (garantii Esituli 86.46 (garantii 6 Iluvõre 121.48 (garantii 6 6 kuud) kuud) kuud) Esistange 82.27 (garantii 6 Tagatuli universaalne 3.04 Esitiib 120.26 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Kapott 151.13 (garantii 6 Suunatuled külgmised 7.49 Esistange 236.99 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Stange tala 51.84 (garantii 6 Suunatuli eesmine 27.01 Numbrialus 2.10 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Esitiib 47.70 (garantii 6 Stop-tuli Esipaneel 46.78 (garantii 6 kuud) (UNIVERSAALNE) 6.53 kuud) (garantii 6 kuud)
AATRIUM Caroli Sirel 105 MRA ● Aatrium oli Vana- Rooma arhitektuuris elamu keskne ruum. Konstruktsioon ja liigid ● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks
KV11 Abimasin- Abimasin- Ahter- Ahtris- Ahterpiik(viimane sekts. ahtris)- Ahterpiigis- All- Alumine tekk- Alumisel tekil- Jagama- Jagunema- Jõuseadmed- Kaared-() Kaardiruum/kamber- Kajut(id)-() Kaptenisild- Kaptenisillal- Kiil- Kiilust ülesse- Kiilust peatekini- Kinnitama kiilu külge- Käigusild(kaptenisild)- Köis(laeval ei kasutata)- Lastiruum- Lastiruumid- Laevakere- Laevapere-/ Laevaliikmed elavad kajuti(te)s- () Laotakse- Liin- Läheb põhja keskelt- Mahuteid kasutatakse ...- , , , , Masinaruum- Masinaruumis- Masinaruumist ahtrisse- Mehanism- Navigatsioonisild- Nimetatakse pardaks- Nöör(ei kasutata laeval)-/ Ots(taimsest materjalist köis)- Piim- Piimide peale- Peatekk- Peamasin- / Plaadistus- Põhi-- Raadioruum/kamber- Reeling-// Rool- Rooliruum/kamber- Sektsioon- Sektsioonide vahel on veekindlad vaheseinad- Sõuvõll- Sõuvõlli otsas- Sõukru...
Tala katsetamine Algandmed: d1 130 (mm) lo 1000 (mm) h 140 (mm) Armatuur 2 varrast Ø6 mm ja Ø8 mm 2 mm rangid sammuga 80 mm JRK P T1 T2 T3 Number kN a1 1*10-6 a2 2*10-6 1,2*10-6 a3 3*10-6 0 0 1601 1203 1942 1 1 1567 -34 1173 -30 -32,00 1918 -24 2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: xxxxx4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusvii...
Sellel on oluline koht indialaste elus.Veedahümnide retsiteerimine on vanim teadaolev muusikatraditsioon Indias, mis on ligi 3000 aastat vana. Hindudeks hakkasid neid kutsuma teised rahvad. Hinduismi tähtsaim sümbol on AUM (tihti ka OM). See on püha silp ja püha heli. Hindud usuvad, et muusika ja tants on jumalikku päritolu. India muusikas on kasutusel tonaalne süsteem, mis jagab oktaavi 22-ks. Ühehäälne. Muusikud ei kirjuta lugusid vaid improviseerivad. Raaga tähistab helilaadi. Tala on korduv kindla löökide arvu ja ülesehitusega rütmimudel.Enamik muusika teoseid koosneb kolmest põhielemendist: meloodia, burdoon, rütm. Teos võib kesta viiest minutist kuni paari tunnini. Tähtsamad pillid: sitar, vina, tanpura, tablad, pungi. India tantsukunsti reeglid kujunesid välja juba ligi 2000 aastat tagasi.
kaldasammastele toetuv eelpingestatud raudbetoonist sillaplaat, mis on ühendatud nelja vandi abil silda kandva kaarega.14 Tala- ja plaatsillad. Talasildade korral kantakse koormused sõidutee plaadilt üle peakandjale (peatalale). Sõidutee plaat võib toetuda otse peakandjatele (peataladele) või läbi talastiku süsteemi (peatalad on ühendatud põiktaladega, millele omakorda toetuvad pikitalad). Taladel on võime vastu võtta paindemomente ja põikjõudusid (nihkejõudusid). Painutatud tala korral on osa ristlõikest surutud ja osa tõmmatud. Materjalina kasutatakse talasildadel raudbetooni, terast ja puitu (liimpuitu). Talasildadel on põhiliselt 3 tüüpi: 1. Lihttala sild igal toel on tala katkestatud. Tekivad taladevahelised vuugid. Paindemomendid on maksimaalsed silde keskel. 2. Jätkuvtala sild Kuna paindemomente võtab tala vastu tugede kohal, siis on samade koormuste korral avamomendid võrreldes lihttalaga väiksemad.
............................................................... 90 9.3 Lisamomendid mehhaanilistes liidetes ........................................................................................... 97 10. JÄIKUSSIDEMED............................................................................................................................... 98 10.1 Surutud üksikelemendid................................................................................................................ 98 10.2 Tala või sõrestiksüsteemi jäikussidemed ...................................................................................... 99 10.3 Karkassi sidemete kujundamine.................................................................................................. 101 11. TULEPÜSIVUS................................................................................................................................. 102 11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus .................................
Katsekeha andmed ρ=2700 kg/m3 E=70 Gpa Ristlõige Tala pikkus: l=4,82m Koormus: 30 kg Dünaamiline moone εd=331 Staatiline moone εst= 179 Dünaamikategur kd= εd/εst(pole vaja, sest katse on aastatega muutunud) Pinge leidmine M σ= y Wy Iy 52∗50 903∗5 W y= a ( ; I y =2∗ 12 ) +5∗50∗47,52 +
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus Töö nr: 2 KEEVITAMINE Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: 04.04.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus vali...
vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge. Painutatud lühike või pikk varras Sisejõud ja pinged I-ristlõige
vajalik, kui (tugevusvaru lõikele on väiksem sisejõududest vaid põikjõudu Q tugevusvarust paindele): · suurima lõikepingega punktides paindepinge puudub või on tühiselt väike (lühike varras = tihvt, sõrm, jne.); · materjali nihketugevus on väike (nihkepingete paarsuse seaduse järgi tekivad lisaks pingetele xy ka pinged yx, mis mõjuvad piki tala telge). Põikkoormusega Q painutatud varda (Joon. 6.29): · igas ristlõike punktis mõjub põikjõusihiline nihkepinge (lõikepinge); · igas ristlõike punktis mõjub ka eelmisega võrdne, kuid risti mõjuv (varda telje sihis) nihkepinge. Painutatud lühike või pikk varras Sisejõud ja pinged I-ristlõige
suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala kandevõime määratud betooni tõmbetugevusega, kusjuures betooni suur survetugevus jääb põhiliselt kasutamata. Raudbetoontala töötab kuni esimese prao tekkimiseni analoogiliselt betoontalaga. Prao tekkimine kriitilises lõikes ei põhjusta aga tala purunemist, vaid viib normaalpingete ümberjaotumisele praoga ristlõikes: kogu tõmbetsooni sisejõud, mis seni võeti vastu betooniga kantakse nüüd üle tõmbetsoonis olevale pikitõmbearmatuurile. Edasisel koormamisel tekivad praod ka teistes ristlõigetes vastavalt paindemomendi suurenemisele neis. Õigesti projekteeritud raudbetoontala puruneb siis, kui kriitilises lõikes üheaegselt ammendub tala surve- ja tõmbetsooni vastupanu, s.o. kui tõmbearmatuuri pinge saavutab terase
GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
... kultuur on üks maailma vanimaid kultuure Siit said alguse usundid: HINDUISM ja BUDISM VEEDAST esitati hümne laulva häälega lugedes RETSITATIIVSELT ehk laulva häälega Muusikat peeti jumalikuks kunstiks Lauldi ühehäälselt Saatepillid toetasid meloodiat Muusikavormid erinevad Euroopa omadest Klassikalisi muusikavorme on mitu RAGA · Teatud meeleolule vastav helide rühm, mille piires muusik improviseerib kindlate reeglite järgi. · Improvisatsiooni saadab pidev burdoon, see on muutumatu saateheli Maailm olla loodud ühest ainsast alghelist Kuuldavast häälest Kuuldamatust häälest Burdoon sümboliseerib algheli kuuldamatut häält. kuna seda tajuvad ainult jumalad. TANPURA Burdoonpill, mille heli on lausa maagilise mõjuga TALA · Kordu...
Puidu vead ja kahjustused · Putukakahjustused nõrgestavad puitu ja rikuvad selle välimuse. · Levinumad puidu kahjurid on kooreürask (elab toores puus vahetult koore all), toonesepp (kuivas puidus), laevaoherid (vees). · Putukad kannavad edasi ka seene eoseid. · Puidu kaitsmisel kasutatakse ehituslike (konstruktiivseid meetodeid) keemilisi vahendeid. · Ehituslik puidu kaitse seisneb puiduliigi hoolikas, keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. · Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Puidukaitse · Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega), mis peab rahuldama järgmisi nõudeid · Seente ja putukate suhtes mürgine. ...
: , 4-5 , ) Hp=Hkp+-i*l 2-3 , - - , (Hkp). . (, ) Hkp : - . , -Iga teine tala tuleb ankurdada seina, et luua tervik - - . - . kiviseinte ja puitvahelagefe vahel. - - . - 56. , -
NING LIIMPUITPLAATIDE TOOTMINE EESTIS Tartu 2008 Liimpuittooted Sõrmjätkatud saematerjal kammipiide kujuliselt sälgutatud otsega saematerjalitükkide omavaheline kokkuliimimine Liimpuit liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse saematerjalitüki lapped Liimplaat saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad Kuiv puit eelkuivatatud ja seetõttu on niiskus vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess tagavad liimpuidu täpsed mõõtmed Valmistamine Valmistamisprotsess võib olla erinev.Tüüpiline tehaseskeem: prussid tuuakse laost ja kuivatatakse eelhööveldamine klassideks sorteerimine
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis ...
Linna ümber oli linnamüür ja tornid: Kiek in de kök, Paks Margareta. Linna ümber tekkis eeslinn, millele oli lähedal turg, kuid kindlustunnet seal ei olnud, sest piiramise korral poleks neid miski kaitsnud ja majad oleks pandud põlema. Linnadesse koondusid kaupmehed ja käsitöölised. Majad olid kõrgustesse pürgivad. Esimesel korrusel oli peretuba ja töötuba. Mööbel oli majja sisse ehitatud. Aknast tuli välja tala, katusealust peeti nagu aita. Viljakotid tõmmati nööridega üle tala ülesse. Majade vahele olid tõmmatud ketid, et röövlid ei saaks kiiresti põgeneda. Ühiskondlikest hoonetest kõige tähtsam oli raekoda (alumistel korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik
Sissejuhatus Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Metalle leidub looduses väga harva puhaste maakidena, enamasti on nad ikka ühenditena. Maakidest metallide ja nende sulamite tootmist nimetatakse metallurgiaks. Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina k...
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmet...
Mõõdud cm-tes Nõutav lahenduskäik 1. Koostada Q ja M epüürid. 2. Avaldada vajalik tugevusmoment võrratusest max < 100Mpa . 3. Arvutada tala läbimõõt täissentimeetri täpsusega. 4. Koostada saadud läbimõõduga talale suurimate sisejõudude järgi lõikepinge ja paindepinge epüür. Andmed [] = 100 MPa b = 6.0 m c = 2.0 m F = 10 kN p = 1.67 kN / m l=8m Tugede reaktsioonid · MA = 0 Fp1 *3 - Fb *8 + Fp2 (8 + 1) + F (8 + 2) = 0 1, 67 *6*3 - 8 Fb + 1, 67 * 2*9 + 10*10 = 0 1, 67 *18 + 1, 67 *18 + 100 Fb = = 20, 015kN 8 · MB = 0
1. Laevade ehitus – 46. Liikmed- члены. 2. Laevakere-корпус судно 47. Ühiskajut- кают-кампания. 3. Tala-балка 48. Köök- камбуз. 4. Plaadistus- oбшивка 49. Laoruum- кладовые 5. Põhi- дно 50. WC- галюн 6. Põhja keskel- посредине дно 51. Hoiuruumid- калера хранения 7. Kiil(põhitala)- киль 52. Mast- магта 8. Vööris- в носу 53. Veeväljasurve – водоизмещение. 9. Ahtris- в карма 54. Süvis – осадка. 10. Vöörtääv- форштевень 55. Võimsus- мощность. 11. Ahtertääv- ахтерштевень 56. Kandevõime- грузоподъемность 12. Kiilu külge- к килю 57. Lastimahutavus- грузовместимость. 13. Kinnitama- крепить 58. Püstivus/stabiilsus- остойчивость. 14. Kaar- шпангаут 59. Laevakeretalastik- набор. 15. Piim- билс(-ы) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
