QD=10 kN MD=0 4. Tugevusarvutused 4.1 INP-ristlõike nõutav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 26 kui paine on umber telje y 4.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 26 Tabelist on näha et sobib profiil INP100, mille = 34,2 26 4.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes E Suurim paindepinge = = 453 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 0,52 0,5 4 Ei ole piisavalt tugev valin profiiliks INP220 Suurim paindepinge = = 56 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,2 Ristlõike E tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 4.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CD Suurim lõikepinge vahemikus CD s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud
¿ See millise tehte vastus on roheline, tuleb trükkida siia lahtrisse 0,518 k critf m, y , d = 7,650 N/mm2 13,500 > 7,650 Kiive kandevõime ei ole tagatud ! Arvutuspikkuse ja sildeava suhe Tala tüüp Koormus tüüp lef / l3 Kui koormus on rakendatud tala surutud Lihttool Konstantne moment 1 servale, siis lef, tuleks suurendada 2h võrra Ühtlaselt jaotatud koormus 0,9 ja võib vähendada 0,5h võrra, koormus on Koondatud jõud sildeava keskel 0,8 rakendatud tala tõmmatud. Konsool Ühtlaselt jaotatud koormus 0,5 Koondatud koormus vabal otsal 0,8
docstxt/1315489102114449.txt
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusarvutus paindele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
docstxt/14879453056848.txt
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Tala tugevusarvutus paindele A-1 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi): Rühm: Juhendaja: 112441 MATB32 A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Andmed INP-profiil S235 F = 10 kN a =4,5 m b = c = a/2 = 2,25 m p = F/b = 4,4 kN/m [S] = 4 Toereaktsioonid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Sisejõudude epüürid tala paindel Tallinn 2007 F p l = 2,8m p = 24 kN/m m b l F = 26,88 kN M = 18,82 kN b = 0,84 m Toereaktsioonide RA ja RB määramiseks asendame lauskoormuse koondatud jõuga P=pl= 67,2 kN , mis on rakendatud lauskoormusega koormatud talaosa keskele ja koostame tasakaaluvõrrandid
docstxt/14011853305657.txt
docstxt/132620169329963.txt
MHE0012 TUGEVUSÕPETUS II Variant nr. Töö nimetus: A-3 Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega B-8 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 F = 10 kN p = F/b [S] = 4 a = 2,5 m Joonis täheliste andmetega 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant
Negatiivne märk tähendab, et vektori suund joonisel on tagurpidi. Teeme joonisele paranduse 1.1 Toereaktsioonid (3) B ∑ M =0 -F*BC - Fres*DB - Fres*BJ + FA*BA = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega 10∗1,75+5∗0,4375+5∗3,0625 FA = =10 kN 3,5 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll ∑ F =0 - FA+ 2*Fres + FB - F = 0 => -10+2*5+10-10 = 0 2. Sisejõudude analüüs 2.1 Sisejõud lõikes tala otstes Tasakaaluvõrrandid: ∑ F =0 c ∑ M =0 QC −F c =0=¿ QC =F c =10 kN (-) Mc = 0 kNm Q A −F A =0=¿ Q A=F A =10 kN (-) MA = 0 kNm 2.2 Sisejõud lõikes B'' ja B' BB'' -> 0 B''C = 1,75 m Tasakaaluvõrrandid: ∑ F =0 B' ' ∑ M =0 −¿ F−Q B ' ' =0=¿ Q B ' ' =F=10 kN ¿ F*CB''- MB'' => MB' '= F*CB'' MB'' = MB' =1,75*10 = 17,5 kNm (+) QB ' =F−F B =0 kN
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega.
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/b.
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A-3 B-8 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 04.01.2012 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 50/50/3, mis oli antud Kuna aga antud möötmetega L-profiili ei ole Ruukki kataloogis, valitakse ligilähedane, milleks on 50/50/5
docstxt/135420403745.txt
Ülesanne nr.2 n=0,55, P=40kN/m, F=50 40 2,2 1,1 + 50 4 M A = -P 2,2 1,1 + FB 3,2 - F 4 = 0 ; FB = 3,2 = 92,75kN 40 * 2,2 * 2,1 - 50 * 0,8 M B = -FA 3,2 + P 2,2 2,1 - 50 0,8 = 0 ; FA = 3,2 = 45,25 K: Y = FA - P * 2,2 + FB - F =45,25 - 88 + 42,75 = 0 FA 45,25 Q( x ) = FA - P * x = 0 x= = = 1,1 m P 40 Q- epüür QA-C=FA=45,25 kN; QC-B=FA-P*2,2= -42,75 kN ; QD-B=F=50 kN M- epüür MA-C=0; MD-B=0 x ...
1. Detaili joonis Mõõtkavas 1:1 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1. L-Profiili 40/40x3 pinnakese 2.1.1. Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.1.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.2. U-Profiili 50/80/50x5 pinnakese 2.2.1 Otsin RUUKKI kataloogist profiili olulised andmed 2.2.2. Arvutan pinnakeskme asukoha 2.3. Pinna ristlõike asukoht Joonis mõõtkavas 1:1 2.3.1.Teljestikud 2.3.2. Liitkujundi pinnakeskme asukoht 2.3.3. Liitkujundi staatilised momendid (1) 2.3.3.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.3.4. Liitkujundi staatilised momendid (2) 2.3.4.1. Osakujundite pinnakeskmete koordinaadid 2.4. Liitkujundi pinnakeskme koordinaadid Liitkujundi pindala 3. Ristlõike telg-inertsmomendid 3.1. Inertsmomentide seosed 3.2. Esimese osakujundi telg-inertsmomendid Inertsmomendid telgede y ja z suhtes 3.3. Teise osakujundi telg-inertsmomendid Punkti C koordinaadid osakujundi peatelged...
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Tala ristlõike paindetugevuse näitajad 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 2015 Külmvormitud võrdkülgse nurkprofiiliga vardast ja U-profiiliga Võrdkülgse vardast (mõlemad vastavalt EN 10162) on keevituse teel nurkprofiiliga
Puidust korrusmajad Ehituskeemia Referaat Juhendaja/õppejõud: Urve kallavus Üliõpilane Carl Siitsman 177569EAEI Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus KMC0014 Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid...........................................................................5 1.1Puitkarkass................................................................................................................5 1.2Post-tala meetod........................................................................................................
Määrata suurimad normaalpinged I-tala nr 20 ohtlikus lõikes löögi tagajärjel.
docstxt/14011862604109.txt
TA MAG. II 080387 TÕSTE- JA EDASTUSMASINAD TE. 0255 Telferi sõidutee valik Var. 6 Töö eesmärk: Valida standartse telferi sõiduteeks sobiv I tala kui ava laius on L (m). Telfer on seeriast T-2,0 mudel V. Lähteandmed: Elektritali mass, kg (tab. 57 lk 55): mtali := 275kg m m Maa raskuskiirendus, : g = 9.807 2 2 s s Ava laius, m: lava := 4m Tõstevõime, kN: Q := 9.81kN Tala arvutusskeem:
docstxt/12785943859324.txt
docstxt/131522548333166.txt
t Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 7 2 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Franz Mathias Ints 193527EANB 10.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP- profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 4 õppeaines TUGEVUSÕPETUS II (MHE0012) Variant Töö nimetus A B Tala paindesiirete arvutus universaalvõrranditega 6 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- Ühtlane ja joonkoormusega
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Tala ristlõike tugevuse näitaja Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Detailide joonised 1.1 L-profiil mõõtudega 60/60/3, mis oli antud Arvutatakse pinnakeskme asukoht z0 b - cm See on ka märgitud alljärgneval joonisel, kus on ka kujutatud L-profiili mõõtmetega 60/60/3
e a a e h h e a e e a e 17 Monteeritav rb. karkass Posti ja tala liited: Ristkülikpostile toetuv tala, Ümarpostile toetuv tala, Ristkülikposti konsoolile toetuv tala, Peitkonsooliga ühendussõlm. 18 E-Betoonelement 9
( ) ( ) ( ) ( ) ( ) Fb= 1.082kN ; Fa= 1.352kN 2. Tala toereaktsioonid Määrata joonisel kujutatud tala toereaktsioonid, näidata nende õiged suunad ning teha leitud toereaktsioonide kontroll. p=4kN/m lp=3.5m (Raskuskese 3.5/2=1.75m) P= p*lp = 4*3.5 = 14kN F1=25kN =38o F2=4kN F3=6kN M=3kNm K(0.5m;2m) F1x Fby F1y 38 Maz A Fbx B
docstxt/135720483086.txt
21. Kiviseinte karkassielemendid (talade toetamine seintele ja postidele). Kivihoonetesse puitvahelae ehitamisel peavad laetalade otsad, mis toetuvad kiviseintele, olema anti-septitud ja paigaldamise käigus tuleb nad mähkida 29 isolatsioonimaterjali, et puittarind ei puutuks kokku kivitarindiga. Pärast talade kohale paigaldamist ja isoleerimist tuleb nad ankurdada kandeseinte või -tala-de külge. Tala otsa ja väliseina vahele tuleb panna soojustus vältimaks külmasilda (joonis 5.9). Joonis 5.9. Puittala toetamine ja ankurdamine kiviseinale 22. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinte ehitus, esitatavad nõuded. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokkidest) seina struktuur on poorne, mille tõttu see isoleerib hästi soojust (betooniga võrreldes 5kordselt). Need on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja need kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. ÜLDISELT JA SISSEJUHATAVALT...............................................................................2 2. ESIMESED KLASSIKALIST MUUSIKAT KÄSITLEVAD TEKSTID INDIAS.........3 3. SAGTA MUUSIKATEADUS.......................................................................................4 3.1. Svara............................................................................................................................................... 4 3.2 Rga................................................................................................................................................. 6 3.3. Tla ehk rütm....................................................................................................................
KODUTÖÖ NR. 1 Sõltuvuse ,,Jõud deformatsioon" visualiseerimine ÜLIÕPILANE : KOOD : Töö esitatud : 25.02.2016 Arvestatud : Parandada : TALLINN 2016 Lähteandmed: Pikkus L = 1,8 m, punktjõud F = 27 kN, lauskoormuse intensiivsus q = 15 kN/m. Tala ristlõige: ring läbimõõduga 90mm. Tala materjal: teras S355. Lahendus: Tala läbipaine saab leida kasutades elastse joone universaalvõrrandit. Koormamise sümmeetrilisuse tõttu reaktsioonijõud F 27 RA RB 13,5 kN, 2 2 q L 15 1,8 või R A =RB = = =13,5 kN 2 2 Koormus F. Universaalvõrrand EIyC
D2 F = KM L g kus võtame D=10 mm- varda läbimõõt ja L varda pikkus 4 F 950 L= = 587 m D 2 0,012 KM g 2100 9,81 4 4 Vastus: vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus on 587m Kodutöö 3 Kompositmaterjalist tala mahuga 1 m 3 on tehtud C-kiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas V A =0,6. Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klassist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes C-kiu, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tiheduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250 kg / m 3 , arvutage materjali protsentuaalne kallinemine.
Tänu ekstsentrilisele survele tekib müüritises ka moment M. Kontrollitakse kandevõimet lõikes i ja lõikes m. Lõige i on müüri peal ja lõige m on müüri pealt 0,4h ef allpool. Lõike m juures võtame arvesse ka nõtketegurit. Talade toetumine vahetult müürile. Millest sõltub pingeepüüri kuju (kaks põhilist faktorit)? Kontrollikriteerium. Pingeepüüri kuju sõltub: Variant 1. kolmnurkne pingeepüür, kui a 0(arvutuslik kontaktpinna pikkus. kaugus tala toetuse alguspunktist punktini, kus kolmnurkse epüürina arvutatud kontaktpinge muutub nulliks) a1(tala toetuspikkus) Kontaktpinge on maksimaalne tala toetuse alguspunktis ja lineaarselt vähenedes muutub nulliks toetuspikkuse a1 piires, s.t. kolmnurkne pingeepüür ei ületa tala toetuspikkust. Tegelik pingeepüüri laius on b ja pikkus on a0. Variant 2. trapetsikujuline pingeepüür, kui a0 > a1
Valime kasutuspiirseisundis ohtlikumaks koormuskombinatsiooniks: - KK3: Omakaal + Lumekoormus (kasutuspiirseisund, maksimaalne vertikaalsiire) 5.1 Katusetalale mõjutavad koormused Katusetala ristlõike valikul saab määravaks koormuskombinatsioon KK1, seega arvutuslik koormus talale: ja koondatud koormus: 14 5.2 Katusetala ristlõike valik ja tugevusarvutus Valisin esialgseks tala kõrguseks: I-tala kõrgusega . Suurim paindemoment katusetalas on 701,25 kNm. Leian tala minimaalse vajaliku vastupanumomendi, kui terase tugevusklass S235: Leian ligikaudse vajaliku inertsmomendi: Leiame vajaliku vööde (vöö paksus 1,5 cm) pindala: Määrame vööde laiuse, lähtudes proportsioonist tala kõrgusesse: Leiame vöö paksuse, kui vöö laiuseks on 250 mm: Valitud keevitatud tala ristlõige: Sein on 8x870 mm; vöö on 15x250 mm. 5
= = = = = 9,5 10 / = = 46161,3 = 46,16 2,1 10 / 9,8 / 3. Leian oma massiga koormatud traadi pikkuse l: 46,16 = = 23,08 2 5 Ülesanne 3. Konstruktsiooni arvutus. Komposiitmaterjalist tala mahuga 1 m3 on tehtud süsinikkiuga AS-4 armeeritud epoksüvaigust. Armatuuri mahuosa talas VA = 0,6 (60%). Tala odavdamise eesmärgil asendati süsinikkiud võrdse arvu E-klaasist kiududega. Kuna aga viimased on väiksema elastsusmooduliga, siis tuli tala jäikuse kompenseerimiseks kolmekordselt suurendada tema kõrgust. Võttes süsinikku, E-klaaskiu ja epoksüvaigu hinnaks vastavalt 720, 72 ja 108 kr/kg, tihenduseks vastavalt 1800, 2540 ja 1250
44 kN m 2 2 Joonis 2. Kraana sõidutee paindemomentide epüür Varutegur s := 3.5 Kraanatala teraseks valin S355J2 355 adm := = 101.429 3.5 adm := 100MPa M max max = adm Wx MC 3 Wx := = 474.4 cm adm Valin Frelok tootekataloogist (1, lk 35) talaks IPE 300, mille vastupanumoment 3 kg Wx := 557.1cm , ning omakaal M tala := 42.2 m Leian tala enda poolt tekitatava lauskoormusekoormuse. kN Ptala := M tala g = 0.41 m Joonis 3. Kraana sõidutee koormused Leian uuesti paindemomendi tala keskel. Fsum L L L M C := + Ptala = 51.6 kN m 2 2 2 4 Joonis 4. Kraana sõidutee paindemomentide epüür MC 3
näitajate vahel märgata mingisugust erinevust. Selline omaduste jaotumine enimlevinud kiudkomposiitide vahel annab tööstusele väga palju nö mänguruumi. Vastavalt tehnoloogiale ja vajaminevatele omadustele saab valida ja/või valmistada sobiva materjali. MATERJALI OMADUSED PAINDEL Painde omadused nagu painde tugevus ja moodul on paika pandud D790-81 testiga. Selles testis kasutatakse komposiitmaterjalist tala, mis on ristkülikukujulise ristlõikega. Tala paigutatakse tugedele ja ja hakatakse painutama. Seda võib läbi viia kahel erineval viisil: esiteks nn kolme punkti viis kus tala painutatakse pealt poolt ühe toega. Teiseks nn nelja punkti viis, kus tala painutatakse pealt poolt kahe toega. Antud testi juures on soovitav ja seda olenemata viisist, et tala pikkuse ja paksuse suhe oleks suur. Tööstuses, mis tegeleb komposiitmaterjalidega on enamjaolt kasutusel kolme punkti
36 -91.92 Moonded 10-61/2xh 1/6xh -138 -1/6xh -1/2xh -200 -202.08 -300 -268.56 Aeg [s] Graafik 1 Moonete aegrida Suurimad tõmbepinged on tala alumises vöös, millele vastavaid moondeid esitab andmeveerg 1/2xh. Suurimale survele vastab andmeveerg -1/2xh. Tala seinale profiili kõrguse kolmandiku ja kahe kolmandiku peale liimitud tensoandurid on märgitud vastavalt 1/6xh ja -1/6xh. [2] Antud: E= 210 Gpa G= 84 Gpa Iy= 198 cm4 Ared= 10 x 0.45 = 4.5 cm2 Wy= 39.7 cm3 F0= 9.81 x 1000 kgf Katsetulemused: Kasutatud valemid: F xa Valem 1: M y= 2
Tala vaba ots on punktis C, kus x= 3,1 m E= 210 Gpa Ix= 2140 cm4 (paine toimub x-telje sihis) φEI = 2208,3 – 2402,5 + 12402,5 – 29293,9 + 6826,8 φEI = -10258,8 −10258,8 φ= 9 −8 =−0,00228. . rad ≈−0,13 ° 210∗10 ∗2140∗10 vEI =6845,7−2481,6+ 4547,6−19042,2+2730,9=−7399,6 −7399,6 v= =−0,00164. . m≈−1,6 mm 210∗109∗2140∗10−8 Jõudude mõjus paindub tala vabas otsas 1,6 mm suunaga üles. Tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht Tugedevaheline suurim paine, asub lõigul GH, �= 0 Hüpotees: suurim paine on tugede keskel, kus x= 1 m φGH EI=2208,3−250+0−208,3−0=1749,6 otsitav koht jääb paremale x= 1,4 φGH EI=2208,3−490+ 0−1215,0+ 0=503,3 otsitav koht jääb ikka paremale, aga on juba suhteliselt lähedal x=1,5 φGH EI=2208,3−562,5+0−1666,7+0=−20,9 põhimõtteliselt otsitav koht
varda teljega risti olevale teljele. Märgireegel: Põikjõud on positiivne, kui välisjõud püüab vardaosa pöörata päripäeva. Paindemomendi arvutamise tööreegel: Paindemoment on arvuliselt võrdne ühel pool vaadeldavat ristlõiget konstruktsiooni osale mõjuvate välisjõudude (toereaktsioonid, koondatud jõud ja momendid) poolt tekitatud momentide algebralise summaga ristlõike nulljoone suhtes. Märgireegel: Paindemoment on positiivne, kui selle rakendamisel tala muutub nõgusaks. Paindemomendi epüüri ehitamise reegel: Paindemomentide epüüri ehitatakse varda tõmmatud kihtide poole (kumerale küljele). DIFERENTSIAALSEOS PAINDEMOMENDI PÕIKJÕU JA LAUSKOORMUSE VAHEL Diferentsiaalseoseid kasutatakse praktikas põikjõu ja paindemomendi epüüride ehitamiseks. a) b) Joonis 1. Arvutusskeem Tasakaaluvõrrandid:
6. Põikjõu ja jaotatud koormuse vaheline seos vardas (valem 1.27, A.Lahe),lisada muutujate tähendus, lk 44 Varda elementaarse osa tasakaalutingimustest saadakse varda sisejõudude ja koormuse vahel diferentsiaalseosed dQZ/dx= - q(x) Qz- põikjõud dx- jaotatud koormuse mõjuala pikkus. q- jaotatud koormus 7. Etteantud on valem. Selgitada lühidalt, mida selle abil arvutatakse ja muutujate tähendust selles valemis (Ma, Mx,Qa,Qx,F1,qz,H), lk 57 Ülekandemaatriks paindel Koostatakse tala tasakaalu diferentsiaalvõrrandid paindel (toereaktsioonide leidmine). Algparameetrite meetodi puhul arvutame tala sisejõude ülekandevõrranditega. Kirjutame need võrrandid maatrikskujule, kus toome eraldi välja tala alguses olevad reaktsioonid(jõud), Ma ja Mx- koondatud paindemoment punkti a suhtes/x telje suhtes. Qa ja Qx põikjõud punkti a suhtes/x telje suhtes või lõikes x. F1 ja F2 - koondatud jõud. qz - ühtlaselt jaotatud koormus. H - Heaviside'i funktsioon 8
BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive kausikujulisest ämbrist ,mis oli tala külge kinnitatud. · Teises otsas oli vedru, mis hoidis tala pinges ja nöör millega tala pingutati. Kui nöör lahti lasti ,lendas vistav ese suurel kiirusel sihtmärgi poole. · Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride sees alates kividest kuni laipadeni välja. KIVIHEITEMASINAD ·Kiviheitemasinad suutsid visata suuri kive kaugele . Nad suutsid visata 2000 kivi ühe päeva jooksul. Vaheapeal süüdati kivid põlema et häving oleks suurem.
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame ta...
Pingeepüüri kuju sõltub: sissemuljumise sügavusest (sõltuvalt müüritise tugevusest muljutakse tala müüri serva sisse), Tala läbipaindest Kontrollikriteerium: max f kus maksimaalnenormaalpinge väiksem kui koormus/jõud Millal ja miks kasutatakse seinale rakenduvate vertikaalkoormuste vastuvõtuks toepatja? Kontrollikriteerium. Tala toereaktsiooni puhul N 100 kN tuleks kasutada jaotusmehhanismi toepatja üldjuhul.
1 INP-ristlõike nõtav tugevusmoment Painde tugevustingimus - suurim normaalpinge ristlõikes - ristlõike telg-tugevusmoment - ülesandes nõutav vartteguri väärtus - materjali voolepiir Ristlõike nõtav telg-tugevusmoment [W] = = = 21,3 kui paine on umber telje y 3.2 INP-ristlõike valik Valitakse sellise ristlõikega profiil mis vastab allolevale = 21,3 Tabelist on näha et sobib profiil INP200, mille = 26 21,3 3.3 Tala tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes B Suurim paindepinge = = 58 MPa Tugevuse kontroll paindel = = = 4,05 4 = 4 Ristlõike B tugevus paindel on tagatud Alljärgnevalt normaalpinge epüür 3.4 Tala tugevuskontroll vahemikus CG Suurim lõikepinge vahemikus CG s seinapksus - poolristlõike staatiline moment y telje suhtes Q ristlõike põikjõud I ristlõike inertsimoment Poolristlõike staatiline moment y telje suhtes = 108,22 cm3 I= = = 0,7 MPa
Daniel __________ Telefonfraser -Eva Olsson. -Det är Inger. -Hej Eva, det är Sven. Har du Per hemma? - Hej, Inger. Det är Karin. - Nej, men hej Karin! Det var länge sedan. -12 13 14 - Ja hej, det är Elisabeth. Är Annika inne? -Ja, vänta så ska jag hämta henne....Annika, det är telefon till dig. -Hej. Mitt namn är Kurt Olsson. Jag skulle vilja tala med Axel. -Ett ögonblick......Axel, Kurt Olsson är i telefon. -Jönssons möbler, god middag. -Jag söker Jan Persson. -Han är tyvärr inte inne just nu. Försök igen efter klockan fyra. -Svensson. -Var kan man köpa telefonkort? -Kan jag få tala med Olle? -I pressbyrån. -Det finns ingen Olle här. -----------------------------------------------------------------------
Sõrestikkonstruktsioonide edasine areng on seotud Itaalia arhitekti Palladio (1508-1580) töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena.
Nr: Juhendaja: Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn, 201x.a. 1. kodutöö – algandmed Viimase kahe numbri summa – 1 L=21 m B=56 m 2 Viimane number – 1 s k =1.75 kN /m tuul=−0.455 kN /m2 Lahendus 1. Koormuse määramine Alalised koormused (v.a. tala omakaal) Hoonel on soojustamata katusekonstruktsioon, mis koosneb profiilplekist ja roovidest. - Kandva profiilpleki omakaal - 10kg/m2 - Katuseroovide omakaal - 10kg/m2 - Raamide samm 5,6m - Roovide samm 2,1m gok =5.6 ∙ 20∙ 0.01=1.04 kN /m Lumi (tabelist, vastavalt oma koodile) gsk =1.75 ∙ 5.6∙ 0.8=7.84 kN /m Tuul (tabelist, vastavalt oma koodile) gtuul=−0.455 ∙ 5.6=−2.548 kN /m 2. Koormuskombinatsioonid Lumi domineerib (alaline koormus ebasoodne, tuul soodne) 1.2∙ 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
