Saksamaa kaotas suure osa oma territooriumist, kaotas oma asumaad, kaotas suurriigi seisundi Sõja põhjustatud vastuolud jäid lahendamata, lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge Lõpp: 11.11.1918 Saksamaa kapituleerus, sõlmis liitlastega Compiegne'i vaherahu Miks Antant võitis????? Saksa väed olid kurnatud, rahvas kaotas usu oma armeesse, vale taktika, majandus ei suutnud rahuldada sõjaväe nõudmisi, Saksa liitlased jätsid ta maha Muutused ühiskonnas: elatustase langes, tekkis toidupuudus, levisid epideemiad, kehtestati üldine töökohustus mitmed väikesed riigid lootsid kehtestada iseseisvust (Soome, Eesti, Läti) suurenes sallimatus muulaste ning rahvusvähemuste vastu > rahvusliku liikumise tõus
16. TEGUTSEMINE (VÄIKESE SOTSIAAL-)ETTEVÕTJANA Strateegia (strategy, policy) on juhis sihipäraseks, läbimõeldud ja kavakindlaks tegutsemiseks. Taktika all mõistetakse juhtimisalaste operatsioonide valikut ja kasutamist vastavalt strateegilisele olukorrale. Ettevõtluses on eksistentsiaalne küsimus efektiivsus (tõhusus),mis on olulisim kriteerium nii strateegia kui ka taktika hindamisel. Empiiriliselt palju kinnitust leidnud fakt: strateegilise planeerimisega tegelevad ettevõtjad on edukamad ... Aga miks osa ettevõtjaid seda ei mõista ega toimi viisil, mis viiks neid edule? Peamine põhjus -- hõivatus igapäevasega ehk pidev "tulekahjude kustutamine", mistõttu strateegiaga tegelemiseks pole aega ... Lisapõhjused: · ilmselt ei tunnetata strateegilise kavandamise võimalusi (olulisust); · napib teadmisi ja oskusi ning raha konsultantide palkamiseks;
Ragbi Referaat Tallinn 2009 Sisukord 3. lehekülg Sissejuhatus 4. lehekülg Võistluskorraldus 5. lehekülg Tehnika ja Taktika 10. lehekülg Positsioonid Ragbis 12. lehekülg - Ajalugu 13. lehekülg Suurimad Rahvusvahelised Võistlused 14. lehekülg Ragbi Üle Maailma 15. lehekülg Ragbi Variandid 16. lehekülg Karistuslöögid 17. lehekülg Varustus 18. lehekülg Sportlase Eripära ja Treeningud 19. lehekülg - Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus Ragbi on väga kiire, põnev ja vaatamist väärt spordiala, mida mängivad osavad ja tugevad sportlased
a juulikuust kuni 21. oktoobrini eesti iseseisvuslaste (metsavennad ja Omakaitse) ja Saksa 18. armee võitlus NSVL 8. armee ja NKVD vägede vastu. Eesti Vabariigile truude triviiliisikute ja endiste sõjaväelaste poolt taastati omavalitsusorganid kuni Eesti täieliku okupeerimiseni Saksa armee poolt. Omakaitse vabatahtlik relvastatud organisatsioon, mis tegutses Eestis 1917-1918 ning Saksa okupatsiooni eel ja ajal 1941-1944. Hävituspataljon moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlastee ja Bandiitide (s.o Eesti rahvuslaste) vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud- ideelised kommunistid ja nõukogude aktivistid, vahel ka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Need said kuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid hävituspataljonlased
tervisega Konstantin Tsernenko. Kuna kõikliidrid olid vanad ja kehvad, siis muutus NSVL maailma naerualuseks. Perestroika 1985. aasta märtsis kinnitas NLKP Keskkomitee pleenum partei peasekretäriks Mihhail Gorbatsovi. Gorbatsov uskus kommunistlikesse ideedesse ja oli veendunud, et nii usuvad paljud NSV Liidus ja sotsialismimaades(vat kus nali). NSVL soovis rahvusvahelisel areenil pingeid maandada. Reagan sai aru, et tema taktika on hakanud tulemusi andma. Seetõttu ta mitte ei nõrgendanud, vaid hoopis tugevdas survet NSV Liidule. 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika abil. Perestroika kõrvale ilmus ka teine uudissõna glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suurema valmisolekut tõtt
Rooma armee. Puunia sõjad. Leegion · kodanikest ja liitlastes koosnev armee asendus palgaarmeega · ülesehitus, relvastus ja võitlus jäi suurel määral samaks · Puunia sõjast saadik vägev laevastik · võeti kasutusele katapuldid, müürilõhkujad ja piiramistornid · LEEGION- Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, enamik neist olid raskerelvastusega jalaväelased · leegion rivistus malelauaruudustiku kujuliselt, tänu sellele oli taktika paindlikum, mis võimaldas võidelda ebatasasel alal Rooma kui seisuslik ühiskond · Jagunes alamikihiks ja ülemkihiks. · Alamkihti kuulusid orjad, vabakslastud ja vabad mehed. · Ülemkihti kuulusid ratsanikuseisuses, senaatoriseisus ja keisri seisuse inimesed. · Senaatoriseisuses olid Rooma riigi ülikud · Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, neid määrati ka kohtunikeks
piisa. Põhjus on selles, et teema veeretamise ajal ei ole mõtted suunatud, vaid harali, mistõttu oluline satub segamini ebaolulisega. Selleks et teemaveeretamine paremaid tulemusi annaks, tuleb läbi teha kaks või kolm tsüklit. Oluline teemaveeretamise juures on see, et teises tsüklis ei veeretata mitte esialgset teemat, vaid keskendutakse esimese tsükli raskuskeskmele. Selleks kirjutatakse see lause teise tsükli algusesse teema kohale. Niisugune taktika on vajalik, et hoida mõtteid liiga laiali minemast ja koondada neid selle teemaderingi ümber, mis tunduvad autorile olulised. Pärast teise teemaveeretamise lõppu tuleb kirjutatu jälle üle lugeda ja sealt uus raskuskese leida. Uus raskuskese omakorda muutub teemaks kolmandale teemaveeretamisele, kust pärast kirjutamist tuleb leida oma raskuskese. Kolmanda teemaveeretamise lõpuks on kulunud umbes 40 minutit, kuid selle aja
eesmärgid. MÜÜGI JA TURUNDUSE ERINEVUSED müügi puhul on oluline toote tundmine, konsentratsioon on mahule ja hinnale, arengusiht kõigile toodetele. Turu orientatsiooni puhul on tähtis klientide tundmine, totaalkokkuhoid ja kasum on fookuses, rõhk on asetatud sihtrühmale. TURUNDUSE JUHTIMINE otsitakse uusi juhtimismeetodeid, eesmärgiks on panna kogu firma tegutsema ühes suunas, et rahuldada tarbija vajadusi, selle tulemuseks on tegutsemisskeemid, juhtnöörid ja taktika. TURUNDUSE SUBJEKTID igal subjektil on omas huvid, millest tulenevad turunduseesmärgid, subejktideks on tootja või teenindaja, tarbija, kes saab hüve, vahendajad, kes on hulgi- või jaemüüjad ning turundusspetsialistid. TURUNDUSE FUNKTSIOONID selleks on turu ja keskonna uurimine, tarbija uurimine, toodangu ja sortimendi planeerimine, müügi arendamine ja reklaam, hinna kujundamine, turunduse juhtimine, riski võtmine. TURUNDUSOSAKONDADE JUHTIMISSTRUKTUURID see nõuab hästi
Selle põhjal formuleerib parlament oma seisukoha ning saadab siis komisjoni laiali. Fraktsioonid ehk saadikurühmad luuakse parlamendis ideoloogilise ühtekuuluvuse põhimõtetel. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist või valimisnimekirjast. Parlamendi töös mängivad saadikurühmad ülitähtsat rolli. Fraktsioon kujundab seaduseelnõude suhtes oma arvamuse, formuleerib parandusettepanekud ning määrab kindlaks ühe või teise eelnõu käsitlemisel kasutatava taktika milliseid küsimusi üldkogu toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada. Parlamendi ühe olulisema funktsioonina, mis seadusloomega tihedalt seotud, tuleb nimetada erinevate huvide esindamist ja nende tasakaalustatud kajastamist poliitikas. On ju parlament rahva esindus kogu. Parlamendiliikmed on tegelikult rahva ja riigivõimu vahendajad, seepärast on nende esmakohus edastada oma toetajate taotlusi, mitte isiklikke ambitsioone
Üldiselt soovitakse saavutada uut seisundit mitte numbrilisi näitajaid. Visioonini jõutakse läbi üldisete ehk strateegiliste eesmärkide. Strateegilised eesmärgid on visiooni täpsustavad sihid ning ütlevad, kus me tahame olla teatud aja pärast. Eesmärgid väljendavad alati mingit taotletavat mõju või näitavad, milliseid saavutusi nõuab visiooni elluviimine. Vahepealse kestusega on taktikalised plaanid. Strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, kuid taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikaline juhtimine on valdkonnajuhi tasand. Kõige lühiajalisemad on operatiivsed plaanid. On kulud ja tootlus, käive mida pidevalt jälgitakse ja milliste näitajate alusel ja positsiooni muudetakse ja tooteid täiustatakse. Selleks, et eesmärgid jääksid reaalsuse piiridesse ning oleksid juhtidele juhisteks, on kasulik silmas pidada nn SMART-reeglit, mille kohaselt peaksid eesmärgid olema: S (specific) konkreetsed M (measurable) mõõdetavad
. 1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
Juuli alguspäevlik ründasid metsavennad kogu Eesti nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Väljaastumine osutus siiski varaseks, sest metsavendadel ei piisanud jõudu võimu säilitamiseks. Kuna Saksa vägede saabumine viibis, jõudis vastaspool ootamatusest toibuda ning asus vastupealetungile. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Viimased moodustati põletatud maa taktika elluviimiseks ning võitluseks nn rahvavaenlaste ja bandiitide vastu. Hävituspataljonidesse kuulusid üldjuhul vabatahtlikud-ideelised kommunitid ja nõukogude aktivistid, vahelka sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Hävituspatalajonid said kurikuulsaks oma metsikustega. Suvesõja jooksul mõrvati ligi 2000 tsiviilisikut, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega või ebalojaalsuses nõukogude korra suhtes. Taandudes purustasid
28.07.1914 - algas esimene maailmasõda 1917 veebr-märts - Veebruarirevolutsioon 1917 okt - nov kommunistide riigipööre 11.11.1918 - Compiegne'i vaherahu 1918 1920 Eesti vabadussõda 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! Lootis saada kolooniaid. Tahtis nõrgestada Austria-Ungari. Bulgaaria ja Türgi tahtsid alasid merel. 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? Hakati pidama positsioonisõdu. Võeti kasutusele mürkgaasi, lennukeid, tanke. 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? Majandust reguleeriti. Mõnel maal kehtestati üldine töökohustus. Naised asusid tööle tehastesse, kaevandustesse. 12. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa ühiskondlikus elus? Naiste roll ühiskonnas muutus tähtsamaks. Vähenes religiooni mõju
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
Maksuparadiisid ja tagaotsitavate asüülid: Bahama jt. Olematud riigid: Patagoonia, talud, Kuu, Mars jt. Välispoliitika Sisend(ühiskond+rahvusvaheline keskkond): väärtused, normid, mängureeglid, ohud, väljakutsed, võimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressusrid. Riigivõimu sisendprotsessid:Poliitika aluspõhimõtted ja kujundamine, üld-ja tegevuseesmärkide määratlemine, strateegia ja taktika kujundamine, poliitika teostumise järelvalve, ressursside kasutuse jälgimine ja korraldus. Otsused ja tegevused, võimalik tagasisisde Rahvusvaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist, abistava doma kodanikke välismaal, riigipeade vastastikused külastused,läbirääkimised. Riigipeast välisministeeriumi juhtrolli ja tänase laiema institutsionaalse välissuhtluseni. Vahetatakse esindajaid-suursaadikud
nimetatud teguritele võib ka mastaabisäästu tagava tootmismahu ning kulude taseme valik olla sisenemmisbarjääriks: 1) Toote diferentseeritus ja tarbija lojaalsus: tarbija seostab toodet selle konkreetse nimega (värska vesi); 2) Vana olija madalamad kulud - sisenemise kulu – kontrolli saavutamine müügivõrgu üle; 3) Oluliste tootmistegurite omamine või kontroll nende üle; 4) Juriidiline protektsionism - patendid, litsentsid, tariifid jt. kaubanduslikud tõkked; 5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab pikemaajalise kahjumi ära - hinnasõda, massiline reklaam, atraktiivsed müügiteenused, uute tootenimedega turule tulek; hirmutamine: eemalepeletamine. Sisenemisbarjäärideks on ka litsentsid, patendid, mastaabisääst. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks konkureeriv firma. Monopoli negatiivsed jooned:
antakse välja projekti algfaasis. Olemuselt on ta enam tegevuskava kui aruanne. Lähtearuanne on iseäranis vajalik projektidele, mille puhul Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus lähteülesande kinnitamise ja projekti alguse vahel on pikk ajaline intervall. Phare projektide puhul pole haruldane, et selleks intervalliks on pool kuni poolteist aastat. Sellisel juhul peab projekti taktika, tegevuste ajagraafik ja ressursside jaotus lähtuma olukorrast projekti alguseks. Seega antakse projekti meeskonnale aega paarist nädalast kuni paari kuuni projekti tegevuskava täpsustamiseks ning lähtearuande kirjutamiseks. Lähtearuanne: Tuvastab olukorra projekti alguseks. Pakub ja põhjendab vajalikud muudatused võrreldes Lähteülesandega. Esitab projekti tegevuste ajagraafiku kogu projekti perioodiks. Pikema projekti puhul tehakse kogu
Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Rooma impeerium oli loodud relva jõul ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ja selle täiustamisele. Peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu oodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja
aastal hävituspataljonlasi ja Nõukogude aktiviste. Kuid kõik see ei muuda järeldust, et Suvesõjas osalenute võitlus oli võitlus Eesti eest. Metsavennad takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ning purustamist ja hoidsid ära osa eesti meeste mobiliseerimise Punaarmeesse. Ning taastasid Eesti meeste maine ja eneseusalduse pärast 1940. aasta alistumist. Mõni päev pärast sõja algust alustasid sovetid Eestis oma tagala julgestamiseks ja "põletatud maa" taktika rakendamiseks nn hävituspataljonide loomist. Neisse kuulus arvatavalt 3000-5000 Eesti meest, kellest osa olid ideelised kommunistid. Augustis 1941 moodustati hävituspataljonidest Eesti kütipolk, mis hävis septembris Tallinna all peetud lahingutes, ning Narva kütipolk, mille riismed taandusid Venemaale. Põhja-Eestis õnnestus Nõukogude okupatsioonireziimil läbi viia sundmobilisatsioon ning viia Venemaale ligi 33 000 meest. Nende hulgas oli kindlasti natsi- ja
· Poliitiliste ja militaarsete eesmärkide seotus sõjas · Asümmeetriline seos kaitse ja rünnaku vahel sõjas · ,,Sõjalise geeniuse" loomus (analüüsides rohkem isiksust ja iseloomu kui intelligentsust) · Filosoofiline erinevus ,,absoluutse" või ,,ideaalse" sõja vahel ja ,,tegelik" sõda · Sõda kuulub rohkem sotsiaalsesse kuningriiki kui kunst või teadus · Strateegia on pigem kunst · Taktika on pigem teadus · Moraalsete jõudude tähtsus, mitte ainult moraali tähtsus · Proffesionaalse armee voorus (mis ei pruugi olla parem kui teist tüüpi armeed) · Iseenesest mõistetav sõja etteaimamatus · ,,Hõõrdumine" (armees ohvitseride ja sõdurite vahel) · ,,Rünnaku haripunkt" · ,,Võidu haripunkt" Need on punktid, mida tuuakse tavaliselt välja tema teose puhul ja millega ma olen ka ise nõus
kiiresti. Põhja-Eesti vallutas Taani ja Lõuna-Eesti, Saksamaa. Vabadussõda lõppes paljude vallutajate tõttu võiduristimise ja viimase vastupanu hävitamisega saartelt. Eesti jagati mitme riigi vahel. Mina arvan, et muistne vabadussõda polnud võidetav. Sakslasi oleks olnud võimalik võibolla mõneks ajaks tagasi lüüa, kuid seegi võimalus on üsna kaheldav, kuna neil olid peaaegu piiramatud ressursid, parem relvastus, hea taktika, sõjakoolitus, kiriku toetus jpm. Samas puudus eestlastel koostöö, liitlased ja inimjõud ammendus kiiresti. Eesti alad olid sakslastele üsna tähtsad ja seda oleks jäädudki vallutada üritama. Siia saadeti vaid väga väike osa ristiusuliste vägedest, kuna tol hetkel polnud barbarite alistamine prioriteet. Hoopis tähtsamad sündmused toimusid Palestiinas, kus võitles suurem osa saksa jõududest. Peale sealsete maade vallutamist oleks tähtsustunud eestlaste küsimus ja siia
Eeltooduga oli võimalik saada ülevaade turundusuuringu vajalikkusest, tüüpidest, etappidest, andmete kogumise moodustest ning tulemuste kasutamisest. Põhjaliku uuringu tegemiseks on peamiselt kaks põhjust: · saada kasumit kavandatud ja kontrollitud turundusvõimalustest. · vältida vigu Kui turu uuring õigesti läbi viia, võib saadud tulemustest suurt kasu lõigata. Uurimus on teataval määral ka muutuse esilekutsumise vahendiks selle tulemuseks võib olla taktika läbivaatamine, või fundamentaalsemal tasemel firma strateegia muutmine. Ilma turu uuringut tegemata läheb firma turule pimedana, mille puhul on kahjumi tekkimise tõenäosus üsna suur. Samas ei ole igal firmal võimalik teha suurenäolist turu-uuringut just seepärast, et puuduvad rahalised ressursid. See aga ei tähenda, et väheste ressurssidega ei oleks võimalik ees ootavat turgu uurida. Turu-uuring on väga suure tähtsusega osa firma juhtimisest
· Meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab informassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni 16. Mis on infopäring? · Sõnaliselt väljendatud infovajadus. Võib olla väljendatud kirjeldava lausena, küsimusena või märksõnade loeteluna 17. Millised on infootsingu tüübid? · Faktiotsing · Teavikuotsing · Teemaotsing 18. Mis on otsingustrateegia? · Terviklik lähenemisviis infootsingu sooritamiseks 19. Mis on infootsingu taktika? · Kindlaksmääratud sammud, mida kasutatakse infootsingu strateergia rakendamiseks. 20. Nimetage tuntumaid otsingutehnikaid? · Boole'i otsing · Fraasiotsing · Lähedaste sõnade otsing · Otsing päringumootorite abil · Metamärgiga otsing · Pesastamine 21. Mis on Boole`i otsing? · Operaator AND, NOT, OR 2 o AND kahe sõna vahel
Feodaalkord maid omavad feodaalid, kuid harivad talupojad, põhines senjööri ja vasalli suhtel feodaalne killustatus kuningast vähesõltuvate suurfeodaalide valdused muutusid omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suur...
Hitlerit ryndama, siis ennetati ta rynnnakut 2 /he n2dalaga, yhes6naga Venemaa ryndamine oli Hitlerile sundk2ik, kuna Venemaa oli s6da plaaninud juba 10 aastat, ka tanke oli neil s6ja alguses ca 10 korda rohkem kui sakslastel kuigi rahvaarvu vahe oli k6igest 2he kordne.See oli ka p6hjus, miks Stalin alguses kaotas nii suurel m22ral, ta oli viinud oma s6jav2e rynde kursile, ning puudus taktika kaitses6jaks. · Hitleri testamendis palus seal oma j2rglastel v6idelda inimlike viisidega ylemaailmse imperialismi vastu, erinevalt inglastest, kes korraldasid massigenotsiide Saksamaa linnades, kuigi pool aastat enne Dresdenit oli juba selge, et Saksamaa kaotab s6ja.Inglismaa juht - pool inglane, pool juut on maailma yks suurimaid massim6rvareid Stalini j2rel. · Aga Hitler armastas oma rahvast ja oskas veenda rahvast, miks neil teda vaja on.
...................................................................................................................6 2. VASTASTIKKUS......................................................................................................8 Kaitse........................................................................................................................10 3. KOHUSTUMINE JA JÄRJEKINDLUS................................................................. 11 Low-ball- madala pallilöögi taktika......................................................................... 13 Kaitse........................................................................................................................13 4. SOTSIAALNE TÕENDUS......................................................................................15 Sotsiaalse tõenduse printsiip.................................................................................... 15 Kaitse...................................................
t. see on oma tegevuse verbaalse reguleerimise alguseks. Laps fikseerib egotsentrilise kõnega oma tegevuse, sh üksikoperatsioonid, nende tulemused ning seejärel hakkab nimetama ka järgnevat tegevust. Seda võib pidada ka kõne planeeriva allfunktsiooni kujunemise alguseks. Kuuendal-seitsmendal eluaastal läheb egatsentriline kõne üle sisekõneks, vastavalt muutub ka oma tegevuse reguleerimine-planeerimine järjest rohkem sisekõne funktsiooniks. Mis on suhtlemine, suhtlemise strateegia ja taktika? Suhtlemine on partnerite vastastikune mõjutamine, selle abil püütakse lahendada sotsiaalseid ülesandeid. Suhtlustegevust iseloomustavad spetsiaalsed osaoskused, mida tuleb õppida ja harjutada. Strateegia kajastab suhtluseesmärgi saavutamise meetodit. Erinevateks strateegiateks on näiteks selgitamine, palumine, meelitamine, ähvardamine, veenmine. Eesmärgi püstitamine ja strateegia valik eelneb ütluse loomele. Strateegia valimise juurde käib ka
vähendada segadust ning anda kontrolliks vajalik standard. Plaanide liigid: - pikaajalised e. strateegilised plaanid,- vahepealse kestusega e. taktikalised plaanid,- lühiajalised e. operatiivsed plaanid. Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Kui strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile, siis taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud operatiivsete eesmärkide saavutamisele. Organiseerimine, millega määratakse ülesanded ja võimusuhted. Selle osategevusega luuakse masinate, materjalide ja inimeste niisugune kombinatsioon, mis tagab planeeritud tegevuse. Planeerimise käigus fikseeritakse organisatsiooni eesmärgid. Organiseerimise käigus määratakse eesmärkide saavutamise teed
aastal. Aadlite elulaad Aadli elulaad ja rüütlikultuur K Edgar T Relvastus Sõditi peamiselt hobustel. Relvadeks põhiliselt piik , mõõk , hiljem kahekäemõõgad, sõjakirved ja nuiad. Kanti metallist rõngassärki, heledat rüüd. Kasutusel olid loomulikult ka kiiver ja kilp. Sõjas osalesid ka jalamehed , kes kasutasid piike ja kilpe või vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni.
Roomas oli ka orjanduslik ühiskond, neid kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades. 7. Rooma armee- Rooma armee peamise osa moodustas raskelt- relvastatud jalavägi, mis värvati peamiselt talupoegade seast. Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pika viskeodaga. Kaitseks oli neil soomusrüü, kiiver ja suur kilp. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion. Leegionid muutsid roomlaste taktika paindlikuks. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Olid parimad kindluste piirajad. 8. Rooma õigus- Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, kõigil oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest.Karistused polnud väga karmid. Kujunes juriidiline teminoloogia ja kerkisid esile seadusetundjad-
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 11A Sigrid Sarapik Rootsi aeg ja Põhjasõda Essee 2014 Sisukord 00 Sissejuhatus 1. Rootsi aeg 2. Põhjasõda 2.1. PÕHJASÕJA ALGUS 2.2. PÕHJASÕJA TALLERMAA 2.3. EESTI TALURAHVAS PÕHJASÕJA AASTATEL 2.4. SÕDA POOLAS JA UKRAINAS 2.5. PÕHJASÕJA LÕPP 03 Kokkuvõte 04 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Kirjutan essee teemal ’’Rootsi aeg ja põhjasõda’’, need kaks on Eesti ajaloos ühed suurimad sündmused. Kirjutan lühidalt Rootsi ajast , algusest, põhiolemusest ja selle lõpust. Pikemalt ja põhjalikumalt aga kirjutan Põhjasõjast , mis on kõikidele eestlastele väga südamelähedane teema. Kirjutan nii Põhjasõja algusest, põhjustest kui ka kannatustest mida see eluperiood eestlastele kaasa tõi. Muidugi ka ei jäta mainimata eesti talurahva panustest Põhjasõjas. Mõningad tähelepanekud ka P...
Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin; lähtuti nn passiivse kaitse strateegiast (ehk lootsid sakslaste pealetungile just sealt ning Saksa vägede verest tühjaks jooksmisele kaitseliinist läbimurdmisel). Teati ka sakslaste plaanidest (Schliffeni plaanist), kuid seda ei usutud. Venemaa sõjaplaan Loodeti eelkõige oma elavjõu ülekaalule, sest armees oli 6 miljonit meest (nn aururulli taktika ehk sakslaste löömine massiga), kuid relvastus ning väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Loodeti Saksamaad lüüa Ida-Preisimaal lähtudes eeldusest, et sakslaste põhijõud on seotud prantslaste vastase sõjategevusega. Inglismaa sõjaplaan Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. mandrile taheti esialgu saata ainult 70 000 meest. Antanti eesmärgid:
Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse. 7. Rooma armee Vabariigi algusajal koosnes kodanikest ja liitlastest. Hilise vabariigi ajal kujunes välja palgasõdurite armee. Sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika püsis siiski endine. Roomlasel oli võimas sõjalaevastik. Nad kasutasid kindluste piiramisel katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Neil oli kõik detailideni välja töötatud. Kui oli tarvis lahingusse
(mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Mängu eesmärk: Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast. Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas. Väljaku jagab pooleks keskjoon
NSV LIIDU LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris-märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama.
Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Seremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee osadeks parteideks. Tegelikult kujunesid nendest röövsalgad, kes säilised hiljem rahva mälus pardiajajate, ruskide, kirkiside jt. nimetuste all ja kellega hirmutati lapsi veel aastakümneid hiljemgi. "Parteid" tapsid ettejäänud inimesed, röövisid ehted ja rehe ning põletasid hooned. 1704. a. piirasid Vene väed ümber ja vallutasid tormijooksuga Tartu ja Narva, Põhjasõja algul 1701. a. Poola ja Venemaa
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
valis selle ülemjuhatajaks Geroge Washingtoni 4.juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikides (nüüd tähistavad ameeriklased seda päeva iseseisvuspäevana) Iseseisvussõda 1776. aasta suvel oli riigi olukord ameeriklaste jaoks äärmiselt keeruline Sõjaline ülekaal vormiliselt kindlasti inglaste poolel Aga erinevalt Inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest Uus taktika indiaanlaste eeskujul lahkrivi, asetusid hajusalt, tulistades võimaluse korralt puu või kivi tagant Inglased sõdisid tolle tava kohaselt pikkades tihedates viirgudes Ameeriklaste eesmärgiks oli pidada poliitilise ja süjalise jõuna vastu seni, kuni Inglismaa vasased nende nimel konflikti sekkuvad ja see õnnestus, Prantsusmaa saatis 1788. aastal Ameerikasse oma abiväed Nii hakkaski ameeriklasi sõjaväljal edu saatma, peale esimest suuremat võitu inglaste üle 1777. aastal 1781
1. Majanduse põhiküsimused? · Miks toota? · Kuidas toota? · Kellele toota? 2. Turumajanduse tugisambad? · Eraomand · Konkurents · Ettevõtlikkus · hinnasüsteem 3. tulu ressurssidelt ( maa- rent, töö- töötasu, kapital- intress, ettevõtlikkus kasum? · Seletan siin, kuidas ma mingilt mõistelt kasu saan. Nt: maa rendilt saan kasu, kui rendi raha küsin ja ka maa saab hooldatud, mis muidu tühjana seisaks. 4. Nõudlus ja pakkumisseadus, neid mõjutavad tegurid , elastne ja jäik nõudlus? · Nõudlusseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, müüakse madalama hinnaga rohkem kaupa kui kõrgema hinnaga. · Pakkumisseadus kui kõik muud tingimused on võrdsed, pakutakse kõrgema hinnaga müügiks rohkem tooteid kui madalama hinnaga. · Nõudlusseadust mõjutab hooaeg, ostjate arvu muutus, kättesaadavus, moe muutus, sisset...
2.Tegevussuunad 3.Eesmärk kasum, käive, klientide rahulolu Juhtimise funktsioonid: · organisatsiooni kavandamine · struktuur: organisatsiooni töö korraldamine vastavalt eesmärgile · ametikohad, protsessid · asukoht: · toorme ja tütarfirmade paiknemine · personalijuhtimine · infovahetus Juhtimiseprotsessid: eestvedamine ja kontroll Planeerimise tasand: STRATEEGIA Pikaajalised TAKTIKA Keskastmejuhid. OPERATIIVNE plaanid PLANEERIMINE Lühiajalised plaanid Lähtutakse eesmärkidest Valdkonnapõhisus. Nt turundus Ühekordne:programm, projekt, Vastavalt str kohand. Eesmärke Mitekordne.protseduur, reeglid strateegia määrab vahendid
Sügis 1700 Vene väed koondusid Narva alla.Karl 12 sundis Taani sõjast lahkuma. 19.nov 1700 Narva lahing 1700/1701 talv Karl 12 talvitus vägedega Laiusel. 1701 kevad Karl lahkus peaväega Eestist.Siia jäi väiksearvuline kaitsevägi , juht von Schlippenbach. 1701 suvi Vene väed koondusid Pihkvasse 1701 dets. Erastvere lahing vene võit. 1702 juuli Hummuli lahing vene võit 1703 Venelaste suur rüüsteretk: Viru-,Järva-, Viljandi-,Tartu-,Võrumaa - Laastatud maa taktika 1704 Kastre all jäi Rootsi Peipsi laevastik venelaste lõksu. 1704 juuni Peeter 1 saabus Narvat piirama 13.juunil langes Tartu 9.aug langes Narva 1705-1707 Baltimaades sõjaline vaikus. 1708 Algasid kokkupõrked uuesti.Tartu linna õhkulaskmine , kodanike küüditamine. Pärisorjuse kaotamine Kriis mõisamajanduses Mõisnike elustiil püüdis jäljendada Saksamaa aadlike. Mõisnikud vajasid raha häärberite ehitamiseks. 1802,1804 a. Seadused 1801 sai Vene keisriks Aleksander 1
Koostöö Loobumine Kompromiss Ressursside analüüs Pakkumine ja vastupakkumine Avapakkumine Viimase hetke pakkumine Möönduse tegemine Ootus Rahuldav tulemus Talutavuse piir Varjatud kavatsused Muljeloomine Oma huvide kuulutamine ja kaitse Vastase huvide arvestamine Vastase huvide eiramine Vastase positsiooni väljapeilimine Vastase vaateviisi mõjustamine Kavatsuste varjamine Lubaduste andmine Valvsuse uinutamine Kõvakäeline taktika I PEATÜKK. DIALOOGI ANATOOMIA Mis on suhtlusakt? Dobrovits teeb ettepaneku seda vaadelda kui käitumisakti üksikjuhtumit. Ameerika psühholoog George Mead on välja pakkunud käitumisakti struktuuri skeemi. I faas ajend, tõuge tegutsemiseks II faas tegevusliku situatsiooni täpsustamine indiviidi poolt III faas tegevus ise IV faas tegevuse lõpule viimine, otste sõlmimine Juhul kui ajend tegevuseks pole veel kadunud ning tegevust lõpetada on vara, pöördub
täiustamisest. Tänasel päeval on tulemuste parandamisel suur roll spordimeditsiini ja teaduse uusimatel saavutustel. 1.3. Ujumisviisid ja stiilid · Koeraujumine · Küliliujumine · Liblikujumine ehk delfiin · Seliliujumine · Rinnuliujumine ehk konnaujumine · Vabaujumine ehk krool 2 Tamp, T. (2007). Täiuslik ujumine. Tehnika ja taktika. Tallinn, lk. 5 3 Samas, lk. 6 Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta
Seda on ka muidugi ka juhtunud, kui hakatakse rääkima kõrgema tooniga ja väga agressiivselt. Kuid ma olen suutnud selliste klientidega taasakaalukas olla ja säilitada rahu, lasta tal ilusti kõik väljarääkida mis tal öelda on. Ja siis kui olukord on rahunenud, selgitada olukord ja üritada leida lahendus. Alati olen leidnud igale olukorrale lahenduse, mis sobib mõlemale osapoolele. Meie firma ei saa endale lubada kliendi kaotust. Enda juures tahan ma arendada veel suhtluse taktika oskust. Siis võibolla see annab veel parema võimaluse ennetada selliseid situatsioone ja pehmendada neid nii palju kui võimalik. Paremini osata lugeda vestluspartneri kehakeelt ja arusaada mis isiksuse tüüp ta on, et leida ühist keel ning luua vestlus. 8 4 KASUTATUD KIRJANDUS Kaldoja, A. (2011). Konflikt kui väljakutse. Kasutamise kuupäev: 8. Jaanuar 2015. a., allikas Tallinna Tehnikakõrgkool: http://ekool.tktk
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, ...
5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07.1914, veebr - märts 1917, okt -nov 1917, 11.11.1918, 1918-1920 9. Miks Itaalia hakkas sõjas võitlema Antandi poolel aga Bulgaaria ja Türgi Keskriikide poolel? Põhjendage vastust! 10. Kuidas muutus taktika I maailmasõja ajal? Tooge näiteid, millised tehnilised uuendused seda võimaldasid? 11. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa majanduses? 12. Mis muutused tõi I maailmasõda kaasa ühiskondlikus elus? 13. Mis muutused tõi kaasa I maailmasõda inimeste igapäevaelus? 14. Millised traditsioonilised väärtused sattusid I maailmasõja ajal kriisi? 15. Kuidas muutus naiste roll ühiskonnas I maailmasõja järel? Kas pidada seda
Eksimise põhjuseid võib olla mitmeid. Üks neist, mitte just harv juhus, oleks see kui satutakse kokku inimesega kes on samasugune kui ta ise. Niisiis nad mõlemad analüüsivad, mõlemad üritavad oma lausetes anda enda ja oma mõttemaailma kohta võimalikult vähe informatsiooni. See tavaliselt viib infosuluni, see omakorda vaikimiseni, ebamugavustundeni. Niisiis, sattudes ikkagi vastu omasugusega, tuleb mängu võtta kavalus, taktika ja instinktid. Kavalus on relv, mis õigesti kasutatuna anna meile suure eelise teiste ees. Olgu see eelis siis sõjaline, faktiline, või milline iganes, kuid ta annab meile parema positsiooni saavutada oma eesmärk. Kavalust, kahe ühetüübilise inimese vahel, kasutatakse märkamatult ja tihti koos taktikaga, sest kavalusest üksi ei piisa. Tuleb ette näha võimalikke sitatsioone ja neid enda kasuks seada. Kunagi ei saa väita, et mingi sitatsioon on meile soodne, sest
kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus. Ülistati ka rüütli armastust oma südamedaami vastu.
madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Mängu eesmärk Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest · vahetusest kohtunikule teatamise eest Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.Väljaku jagab pooleks keskjoon
USA oli kapitalistlik riik, kes väärtustas vabadust ja kartis kommunismi. Vastandlike leeride kujunemine: Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: esimene samm NSVL poolt – repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine Ida-Euroopa riikides. Kuidas Stalin sai Ida-Euroopa oma kontrolli alla, nn salaami taktika NSVL tegevus Ida-Euroopa okupeeritud aladel: kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas