Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
1.2 M¨arkide mikrostruktuur, kuus klassi Mikrostruktuuri all m~oistan m¨argi sisemist ehitust, m¨argi deduktiivset struktuuri. Mikrostruktuur on s~oltumatu m¨argi kujust, selle invariantsus tagabki eri m¨argikujude u ¨htsuse. Kanji m¨arkide vormi~opetuslik jaotus kuude liiki p¨arineb algselt , k¨aesolevas t¨o¨os kasutatu p~ohineb Shirakawa [ 94, lk.6] toodul. Toodud taksonoomia on kanji k¨asitluse u ¨heks kohustuslikuks osaks, vt. ka [LM 89], [Coulmas 89], [Boltz 96], [Wilkinson 98] jt. 26 Piltm¨argid Piktograafid v. piktogrammid (pictographs). Ta- 103 103 valiselt k~oige lihtsamad m¨argid nagu `p¨aike, p¨aev' , `kuu' , 104 `tuli' jne., kuid piltm¨argid v~ oivad olla ka k¨
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
Evolutsiooniliselt nooremad liigid on morfoloogiliselt vähem konservatiivsed, vanemad liigid, mis on geograafiliselt ja ökoloogiliselt stabiliseerunud on ka morfoloogiliselt stabiliseerunud Biosüstemaatika Teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ja tekkest; liikide ja teiste süstemaatika ühikute piiritlemisest, nimetamisest ja teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest (Parmasto 1996) ◦ Taksonoomia ◦ Nomenklatuur ◦ Süstemaatika ◦ Floristika, faunistika, fungistika Süstemaatika ülesanne Taimede kirjeldamine Sugulasliikide rühmadeks liitmine Rühmade süstematiseerimine vastavalt liikide evolutsioonile Takson – taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum; põhiühikuks liik Domeen – kõrgeim taksonoomiline ühik BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKSIS KASUTUSEL OLEVAD FORMAALSED TAKSONID (alanevasjärjestuses)
Nende mõistete seoste igakülgset käsitlemist peetakse 16 üheks Rokeachi uuenduslikuks panuseks väärtuste uurimuste korrastamisel ja korraldamisel. Rokeach kasutas mitmesuguseid allikaid, leidmaks sobivat väärtuste loetelu, näiteks Ameerikas ja teistes paikkondades avaldatud kirjandust, magistriüliõpilaste enesekohaseid ülestähendusi, intervjuusid. Uurimismetoodika lõpliku versiooni aluseks oli 555 omadust, mis valiti Allporti klassikalisest uurimisest. Väärtuste taksonoomia aluseks on eeldused, et kultuur kujundab väärtused, mis avalduvad väga erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja ühe inimese väärtuste hulk pole eriti suur, kuid nende esinemismäär on igaühel erinev ning need moodustavad väärtussüsteeme. Väärtuste klassifitseerimisel on kasutatud dihhotoomia võtet ehk need on jagatud kaheks. · põhiväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul. Need on nagu
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
eksinud ja mõni hilisem botaanik on taime nime (taime süstemaatilist kuuluvust) muutnud lisatakse uue autori nimi ja esmakirjeldaja nimi näidatakse mõnikord sulgudes autori nime ees. Näiteks, on Carl v. Linne (C. Linnaeus) poolt nime saanud liikidel liigi nimetuse järel autorit tähistav lõhend L. (Pinus sylvestris L.). © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 3 Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks
Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on valikravim, allergia korral doksü või tetratsükliin. Profülaktikas turvaseks, infitseeritute partnerite ravi. Endeemilise süüfilise, yawsi ja pinta eliminatsioon organiseeritud rahvatervishoiu meetmete kaudu: pidev ravi ja harimine. Bakterid mõmm :) 05/06 Leptospira Üldist. Laialtlevinud zoonooside põhjustaja. Kompleksne taksonoomia, mitmeid liike ja serovare. Saledad, keerdunud spiroheedid, üks või mõlemad otsad konksukujulised. Olbligaatne aeroob, kultuuris aeglase kasvuga. Energiat saab rasvhapete oksüdatsioonil. Kui ikteerilist vormi ei esine, pole tavaliselt letaalne. Epidemioloogia. Inimesed on juhuslikud lõpp-peremehed. Reservuaari moodustavad närilised, koerad, taluloomad, metsloomad. Suudab mikrotraumade kaudu nahka läbida. Infitseerumine toimub infitseeritud looma uriiniga saastunud veega
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
algustähtedega (näiteks Picea glauca ´Conica´, Picea abies `Little Gem´). Sordi nime ei tõlgita. Sordile annab aretaja või leidja (kui algtaim leiti loodusest) nime ja registreerib selle rahvusvahelises registris. Hübriidliigid on saadud kahe või enama loodusliku liigi ristamisel. Hübriidliigi nime ees näidatakse ristlusmärk (×): Abies × phanerolepis (Abies balsamea × A. fraseri). Bioloogia põhiline ja kompaktne haru on süstemaatika e. taksonoomia, mis selgitab organismide sugulussuhteid ja klassifitseerib organismid hierarhilisse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised üksused (taksonid) ühendatakse järjest suuremateks. Takson on mingisse taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on
Õiguse süsteem. (Slaid 15) Õiguse moodustavad erinevad õigussugukonnad. Viimased ühendavad lähedasi õigusperekondi. Õigusperekonnad jagunevad õiguskordadeks ja need omakorda õigusvaldkondadeks. Õigusvaldkonnad jagunevad õiguse alavaldkondadeks, kuhu võivad lülituda ka õiguse kõrvalvaldkonnad. Kõige alamal astmel on õigusharud ja nende kodifitseerimine, olgu siis konkreetsete seaduste ja koodeksite või muude õigusnormide kujul. Õiguse taksonoomia: Õigus- Õigus- Õigus- Kodi`itsee- ÕIGUS sugukond perekond Õiguskord valdkond Õigusharu rimine Õigussugukonnad võib jagada ajalooliselt kujunenud ja õigusteadusliku sekkumiseta arenenud õiguseks (arhailine õigus), mille olemasolu ei saa ka tänapäeval eitada. Samuti religioosseks või ilmalikuks õiguseks ja nende alasugukondadeks (islami õigus, läänelik õigus jt).
Patoloogiline anatoomia kujunes teguriks, mis aitas ümberdefineerida haiguse kontseptsiooni elusa patsiendi sümptomid taandusid oma priviligeeritud positsioonilt haiguse defineerimisl, laibal tuvastatud patoloogiliste muutuste tähtsuse ees. Surmast sai oluline informatsiooniallikas (ta ei olnud enam ,,mittemidagi"). Surmale andsid uue olulise tähenduse ka varajase eveolutsiooniõpetuse vallas tehtud tööd Georges Cuvier (1769-1832), luues oma uue zooloogilise taksonoomia (jagas loomariigi lähtuvalt nende sisemeisest ülesehitusest), näitas, et surm on peamine tegur, mis defineerib organismide võimekuse ellu jääda. Elu ei olnud enam mitte keskkonnamõjudele vastuseis, vaid midagi, kus organism ja keskkond vastastikku sõltuvuses olid (seega siis korreleerusid). Francois Broussais (1772- 1838) oli üks neid arstiteadlasi, kelle arvates elu oli eeskätt väliste stimulatsioonide tulemus
• Emotiivsed võrgustikud ajumehhanismid automaatsete, kiirete, sidusate ja otsesihitud adaptiivsete vastuste tarbeks • Emotsioonide keemiline neuroanatoomia • … mis võivad mõnes olukorras - eriti meie eellastele kogetutest oluliselt erinevates - anda • Terviklik emotsioonide taksonoomia ebasoodsa, kohastuvale vastupidise tulemuse • Emotsiooniliste häirete eritlemine ja integreerimine • Individuaalsed erinevused - geneetilisel ja arengulisel alusel 50-kHz häälitsused ilmuvad mitmete hüvede puhul ja ootuses • Ebameeldivused suruvad 50-kHz häälitsused maha Kortikaalne kahjustus
isiksuslikud tegurid 10, 42, 45,55 IQ 8, 15, 32, 52, 55 J juurdekasvuteooria 109 jäävusteooria 109 K karjäärinõustamiskeskused 149–152 keskkonnafaktorid 11, 27 klassikursusest ülehüppamine 90 Aineloend 173 kodukeskkond 10, 16, 49, 79 kogemus 22, 27, 36, 45, 53, 56, 78, 100 kognitiivne protsess 26 kognitiivne taksonoomia 94 kompakteerimine 91 konkursid, 92, 101, 107 konvergentne mõtlemine koolikeskkond 79, 86 koolitus 62, 69, 111 käitumis- ja distsipliiniprobleemid 65, 68 L lahendamise kiirus 26 lahendamise strateegiad 26–28 loomeprotsessi staadiumid 32 loomine 32 looming 32 loovus 8, 9, 10, 31–37, 47, 60 loovuse komponendid 32 lähima arengu tsoon 52 M matemaatikahäire 68 Marshi efekt 95 meelekindlus, vt Big Five mentor 91 metakognitsioon 28–30 mitteformaalhariduslikud programmid 92
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
Avaldav vallandama." (deklaratiivne) esitamine viib asjaolud uude seisu "Kõik selle konkursi korraldajate poolt esitatud kõne tingimused on mul sellega täidetud." " ... kuulutan teid meheks ja naiseks!" Searle taksonoomia väärtuseks on see, et selle alusel saab klassifitseerida praktiliselt igasuguseid seisukohti. Kaudsed kõneaktid Mõnikord on kõneaktid kaudsed, see tähendab, et nendega püütakse oma seisukohti väljendada kaudselt,mitte otseselt. Üks võimalus on kasutada kaudseid soove (palveid) (1) © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 67
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
