sünoikia (kr. syn -- koos + oikos -- maja). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Sümbioosi vorm, kus üks loomaliik kasutab teist ajutise pelgupaigana, püsiva eluasemena või edasiliikumiseks. süstemaatika (kr. systema, -- ühendus, tervik). Bioloogia haru, mis teeb morfoloogiliste, füsioloogiliste, biogeograafiliste, geneetiliste, fülogeneetiliste ja paleontoloogiliste tunnuste alusel kindlaks organismide sugulussidemed ning nende koha taksonite hierarhilises süsteemis. Vt. ka taksonoomia. 24 zooantroponoosne parasitoos (kr. zoon -- loom + anthropos -- inimene + nosos -- haigus; parasitoos). Loomadele ja inimesele ühine (või ka loomadelt inimesele edastuv) parasitoos. zoofaagid (kr. zoon -- loom + phagos -- neelav) -- loomtoidulised, lihatoidulised, lihasööjad. Siia kuuluvad ka loomade parasiidid. Vt. ka karnivoorid, heterotroofsed organismid, konsumendid.
RNA- polümeraasi seostumist takistab vahel mõni teine valk, mida nim. repressoriks. geenide avaldumiseks on vaja aktivaatorvalku. Mõningatel juhtudel on repressor- või aktivaatorvalkude seostumiseks vajalik veel regulaatorainete liikumist. Transkriptsioonil moodustuvad nii mRNA kui ka rRNA ja tRNA molekulid. RNA süntees on universaalne toimub nii prokarüootides kui ka eukarüootides. 2.Makroevolutsioon nn. suurevolutsioon ehk evolutsioon pikas ajaskaalas on liigist kõrgemate taksonite, nt sugukondade, klasside, hõimkondade jne teke ja areng ning osa taksoniteväljasuremine. Makroevolutsioon . liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts klass). Makroevolutsiooni põhjused mutatsioonid, geenitriiv,geenivool, looduslik valik. Mõjuvad miljardite aastate jooksul. Progress - uute senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. 3.ülesanne dihübriidsest ristamisest
mitte adapteerumisest tingituna); populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab juhuslik geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; enamus geneetilisi variante, mis sooduatavad adaptatsiooni, omavad vaid kerget fenotüüpilist effekti, nii et muudatused on graduaalsed ja aeglased; et diversifitseerumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolatsioon); et nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite olemust. Evolutsiooniteooria evolutsioon pärast sünteesi See on muidugi üks pidev protsess isegi neodarvinismi sisesi. Küsimuste kvantitatiivne läbitöötamine selleks, et saada kindlaid vastuseid olulistele bioloogilistele küsimustele - näit. kas populatsioonisised variandid on arvukad ehk siis väikesed, kas evolutsiooni kiiruse limiteerivaks faktoriks on kasulike mutatsioonide tekkekiirus, milline (kui suur) on loomuliku triivi osa - jne jne
Ta jõuab oma pesitsusareaali idapiirini Luga, Velikaja, Daugava ja Nemunase jõgikonnas, põhjapiir kulgeb Laadoga TurkuDalarnaOsloHardangeri joonel. Nominaatvorm A. a. atthis asustab Venemaad ja Siberit ning lõunapoolset Euroopat ja Põhja- Aafrikat. Kaug-Idas, Kagu-Aasias ja Indias elutseb vähimate mõõtmetega A. a. bengalensis Gm., Jaapani saartel aga A. a. japonicus Bp. Jäälinnu alamliike võrreldes ilmneb selgesti Bergmani reegel: jahedamas kliimas elutsevate taksonite mõõtmed on suuremad kui soojemate alade omadel, samuti Alleni juhis: põhja pool levinud linnud on tumedama sulestikuga. Esimesena on jäälindu Liivimaal maininud Jakob Benjamin Fischer (1791) oma Liivimaa looduskirjelduse neljandas osas: tegu on siin jõgede ääres elutseva ja sügiseti lahkuva liigiga [4]. Lõunapoolsemates Balti provintsides paistab jäälind juba varem tuntud olevat nii on teda sealsete lindude seas oma joonistel kujutanud cand. Weber
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku moodustavad aga ajaliselt valdava osa Maa teadaolevast geoloogilisest minevikus...
•Hilis-Ordoviitsium (u. 438 mln aasta eest) - 100 sugukonda hävis. •Hilis-Devon(u. 360 mln a.eest) - 30% loomade sugukondadeest hävis. •Permi perioodi lõpp (u. 245 mln a.eest) - 50% kõigist sugukondadest, 95% kõigist mereliikidest. •Hilis-Triias (208 mln) - 35% kõigist loomade sugukondadest. •Kriidi-Tertsiaari vahetus(u. 65 mln) – pooled eluvormid hävisid (sh.SAURUSED) 3. Mis on massväljasuremine? Mis on taustaväljasuremine? ● massväljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. Järsk liikide arvu langus suhteliselt lühikese aja jooksul ● taustaväljasuremine- väljasuremised massväljasuremiste perioodide vahel. Norm. Evolutsiooniliste protsesside tulemus, mille käigus hävivad ainult teatud hulk liikidest ökosüsteemis 4. Millised liigid on enam väljasuremise ohus? Haruldased liigid Piiratud elupaikadega liigid Suure eluala nõudlusega liigid Madala sigimise kiirusega liigid
Kohanemine e. isendiline adaptsioon (organismi elu jooksul toimunud) ja kohastumine e. evolutsiooniline adaptsioon ( paljude põlvkondade kestel toimunud) 54. Areaal ehk levila, mingi liigi isendite esinemisala. Primaarne areaal looduslik, inimtegevusest enam-vähem mõjutamata; Sekundaarne areaal otsese või kaudse inimtegevuse mõjul muutunud; Potensiaalne areaal elutingimustelt sarnased alad, kuhu võik liiku sisse tuua. Endemism päriskodusus mingile alale ainuomaste taksonite olemasolu. (Piiratud levik). Endeem liik või muu takson, mille piirdub mingi suhteliselt väikse maa-alaga. a) Neoendeem (taksoni noorus) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivad elutingimused; b) paleoendeem e. relikt (reliktsus) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk), liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreledes väiksemal alal. Liigitakatse vanuse, levila vähenemise põhjuste jms järgi. 55
Nt. perekondade, sugukondade, seltside jne., kuni riikideni välja, areng. Makroevolutsiooni materjal: ei piisa enam muutustest alleelide tasandil. Makroevolutsiooni puhul on vaja ulatuslikumaid muutusi (nt. uute geenide teke, olemasolevate geenide kordistumine, lisakromosoomide teke, uute funktsioonide kujunemine geenidel). Makroevolutsiooni tegurid: Samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute taksonite teke. Erinevus on vaid kahes aspektis: a) ulatuses b) ajas Makroevolutsioonis on 2 tendentsi: A. Uue organisatsioonitüübi teke kvalitatiivne muutus: 1) Üldine: elu teke eeltuumse raku kujunemine päristuumse raku kujunemine sugude teke hulkraksuse kujunemine üleminek aeroobsele ainevahetusele 2) taimed: autrotroofse ainevahetuse kujunemine taimse fotosünteesi baasi hulkraksed rakistaimed
· Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele Viiruste süstemaatika · Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks · Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega · Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu virus · Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt faag, SV40)
Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry. Tolmuterade kaudu avalduv e metaksenia-Isaspartneri omadused avalduvad samal aastal mil emasparteril. Ntx sidrun+apelsin; virsik+mandel. 74. Kaughübridiseerimine- liikide ja liikidest kõrgemate taksonite ristamine. Liigid üldjuhul distantseeruvad ja ei ristu omavahel. Ntx loomsetel organismidel hobune+eesel=muul; piison+veis Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike *tervete kromosoomikomplektide lisamine *üxikute kromosoomide lisandumine e adifitsioon *üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid
bioloogilised iseärasused-ökoloogilisi,käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi loomadel on liikidevahelist paaritumise vältimiseks signaaltunnused- väliskuju, lõhn, seksuaalkäitumine(häälitsused, mängud) biokeemiline tegur- sugurakkude biokeemiline sobimatus pärast ristumist viljatu- muulad Liigiteke- geograafilises isolatsioonis erimaise liigitekke tegurid- geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valiku Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke. Erinevate organismitüüpide tekke, ja nende pikaajaline evolutsioneerimine Markoevolutsioon 3 protsessi: organismi mitmekesistumine täiendumine väljasuremine Mitmekesistumine-kohastumine Divergents- vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest erinevamaks liigiks(liigiline mitmekesistumine) adaptiivne radiaktsioon-ühest liigist kiiresti mitme uue liigi arenemine, uues elupaigas.
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessioonõpe HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED Iseseisev töö õppeaines botaanika KOOSTAS: Kadi Treial JUHENDAS: Evelin Saarva Luua 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele:
2. Persistentne kasv – aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski toodetakse viiruseosakesi. Latentsus – viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele. Viiruste süstemaatika: Jaotatakse RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks. Nede suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega. Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu –viridae ja perekonnad lõpu –virus. Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomeklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid. Et paljud viiruse osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud
oma fundamentaalset nissi kuna bioloogiliste interaktsioonide tõttu on osa hõlmatud ka teiste liikide poolt. MINU VASTUS: Ökoloogiline amplituut- keskkonnaparameetri piirkond, milles mingi taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline amplituut erineb olukordades, kus organism kasutab ressursse üksi või koos teiste organismidega. Autökoloogiline amplituut (füsioloogiline)- amplituut, mis hõlmab kogu parameetripiirkonda, milles taksonite isendite mõju on mõeldav. Sünökoloogiline amplituut (ökoloogiline amplituut)- ainult selle piirkonna osa, kus taksoni isendid tegelikult elavad, s.t. kust teised organismid neid välja ei tõrju. Vahet võib teha fundamentaalsel ja realiseerunud nisil. Fundamentaalne niss- olukorras, kus liigil konkurendid puuduvad. Realiseerunud niss- olukord, kus konkurendid on olemas ehk siis reaalses olukorras, realiseerunud niss on kitsam.
Esineb võime integreerida geneetilist materjali väljastpoolt ning seda ka kiirelt kaotada. Genoom sõltub otseselt bakteri ökoloogilisest nisist. Selle tõttu on genoom väga dünaamiline ning jaotub põhiliseks, universaalseks endogenoomiks ja integreeruvaks eksogenoomiks. Sage on lateraalne ehk horisontaalne geneetiline ülekanne ehk geenide import. Muudab evolutsioonitempot. Selle tõttu bakterite fülogenees ei ole puutaoline ning seda ei saa esitada monofüleetiliste taksonite järgi. Metagenoomid: Evolutsioonilisest lähtepunktist ei saa vaadelda vaid ühe liigi DNA-d vaid terve bakterikoosluse genoome teatavas nisis. Seda lähenemist iseloomustab mõiste metagenoom, Kuna enamikke mikroorganisme laboris kasvatada ei saa, puudub informatsioon valdava osa mikroobide kohta. Sellest ka vajadus massiliseks sekveneerimiseks, Võimalik rekonstrueerida erinevate organismide täielike genoome, Lähtub pigem mitte
Ristataxe kõik omavahel ja leitaxe parim) 73. Hübriidsordid taimsetel organismidel: looduslikud kaughübriidid, ntx pehme nisu(3genoomi), kõva nisu(2genoomi), aedmaasikas, har jõhvikas, raps, rüps, ploomipuu. Topelthübriidid- inimese loodud: nisu+rukis=triticosecale; pampel+vaarikas=tayberry. Tolmuterade kaudu avalduv e metaksenia-Isaspartneri omadused avalduvad samal aastal mil emasparteril. Ntx sidrun+apelsin; virsik+mandel. 74. Kaughübridiseerimine- liikide ja liikidest kõrgemate taksonite ristamine. Liigid üldjuhul distantseeruvad ja ei ristu omavahel. Ntx loomsetel organismidel hobune+eesel=muul; piison+veis Eesmärgid: *haiglane huvi *luua uusi liike *tervete kromosoomikomplektide lisamine *üxikute kromosoomide lisandumine e adifitsioon *üxikute kromosoomide asendamine e substitutsioon *introgressioon *saada isas-steriilseid vorme e alloplasmilised liinid
toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema (on pidev kivimite ringlemine). Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid: 1) väike geoloogiline aineringe 2) suur geoloogiline aineringe 3) bioloogiline aineringe Globaalne väljasuremine taksoni kõigi isendite hävimine tervel planeedil. (Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse). Hajureostus - hõlmab suurt ala, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Happevihm (happesademed) pms. gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. H-d põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel
- sügoodi eluvõimetus viljastumine toimub, kuid sügoot ei arene normaalselt - hübriidide ehk ristandite viljatus nt muul Endeemsed liigid - endeemid liigid, millel on ainult üks leviala maailmas - eraldatuse tõttu on palju endeemseid liike nt Madagaskaril, Austraalias, Uus-Meremaal, Hawaiil ja Galapagose saartel *Galapagose kilpkonn *Madagaskaril fossa *Eesti Saaremaa robirohi Makroevolutsioon - liigist kõrgemate taksonite (perekond, sugukond, selts) tekkimist ja arenemist - 1) mitmekesistumine organismid kohastuvad uute tingimustega - adaptviine radiatsioon ühest eelasriigist alguse saanud kiire uue liigi teke ja levik - 2) evolutsiooniline täiustumine tekivad senisest keerukamad ja täiuslikumad organismitüübid - 3) liikide väljasuremine ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine loodusest
· Suur liigifond · Suur puisniitude pindala ja lai levik (ajalooliselt) · Seesmine heterogeensus (mets ja niit, kuiv ja niiske, puistu mitmekesisus jne) · Madal konkurentsi intensiivsus · Pikk ja kestev väheintensiivne majandamine Elurikkus · Geneetiline ja rakusisene mitmekesisus ja ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisus (geneetiline informatsioon, metaboolsed rajad e. ainevahetuse teed jmt). · Taksonoomiline mitmekesisus (liigiline mitmekesisus, aga ka kõrgete taksonite oma: perekonnad, alamliigid jt) · Ökoloogiline mitmekesisus: kooslused, elupaigad, ökosüsteemid, protsessid, ka kultuuriline mitmekesisus. Liigiline koosseis ja mitmekesisus Miks jälle see mitmekesisus? · Mitmekesisus kui iseseisev looduskaitseline väärtus. · Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid (nii palju liike korraga) koos eksisteerida? · Mitmekesisus kui koosluse seisundi indikaator ja koosluse püsimise eeldus! Koosluse stabiilsus
Isendid, kes erinevad mõne soodsa tunnuse poolest jäävad ellu ja annavad järglasi. 2.Ülesanne. Pruunijuukselistel vanematel on punapäine poeg. Milline on tõenäosus, et sellesse perekonda sünnib järgmisena pruunide juustega tütar? Pilet 20 1.Mikro- ja makroevolutsioonilised progressid. Progress. Divergents. Konvergents. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismtüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni käigus toimuvad muutused liigi sees. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi progresse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. *Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nim. liigiliseks
Liigirikkuse tulipunktid on alad, kus sageli toimub liigitekke protsess, mistõttu tulipunktid on maailma tulevase liigirikkuse seisukohalt äärmiselt tähtsad. Massväljasuremine lühikese aja jooksul valdav osa (70-90%) liikidest sureb välja. Massväljasuremise puhul sureb suurem osa elusloodusest üle poole liikidest lühikese geoloogilise aja jooksul 1000-10000 aastat. Massiline väljasuremine ehk massväljasuremine on paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. Väljasuremisvõlg liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Väljasuremisvõla hulka ei arvata liike, mis surenvad välja juhuslike looduslike sündmuste tulemusena. Pindala-liigirikkuse seos bioloogid on märganud, et saare suuruse ja seal elvate liikide arvu vahel
topoloogiline kaugus? (Näide!) Puude topoloogiline kaugus mõõdab kahe puu topoloogiliste erinevuste ulatust. Vaadatakse kõiki sisemisi servasid ja vaadatakse millise katkestamisel saadatakse alampuud, mis teineteisest erinevad. Puule juure leidmine 47. Mis on fülogeneesipuu juur ja kuidas see leitakse (juurimine välisrühma abil ja juure leidmine eeldades molekulaarse kella olemasolu)? Juur on uuritavate taksonite kõige viimane ühine eellane (MRCA). Välisrühma meetod – välisrühm võimaldab tuvastada tunnuse ürgse seisundi. On vaja teada, milline tunnuse alternatiivsetest seisunditest on primitiivne ja milline uus. Tunnuse ürgset seisundit on võimalik tuvastada rühma mitte kuuluva, kuid lähedase rühma (välisrühma) samu tunnuseid uurides. Meetodid, mis eeldavad molekulaarse kella olemasolu analüüsivad ainult siserühma.
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
ökosüsteem. Liikide lugemisele lisaks võib lugeda ka teisi teksoome. Eriti nt fossiilide määramisel, ei saa tihti liiki määrata, vaid saab määrata nt sugukonna. Kooseksisteerivate liikide arv sõltub: eelkõige evolutsoonist. Diversity hotspots – keskmisega võrreldes on palju rohkem liike. Täpselt seletust pole, mis kust nt Andides on diversity hotspot. Bioloogilised liigid maakeral: 1,75 – 1,9 miljonit (20% neist võib olla sünonüüme) on dokumenteeritud. Liigirikkus taksonite vahel jaotub ebaühtlaselt. Nt: 1000 000 lülijalgset, 400 000 mardikat Nt: 310 000 taime: 282 000 soontaime, 100 000 seent. Liigirikkuse rekordid (pindala kohta): Domineerivad 2 sorti kooslust: Euroopas – parasvöötme niidud + rohumaad Lõuna-Ameerika – Troopiline vihmamets Laelatu puisniit Eestis – praktiliselt iga taim erinev 0,1 m2 kohta. Liigirikkuse seotus laiuskraadiga.
rRNA geenid on head evolutsioonilised markerid, sest nende järjestused on vähe muutunud. Bakterite ribosomaalsete rRNAde ultratsentrifuugimisel eraldub 3 erinevat rRNAd: 23S, 16S ja 5S. Nende pikkused on 3300, 1650 ja 120 nt. Praegu on väga populaarne 16S rRNA sekveneerimine ja selle järjestuse kasutamine prokarüootide evolutsiooni uurimisel. 16S rRNA järjestuste sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt "lahutusjõudu". 34. Pasteuri katse skeemi kommenteerimine Pasteuri katse skeem. Kurekaelaga kolvis kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhus sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algab puljongis kohe kiire rakkude paljunemine
alamperekond subgenus SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal
Luua Metsanduskool OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele OKASPUUD -Coniferae Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust. Conus -käbi Fero -kannan käbikandjad! 1. Okaspuude süstemaatika Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad. Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond, nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu. Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuli...
valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Geenipank. Genoomist tuvastatud geenide alusel saab koostada bakterirakule omase metabolismiskeemi. 19. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu". Vt 18. 20. Bakteri liiki määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu Ühte liiki kuuluvatel tüvedel on DNA homoloogsus 70% või enam. 21. Kaasaegne prokarüootide süsteem: 29 hõimkonda bakteritel ja 5 hõimkonda arhedel. Domeen Archaea: 1. Hõimkond Crenarchaeota 2. Hõimkond Euryarchaeota 3. Hõimkond Korarchaeota 4. Hõimkond Nanoarchaeota 5
cgi Mis on bakteri genoom? Genoom koosneb geenidest. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. Kuidas saab genoomseid andmeid kasutada bakterite kirjeldamisel ja iseloomustamisel? 16S rRNA järjestuse sarnasust/erinevust saab kasutada just kõrgema järgu taksonite eristamiseks, kuna näiteks liikide eristamiseks ei ole tal piisavalt ,,lahutusjõudu. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. Louis Pasteur, Robert Koch, Antonie van Leeuwenhoek, Sergei Vinogradski, Alexander Fleming jne. Kochi postulaadid. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Vt. Vihikust. Bakterite kujuvormid. Oska nimetada ja joonistada bakterite põhilisi kujuvorme ja kokkide (kerabakterite) agregaate
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
Emigratsioon väljaränne. Emissioon saasteallikast õhkkonda paisatava aine hulk, mõõdetuna massiühikuis ajaühiku kohta. Tehnikas iseloomustatakse e-i ka õhku paisatavate gaaside ruumalaga väljumistemperatuuril. Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala isoleeritusele ja on selle regionaalse liigestamise aluseid. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energiametsad, energiavõsad kultuurpuistud ja -põõsastikud, mida rajatakse biomassienergia saamiseks. E-d on taastuv ja keskkonda vähe saastav energiaallikas, mis tagab looduses loomuliku aineringe ja võimaldab fossiilkütuseid säästa.
Toitub planktonist ja detriidist, mida sõelub ripsmete jõul läbi neelu pumbatavast veest. Selgroogsed: Närvitoru eesotsas peaaju, mida ümbritseb kõhrest või luust kolju. Seljakeelik on eri klassides kas hästi säilinud, või erineval määral asendunud närvitoru ümbritseva selgrooga. Samuti on eri määral taandunud elundite metameeria. 82. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; sellega seoses mono- ja parafüleetiliste taksonite probleem (kahepaiksed 55. slaid), Klass silmud (Cephalaspidomorpha) Klass pihklased (Myxini) Klass kõhrkalad (Chondrichthyes) Klass luukalad (Osteichthyes) Klass kahepaiksed (Amphibia) Klass roomajad (Reptilia) Klass linnud (Aves) Klass imetajad (Mammalia) Kahepaiksed on parafüleetiline rühm, kuna nende seast on võrsunud ka roomajad ja muud neljajalgsed. Nii et fülogeneetilises mõttes on kahepaiksed, nagu kaladki, graad (tase), mitte klaad (sugupuu haru). 83
Ülesanne (andmete analüüs) Uuri ülesande graafikut ja vasta küsimustele (a-e): a) Millises ajavahemikus oli loomaliikide kadumine eriti kiire? b) Mis võib olla selle kiire väljasuremise põhjuseks? c) Millal aeglustus liikide hävimiskiirus? Miks? d) Loetle liikide hävimist põhjustavaid tegureid. e) Milliseks võib antud graafik sinu arvates kujuneda järgmise 50 aasta jooksul? Graafik: Väljasurnud taksonite osakaal. Selgitus: Graafiku x-teljele on kantud aastad ja y-teljele väljasurnud taksonite osakaal protsentides. Graafikule on kantud andmed lindude ja imetajate kohta. Allikas: Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Richard B. Primack, Rein Kuresoo, Marek Sammul, Eesti loodusfoto, 2008. --- 99 Keskkonnareostus ohustab liigirikkust Inimtegevusega kaasneb tavaliselt keskkonnareostus, mis kahjustab organisme ning muudab või hävitab looduslikke elupaiku. Veekogudesse satuvad heitveed,
Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki · Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel:
Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem). Vormide, sortide määramisel on oluline tähtsus ka õitel ja viljadel. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon,
B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???) Apomiksise kasulikkus – selleks, et kinnistada häid mutatsioone ja paljuneda tingimustes, kus suguline paljunemine raskendatud. Partenokarpa – olukord, kus viljastamata õiest areneb seemneteta vili - banaanid, pirnid, seemneteta viinamarjad. 38. Süstemaatika põhiühikud. Suurte taksonite taksonväärtuse varieeruvus. 39. Elusorganismi teoreetiline 'täiuslik" arengutsükkel - elusorganismi võimalik paljunemine erinevatel arengustaadiumitel. Ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõppeb surmaga. Nii taimede kui ka loomadeontogeneesis saame eristada lootelist ja lootejärgset arengut. Loomariigis esineb nii kehasisene kui ka kehaväline viljastumine. Varases embrüogeneesis võime eristadakobarloote, põisloote ja karikloote staadiumit
Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Ajapikku eristuvad selle liigi tunnused lähteliigi omast. Tavaliselt jääb siiski eristumine alamliigi tasemele. Uue liigi püsima jäämise eeldusteks on: arvukuse tõus; leviala laienemine; ristumisbarjääri püsimine; geograafiline eraldatus lähteliigist. Makroevolutsioon. Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. Arvatakse, et tänapäeva liigid on alguse saanud üksikutest liikidest. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. Mitmekesistumine. Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega.
siidkarvased. · Dekoratiivse liigina kasvatatakse ilupuuna parkides ja haljasaladel, hea meetaim. Paljundatakse pistokstega, sobib kuivade liivaalade kinnistamiseks 73. Dendroloogia mõiste Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas. Dendroloogia kui teadus on väga tihedalt seotud paljude teiste distsipliinidega, nagu metsakasvatus, metsakultuurid, puuliikide selektsioon, metsatüpoloogia, metsatakseerimine, metsakorraldus, metsakasutus, metsaentomoloogia, metsakaitse jt., sest puude ja põõsaste hea
III kategooria: karukold, karulauk, tumepunane neiuvaip, nõmmnelk, põõsasmaran, valge vesiroos, väike vesikupp, väike vesiroos 90. Punane raamat. Eesmärk ja ülesanded. Koostamise põhiprintsiip ja lisakriteeriumid. Punase Raamatu ohukategooriad. Elupaigad ja ohutegurid Punane Raamat on dokument, kuhu kantakse kindla ala (riigi) ohustatud seene-, taime- ja loomaliikide ja nende alamliikide nimestik, üldjuhul koos andmetega nende taksonite leviku, bioloogia, ohutegurite ja kaitsevajaduse kohta. Eestis on Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni juhtimisel Punane Raamat kokku pandud neljal korral – aastail 1979, 1988, 1998 ja 2008. Eesti 1998. aasta Punane Raamat oli nagu eelmisedki paljude loodusteadlaste ühistöö tulemus. Selles punases raamatus on andmeid 1318 liigi ja alamliigi kohta. Eesti Punasesse Raamatusse kantud ohustatud liikide nimekiri ei kattu üks üheselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
