TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
peetav kultuuri tuum, mis juhib käitumist ning suunab liikmete tajumist, mõtlemist ja tundmist. Mõjutatud rahvuskultuurist. Kujunevad välja asutajaliikme väärtustest. Alateadvus suunab. 10. Organisatsioonikultuuri kategooriad Esimese tasandi, jälgitava kultuuri moodustavad töökeskkonna füüsilised elemendid (mööbel, töövahendid), riietumis-ja suhtlemisstiil. Kuigi need on vahetult tajutavad objektid, võib nende lahtimõtestamine olla keerukas. See on nähtav kõigile, kes organisatsioonis käivad: külastajad, kliendid, töötajad. Teise tasandi moodustavad jagatud väärtused ehk sellised väärtused, mida organisatsioonis aksepteeritakse ning mis omakorda võivad olla liikmete jaoks väga olulised motivatsiooni allikad. Tunnustatud väärtusteks võivad olla lojaalsus, täpsus, teiste aitamine, õiglane tasustamine jne.
Õpetaja ülesanne on leida sihipärane tegevus ja küsimustega tagant tõugata lapsi leidmaks esemete omadusi, nii erinevaid kui ka sarnaseid. Lapse arvates ei pruugi geomeetriliste kujundite rühma (ringid ja kolmnurgad) nt kolmnurgad, sest need on teravate tippudega, täiesti normaalne. Neil puudub ka üldistamisoskus. Ja vägagi võimalik, et puudub teadmine mõistest ,,geomeetriline kujund". Hulkade tajumist võib segada ka nende hajusus lapse suhtes, seepärast oleks hea hoida tajutavad hulgad lapse vaateväljas. Tagasi mõistete juurde minnes tuleb nentida, et mõistetel on suur tähtsus. Raske on intellektipuudega lapsel aru saada mõistetest nagu samapalju, ühepalju, niisama palju ning sellised mõisted kuuluvad õpetamisele. Suure segadus valitseb ka hulkade samaväärsuse määramisel. Kui kord on juba selgeks saanud üks-ühesesse suhtesse seadmine, siis ilmtingimata püütakse ainult seda võtet kasutada ka edaspidi. Segavaks faktoriks võib lugeda
kahjustuda. On välja selgitatud, et inimene jätab välisruumid meelde kasutades peamiselt viit elementi, nendeks on: • teed, rajad – joonelised elemendid, peamiselt ehk sagedamini kasutatavad liikumismarsruudid; inimene tajub ruumi peamiselt seal ringi liikudes. Kõik tänavad, teed ja/ või rajad ei ole ühtviisi olulised inimesele igapäevase toimimise seisukohast. • servad, barjäärid – joonelised elemendid, mis paiknevad inimeste liikumismarsruutidest eemal ja on selgelt tajutavad piirid või mõnikord ka takistused kas vaatele või liikumisele; võivad eraldada ka erinevaid tajutavaid piirkondi; • homogeensed piirkonnad – mingi iseloomuliku tunnuse alusel ühtsena tunduvad alad. Ei pea katma ühtlaselt kogu elukeskkonda, sest kohati on ka alasid, mis pole eriti meeldejäävad mingi selge tunnuse alusel (nn üleminekupiirkonnad); • sõlmpunktid – kohad liikumisteedel, kus toimuvad olulised sündmused liikumise käigus,
omavahel tihedalt seotud. Kui lahendatakse ära kuulus sõlmimisprobleem, peab samaaegselt lahenduse saama ka ajas pidevuse probleem ning vastupidi. Vastavalt füüsikaseadustele omavad kõik kehad ruumimõõtmeid – pikkust, laiust ja kõrgust. Täpselt sama kehtib ka teadvuselamuses eksisteerivate ( tajutavate ) kehade ehk objektide mõõtmetega. See tähendab seda, et teadvuselamuses tajutav objekt peab ka tegelikkuses omama mõõtmeid. Kuna teadvus asub ajus, siis seega tajutavad objektid hõlmavad ajus ka reaalselt ruumala. Arvestama peab ainult seda, et tajutavate objektide suurused on ajus tegelikest objektidest palju väiksemad, kuid lõpptulemusena jääb siiski mulje, et teadvuselamuses tajume objektide suuruseid sellistena, mis vastavad ka nende tegelikele suurustele. Seda me mõistame absoluutse ruumi teadvustamisena. Analoogiliselt on teadvuselamuses sama ka aja intervallide pikkustega ehk absoluutse aja teadvustamisega
stabiliseerida (→ peatükk „Käelised oskused“). Kiire transport on näidustatud, kui tegemist on massiivsete sisemiste verejooksudega, kere läbivvigastustega ja patsienti ei õnnestu stabiliseerida või kui tegemist on sügava hüpotermiaga. Vajadusel tuleb kaaluda arstibrigaadi kutsumist teele vastu. 458 ALGORITM Kohalesõit Teade Ohud teada või tajutavad (näha, Parkimine Jah häirekeskusele, kuulda, haistetavad, tunda, …) ohutus kohas päästeteenistuse järelekutsumine Ei Kohalesõit/ parkimine ärasõiduvõimalusega Kaitsevarustuse selgapanek (kiiver,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
