ning õpilased ja õpetajad tunnevad rõõmu arenemisest ja eneseteostusest. Missioon Põlva Ühisgümnaasiumi missiooniks on koostöös õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja koolipidajaga kujundada õpilastest maailmale avatud isiksused, kes tahavad seada oma elus eesmärke ja suudavad neid saavutada. Moto Scientia potentia est Teadmises on jõud (Francis Bacon). Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- klassiruumid koolimajas on ilusad(euroremondiga), sekretäriruum kus töötasid kaks inimest oli liiga väike. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö,osavõtt igasugu üritustelt ja võistlustest, kord Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik
15 Kartulisööjad (soojad toonid, valguse-varju mängud, suured värvipinnad, nähtavad pintslitõmbed, tumedad toonid ja vähene värvi kasutus muudab meeleolu süngeks) 16 Rand figuuridega ja meri laevaga (sooja kuldsed toonid, päikeseloojang, pintslitõmbed loovad merelainetuse, ebaselged kontuurid, sünged pilved, meeleolu üldiselt kurb/sünge) 17 Natüürmort makrellide, sidrunite ja tomatitega (selgeid kontuure pole, pintslitõmbed on tajutavad, külmemad toonid, rõõmsam meeleolu, tekitab söögiisu) 18 Vaas anemoonidega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on rõõmus, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näh a) 19 Naine põllul (vajud, pintslitõmbeid on nähtavad, kontuure pole, meeleolu on rõõmus) 20 Isa Tanguy portree (valguse-varju mängud, kontuurid on selgemad, taust on selgemini eristatav, pintslitõmbed ei ole nii märgatavad, soojad toonid)
end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja materiaalsed motivaatorid (on tajutavad füüsilise kasuna (palk, preemiad, töökeskkond ja –tingimused jne). Motivatsioonisüsteemi komponendid: 1.) materiaalsed: palk, lisatasud, soodustused jne 2.) mittemateriaalsed: töökorraldus ja töö sisu, tunnustus, töötingimused ja –keskkond jne Traditsiooniline motivatsioonisüsteem on toiminud piitsa-prääniku meetodil, seega
butüülnitrit. Toime algab Suu kaudu manustatult Veerand tunni pärast. Paari sekundi pärast. veerand tunni pärast. Teiste manustamisviiside korral kiiremini. Toime kestab Kuus tundi. 3 kuni 6 tundi. Mõni minut. Vaibumine võib kesta mitu päeva. Tavaliselt tajutavad Kesknärvisüsteemi Rahunemine, Energiahoog, toimed stimuleerimine, enesepidurduse enesepidurdus väheneb, joovastus, energia, kadumine, emotsioonide keha lõõgastub (päraku enesekindluse kasv, kõikumine. sulgurlihase keskendumine, vaimse lõdvestamise tõttu on
Kirjaliku ja suulise suhtluse erinevused Kirjalik suhtlus Suuline suhtlus Tekst on paremini läbimõeldud, selgemalt Sageli juhuslik, seega keelekasutus on sõnastatud, keeleliselt korrektsem. läbimõtlemata, tekstis on pause. Suhtlemisel on vestluspartneri Suhtlemisel on vestluspartneri emotsioonid raskemini tajutavad. tuju/suhtumine paremini tajutav. Kirjalikuks suhtlemiseks läheb vaja Suulisel suhtlemisel pole ilmtingimata õigekirjaoskust (e-mail). õigekirjaoskus vajalik. Suhtlemisel ilmestavad teksti emotikonid. Suhtlemist ilmestavad zestid ja hääletoon. Võtab rohkem aega. Võtab vähem aega.
Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus kodanikuõigused kuuluksid eeskätt keskmise jõukusega inimestele. Aristoteles oli Platoni õpilane. Ta pidas väga oma õpetajast lugu, kuid tal kujunesid teistsugused arusaamad maailmast. Aristoteles võttis kõigis valdkondades kokku eelkäijate teadmised ja kujundas neist välja oma seisukohad. Näiteks ei pidanud ta õigeks Platoni ideeõpetust. See seisnes selles, et ideed on püsivad ning näiva maailma tajutavad esemed aga muutlikud. Kogu reaalne olemine ja kehade maailm on näivus. Platon tõi oma teooriast välja võrdluse koopapildiga. Kus inimesed on ahelates koopa avause juures ning seljaga selle poole. Müüri taga on valguse allikas, mis tekitab koopaseintele inimeste varje. Sellest järeldades võime väita, et tajume muutuvas maailmas ainult tegelike pettekujutusi. Platoni jaoks olid ideed aluseks nähtavatele asjadele ja need kopeerivad asju nii palju kui võimalik.
magamishäired. Need kõik on füüsilised sümptomid. Stressi emotsionaalsed nähud on seotud depressiooni ja frustratsiooniga. Paanika hood ja väsimus võivad muuta töö tegemise raskeks ning kasvab tööga seotud stress. Äärmuslikel juhtumitel viib stress isegi enese-hävitusliku käitumiseni, kalduvusele suitsiidiks. Vaimne alatalitlus väljendub kontsentratsiooni ja kordinatsiooni taju languses. Need sümptomid on töökohal kergemini tajutavad kui füüsilised, sest on otseselt seotud tööga ja kergemini tajutavad teiste kaastöötajate poolt. Läbipõlemine - on termin, mis kirjeldab pikaajalise stressi tulemust. Apaatsus kõigi ja kõige vastu. Iga indiviidi vastuvõtlikkuse aste ja reaktsioon stressile sõltub tema elustiilist -tema magamise ja söömise harjumustest, lõdvestumise tehnikast ning tasakaalu saavutamise võimest. Tööstiil,
Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette hulga informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti asukoht, kuju, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO11, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale katse somatotoopiline ülesehitus? kehapiirkonnale vastav ala on võrdeline selle
osaleb meie liigutuse planeerimisel. Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind – selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale somatotoopiline ülesehitus
Tajusüsteem kannab liigutusesüsteemile ette palju informatsiooni, mille põhjal on võimalik määratleda objekti kuju, asukoht, suurus, asend, liikumiskiirus, kuidas ma teatud objekti haaran. Osa keskkonna omadusi on otseselt tajutavad, teised sisaldavad ka mälulist infot objektide olemuse kohta. ( nagu näiteks tead milline on klaasi pind ja milline puidu pind selleks ei ole vaja katsuda) 3. Milles seisneb liigutustega Keha perifeeria kindel ruumiline vahekord ÕO12, seotud ajupiirkondade motokorteksi teatud piirkondadega. Igale
vastutustunde kujundamine. On ainult üks võimalus saavutada seda, et kainik tahaks oma kohustusi kanda, endale ülesandeid võtta ja täita neid nii hästi kui vähegi võimalik. Tööd tehes. Lapse arenemine Lapse põhiliseks koustuseks on oma õpiülesanded võimalikult hästi ära teha. Õppetööl on tavatööga võrreldes siiski olulisi erinevusi: tulemused pole õppijale silmnähtavad ega käega katsutavad, seega mitte nii selgelt tajutavad kui näiteks talu töös. Kainikuiga Kainikuea lõpuks peaks laps olema omandanudkorraliku lugemisoskuse, kirjutamisoskuse, ja arvutamis oskuse Kasutatud kirjandus. ,,Perekonna õpetus" lk 143-144 http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/? Eluperioodid_1:Kainikuiga http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/i nimese_elukaar.ht
Psüühiline Psühhofüsioloogiline Omab tähendust Väljendab mõtet Suhtlemisvahend Suhtlemisviis Kood Kodeerimine ja dekodeerimine Teaduslik abstraktsioon Reaalne toiming Koosneb hierarhilistest üksustest Liigendub segmentideks Kõnesegmendid ja keeleüksused? Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on aga teadusliku abstraktsiooni tulemus. Milleks on vaja nimetatud kahte kõnetegevuse kategooriat üldse eristada? Lugema ja kirjutama õpetamisel ilmneb selgelt erinevus kahe üksuste süsteemi vahel. Kirjutamisel tuleb kõnesegmentidelt üle minna keeleüksustele, lugemisel aga vastupidi. Milline kõnesegment ja miks on eriti oluline eesti keeles kõnearenduslikus töös? Kõnesegmentide eristamine on eriti vajalik lugema ja kirjutama õppimisel (loeme segmentide
abil kunstnik kehastab oma loomingulise kavatsuse kunstiteoses. Igal kunstiliigil on oma spetsiifiline keel nt. Muusikas – meloodia, rütm, tempo,instrumentatsioon, ... Maalikunstis – joonistus, värv, perspektiiv, koloriit, valgus-vari, ... Kirjanduses – sõna, metafoor, allegooria, rütm, riim, ... Koreograafias – žest, liikumine, piruett, ... jne. Kujutav kunst on kunstiliik, mille väljendusvahendid on nägemismeelega tajutavad pinnalised või ruumilised kunstilised kujundid. Kujutava kunst teos on liikumatu, staatiline ning ei arene ajas. Kitsamas mõttes on kujutava kunst liigid graafika, maalikunst ja skulptuur. Laiemas mõttes arvatakse kujutava kunst liikide hulka ka arhitektuur, tarbe- ja dekoratiivkunst, fotokunst mis on samuti visuaalselt(nägemismeele abil) tajutavad ruumilised või pinnalised kunstid, ent nende teoste kunstilise lahenduse määravad kasutusotstarve ja tehnilised võimalused.
olemasolu, ta usub, et olemas on vaim ning sellist asja nagu mateeria nii keha kui vaim, mis on üldse ei eksisteeri. omavahel tihedalt seotud. Ta väidab, et kõik olemasolev on Ta leiab, et hingel pole vaimne. loomupäraselt mingit seost Niinimetatud materiaalsed asjad on ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega hinge poolt tajutavad ideede muude mateeria omadustega, mis kogumid. ERINEVUSED iseloomustavad keha. Berkeley arvab, et reaalsed asjad on Tema arvates on hing seotud vaid needsamad asjad, mida ta näeb ja keha organite tervikuga, see tunneb ning oma aistingutes tajub. tähendab, et kui eraldada mingi Tema arvates kogetakse mateeriat osa keha tervikust, lahkub hing vaid meeletaju kaudu ning reaalsed
Otsustades, et me näeme asju, otsustame ka ühtlasi, et oleme olemas. Meil ei pruugi isegi silmi olla, kuid piisab mõtlemisest, et me näeme ning siis ka eksisteerime. Kõik kaalutlused, mille alusel me otsuse teeme, aitavad meil vaimu loomust veelgi paremini mõista. Rääkides materiaalsete asjade olemasolust, arvab Descartes, et nad eksisteerivad, kui on matemaatika objektiks, kuna siis on nad selgelt tajutavad. Teised asjad peale kehalise loomuse on pigem meelte kaudu tajutavad ning see tõttu pole nii täpselt tajutud. Keha kuulub meie juurde ning kõiki tajutud ja aistitud asju oleme tundnud tema jaoks ja tema erinevates osades. Loodus on õpetanud meid tegutsema just nende tunnete järgi. Samas ei saa alati looduse õpetust usaldada, kuna vahel ajab see meid just sinna poole, millele meie mõistus on vastu. Seega ei sõltu aistingud meie tahtest. Meeltega haaramine on alati seotud meie mõtlemise ja aistimisega
Mükeene ja Vana-Kreeka vaasimaal Kreeta vaasimaalile on omane ere värvirõõm ja dekoratiivsus.Ornamentika on paljudel juhtudel väga looduslähedane ,isegi naturalistlik.Mõnel vaasil on kujutatud mereloomi,neid vaase on võrreldud akvaariumitega-ruumiliselt tajutavad kaheksajalad,kalad , meritähed jne.Teatud perioodidel eelistati vaasimaalidel stiliseeritud ja sümeetrilist ornamentikat. Kreeklaste vaasimaal kulges paralleelselt muu maalikunsti arenguga.( saj ema pärinevad geomeetrilise ornamendiga vaasid on üldse esimesteks kreeka kunsti mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli
looduspildi kui V.G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes looduspilte, mis ähmaselt järjest liginedes selginevad, pöörates koguaeg tähelepanu detailidele, mitte lastes tajuda tervikpilti korraga, vaid järk järgult, lastes sul endal ise sellele sõnumile kuju ja tähenduse leida ning, mis seejärel kaovad, jättes kõigest järgi
peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda.(See ei pruugi tähendada seotud füüsilise kehaga võrdselt) vähemalt seni, kuni see elus on. Täpne argumenteerimine Nad mõlemad omistasid Täpne argumenteerimine
haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete osakestele > lõhna tajumine. Ajju edastatud signaali tulemusena tekib inimesel vastav käitumismuutus söögiisu, hirm, meeldiv emotsioon või vastikustunne. Lõhna tajumine Eristatakse: Nasaalsed lõhnaaistingud lenduvate ainete nuusutamisel (õhu hingamisel läbi nina) Tajutavad lõhnaaistingud; Retronasaalsed aistingud – nina kaudu õhuvooluga toodud maitse-ja lõhnaaistingud suulae ja kurgu tagumises osas toidu mälumisel. Toidus olevad lõhnaained Tajutakse söögi nuusutamisel, mälumisel ja allaneelamisel. Paljud aroomid on tajutavad üksnes siis, kui toimub ensümaatiline reaktsioon toiduaine pinnal, näiteks sibula vahetul lõikamisel.
Organisatsioonikultuuri analüüs Visioon XXX Selver on kaasaegne, turvaline ja meeldiv kauplus, kus au sees on lojaalsed kliendid ja teenindajad tunnevad rõõmu teenindamisest ning suhtlemisest. Missioon Selveri missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust. Luua sõbraliku õhkkonna, teenindada kiiresti ja asjatundlikult, pakkuda kvaliteetseid kaupu ja Selveri Köögi maitsvaid tooteid. Organisatsioonikultuuri nähtavad ilmingud e. otseselt tajutavad: Riietus- vastavalt ametialale puhtad, korralikud Töövahendid- vajalikud töövahendid olemas ning korras koguaeg. Tunnustamine- heade tulemuste saavutamisel Ruumide kujundus- Puhkeruumid kaupluses on ilusad uued, müügisaal ilus, puhas ning ruumikas. Organisatsioonikultuuri varjatud ilmingud: Väärtushinnangud- meeskonnatöö, osavõtt üritustelt ja võistlustest Suhtumine- positiivne, abivalmis, sõbralik Minu arvates on selles asutus H
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky
Kaks värvikamat uuendajat prantsuse muusikas olid Claude Debussy ja Maurice Ravel. Nemad määrasidki enamuses tendentsid prantsuse muusika arengus. Nii arenes siis ka muusikamaailmas impressionism prantsuse rahvusliku kunsti traditsioonidel. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Kui poeesia mõju on tuntav Raveli ja Debussy varajases loomingus, siis maalikunsti mõjud on hoopis laiemalt tajutavad. Nagu öeldud, tõuseb impressionistlikus muusikas esikohale koloriit. Nad nägid maailma uut moodi ja kujutasid ka seda uudselt. Elu, jõudu, ilu otsiti ja leitigi loodusest. Seega on eriti poeetiliselt öeldud, et impressionistlik muusika on värske ja värviküllane, ning, et helilooja suisa maalib helidega. Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda. Impressionistid väldivad muusikas meloodiat, harmooniat ja rütmiliselt selgesti eristatavaid
transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära." 2004 võitis Helena Tulve orkestriteos Sula UNESCO rahvusvahelise heliloomingu rostrumi. Selles teoses mängib vahepeal didgeridoo, mis teeb imelikku põrinat ja on jämeda häälega. Veel on seal harf, klaver mis mängib peeneid ja kõrgeid helisid ja keelpillid. Helena Tulve Helena Tulve on sündinud 28. Aprillil 1972 Tartus. Ta on Eesti helilooja. Helena Tulve õppis
Lõuendil ei näe suuri ühevärvilisi pindu. Igale poole on vahele pikitud mingit teist värvi. Domineerivad pehmed pastelsed värvid. Pilt on maalitud heledates puhastes toonides ja need on lõuendile asetatud komataolite pintslitõmmetega. Põhiline värv on pildil pastelne helesinine, roheline, helehall, helepruun, valge. Kasutatud on vabu pintslitõmbeid, nii et maal laseb alleed pigem aimata kui kujutab seda. Asjad ei ole selgelt näha, need on tajutavad. Maalil piirjooned puuduvad. Pilt on arvatavasti maalitud vabasõhus nagu oli impressionismile kohane. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu kihi värvi. Renoir suudab oma maaliga jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Impressionistide jaoks oli
Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta näeb selgelt on Jumala loodud selleks, et kõik näeksid ja tajuksid neid ühesugusena. Aga kõik ülejäänu, mida mida nähakse udusena või hajusalt, nagu aistingute poolt tajutavad kehad, jäävad nähtamatuteks, kui ma ei mõtleks. Kõik jääks materjaalseks ja siis oleks kõik toimingud automaatsed. 3. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Descartes'il jääb tõestamata selgelt piiritletava keha valesti tajumine. Me küll näeme üldise kehana kindlaid objekte, aga kõik ei näe neid samasuguselt. Eriti, kui tegemist on keerulisema objektiga. Objekti kontuur on küll ühine, aga kontuuri sisse
Baaslogistika Kodutöö Globaalse tarneahelaga seonduvad riskid, ohud ja probleemid Julia Anderson KS-22 Tallinn 2014 Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad, osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.Tarneahela riskide temaatika on muutumas maailmas üha olulisemaks. Peamised risked võivad olla: 1. Ettevõtte juhtkonna liikmete vastuolulised ootused. Juhtkond ise võib olla riskide põhjustajaks, kuna osa selle liikmeid ei pruugi mõista, kuidas toimib tarneahel. Lõppkokkuvõttes võivad juhtkonna liikmed hakata
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugust...
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e.
Cage'i kontrollimatuse-filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. Lux aeterna (1966) on teos 16-häälsele segakoorile, mis valmis aasta pärast Requiemi ja mida võib pidada selle jätkuks. Teosele on iseloomulik meetrumitunde kaotamine. Ligeti taotleb ajatuse ja pideva kulgemise tunnet ja saavutab selle erinevate häälte sissetulekute hajutamisega. Koor on a cappella ja on näha ka uut
Mina ja füüsika üldprintsiibid Füüsika on kõige alus. Ilma füüsikata ei oleks siin maailmas midagi. Tegelikult on ju kõik maailmas eksisteeriv kuidagi füüsikaga seotud. Füüsika on juba see, et mina siin maailmas olen. Ma sündisin siia, elan ja kunagi suren. Mitte keegi ei saa hetkegi elada ilma füüsikata, sest me teeme midagi füüsikaga seotut ka siis, kui lihtsalt silma pilgutame või magame. Ma arvan, et kõige rohkem oleme me seotud füüsikalise nähtuse gravitatsiooniga, mis kuulub ka energia miinimumi printsiibi alla. Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Maakeral, kus me elame on gravitatsioonijõud ning see tõmbab meid jõuga, mis oleneb igaühe massist. Maa gravitatsioon on ka põhjus, miks Austraalias olevad inimesed saavad nii-öelda pea alaspidi käia, kuid nad seda ise ei tunne. Iga inimene on kindlasti vähemalt korra oma elu jooksul mõelnud, et kuida...
Fourth level Fifth level VISKI asko Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Tuntuimad viskimaad
September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused. Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid. Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist. Asjad, mis on täielikult mittetajutavad, ei ole ka märkide abil tajutavaks tehtavad. Meil ei ole vaja märke tähistamak asju, mis on juba tähistatud. Maailm on juba märkide abil meile mõistetavaks tehtud ja teat ühikuteks jagatud. Umberto Eco. Semiootikast. *EPURON wind energy reklaam Wind Man vt netist videot!!!
See, mis on asi iseendast, see tähendab sõltumatult sellest, millises suhtes nendega on subjekt, on asja olemus, kreeka keeles ousia (ladina keelseteks vasteteks sellele sõnale saavad essentia ja substantia). Asja olemus on üks ja ühtne. “Nähtavas maailmas” vastab sellele aga samaolemuslike nähtuste paljusus. Iga nähtus meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad
materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimatut omapära. Kui varem soovisin, et mu muusika oleks tabamatu et ta nagu jookseks eest ära, oleks püüdmatu ja teda ei saaks hetkesse fikseerida, siis praegu meeldib mulle taoline tabamatus endiselt, kuid enam ma ei soovi, et muusika püüdmatult eest ära jookseks, vaid et ta oleks kuulates tugev ja sügav. Et temas oleks selline jõud, mis on tabamatu kuid tajutav selline
kui rahvusvahelisest riikidevahelisest konventsioonist. Optimistid küll väidavad, et globaliseerumine moodustab võrdsemad võimalused kõigile maailmakodanikele ja avardab inimeste üldist silmaringi. Pessimistid seevastu aga väidavad, et see protsess soodustab rahvusliku identiteedi kadumist. Üleilmastumine on ohuks keelele ning kultuurile ja põhjustab rahvuste väljasuremist. Ka Eestis on selgelt tajutavad globaliseerumis mõjud, seda just läbi noorte keelekasutuse kus leidub palju inglise keelseid väljendeid, välja võiks tuua ka traditsiooniliste kodumaiste tähtpäevade mitte tähistamise ning välismaiste tähtpäevade populariseerumise, ka asutused ja üritused kipuvad üha enam kandma inglise keelseid nimesi. Usun, et globaliseerumine vaadatuna sellise nurga alt on väga suureks ohuks nii Eesti kui ka teiste väikeste rahvuste püsimajäämisel.
Nii head kui halba Vaatasin Giuseppe Verdi ooperi „Rigoletto“ etendust. Ma ei ole tihti näinud ooperietendusi, seepärast oli see mulle põnev kogemus. Kuid mis mulle selle juures meeldis, mis mitte? Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid. Tänapäevalgi on tema ooperid populaarsed. Verdi kirjutas „Rigoletto“ vahetult peale oma kahe lapse ja naise surma. Tema emotsioonid on tajutavad ka selle ooperi muusikas ja tegevustikus, sest lavateose lõpus sureb peategelase Rigoletto tütar traagiliselt. Ma pole mitu aastat ooperietendusi näinud, seetõttu valmistas see suurt rõõmu, kui nägin, et palju vaeva oli nähtud riiete valikuga. Riided oli kaunistatud puhvide ja muude ilustustega. Samuti oli aru saada tegelaste seisustest ning ka kostüümid olid 19. sajandile väga tõepärased.
jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige
nt JOOKS ja/-utama/ -mine. Tuletamine võib kombineeruda ka sõnade liitmisega nt JOOKSU-JALU; KERGE-JALGNE. ¤ Kõne on kõnevõime realiseerimine, keele kui vahendi realiseerimine. Kõne avaldusb kolmes vormis: suuline kõne, sisekõne, kirjalik kõne. Suuline ja kirjalik kõne jaotatakse omakorda: kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine.Kõne on keele kui vahendi kasutamise vorm. Kõneakt- mõtte kujunemine, arenemine ja sõnastamine. ¤ ¤ Kõnesegmendid on reaalselt tajutavad, keeleüksused on afa teadusliku abstraktsiooni tulemus. Kõnesegmentide piirid ei ole kindlad ja fikseeritud, see sõltub ka inimese kõne kiirusest. Ütluse mõte, ütlusega saab väljendada terviklik mõtet. ¤ Suulise ja kirjaliku kõne erinevused. Suuline kõne toimub sisekõne baasil. Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on vahetu suhtlemine.Mõistmist toetab situatsioon ning olulised on intonatsioon ja paralingvistilised vahendid. Kirjalikku kõnet kasutatakse mittevahetuks
* arvestada tuleb täiendvärvuste paare: must-valge, punane-roheline, sinine-kollane on vastand -ehk täiendvärvused. *Kui mõni nendest värvitoonidest on vähemkyllastanud või segatud, tuleks enmasti kasutada ka täiendusvärve vähemkyllastanud või segatud variante, KAhemõttelisus ehl a,bi valentsus. kahemõtteliselt tajutav sõna või sõnayhend tõuseb esi,le yhemõttelise hulgast, kahemõtteline zest on eristuv tavaliste foonil. (näide vatson& vatson fail) Hõlpasasti tajutavad liikuvad elemendid liikumatute toonil. (näiteks vaateaknareklaam) Värvi mõju reklaamis.. *värvus mõjub otseselt inimese psyhhofüsioloogilist seisundit (sinine rahustab jne. ) *teiseks mõjub värv inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu (näit. Usas on punane vaähemeelistatud kui venemaal. Kollane on populaarsem Aasias kui euroopas ja katoliikliikes maades eelistatakse seda rohkem.
VISKI Kristiina Jaagus MT-09A Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). Viskid erinevad alkoholikoguse, tootmisaine ja kvaliteedi järgi. Valmistamine Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedu-katla kujust. Kõrged ja sihvakad katlad (kolonnid) võimaldavad toota kergemat piiritust. Madalad, ümarad ja väiksemad katlad (potid) aga rikkalikku täidlasemat piiritust. Viskipiiritus villitakse vaatidesse lahjendamata. Joogi värvus, aroom ja maitse sõltub edaspidi vaadis küpsemise ajast. Pärast pudelisse villimist viski enam edasi ei arene. Viski jagunemise tüübid linnaseviski tõrrelinnaseviski, mis sisaldab linnaseviskisid
filosoofia. Vastandas end serialistidele, luues ühena esimestest täiesti sonoristlikku muusikat, kus meloodia, harmoonia ja rütm on tagaplaanil ning teos põhineb massiivsete helikobarate ehk klastrite liikumisel, tämbril ja selle muutumisel. Ligeti helimassiivid on ülitihedad, kromaatilised, koosnevad mikrointervallikast (nt veerandtoonidest) ise nim seda mikropolüfooniaks, st `üksikud hääled ja rütmijoonised pole enam iseendana tajutavad, vaid on allpool ähmastumispiiri'. Kõla kõrval on Ligeti teostes alati väga oluline ka muusikalise materjali struktureeritus. "Apparitions" (1960) ja "Atmosphères" suurele orkestrile; "Requiem" (1965) sopr, metsosopr, 2 segakoorile, ork. "Lux aeterna" (1966) 16-häälsele segakoorile a cappella uus joon helikeeles, kromaatilisuse asemel diatoonilisus, ka selles on ta Euroopas üks esimesi. "Continuum" (1968) klavessiinile mäng rütmi-, tempo- ja meetrumitajuga. Ooper "Le
rohkem valgust, madalal korrusel jne. - erivajadustega inimestele sisustatud tuba liikumispuude, nägemis või kuulmispuudega inimeste vajadusi arvestades: laiem ukseava, madalad lülitid, abinupp, liikumisteedel kompimisel tajutavad liinid, käepidemed tusmise abistamiseks jne. - hooldaja toaga ühendatav ( ühendatav connecting room ) O occupied Hõivatud tuba s.t. külaline on tuppa registreeritud C on change Koristmisel tuba. Ka vahekoristamisel V vacant Tuba on müügis vaba, koristatud ja kontrollitud Out of order- müügist maas korrast ära või hooajaliselt kasutamiseks mittesobiv tuba.
4. Sünnieelses arengus on esimesed 8 nädalat olulised, sest selle perioodi jooksul kujunevad kehaosad ja organid. 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid: 1. sensomotoorne - sünnist kuni 2-a keskkonna tundmaõppimine ja toime tulek peamiselt meelte abil. 2. operatsioonieelne - 3-7.a Sõnade kasutamine objektide ja nähtuste tähistamiseks. a. Võimaldab mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad b. Ei suudeta sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone – nagu objektide liigitamine, järeldused. 3. konkreetsete operatsioonide staadium - 7.-12.a a. Mõtlemisvõime täiustub b. Järelduste tegemise oskus, sündmuste käigu mõtteline tagasipööramine c. Väheneb egotsentriline mõtlemine d. Sündmuste põhjust otsitakse endast väljastpoolt e. Teiste inimeste tunnete, arvamuste mõistmine
Mikromaailma haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Sinna kuuluvad näiteks aatomid, algloomad, rakud jne. Neid asju saaksime me vaadelda näiteks mikroskoobiga. Makromaailma alla kuuluvad asjad, mida me näeme ja mis on meile katsutavad. Sinna kuuluvad näiteks inimesed meie ümber, autod, majad jne. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid ja päikesesüsteem. Järelikult koosneb maailm kindlasti mikro-, makro ja megamaailmast. Meie ümber on nii palju asju, et neid on võimatu kokku lugeda. Kõik need asjad on osake maailmast. Arvad, et on võimatu täpselt öelda, millest maailm koosneb ja selleks kuluks sadu aastaid, et need asjad üles loetleda. Kaudselt öeldes koosneb Maailm mikromaailmast, makromaailmast, ning megamaailmast.
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud. Järelikult on inimeste vaimus erinevad ideed, ühed keha poolt talletatud, teised vaimu enda poolt. 2) Inimese vaim on valge paber kui tal puuduvad ideed. See saab juhtuda vaid siis, kui
Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis. Pärdi jaoks on kõik olulised asjad elus väga lihtsad. Ta on öelnud: " Vaadake kas või ülemhelisid: algsed, madalamad ülemhelid on tajutavad ja lihtsalt eristatavad, aga kõrgemaid toone saab selgemalt määratleda pigem teoorias kui kõrva järgi." Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest . Helilooja ise on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Arvo Pärt on loonud palju teoseid, kokku üle 150
Imede olemus ja olematus. Ime on see, mis paneb imestama. Ja see, mis paneb imestama, on eri aegade ja eri kultuuride inimeste jaoks üpris erinev. Soov mõista kõike imelist, salapärast on üks inimkonna edasiviivaid jõude. Ometi on paljudes paikades, esemetes, sündmustes ning mõnikord inimesteski see "miski" millele ei suuda ühest tõlgendust anda ei inimesed ise, teadus ega filosoofiagi. Imedena on minu arvates lihtsamini tõlgendatavad paigad, mille puhul ei kehti kõige tavalisemad loodusseadused. Üks näide selle kohta on nn Oregoni pööris- umbes 55 ruutmeetri suurune ala USA Oregoni osariigis. Puud on seal imeliku nurga all viltu kasvanud, pöörisest üle lendavad linnud muudavad välkkiirelt lennusuunda, sigaretisuits tõuseb spiraalina keereldes taeva poole, ümmargused esemed kas veerevad vastumäge või liiguvad mööda rõhtpinda edasi pöörise suunas. Teadus ei suuda praegugi sealsete tundmatute jõudude olemust selgitada. Ka Kanadas olevat...
Gümnaasiumi aastatel kiindus Ridala keeltesse ja omandas peale kohustuslikke saksa, vene, kreeka ja prantsuse keelte ka itaalia, soome keele. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soome keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus aastatel19101919. Alates 1923. aastast kuni oma surmani aastal 1942 oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Ridala luules on märgata impressionistliku stiili tunnuseid, eriti on need tajutavad luuletustes ,,Kevade tunne" ja ,,Talvine õhtu". Oma luuleloomingus tähistab Ridala tähelepanelikult värvivarjundeid eriti meeldivad talle pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned ja päeva-öö üleminekud. Tema luule aineallikaks on ta kodusaar, sealsed kadarikused maastikud, rand ja meri. Ridala kirjutas peale tava luuletuste ka sonette, tuntuim neist sari ,,Kevade", antiikstroofe ja regivärsse. Just regivärssides kajastub Ridala kiindumus kaugetesse
Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas. 1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri 14. jaanuaril 1753. südameinfarkti. Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma olemasolu), lähtudes seejuures Locke'i arusaamast, et vahetult saame tajuda vaid ideesid: "Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on tõeliselt meeltega tajutavad, või ideed, mis me saame emotsioone ja mõistuse tegevust vaadeldes, või siis ideed, mille moodustavad mälu ja kujutlusvõime või lõpuks ideed, mis tekivad nimetatud ideede ühendamise, jagamise või lihtsalt ettekujutamise teel. Nägemise abil moodustan ma ideed valgusest ja värvidest, nende erinevaist astmeist ja liikidest. Kompimise abil tajun ma kõva ja pehmet, sooja ja külma, liikumist ja vastupanu. Haistmine annab mulle
Suure osa füüsikast moodustab teoreetiline teadus, luuakse palju teooriaid ning seejärel püütakse luua katseid, mis neid teooriaid kinnitaksid. Kuna on raske leida midagi, mis kardinaalselt muudaks meie maailmapilti ja oleks ka tõestatav, siis on loodud vaid palju uusi teooriaid, kuid neile on vähe tõestusi, lihtsalt ei osata teha veel katseid, mis neid tõestaksid. Näiteks stringiteooria pakub meile, et maailmas on rohkem dimensioone, kui meile hetkel tuttavad ja tajutavad on. Me ei taju neid, seetõttu on raske tõestada, kas need üldse olemas on. Kui see teooria aga tõestust leiaks, oleks meil ettekujutus meid ümbritsevast ehk hoopis teistsugune. Seoses maailmapildiga tekivad ka küsimused: Kas kogu maailm on füüsikaliselt mõõdetav? Kas maailmapildi loomiseks piisab vaid füüsikaliselt mõõdetavatest suurustest? Võib-olla ei saa me seda kunagi teada, sest me ei tea seda, mida me veel ei tea. Aga ka ilma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
