Loodusalaste õpitegevuste organiseerimise vormid ja meetodid Vaatlus · Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. · Vaatlus on eesmärgipärane ja valiv visuaalne tajumine. · Enne vaatluse korraldamist peab õpetaja määratlema vaatluse eesmärgi. · Vaatlust tuleb juhtida, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik. · Juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. · Esmalt tuleb suunata tähelepanu tervikule · Järgnevalt tuleb vaadelda osade kaupa · Vaatlusele tuleb lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed · Vaatluse liigid plaanipärane vaatlus, juhuslik vaatlus, lühiajaline või pikaajaline
MAINORI KÕRGKOOL Disaini Instituut ESTEETIKA GRAAFILISE DISAINI TEOSE ANALÜÜS. Alina Leontjeva (DS-1-E-P-tal) 2009, Tallinn Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia haru, mis on seotud kunstiga ja filosoofiast erineb selle poolest, et esteetika on maailma tajumine, mis toimub mõistes: ilus ja kaunis; kõik kujud säilitavad oma proportsiooni, värvide sobivuse, toonid, faktuuri jne; mis moodustab kunsti. Esteetika on teadus ilust. Aegade jooksul olid välja mõeldud universaalsed kategooriad: ,,esteetiline", ,,kaunis", ,,ülim", ,,suursugune", ,,traagiline" ja ,,koomiline". Need kategooriad võimaldavad laiemalt vaadata maailma ja anda mõista meid ümbritsevat tegelikkust ning seda väljendati kunstiteostes. Nad
ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine
Karl Popperi järgi teadus allub falsifitseerimisele, ideoloogiad (Platon, Hegel, Marx, Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on
mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki esse est percipi - olemine on tajumine ferro et igni - tule ja mõõgaga gens una sumus - me oleme üks pere habent sua fata libelli - raamatuil on oma saatused hoc erat in fatis - see oli saatusest määratud homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge vitae, non scholae discimus - me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks
See vähendab indiviidi võimet tajuda keskkonnas peituvaid ohte ja suurendab tema õnetusse sattumise tõenäosust. Too näiteid iga meele puude kohta! · Halb kuulmine ja nägemine piiravad indiviidi turvalisust jalakäijana. · Kompimise halvanemisega on raske hoiduda enda esemete pinda ja kuju vigastamisest, orienteeruda käsikaudu pimedas, imikueas avastada ja tunnetada asju. Külm vesi, pimedus. · Haistmise kahjustuse korral muutub lõhnade tajumine ja eristamine . Tulekahjud. · Maitsmise kahjustuse korral muutub lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Söögi tegemine, kuumus. Milline organ kaitseb inimest väliskeskkonna mõjude eest? Kuidas? Nahk. Inimese nahk reguleerib tema kehatemperatuuri. Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Ülesanne: Tooge näiteid! Selgitage!
Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Mõtestatud - inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, mille on tema silmis mingi tähendus või mõte Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju kogemuste osa tajus nimetatakse apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. TAJU LIIGID Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. Isikutaju seostub emotsioonide ja hoiakutega. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest. Stereotüübid rahvus, vanus, roll, füüsikaline välimus Samastamine ehk identifitseerimine üritatakse teise inimesega samastada, võttes omaks tema seisukojad ja mõtted Kaasa elamine ehk empaatia teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel.
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid!
Seda võivad põhjustada näiteks sagedased konfliktid või emotsionaalne kaugenemine. Armukadeduse tundmisele aitab kaasa ka madal enesehinnang. Armukadeduse tunnet on raske alla suruda. Partneriga tuleks rääkida sellest, mis tema käitumise juures häirib ja miks. Tõsine konfliktiallikas ja väljakutse on abikaasa truudusetus. (Ülaltoodud materjal on õpikumaterjal) Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjusteks on näiteks olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega. Vahel ei sobi omavahel kokku inimeste temperamendid või nad tajuvad sama olukorda väga erinevalt. Konflikti põhjuseks võib olla ka halb suhtlemine: ebapiisav info, vale arusaamine, suhtlemisbarjäärid. (http://web.ametikool.ee/jane/okj/? 3
1-2A LAPSE SOTSIAALSED JA ENESEKOHASED OSKUSED Sotsiaalsed oskused on õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi ülesande täitmise eesmärgil. Eelkoolieas on enesekohaste oskuste kujunemine seotud mina-pildi tekkimise, enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste
keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meile tähtis teiste
mõtet, et eelmine töö oli ju juba peaaegu samasugune. Näitusel oli nii abstraktseid kui ka selgeid töid. Abstraktsed tööd mulle eriti ei meeldinud, sest minu jaoks jäid need näitusest kuidagi kaugeks, aga need olid väga omapärased. Kunstnik on inspiratsiooni saanud erinevatest ajahetkedest, olulistest kohtumistest, mõtest, mälestustest ja rännakutest, seda ütleb ka näituse pealkiri ,,Aja hetked". Kunstniku jaoks on oluline aja, mälu, olemise ja juurte tajumine ning mõtestamine, millega ta on ka oma loomingus varem tegelenud. Näitust vaadates tekksis tunne, et ma olen ühes suures toas, kus avaneb uks minevikku, olevikku ning tulevikku. Rae galerii atmosfäär lisas veel juurde sellele tundele. Galerii ruum oli suur, valge ning avar. Igat pilti vaadates tekkisid mul omad isiklikud mälestused esile, näiteks kui ma esimesse klassi läksin või hoopis käisime endise klassiga metsas matkamas.
Elektromagnetlainete spekter. Nähtav valgus moodustab sellest väikese osa. 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist –
võnked edasi keskkõrva. Trummikile ülesandeks on ka kaitsta keskkõrva külma ja haigustekitajate eest. Keskkõrv: selles asuvad kuulmeluukesed (alasi, vasar ja jalus) Nende ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Sisekõrv: seal asub kõrva kõige olulisem osa e tigu, teos paiknevad omakorda meelerakud, mis saadavad teate suuraju kuulmispiirkonda, kus toimub helide tajumine. Helikõrgusi eristatakse erinevate kõrva osadega, heliallika asukohta aitab tuvastada võngete erinev ajaline jõudmine kõrva. Lennuki `'kõrvad lukku'' nähtus tuleneb rõhkude järsust muutusest. 8. Kirjelda heli olemust ja omadusi. Millist helikõrguste vahemikku suudab inimkõrv eristada? (Hz) Heli on õhus leiduvate molekulide süstemaatiline võnkumine. Heli levimise kiirus õhus on 344m/s. Inimese kõrv suudab eristada vahemikku 20-20 000 Hz. 9
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted,
Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus ja raskus on seotud näiteks vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Energiajoogid Peale narkootikumide, tubaka ja alkoholi võivad võimaliku sõltuvuse tekitajateks olla ka lai...
inimese jaoks isiklikult soovitatavad või sotsiaalselt eelistatavad (,,head" ja ,,õiged"). Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3. laps (loomulik, spontaanne. Positiivne laps rõõmus. Negatiivne laps jonniv)
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia
uuringutel, kus eelnevate eksperimentide andmed on liidetud kokku ühte suurd andmete kogumikku. Sellised statistilised analüüsid on äratanud suurt tähelepanu ning esile kutsunud debatte. Parapsühholoogid uurivad mõningaid näiliselt paranormaalseid nähtusi, kaasa arvatud järgnevad, kuid ei piirdu üksned nendega: · Telepaatia mõtete või tundmuste edastamine teistele inimestele ilma viie klassikaliselt tuntud meeleelundita. · Ettetunnetamine informatsiooni tajumine tulevastest paikadest või sündmustest enne kui need aset leiavad. · Selgeltnägemine informatsiooni saamine kaugel olevatest paikadest või sündmustest käesoleva aja teaduste poolt tundmatute vahenditega. · Psühhokinees mõistuse võimekus mõjutada asju, aega, ruumi või energiat käesoleva aja teaduste poolt tundmatute vahenditega. · Taassünd inimese hinge või muude inimese teadvuse mitte kehaliste aspektide
muudki. *Tajumise tõesus, sügavus ja detailsus võib olla erinevate inimeste puhul erinev. Isikutaju on tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga. 2)*Inimene on juba kord oma vajadustest lähtuv olend ja turvalisuse vajadus paneb meid kõigele tajutule põhjust otsima. Suheldes on väga oluline kes, kuidas ja miks just nii suhtleb? *Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Seega sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele,
Rahvuslik identiteet globaliseeruvas maailmas Rahvuslik identiteet on üht rahvust iseloomustavad kultuurilised, ajaloolised ning keelelised eripärad. Globaliseerumisel on nii plusse kui ka miinuseid. Praeguses globaliseeruvas maailmas on märgata mitmeid muutusi nii suurte kui ka väikeste rahvuste identiteedis. Kuidas mõjutab globaliseerumine rahvuslikukku identiteeti? Rahvusliku identiteedi tajumine on muutunud häguseks paljudes suurriikides. Näiteks võib tuua Ameerika Ühendriigid, mille rahvastik on enamasti multikultuurne. Selle tõttu leiab Ameerikast palju inimesi, kelle esivanemateks on mitme erineva rahvuse esindajad ning nende inimeste jaoks on oma rahvusliku kuuluvuse määramine pea võimatu. Multikultuursuse tõttu on nüüdseks Ameerika põlisrahvus, indiaanlased, peaaegu, et täielikult välja surnud. Järelikult on globaliseerumine Ameerika Ühendriikides
Virtuaalreaalsus – Virtuaalilmas osaleja tajumused ja kogetav. Literaalsus – Avardatud taju, mille puhul isik toetub reaalilmale kui võrdlusalusele, kuid kasutab reaalsustaju avardamiseks läbipaistvat kuva või mingit sekkumatut vahendit. Projektsioonreaalsus – Liikuva kasutaja kujutis, mis koos muude kujutistega projitseeritakse suurele ekraanile, kus kasutaja saab end vaadelda nagu tegevuspaigas olevana. Virtuaalreaalsuse tajumine – Protsess, millega isik tõlgendab mingit kujundlikku sensoorset muljet ruumilise objektina. Avatar – Virtuaalmaailmas osaleja abstraktne esitus. Kaugkohalolu/telekohalolu/kaugmanulus – Psühholoogiline kogemus, mis loob mulje süüvumisest virtuaalilma. Virtuaalkohalolu/virtuaalmanulus – Osaleja täielik „sealoleku“ tundest tingitud kaasahaaratus virtuaalilma. Meetodid Virtualiseerimine Süüvumine/süüve
mõistetav, samuti väga huvitav ja tabav. Sõnumi põhiapelleeringuks on atraktiivsus, maitsekus. „Ajab vanad kadedaks” viitabki sellele, et uued talvejalatsid on paremad, ilusamad, väljendavad maitsekust ning on kadestamisväärsed. Toote reklaam on unikaalne ja huvitava kontrastiga. Võrdlus vanade jalanõudega, mis kujutavad endast kadedat ussi ja tigedat krokodilli on väga efektne. Tegemist on väga huvitava lahendusega kujutada ümbritsevad vanad jalanõud loomade kujul. Reklaami tajumine ei nõua suurt jõupingutust. Reklaami edu keskne tagatis on selle võime esile manada tarbijale ihaldatavat, eelistatavat toodet, identifitseerimine ihaldatuga. Isegi vanad tunnevad kadedust. See tekitab ka tarbijale ihaldust antud toote vastu. Vanasid jalanõusid on kujutatud loomsümbolitena. Näiteks madu sümbolina tähendab ka kiusatust. Reklaam viitab kiusatusele antud toote vastu. Tarbijat mõjutatakse reklaami kujundusega. Tarbijal võib alateadlikult tekkida kadedus antud toote suhtes
Gottfried Wilhelm Leibniz (1646- 1716) ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks...
mõtteluulet, mis näitab autori loodustundlikku pilku, lähisuhet vanade traditsioonidega ning avatust laia maailma probleemidele. 1973 a. "Ma kardan ja armastan" 1974 a. "Varjuring ümber tule," J. Smuuli nimeline preemia 1975 a. Selle juhtmotiiviks on inimese vaime väljamurre oma eraldatusest, inimesi ühendavate algseoste (hõim, rahvas, maa, keel jt.) kehtivuse äratundmine ning nende kaudu elu pidevuse ja püsivuse tajumine. 2003 a. "Ajasära" 2009 a. "Mälujuur” Ilmar Lehtpere on tõlginud inglise keelde “The Root of Memory" Lasteraamatud: 1981 a. "Kaarini ja Eeva raamat" 1984 a. "Unenäoraamat" Mõlemas koolieelikutele mõeldus proosateaoses on autor üsna täpselt üles täheldanud lastekõnet, tabades laste mõttelaadi ja fantaasiamaailma. Tõlge: Seppeli vlijakamaks tegevusalaks on tõlkimine, eeskät luule vahendamine türgi-tatari keeltest. Ta on tõlkinud türgi (N
mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ai...
Vastused lisatekstide kohta I 1. Lock oli empiirik. „Oletame, et meie mõistus on n-ö valge paber ilma igasuguste märkide ja ideedeta. Kuid mil viisil ta nad omandab? Kust saab ta arutluse ja teadmise materjali? Sellele vastan ma ühe sõnaga: kogemusest. Kogemusele tugineb kogu meie ja kogemusest lõppkokkuvõttes kogu teadmine ka pärineb.“ „Teiseks allikaks , millest kogemus varustab mõistust ideedega, on meie mõistuse tegevuse seesmine tajumine.“ 2. Leibniz oli ratsionalist. ,,Tulles tagasi paratamatute tõdede juurde, peab ütlema, et me tunnetame neid loomuliku mõistusega, mitte aga meeltekogemuste teel.“ ,,Ma ei väida, et neil on õigus, ma tahan ainult ütelda, et ilma mõistusele tuginemata ei saa küllaldase veendumusega väljuda kogemuse raamidest.“ „Kuna me aga siiski teame teaduste üldkehtivaid ja paratamatuid tõdesid ning selles
Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima mitte loodust, vaid inimhinge, sest ta ei teadvat seda ,mida ei tea. Tema eripära oli viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. Ta oli kaval, taibukas, väga enesekindal ja suurepärane vestleja. Jah, Sokrates käitus mürki võttes õigesti, sest 1) põgenedes oleks ta sõbrad kohtu alla jäänud. 2)Ta nõustus ateena seadustega teadlikult ning põgenemine oleks seadustega vastuollu läinud 3)Ta poleks saanud nkn kuhugi põgeneda, sest elukorraldus oli igalpool smasugune ja tema õpetus oleks ka teistes linnades või riikides seadustega põrkunud.
kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Potentsiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga vähe Füüsilised sümptomid: unehäired väsimus ja energia kadumine söögiisu muutus ebameeldiv surve kurgus või rinnus südame pekslemine, pulsi tajumine kogu kehas, pearinglus sugutungi kadumine või potentsihäire Psühholoogilised sümptomid: suurenenud ärrituvus, rahutus, äng masendus ja meeleheide tunne, et kontroll kaob negatiivne, ebaadekvaatne mõtlemine suhtlusprobleemid endasse tõmbumine, konfliktsus Terviseprobleeme pole võimalik kuigi kaua eirata mida varem hakatakse oma tervisele tähelepanu pöörama, seda kiiremini jõutakse rahuldavate tulemusteni. Kahjuks pole eestlastel kombeks oma
Tigu-võnkumine tekitab närviimpulsi TASAKAAL-kui keha asend muutub, hakkavad liikuma kristallid ja vedelik, mis ärritavad vastavaid meelerakke. MAITSMINE/HAISTMINE/KOMPIMINE: selleks, et maitset tunda on vaja sülge ja retseptoritega varustatud maitsmispungasid keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse osasse, kus eristatakse maitset(soolane, magus, kibe, hapu) Ninaõõne ülemises osas asuvad haistmisrakud. Haistmine-õhus olevate lõhnade tajumine. Kompimisega saab kindlaks teha kuju, suurust jne. Tundlik:keeleots, huuled, sõrmeotsad.
Kahetine nägemine - näiteks mõned inimesed näevad pildil vaasi, teised aga kahte nägu/ vana naine & noor naine jne. 5. Vormitaju: joontunnuste tähtsus. vormide ja mustrite äratundmisel keskne roll joontunnustel taju üheks omaduseks on tunnuste alusel tervikpildi osadeks lahutamine/grupeerimine grupeerimise e tervikute moodustamise aluseks on kindlad printsiibid e vihjed. geštaltpsühholoogia -- vormi tajumine sõltub sisendi tunnustest ja sellest, kuidas me neid tunnuseid tõlgendamine. me mõistame visuaalse sisendi elemente selliselt, et need on omavahel teatud viisil seotud ja nende elementide olemus sõltub seostest. Tajumuslik sõelumine (tajusüsteem otsustab, mis kuulub mille juurde): • ühendatuse -- tajume omavahel ühenduses olevaid objekte kokkukuuluvaina
Mis on ülalt-alla ja alt-üles töötluse erinevused? Ülalt alla tähendab kui võtame suurema objekti ja hakkame süvenema järjest detailidele ja alt üles tähendab et enne vaatame detaile ja paneme nendest kokku terviku. Selgitage tajulise grupeerimise printsiipe Tajulise grupeerimise puhul vaatleme, sarnasusi, ühist tausta, lähedust, suletust kõiki omadusi mida suudame näha ja märgata erinevate meelte abil. Kuidas toimub kauguste ja kiiruse tajumine? Kaugust tajutakse sügavustunnuste kaudu: binokulaarsed sügavustunnused: silmad asuvad objekti suhtes erinevatel positsioonidel, kummalegi avaneb erinev vaade tekitab sügavustaju. Toimib ainult lähedalasuvate objektide puhul . Monokulaarsed sügavustunnused: visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust ka ühe silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või
kiirus ja raskus on seotud näiteks vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks
Arengupsühholoogiale avaldasid need elldused mõju sellega, et tekitasid vajaduse seletada, kuidas imik sellest kaootilisest algusest visuaalse maailma mõistmisel oma kogemusi organiseerides üle saab. 2 2. PIAGET'I TAJUTEOORIA Piaget jagas lähte-eeldust, et varases arengus "õpetab käsi silma". Ta arvas, et vastsündinu nägemismaailm on kahemõõtmeline, ilma sügavuseta. Esimese kuue elukuu jooksul areneb vormi ja suuruse tajumine aeglaselt. Piaget (1954) väitis, et oma tegevuse kaudu õpib laps järk-järgult tundma objektide omadusi. Tema teooria väga oluline aspekt käsitlebki "objekti mõiste" omandamist. Objekti mõiste on Piaget defineerinud kui usu sellese, et füüsilised objektid on: "Püsivad, ainelised, minast väljaspool asuvad ja eksisteerivad edasi ka siis, kui neid ei tajuta [--] ning säilitavad oma samasuse kõikvõimalike ruumiliste asendi muutuste korral." (Piaget : 1954, ptk 5 ja 7)
rohelist? 4. Mis on sensoorse töötluse absoluutne lävi (alumine, ülemine) ja eristusläve mõisted. absoluutne lävi - stiimuli minimaalne intensiivsus, mida inimene suudab avastada(kui palju panna maitseainet, et seda märgata olek, aga võimalikult vähe) eristuslävi - antud stiimuli selline minimaalne muutus, mida inimene suudab avastada 5. Milles seisneb signaalide avastamise meetod ja selle tähtsus psühholoogias? Teooria, mis ütleb, et stiimuli tajumine v mittetajumine on tegelikult hoopis hinnang selle kohta, kas hetkeline sensoorne kogemus on tingitud üksnes taustamürast v taustamürast koos signaaliga. Inimestel on erinev tundlikkus signaalide suhtes, erinevad ka selle suhtes, kui palju õigesti, valesti vastavad. Tänu teooriale, saab jälgida, kas inimene on madalate kriteeriumitega ehk paneb diagnoosi väheste tõendite põhjal või järeldab väikestest märkidest tõsiseid asju. 6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e
Professionaalse õe ülesandeks on tõlgendada õendusprotsessis teavet selleks, et planeerida, rakendada ja hinnata õendusabi. Eesmärgi saavutamise ja õendusprotsessi teooria hindamine toimub koostoime ajal. Hindamisel toob õde erilisi teadmisi ja oskusi. Samal ajal klient toob teadmise endast, murest ja probleemidest. Selle protsessi ajal kogub õde andmeid kliendi kohta, milline on tema kasv ja areng, rollid, enesevälise ja praeguse tervisliku seisundi tajumine jne. Kogu tajumine on andmete kogumise ja tõlgendamise aluseks. Suhtlust on vaja selleks, et aru saada täpsusest, suhtlemist ja tehingute kontrollimiseks. Hindamisega kogutud andmeid kasutatakse õendusabi diagnoosimiseks õendusprotsessis. Eesmärgi saavutamise protsessis tuvastab õde probleeme, muresid ja häireid ning millised inimesed otsivad abi. Pärast diagnoosimist tehakse plaan probleemide lahendamiseks. Eesmärgi saavutamise planeerimisel on eesmärgiks eesmärkide seadmine ja otsuste tegemine
ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6) Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera. Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7) Suuraju sagarad ja nende funkt: 1. laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine 2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn,kuulmine, nägemine 3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, 4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8) Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall. Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses.
Mis on suhtlemine? Inimeste ühise tegevuse oluliseks oskas on suhtlemine: teabevahetus inimestevaheliste suhete kaudu. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi, kujundatakse ja rahuldatakse vajadusi. Suhtlemisel rahuldab inimene oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Suhtlemisel eristatakse kolme külge: 1) teise inimese tajumine, hindamine ja mõistmine; 2) teabe vahetamine ja 3)teiste inimeste mõjutamine. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavat üle teis(t)ele inimes(t)ele ja 2) kaudne suhtlemine massiteabevahendite raadio, televisiooni ja ajakirjanduse kaudu. Millised on siis need suhtlemis vahendid, mille abil teavet edasi antakse ja teisi inimesi mõjutatakse? Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel kui teatud märgisüsteem. Keel on oma
parema kahepoole tööd Fifth level Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast poolkerad on ühendatud mõhnkehaga SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level
Ülesannete lahendamise võimalused: · Katse-eksituse meetod · Meenutamise abil · Loovalt, ülesannet uudselt lahendades · Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded Hästistruktueeritud ülesanded teadmiste-vaesed, kõik vajalik info ülesanded antud, probleemi ei lahendata enamasti äkktaipiamise teel. (,,maovähi ülesanne") Lahenduste otsimise hierarhiline protsess: 1. Probleemi identifitseerimine, probleemi tajumine 2. Probleemi määratlemine mis on valesti, milles probleem seisneb 3. Strateegia konstrueerimine probleemi lahendamiseks 4. Informatsiooni kogumine ja organiseerimine 5. Ressursside hindamine 6. Lahendamise jälgimine 7. Lahenduskäigu hindamine (kui lahendus pole rahuldav, oleme alguses tagasi, protsess algab uuesti; võimalik minna lahenduse eelnevatele astmele.) Oskuste areng · Eksperdiks kujunemine:
hingamisteede haigused, põhjustab ka kopsuvähki Seedeorganid Leevendab halba enesetunnet Toitumine Lisab söögiisu Kesknärvisüsteem Kahjustab aju närviühendusi. Närvisüsteemi pidurdusprotsessid nõrgenevad. Aja, kiiruse, kauguste ja minapildi tajumine ähmastub. Suguelundid Ajuti kasvab huvi seksuaalsuhte vastu, võimendab seksuaalkogemust MIKS ON KANEP KAHJULIK ? Võib tekitada vaimset sõltuvust, tarvitaja tahab kanepit üha uuesti suitsetada Kanepisuits võib sisaldada kordi rohkem vähkitekitavaid aineid kui tubakasuits Mõnikord põhjustab kanep peapööritust ja ajab oksele, eriti siis, kui samal ajal juuakse alkoholi Mõned kasutajad tunnevad kanepit suitsetades paanikat ja hirmuhooge
patogeenidega toime tulla. Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nahk, ripsepiteel, eritised, limamembraan, fagotsüüdid, mikroobidevastased valgud Tervest nahast ei pääse patogeenid läbi. Kui nahka vigastada, taastab hüübiv veri kaitsebarjääri kiiresti. Immuunsussüsteem hävitab organismi sattunud patogeene Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Piklikajus paiknevad paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: Hingamine, veresoonte valendiku regulatsioon, südame töö, neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus, oksendamine,köha, aevastamine. Humoraalne regulatsioon elundkondade talituse regulatsioon hormoonide abil. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse regulatsioon
Positiivne stress-naer ja teised head tunded Negatiivne stress-viha,depressioon Toimetule-lõdvestumine ja puhkus,sport ja sotsiaalne elu 7. A- ja B-tüüpi isiksus. A-neil on kiire,teevad mitu asja korraga,kannatumatud, endas kahtlemine, B-puuduvad A isiksuse jooned ,ei avalda oma saavutusi,võivad töötada sunnimata,mängivad puhkamiseks 8. Taju omadused. Sotsiaalne taju (tuua näiteid) Isikutaju-teise inimese tajumine ja mõistmine(välimus,miimika jne) 9. Uimastid. Liigid. Toime. Kokaiin-stimulant,mis pähjustab energia puhangu Amfetamiin- sünteetiline ainetugeva eufooria tekitamine,suure sõltuvuse tekitamine, Marihuaana-hallutatsiooni tekitav aine LSD-hallutsinogeen 10. S.Freud ja tema teooria Inimeses on nii teadlik kui ka mitte teadlik osa.Teadvus jaguneb teadvustatud,eelteadvus ja alateadvuseks.Isiksuse moodustavad miski,mina ja ülimina. 11. A.Maslow vajaduste püramiid.
märgates, arendades ja kõrgelt hinnates iga õpilase eripalgelisi omadusi. Kokkuvõte lk 309 -322 Juhtimisoskused: · Asja sees olemine oskus olla teadlik paljudest asjadest, mis tunnis korraga toimuvad. Valmidus probleemide tekked juba eos lämmatada. · Sünkroonsus oskus mõelda ja teha korraga rohkem kui ühte asja. Kiired otsused. · Tempo valimine erinevate tegevuste ja tunni osade ajastamine. Tähtis õpilaste reaktsiooni tajumine. · Eneseesitlus enda esitlemine õpilastele sõltub oskustest ja otsustusvõimest. Tuleb uskuda endasse kui õpetajasse. Samuti on tähtis mitteverbaalne käitumine, oma hääle valitsemine ning näitlemisoskus. Tunniosade juhtimine: · Tunni algus määratakse tunni toon. Eesmärgiks tutvustada õpilastele kavandatud tegevusi ja äratada nende vastu huvi. Oluline anda õpilastele mõista, mida neilt oodatakse.
Vaimu tekivad väliste asjade ideed meie meelte kaudu, puutudes kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi, vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millise tähenduse annab Locke sõnale tegevused?Ideede teiseks allikaks on vaimu tegevuste tajumine, mida Locke kutsub reflektsioon.Ideed tekivad meie sisemaailmas kui vaim saab teadlikuks omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist, mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. 5) Millega on põhjendatud, et peale välis- ja sisemaailma (asjade ja vaimutegevuste) ei ole muud teadmiste allikat?Kuna omaenese mõtteid uurides ja läbivaatust tehes oma arus, et kõik tema algupärased ideed ei erine nendest ideedest, mis on tulned meelte objektidest või tema vaimu
koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida. Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise.
Kriitikud ei olnud psühhoanalüütilise teooriaga nõus, et inimese käitumine on eelkõige mõjutatud tema alateadvusest, ega ka biheiviorismiga, et inimene ei erine käitumiselt mitte kuidagi loomadest. Humanistid toonitasid eelkõige inimkogemuse erilisust ja tema erinevust loomast- näiteks inimlikud tunded, kogemused. Carl Rogersi arvates peaks uurima ka selliseid valdkondi, nagu inimese eesmärgid, väärtused, valiku tegemine, enese ja teiste tajumine, rõhuasetus on inimese sisemisel, subjektiivsel minal, vabal tahtel. Humanistid on veendunud, et inimloovus on positiivne ja loov, arengut taotlev. Uuritakse- Teraapia tugineb inimloomuse positiivsetele külgedele. Üritatakse panna patsient ise leidma lahendusi, tahetakse, et ta ei hakkaks sõltuma terapeudist. Rõhutades, et inimesel on vaba tahe valida oma käitumisviis ja teha selle kohta otsuseid, vaatlevad humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
