kokkupuutest, alles seejärel huvi millegi vastu.Katseid vilumuste, ebaedu, emotsioonide, huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuse, isiksuse tüübi jmt on tehtud väga palju. Enamuses ilmunud ka taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. NB! Elisabeth Loftus ja Stephen Palmeri katse. · Taju konstantsus on esemete ja tajuvate sündmuste omaduste(suuruse, kuju, vormi, heleduse, suuna jmt) tajumine püsivana ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Täiskasvanud inimese töö teadvustub tagajärjena, mitte protsessina. · Väärtaju e illusioon
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus VAESUSE TAJUMINE SÕLTUVALT SOOST JA MAJANDUSLIKUST PINGEST Artikli analüüs uurimistöö metoodikas Juhendaja: Alar Sepp Tallinn 2011 Artiklis tegeletakse üldiselt vaesuse probleemiga. Spetsiifilisemalt on tegu uurimusega, kuidas tajuvad erinevad sood vaesust ja majanduslikku pinget. Härrad Hammer ja Pedersen uurivad, kuidas individuaalsed ja kontekstilised faktorid
Mainori Kõrgkool Ettevõtluse Instituut Riivo Noor KONFLIKTI ETAPID Aines "Suhtlemise põhioskused" Tallinn 2012 Konflikti etapid Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................3. Vastandumine..............................................................................................................4 Tajumine......................................................................................................................4 Käitumine.....................................................................................................................5 Sõnavara.......................................................................................................................6 Kon...
REKLAAMI TAJUMINE Kontrast Et olla märgatav, peab objekt olema: Teistest esile tõusev Värvuskontrast ja kontrastisuhted (nt kollased ja oranzid toonid- suuremad pilgupüüdjad) Hallikad/Pastelsed toonid – elegantsus(soliidsus Vastand värvid – optilise taskaalu saamiseks Kahemõttelisus (ehk pilt, või lause mida saab võtta kahemõtteliselt nii metafoorina kui ka otse) nt Put your tiger in the tank – bensiinijaamareklaam Intensiivsus – Eredad objektid, valjud helid, tugevama valguse all olevad objektid. Kõne kompositsioon (pausid,täishäälikute pikem hääldamine) Liikuvad elemendid liikumatute taustal (nt vaateaknad) Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju) FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/nä...
......................................................................7 SISSEJUHATUS Isikutaju erineb teiste suuresti nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist tõlgendama. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. (Isikutaju...) Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. (Isikutaju...) Isikutaju on teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. Isikutaju on kõige vähem obejtiivsem. Isikutaju mõjutavad õppimine, IQ, võimed, vilumused, huvitd, emotsioonid, ootused, esmärgid, kogemused, motivatsioon, isiksus, hinnangud ja intuitsioon. (Inimese tajumine...) Isikutaju ja tajumine üldse on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. (Isikutaju...)
Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 Suhtlemine ja suhtlemisstiilid Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele; 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on k...
Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast. Kõrgeimaks väärtuseks on jumalaarmastus, inimese osaks on elada Jumala tahte kohaselt. Kui ta elab isepäiselt kehtestades inimlikke reegleid, siis sarnaneb ta Saatanaga. Augustinuse arvates on inimkonna senine ja tulevane ajalugu Jumala poolt ette määratud. Tema arvates eksisteerib maailmas kaks omavahel võitlevat riiki: 1. Jumalariik (Civitas Dei), mille koosseisu kuuluvad inglid ja päästetud inimesed; 2
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
- Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist
ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel tajume ning peame rohkem usaldama vaimu, mis põhineb eelnevatel kogemustel ja teadmistel. Descartes ütleb, et meie mõistuses ei ole miskit, mida meie meeled ei oleks ennem tunnetanud. Seega kas me saamegi kunagi tõtt tunnetada, kuna meeled teatavasti ei ole täiesti usaldusväärsed. Arvan, et saab kuna esmased aistingud, nagu janu ja nälja tunnetus ja valu tajumine on meile Jumala poolt kaasa antud ja kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks.
Iseseisev ülesanne Marika Ots, Kela3 Lapse vaimne areng Kognitiivsed oskused võimaldavad hinnata lapse vaimse arengu taset. Kognitiivsete protsesside hulka kuuluvad taju, mälu ja mõtlemine. Kognitiivsus väljendub oma ümbruskonna mõtestatud tajumises ning on see, mis aitab lapsel erinevas keskkonnas kohaneda. Kognitiivne ehk intellektuaalne ehk vaime areng - kujutab endast muutusi vaimsetes võimetes. Seostub selliste toimingutega nagu mõtlemine, tajumine, õppimine, mõistmine, mälu, keele, kujutlus- ja arutlusvõime omandamine, probleemide lahendamine ehk siis tegevustega, mida käsitletakse intellektuaalsetena. Vaimne areng sõltub sotsiaalsest keskkonnast, kus laps kasvab – eelkõige kodu ja lasteaed. Kaudsemalt ka tänav, pere sõpruskond jne. Vaimses arengus olulist rolli mängib see, kui palju täiskasvanud loovad lapsele arenguks tingimusi. Alla 3- aastane laps imeb endasse valikuta kõike
PSÜHHOLOOGIA RIIGI EKSAMI KORDAMINE 1. Mis on psüühika ja kuidas jaguneb? · Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning
5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida. Tundlikkuse alaneminesiis, kui miski ennustab valu.
Nad saavad toota pinget kuni 650 volti. Kuigi see laeng on harva surmav, piisab sellest enamiku kiskjate eemale peleteamiseks. Need kaitsvad elektripulsid tekitatakse kahe organi poolt- Hunter ja Main organ. See jõud mis tekib nende kahe organi ning elektriangerja pulseeriva elektrivooluga klassifitseerib selle kala tugevaks elektriliseks kalaks INFOVAHETUS JA ÜMBRUSKONNA TAJUMINE Sachi organ (elektrielund) on peamine suhtluseallikas. See elund saadab välja nürka signaali, umbes 10 V amplituudiga. Neid signaale kasutatakse komuunikeerimises, samuti orienteerumises, samuti mitte ainult kasulik saagi leidmisel vaid arvatakse et see mängib suurt rolli ka sigimispartneri valimisel. Teadlased on kindlaks teinud et elektriangerjal on hästi arenenud kuulmis taju. Neil on Weberi aparaat
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
piirdenärvisüsteem: moodustub reageerimine torkele, higistamine, hingamine, veel aitavad tasakaalu hoida lihastes olevad närvidest, jaguneb kaheks: 1.Somaatiline, mis soolte kokkutõmbed,külmavärinad, erilised lihasrakud maitsmine-süljes lahustunud juhib tahtlike liigutusi, 2.autonoomne, mis juhib oksendamine, sülje eritamine ja 2.elu jooksul maitsete tajumine keelega, keele peal paiknevad tahtele allumatuid liigutusi dendriidit:närviraku omandatud e. tingitud refleksid nt. valurefleksid, keelenäsad-keelenäsade külgedel olevad lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine maitsmispungad-maitsmisimpulsid-aju
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info)
Robert Rivik Kas intelligentsus on päritav või õpitav? 31.01.10 Intelligentsus on võimekuse tase, mis näitab, kuidas lahendab inimene erinevaid ülesandeid ja tuleb toime keskkonnas. Kas sündides on meil kindel intelligentsustase või saame ennast elu jooksul täiendada? Tähtsamad intelligentsuse tunnused on ruumi tajumine, kehaline areng, muusikaline tase ja loogiliselt mõtlemine. Minu arvates on intelligentsus enamjaolt õpitav, kuigi lapse sündides määrab vanemate pärilikkus osa lapse elust. Näiteks, kui sünnib väärarenguga laps, kes ei kuule, siis ei ole võimalik sellel lapsel ennast muusikalise koha pealt harida ja tema intelligentsustase on madalam, või kui lapsel on sündides füüsiline puue, siis on tema
1. Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. 2. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. 3. Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. Piia Maria Nahkur Isikutaju 4. Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul
Sissejuhatus Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju. Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid: · Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. · Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta.
· Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. · Inimene saab lõhnataju abil infot sissehingatava õhu koostisest ja toidu kõlblikkusest. · Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. · Närviimpulsid kanduvad mööda haistenärve peaaju vastavasse piirkonda, kus toimub lõhnade eristamine. · Inimese lõhnatundlikkus on paljude loomadega võrreldes kehvem. Inimesel on umbes 20
sealsete kurnavate olude tõttu. Looming. Palju mõjutusi maailmakirjanduselt: Dante, Villon, Baudelaire, Rilke, Dostojevski jt. 1924 a. Esimesed luuletused ja 1934 a. Esikkogu "Palavik" mille abil sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Juhan Sütiste on tema loomingut iseloomustanud sõnadega: "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." "Palavik" Dekadentlik (liikumine, mida iseloomustab väsimuse, languse tajumine, pessism) Suur tähelepanu vormil ja peenel töötlusel. Enda ja maailma põlgus, kuid sisse on põimitud ka huumorit ja irooniat. "Kohtupäev" Ilmus aastal 1937. Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed
Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestea moodustavad tasakaaluelundi, kahjustuste(kasvajadm traumad, põletikud verevarustuse puudulikuse korral) võivad ilmneda tasakaaluhäired, peapööritus,iiveldustunne, oksendamine ja kohin kõrvades. Keha lihastes ja liigestesd närvirakkude kogumikud., mis võimaldavad tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmiselund: keel, maitmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Palju keelenäsasi, külgedel on maitsmispungad, miles on tunderakud ehk retseptorid. Kuiva keele ja vähese süljeerituse korral maitset ei taju. Inimene tajub nelja põhimaitset: soolane, magus, kibe ja hapu, ülejäänud on nende segunemisel. Haistmine: lõhnade tajumine ja eristamine, õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades närvi impulsse. Lõhna tajumine sõltub
Taju 1. Millised on sügavustaju monokulaarsed tunnused? Tunnused: · Interpositsioon ja kattumine · lineaarne perspektiiv ja suhteline kõrgus/suurus · Varjud ja valgusnurk · Õhuperspektiiv · Tekstuurigradiendid · Tuttav suurus · Suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + tekstuurigradient · Liikumistunnused Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks
(marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik./ Ajataju-annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev./
SISEKÕRV - Vasar-alasi-jalus · Kuulmiselund on tigu teokujuline luustunud spiraal kindlustab heliaistingu. · Poolringkanalid(3) tasakaalutunnetus. Kõrva kaitsevad kuulmetõri ja kõrvavaik. Kõrvavaik takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse. Kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. Keel on maitseelund. Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitse tajumine. Keelenäsad - seal asuvad maitsepungad. Tunderakud, retseptorid. 4 erinevat maitset magus, hapu,kibe, soolane. Amülaas lagundab tärklised lihtsamateks suhkruteks. KOMPIMINE - võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temo, massi jm. Kompimistaju tekib nahas asuvate retseptorite abil. Valuretseptorid inimene saab vältida eluohtlike situatsioone, talumispiir. Külmaret kõige rohkem, temp vähenemine. Kuumaret temp suurenemine-
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine. Kui sa saad vanemaks, siis su maitsetaju muutub ja maitse tundlikkus väheneb.
· retseptorid ehk tundenärvilõpmed-võtavad ärritusi vastu ning muudavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiud-toimetavad närviimpulsse edasi · peaaju piirkonnad-toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. 3 3 Nägemine Nägemine, valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Nägemiselundiks on silm. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, võimaldab eristada valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Peale silmamuna ja selle abielundite hõlmab nägemisanalüsaator nägemisnärvist ja ajusisestest nägemisteedest moodustuva juhtetee ja ajus paiknevad nägemiskeskused. Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub, nagu läätsega fotoaparaadis, vaadeldavast
nähtuste kohta terviklikult. Taju salapärasused: 1. Taju on püsiv (järv on järv) 2. Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu 3. Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud 4. Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist Taju liigid: 1. Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teise inimese, tema emotsioonide, vajaduste tajumine 2. Ruumitaju – ruumi tajumine kolmemõõtmelisena 3. Liikumistaju – info objektide liikumise kohta 4. Ajataju – kuidas aeg tegelikult kulgeb ja kuidas see meile tundub? 5. Eksitaju ehk illusioon, moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aistingute seaduspärasused: 1. Ärritaja peab olema teatud tugevusega, et aisting üldse tekkiks 2. Inimene kohaneb ärritajaga
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt
1. Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada
Inimese arenguetapid Looteetapp Sünd ja varane areng. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille märksõnadeks on: maailma avanemine, välise tajumine, keha tajumine, liikumine (1 eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja mina teke (2-3 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, Mudilase etapp (3-7 a.) väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste
midagi, mida ei näe homo sapiens. Ja koerad pole ainsad mõtteidtekitavad objektid: tegelikkuses on maailm täis vastamata küsimusi ja tõestamata hüpoteese. Vaikust on võimalik kuulda ja kuulata, kui vaid tahta. Sama on pimeduse nägemisega. Inimesed näevad ja haistavad sarnaselt, kuid tõlgendavad maailma erinevalt sellest tulenebki, et mõnele on maailm huvitavad kui teisele ta näeb lihtsalt rohkem värve samas vikerkaares. Maailma tajumine pole, mida õppida, vaid see on kodeeritud meie geenidesse, segunenud verega, mis vanemalt lapsele kandub. 50% kujundab inimest ühiskond, kus ta elab, kuid ülejäänud osa tuleb eellastelt, nende harjumustest ja isikupärastest omadustest. Lumi tundub märg neile, kellele ei meeldi vesi ja talv, ent lummavalt kaunis neile, kelle jaoks on külmad lõbusad ajad, seondudes suusatamise, uisutamise või kelgutamisega. Sealhulgas võib
kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt
kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi. Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest. Isiku ja organismi eripärad, vajadused ja tajumise motiivid ja ergutamine, avaldavad mõju tajumisele ja toovad välja kaks kõige tähtsamat tajumise tahku: tajutava objekti omadused ja kvaliteet. Tunne ja taju kujunevad objektiivse maailma subjektiivse kuju.
mõtlemine (asjade/nähtuste omaduste ja seoste tunnetamine, järelduste tegemine). Tunnetame ümbritsevad, paneme tähele ümbritsevas toimuvat, loome sellest endale pildi ning salvestame mällu. Nt. Looduse tajumine. 2. Emotsionaalsed protsessid emotsionaalne reageering tunnetusele. Nt. Eelmises näites välja toodud looduse tajumine tekitab inimestes üldjuhul head emotsiooni (rahulolu). 3. Täidesaatvad protsessid
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE
Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese käitumise ja motiivide subjektiivne interpreteerimine. Nt prillikandjad ja ilma prillideta in. kaasaluse atributsiooniks nim
ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD:
Locke: ,,Essee inimarust" 1) Inimese vaimus on kahte eri liiki ideid. Esimesi neist saab väljendada sõnadega, need ideed saadakse meelte teel ja sinna kuulub näiteks erinevate objektide ja nende omaduste tajumine ja mõistmine. Selliste ideede hulka kuulub näiteks visuaalselt omandatav inimese purjus-olek või teiste meeltega tajutavad ideed näiteks magusus. Teist liiki ideed on meie enda poolt loodud. See juhtub siis, kui vaim hakkab välistest objektidest saadud ideede vahel seoseid looma ja nendega tegelema. Nende ideede hulka kuuluvad näiteks tajumine, mõtlemine, kahtlemine ja kõik teised vaimu erinevad toimingud
Affektiivsed Mõisted Enesetõhususe tunnetus protsessid Motivatsioon Kognitiivsed protsessid Iseregulatsioon Enesetõhususe Enesetõhuse areng Enesetõhusu tajumine ja tulemused elu se allikad (defineeritamine) vältel Tõhususe Optimistliku Valitsevad/aktuaalsed eneseusu Effektiivne eluga käivitamise
Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmismeel on väga tähtis toidu ja joogi kvaliteeti hindamiseks. Eristatakse peamiselt 4 maitset: · keele ots tunneb paremini magusat. · keele servad haput. · keele tagumine osa mõru (kibedat) maitset. · soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinnaomadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. Kõige rohkem on puuteretseptoreid: keeles, huultes ja sõrmeotstes. Taju Taju on tunnetusprotsess, mis töötleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot ühtseks, terviklikuks kogemuseks. Taju põhiomadused
tajumine. Olulisel kohal on indiviidi usk organisatsioonilisse õiglusesse, mis kinnitab indiviidi jaoks sobivat seost tema tegevuse ja temaga toimuva vahel. Õigluse tajumisel suudab indiviid pühenduda organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide poole püüdlemisele. Siinjuures ei tuleks hinnata vaid väljundi õiglust, vaid tähtsustada just protsessi õigluse taju, mis määrab lõpuks ka tulemuse. Seetõttu mängib organisatsioonilise õigluse tajumine kui hoiak olulist rolli tööle pühendumise ja tööga rahulolu juures. Niisamuti ei saa kõrvale jätta organisatsioonipõhise enesehinnangu mõju organisatsioonilistele protsessidele, sest seos organisatsioonipõhise enesehinnagu ja indiviidi hoiakute ning käitumisega on tõestatud mitmetes uuringutes. EESMÄRK Käesoleva töö eesmärk on selgitada välja, millised seosed esinevad indiviidi tajutud
Kt küsimused 1. Mis on suhtlemine? 2. Suhtlemise põhitunnused (4tk) 3. Kuidas toimub käitumise õppimine? 4. Mis on motivatsioon? 5. Kirjelda motivatsiooniteooria ajaloolist arengut, suunad. 6. Kirjelda suhtlemisakti etappe (4tk)? 7. Millest sõltub teise inimese tajumine? 8. Millised on mõjutamise eesmärgid? Kodune töö Vasta küsimustele: 1. Mis on grupi sotsiaalpsühholoogilised tunnused (4) 2.Millised on grupi toimimise ülesanded? 3.Kuidas mõistad staatuse ja rolli omavahelisi seoseid? 4.Grupisuhete arengus eristatakse erinevaid etappe. Kirjelda. 5. Missugusele etapile on kõige iseloomulikum grupiliikmete tegevuse sõltuvus grupi juhi arvamusest? 6.Mille järgi on Sul võimalik
Koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest. Talamus kogu sensoorne info läbib omal teels suuraju koorde talamuse (nägemine, kuulmine). Lihastalitlus, meeleoluseisundid, visuaalne ja akustiline info. Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll,lihastalitluse regualtsioon, termoregulatsioon, toitumine regulatsioon, emotsioonide ja une/ärkveloleku regulatsioon. Epitalamus hormoon produktsioon, reguleerib ealist arengut, ärkvelolek/uni, lõhnade tajumine. Suuraju poolkerade koor primaarsed alad (perifeersed struktuurid, signaalide vastuvõtt, lihase talitluse kontroll), sekundaarsed alad (analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust), tertsiaarsed alad (kõrgenad analüüsi ja sünteesi protsessid) Retikulaarformatsioon ärkvelolek, tähelepanu, orientatsioon.
protsessidest või teenustest (Mckeown, 2008). Leiutis, mis pääseb maailma, ongi innovatsioon. Miks on innovatsioon oluline? Innovatsiooni liigid: teenuse innovatsioon Virgin Atlantic video Innovatsiooni liigid: toote (tehnoloogia) innovatsioon Video Innovatsiooni liigid: protsessi innovatsioon Innovatsiooni liigid: sotsiaalne innovatsioon Kuidas sünnivad head ideed? Seoste tajumine Seoste tajumine viib järelduseni Kastist välja mõtlemine? Uus paradigma – kastide vaheline mõtlemine Kuidas sünnivad head ideed? Ebaõnnestu ja tee vigu! Ebaõnnestunud innovatsioon Ebaõnnestumine on sündmus, mitte inimene! Keskkond Üks ja sama idee ühes ja samas aeg-ruumis? Ideede tutvustamine • Sõnasta probleem, või • Sõnasta, mis Sind köidab, või • Sõnasta oma äriidee Põhjus, miks inimesed ei soovi avaldada oma äriideid (või ka lihtsalt
Õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid: 1. Kirjeldada, kuidas inimesed käituvad erinevates tingimustes 2. Aru saada, miks inimesed käituvad nii nagu nad seda teevad 3. Ennustada töötajate edasist käitumist 4. Hinnata ja arendada inimeste käitumist ja tegutsemist organisatsioonides Inimeste olemus: Individuaalsed erinevused Tajumine – valikuline tajumine vastavalt inimese enda väärtustele Isiku terviklikkus – oskused ja teadmised + eraelu + emotsionaalsed ja füüsilised omadused Motiveeritud käitumine Soov osaleda Isiku väärtus Organisatsiooni olemus Sotsiaalsed süsteemid – psühholoogia ja sotsioloogia seaduspärasus; psühholoogilised vajadused, sotsiaalsed rollid staatus. Sisemised vajadused ja rühmakuuluvus.
meestel. Pole ravitav. SILMI TULEB HOIDA BLABLABLA... Kõrvad on inimese kuulmis- kui ka tasakaaluelunditeks. VÄLISKÕRV:Kõrvalest, kuulmekäik, trummikile KESKKÕRV:Trummiõõs, kuulmeluukesed(vasar, alasi, jalus), kuulmetõri SISEKÕRV:Tigu, poolringkanalid ja närv KURTUS ehk kuulmise täielik puudumine. Poolringkanalid ja kaks kotikest moodustavad tasakaaluelundi. Maitsmine-lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keelenäsadel paiknevad maitsmispungad, milles on retseptorid. Kuiva suu puhul ei tunne tahke toidu maitset. Neli põhimaitset: kibe (keele tagumine osa), hapu (keele küljed), soolane ja magus (keele ots). Maitse tajumisel osaleb ka haistmine. Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Aineosakesed satuvad ninaõõne haistmispiirkonda, limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haisterakkudes närviimpulsse, mööda
jälgimist; nagu näiteks liikumise järelefekt. [Sarnaselt adaptatsioonile, mis tekitab vastandvärvuste taju, võib tekkida peale liikumise lõppemist ka vastassuunalise liikumise taju - seni pärsitud olnud vastassuuna edetektor erutub nüüd rohkem.] · Detektorid võivad analüüsida väga keerukaid omadusi, nt spetsiifilise nägude äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline;
· Konflikte lahendatakse jõuga pakettidesse · Esmasel kohal majanduse areng · Konflikti lahendatakse läbirääkimiste teel · Tähtsal kohal on keskonna kaitse · USA · EL 6. EBAKINDLUSE TAJUMINE (Määratakse ebakindluse tajumise indeksiga): Hea ebakindluse tajumine Halb ebakindluse tajumine · Tunnistatakse erinevaid vaateid · Muudatuste läbiviimine · Proovitakse uut keeruline · Võetakse riske · Vajab reegleid ja hierarhiaid · Näitab mobiilsust MÕISTED:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
