dekadentlik. 27. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlus on pimedusega löödud. Kristlane on "moraalne olevus" - ta on absurdsem, valelikum, edevam, kergekaalulisem ja ennastkahjustavam kui keegi muu. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisim vorm, inimkonna tõeline Kirke- ta on selle laostanud. Kristlik moraal õpetas põlgama esmaseid eluinstinkte, õpetati elu eeltingimusi ja sugulisust tajuma ebapuhtana, õpetati dekadentlikke väärtusi üleväärtusteks pidama. 28. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid, ainult tema loeb kaastunnet vooruseks. 29. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Haigena avastas Nietzsche enda jaoks uue elufilosoofia. Selles oli suur osa tema soovist terveks saada, tema enda elutahtest. Ta lõpetas olemast pessimist ja pelgurlik. 30
ainetes, mis õhus või vees levides organismi jõuavad, mehhaanilises energias, mida tajutakse näiteks survena, puudutsena või helina. 18 - Tajukujund - keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemus, kusjuures otsustamis- ja arvutamisprotsessi ei ole inimene võimeline teadvustama. Absoluutsed piirid iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärsust, mida organism on suuteline tajuma. - Suhtelised piirid - objektide kõige väiksemad erinevused, mida tajusüsteem on võimelineavastama. Psühhofüüsikalised sõltuvused kirjeldavad stiimulite füüsikaliste suuruste ja subjektiivsete tajumuljete seoseid. Erutus levib piki närve teatud lõpliku kiirusega. Stiimul püsib veel mõnda mega nn sensooses mälus (tajumine ei lakka siis, kui stiimul on lõpetanud).
4)Stereotüüp teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine sõltuvalt konkreetsetest kasvu-ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju,nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. See siis ongi see Projektsioon tähistab alateadlikku tendentsi tajuda iseenda ebasoovitavaid halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. Järjestuse efekt ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena. Esmamulje on mõjus
Erni Hiir (& Albert Kivikas) · Ohverdet konn 30ndatel aastatel hakkab esindama töö-eestlust luules. Hiljem tuleb uus pööre ja hakkab kajastama nõukogude luulet. August Alle ,,Lilla elevant" iseloomustab 20ndate aastate följetone. Ta on põliselt tuntuks saanud ühe luuletusega ,,Eesti pastoraal". Iseloomulikum on temale siiski terav epigrammiline stiil. Hendrik Adamson · 1919 Mulgimaa Mulgi kontektsit ja mulgikeelse luule kontekstis hakatakse teda ka tajuma ja tõlgendama. Samas kirjutab ta ka 30ndatel aastatel ka proosat. Ta armub oma kooliõpilasse, kuid sellest ei tule midagi. Suures hingelises kriisis hakkab õppima esperantot ja ka on selles keeles ilmunud teoseid. Ühtpidi külalauluku positisoon, kuid samas ka väga dünaamiline ja elav luulekeel. Artur Adson Ta saab tunnustuse valutumalt kätte kui Adamson, ilmselt selle pärast et ta on Siuru pundis. Ta stiil on palju vooljoonelisem (võrukeelne)
Positiivselt mõjutas eestlaste kooliharidust ka Katarina II aegne "valgustatud absolutism", mil täienes rahvakoolide võrk. 19. sajandi algul loodi eestlaste jaoks ka mõningaid kihelkonnakoole ja õpetajate seminare, mis valmistasid ette rahvakoolide õpetajaid. 19. sajandi keskel ja teise poolel toimusid suured muutused eesti ühiskonnaelus ja kultuuris. Tugevnes antifeodaalne vabastusliikumine ja leidis aset rahvuslik ärkamine. Pärisorjastatud ning haritud eesti maarahvas hakkas tajuma end ühtse rahvana ja nõudma endale nii sotsiaalseid kui ka rahvuslikke õigusi. Rahvuslikuks arenguks oli vaja ka emakeelset kõrgkultuuri ja selle edendamiseks kõrgematasemelist haridust. Veel 19. sajandi keskpaiku olid Eestimaa keskhariduses tugevad seisuslikud vahed. Rahvusliku ärkamisaja üheks kõrgpunktiks kujuneski võitlus emakeelse keskkooli eest. Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid eesti seltsid, mis loodi saksa seltside eeskujul üle kogu maa
See katse mõjus vaatajasse sokeerivalt. Ei tule aga unustada, et kirjanduses pole kaugeltki uus taotlus kirjeldada surma surija vaatepunktist. Lahenduse andis Tolstoi ,,Sevastoopoli jutustustes", Hemingway romaanis ,,Kellele lüüakse hingekella", G. Vladimov ,,Rikkas maagis" jm. korduvad eksperimendid on näidanud, et lindi suurte lõikude filmimine kangelase positsioonilt ei too endaga kaasa subjektiivsuse suurenemist, vaid, vastupidi, viib tema kaole vaataja hakkab kaadreid tajuma tavalise panoraamvõttena. Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi (monteerida) kaadritega, mis fikseerivad kangelast väljastpoolt, vaatajate ruumilisest vaatepunktist (,,mitte kellegi" vaatepunktist) või teiste tegelaste vaatepunktist. Vaatepunkti küsimus lülitab teksti dünaamilise elemendi: iga tekstis esinev
saavutamise tahet (Kreem 1995, 102). · Humaanismi kesksed põhimõtted: · Inimene kui väärtus · Inimese mitmekülgne areng · Inimolemuse teostumine tema parimal viisil · Ära tunda ja kanda hoolt selle eest, mis on inimesele parim Humanismi mõjud: · Humanismis nö kliendikesksed lähenemisviisid (Rogers, Maslow). Rogers toob välja, et edukaks klienditööks peavad kliendid tajuma töötaja ehedust (see mida töötaja teeb või ütleb, peegeldab töötaja olemust ja tegelikke hoiakuid ega ole esile kutsustud klientide mõjutamiseks). Töötajad suhtuvad klientidesse tingimusteta positiivse austusega ning on empaatilised kliendi maailmavaate suhtes (Payne, 1995, 140-141) kahtlemata vajalik ka rehabilitatsiooniprotsessis. · Rehabilitatsiooniprotsessis:
Asutava Kogu valimistele Eestis. Kuulutati need välja jaanuaris 1918, kuid kartes vähemusse jäämist, katkestati bolsevike poolt. Majanduses alustati ratsionaliseerimist- maa Suure protestirünnaku kutsus esile plaan võeti mõisnikelt ära, kuid jäeti riigile, rajada Eestisse fosforiidikaevandused. Selle nendest pidid saama kolhoosid, sovhoosid, plaani vastuvõetamatus oli nii suur, et kooperatiivid. Idee oli vastuvõetamatu ja esmakordselt hakkas rahvas tajuma oma tekitas vastumeelsuse enamlaste suhtes. Eesti ühtekuuluvustunnet ja protestivaimu. rahvusväeosi ei õnnestunud laiali saata- need nimetati ümber Eesti Punaväeks. Majandusreformide käigus oli ettevõtlus 1987 loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti riigistatud Avalikustamise Eesti Grupp. Nende algatusel korraldati Hirvepargis kuulus poliitiline
Isikul puudub süü, kui ta ei saanud aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Niisugune eksimus võib olla kas faktiline (eksimus süüteo koosseisu asjaolus) või juriidiline (keelueksimus). Kui süüdlane väidab teo toimepanemisel eksimust, siis on vaja hinnata eksimuse välditavust. Kui süüdlasel esines kahtlusi teo keelatuses, kaldub hinnang teo välditavuse poole. Tegevusetuse korral peab isik küllalt täpselt tajuma teda kohustava normi olemasolu, mille tõttu eksimuse vältimatus temale on suurem. Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline tegu või tegevus on süütegu? 2. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? 3. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? 4. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? 5. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? 6. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? 7
Oma vaadetelt oli Cicero aga vabariikliku korra kirglik pooldaja, mis viis ta vastuollu kõigepealt Caesariga ja seejärel Octavianuse ja Antoniusega, kelle käsul ta lõpuks tapeti. Suur osa Cicero kõnedest on säilinud tänapäevani. Ta paistis silma meisterliku keelekasutusega ning ta oli oma kõnedes seadnud eesmärgiks põhjendada loogiliselt oma seisukohti, pakkuda kuulajaile naudingut ning innustada neid. Kõnemees pidi valdama kõiki kolme stiili ning tajuma, millal on sobiv kasutada üht või teist stiili. Tema teostel oli tähtis koht ladina kirjakeele arengule. Mitmekülgse ja sügavalt haritud õpetlasena kirjutas ta ka kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Need ja paljud tema erakirjad annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad
..." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. KUNSTNIKUD DAN FLAVIN (s. 1933) Laskis oma skeemi järgi paigutada näitusesaali põrandale, seintele või lakke neoontorusid,
(verbaalselt) Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Tehiskeel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeel ehk kunstlik keel on rahvusvahelise suhtlemise otstarbeks kunstlikult loodud keelele. Nt esperanto keel 12. Maailma keelte jaotusi, liigitusaluseid, (genealoogiline, areaalne, sotsiolingvistiline, tüpoloogiline) Genealoogilise e geneetilise liigituse puhul on tegemist keelte sugulus- ja põlvnemissuhteid käsitleva lingvistika valdkonnaga. Meetodi olulisim osa on sugulaskeelte häälikulise arengu e häälikuloo
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
26. Ootuse seadus. Energia järgneb mõttele: me liigume mitte eest ära, vaid selle suunas, mida suudame kujutleda. Kõik, mida me endastmõistetavaks peame, loodame või usume värvib ja loob meie kogemust. Muutes ootusi, muudame iga elu tahu kogemust. 27. Usu seadus. Usu seadus põhineb äratundmisel, et me teame rohkem kui loeme, kuuleme või õpime. Me teame rohkem, sest me oleme osa KÕIGEST. Meil on otsene side universumi tarkusega. Me peame ainult vaatama enda sisse, kuulama, tajuma ja siis usaldama. Meil on vaja arendada usaldust oma sügavaimasse intuitsiooni ja tarkusesse, sest sealt leiame kohtuniku ja allika oma otsustele. 28. Kinnistumisseadus. Üks seitsmest alaseadusest kolme põhiseaduse all meie päikesesüsteemis ja ta juhib uuestisünni aega. See on mentaal tasandi juhtiv seadus ja ta on vastavuses Karma Seadusega kosmilisel mentaal tasandil ning ta on lähedalt seotud manasega, viienda printsiibiga. "Nii nagu inimene mõtleb, nii on ta ka ise
usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. (3) Isiku loata, kelle huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud, ei või tunnistajana üle kuulata ka käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute erialast abipersonali. (4) Kohus võib keelduda tunnistajana üle kuulamast alla neljateistaastast isikut või isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul;
häälestumisega oma rolli. Igal inimesel on oma distantsitunnetus ehk siis oma ruum, milles ta asub. Sellesse ruumi tavaliselt võõraid ei lasta. On ka inimesi, kelle jaoks on füüsiline kontakt lausa ebameeldiv ja seoses sellega hoiab ta suhtlemisel alati küllalt suurt distantsi. Üldjuhul on tumedaverelistel lõunamaainimestel suhtlemisdistants tunduvalt väiksem, kui põhjamaarahvastel. Normaalseks suhtlemisdistantsiks peetakse 50-120 cm. Kliendi usalduse saavutamiseks peate tajuma kliendi poolt etteantud distantsi. Küljepoolset liginemist lubab inimene lihtsamalt kui eest või tagant. Kui tajute, et antud kauguses ei saavuta kliendiga piisavat kontakti, siis proovige neutraalsete teemadega tähelepanu hajutada. Ärge olge pealetükkiv. Kui olete kontakti saavutanud, siis klient läheneb teile ise. Illustreeri oma juttu avatud zestidega ja naerata (sulle ei maksa see midagi, kuid teistele tähendab palju) Kehakeelt ei tohi jälgimast unustada ka telefoniga vesteldes!
lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega. Tähtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust. Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte) 1. Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb)
Referaat Talis Bachmann,Reklaamipsühholoogia Tallinn 2009 Reklaamipsühholoogia Mis siis on reklaamipsühholoogia? Reklaamipsühholoogia kui tegevus on psühholoogia oskusteabe ning vaimuelu nähtuste ja inimkäitumise alaste kogemuste kasutamine reklaami tulemuslikkuse suurendamiseks. Enamik nendest seaduspärastustest ja võtetest, mis on kasutatavad reklaamialal, on kasutatavad ka poliitilises propagandas ja olmelises psühholoogilises mõjustamises. Reklaami ja propagandainformatsioon on mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile. Reklaami edastamise vahendeid on palju Internet, raadio, TV, ajalehed, ajakirjad, plakatid, pakendid, tooted ise, reklaamiprospektid, reklaamkirjad, videokassetid jm. Reklaami esmaseks funktsiooniks on eristada produkti või teenust teiste hulgast ning teha seda toote jaoks soodsalt. Reklaam peab ärgitama tarbijaid kasutama uusi tooteid/teenuseid, kaasa ait...
signaal. Signaali dekodeeritakse signaal sumbumine soltub keskkonna ,ning seejarel tekitab kolar (speaker) elektrilises sumbumise tegurist (ohus signaalist ,vaskkaablis ,optilises (elektrivonkumisest) helilained (helirohk) ,mida kaablis jne). on inimese Kaabelmodemi kanalijaotus korv voimeline tajuma. Leviühendus DBS direct broadcast satellite kandevlaine sagedust muudetakse infosignaali DBS tahendab ,et satelliidid saadavad infot otse taktis kuid loppkasutajatele. amplituud on koguaeg konstantne. Broadcast on levisaade , kus vorgus olev seade AM signaali spekter: edastab infot AM puhul tekivad saatja modulaatori väljundis
teadvustamata pädevuse puudumine - 2. teadvustatud pädevuse puudumine - 3. teadvustatud pädevus - 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks - Kultuuriline teadlikkus = kaart - Eelkõige on tegu dünaamilise oskusega erinevates olukordades paindlikult käituda - Kultuuridevahelisi erinevusi esineb ka rahvuse sees (soolised, vanuselised, hariduslikud, religioossed, jne) - Oluline o õppima tajuma oma kultuuri ja selle eripärasid o suurendada oma teadmisi teistest (ühisosa kontekstis) o õppida analüüsima vääritimõistmisi ja neist õppida o õppida vääritimõistmisi lahendama Tänapäeval interkulturaalne pädevus üks olulisemaid pädevusi. Kuidas läheneda kultuuridevahelisele suhtlemisele? - Enamasti lähenetakse läbi psühholoogia, keskendudes erinevustele kultuurilistes väärtustes
tunnetuslike stiimulite ja vastuste mõistmisel. Weberi seadus: Weberi seadus, nagu selle nimetas Gustav Theodor Fechner, aitab näidata, et psühholoogilisi sündmusi saab uurida samaaegselt mõõdetavate füüsiliste stiimulite väärtustega.(Wikipedia) Taju omadused • Tajul on piirid • absoluutsed piirid- iseloomustavad eelkõige mingi objekti omaduse minimaalset (või maksimaalset) väärtust, mida organism on suuteline tajuma. • suhtelised piirid e eristuslävi- objektide kõige väiksem erinevus, mida tajusüsteem on võimeline avastama. • Tajul on kujunemise aeg (närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus) • Inimesel visuaalne tajumine + reageerimine vajutusega ~ 300 ms. • Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest • Püsivus e konstantsus- Neid seletusi on kaks. Ühe seisukoha suhtes on
Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne.
Stereotüüp stereotüpiseerimine, teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotsiaalse grupi esindajast. Lähtutakse ka inimese välimusest kui teatud tüübi esindajast. Aktsentueerimine Sõltuvalt konkreetsest kasvu- ja elutingimustest õpib inimene pidama ühtesid asju, nähtusi, omadusi, väärtusi teistest olulisemateks, õpib neid eelistama ja vastavalt sellele tajuma ka teisi inimesi. Neid inimesi, kes on meile meelepärased hindame kõrgemalt ja vastupidi. Projektsioon alateadlik tendents tajuda iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi teise inimese omadustena, neid üle kanda, projitseerida teisele inimesele. (Nt teise inimese tagarääkimine, halvustamine, et iseenda silmis parem välja näha) Sotsiaalne stereotüüp Professor on hajameelne, tudeng elurõõmus, traktorist joodik jne.
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Sel puhul pole objekt enam pelgalt mõtteline kategooria, vaid ta kaasab ka intuitiivseid (tunne, mõtlemine, veendumine) ja tähenduslikke seoseid. Kolmandal astmel toimuvad kas heakskiit või kõrvaleheitmine. See on ratsionaalne akt, milles loogiliste argumentide abil hinnatakse objekti. Neljandana järgneb isiklik õigeks või valeks tunnistamine. Viiendal astmel mina osalus hakkab taanduma ja objekti hakatakse tajuma iseenesest kui õiget ja väära. Kuues aste, seal langetatakse väärtusotsus objekti suhtes, mis on tõene või väär iseeneses. Seitsmes aste kui aste, milles lõplikku seisukohta ei võeta ja väärtusküsimus jääb lahtiseks. 11) Müstilise kogemuse mõiste ja tunnused Müstiline kogemus on seotud Jumala või kõiksuse kogemisega. (Inimese mina ja ümbritseva keskkonna ühtesulamise kogemus) Kaheksa tunnust:
tulema sisemiste ja välimiste implussidega 4. Latentne faas tuleb tunnete reluleerimise oskus, idi reguleerimine 5. Genitaalne faas seksuaalsus välja kujunenud Laps peab igas astmes lahendama konflikti ego ja idi või superego ja idi vahel piirangute ja rahulduse tasakaal tagab astme läbimise Erik Homburger Erikson (1902-1994): Peab olulisimaks komponendiks ego selleks et maailma tajuda, peab reaalsust tajuma siis superego ja vähem tähtsaimaks peab id'i Psühhosotsiaalne arenguteooria (vaid k) 1. Usaldus või usaldamatus - sünnist kuni 1,5 aastani kui füüsilised vajadused on rahuldatud, tekib usaldustunne; oluline on suhe emaga 2. Autonoomsus või häbi ja kahtlus - 1,5 kuni 3 aastat toimingud, mis last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega
Probleemülesanded ja nende lahendamine kui üks õpioskuste avaldusi. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemülesannete lahendamisoskuste õpetamisvõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemülesannete lahendamine algab DANSEREAU metoodika kohaselt meeleolu loomisest, Saa aru ülesande nõuetest; Tuleta meelde ülesande lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsides ja planeerides oma tegevust; konkretiseeri põhiideed detailse infoga;.Arenda kogutud info tegevuskavaks; Veendu, et lõppvastus on õige. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha
värvilahendusi ja sisustust. Peale kaupluse müügisaali suuruse ja üldplaneeringu kindlaks määramist koostatakse kaupluse tehnoloogiline lahendus: sissepääsude, ostja liikumisteede, kaupluse sisustuse paigutus ning valgustusplaan. Nende hulgas keskseks on ostjate liikumistee. Nimelt jaotatakse müügisaal tinglikult osadeks ja liikumistee peab suunama ostjat läbima kõiki jagatud osi. Ostja peab seega saama ülevaate kogu kaubavalikust ja samas tajuma müügisaali kui ühtset tervikut. Liikumisteede paigutus sõltub ruumi kujust ja kaubakooslusest ruumis. Kuna toidu- ja esmatarbekaupluses kasutatav võreplaneering võib tekitada pikki, sirgeid käiguteid, tuleb hoolikalt jälgida, et ostjad ei liiguks ainult mööda müügisaali ääri või ühesuunaliselt saali lõppu ja tagasi, vaid teeksid n-ö. ringkäigu kogu müügisaalis. On välja töötatud ka soovitatav käiguraja laius müügisaalis, kassa ees ja riiulitevahelisel alal
ülesehitust. · Camus- filosoofia saab alguse absurdist. Tunne, millest filosoofia algab- võõrandatus ümbritsetavast, tihkus. · Bibihhin- meeleolu võib muutuda paljudeks asjadeks või isegi haihtuda. Meelestatus avab ukse filosoofiasse. 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon- mingi olukord ning sellele vastav meeleolu. Vastuolu tajutava maailma ning selle vahel kas meil oli soov seda tajuda, tajuma tulla. Maailm, milles elatakse, tundub võõras. Eksistentsiaalse situatsiooni kuulsaim sõnastaja on Camus. Martin Heidegger- määratleb inimese kohalolu. Inimese tunnusmärk- inimene on maailmas, kõik edasine järgneb sellest. inimene on Dasein (maailmas olemine). 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas filosoofial on ajatu loomus, olevus? Kas on olemas normatiivne etalonkuju, millega
(...) Kassi ründamine oli perenaise sümboolne vägistamine. Ühtlasi teotati peremeest. Kassi tapmisega rüvetasid töölised pere suuremaid ja sisimaid väärtusi ning pääsesid terve nahaga. Selles oli asja ilu. Sümboolne rünnak oli piisavalt peidetud, et neid kaitsta." ,,Tänapäeval on antropoloogia pöördunud uute probleemide poole. Esiteks on see muutunud ajaloolisemaks. Sageli teevad antropoloogid lisaks välitöödele uurimistööd ka arhiivides, sest nad on hakanud tajuma ka oma uuritavate kultuuride sügavat ajalist mõõdet. Vana vahetegemine antropoloogid uurivad ruumis, ajaloolased ajas kaugelasuvaid kultuure enam ei kehti. Niisiis usun ma jätkuvalt antropoloogiat ja ajalugu ühendava uurimistöö viljakusse, isegi kui selle alused on Suure kassitapuilmumisest möödunud kahekümne aasta jooksul tublisti muutunud." MARSHALL SAHLINS (s.1930) Oli arvamusel et ajalugu ja antropoloogia on teineteisele lähenenud.
•Inimese sotsiaalsus - suhete tüübid (Fiske) •Sotsiaalse mõju teooriad •Isiksuseomadused (Suur viisik, Costa, McCrae) •Evolutsioonilised seletused Sotsiaalse vahetuse teooria (Thibaut, Kelley, 1967) •Tulude ja kulude vahekord suhtes •kulud ja tulud •isiku ja partneri kulud-tulud •Oodatav kulude/tulude tasakaal (võrdlus tegelikkusega) •Olemasolev suhe vs teised suhted (alternatiivide võrdlus) •Edukas suhtes peaks inimene tajuma võrdsust enda ja partneri tulude ning kulude proportsioonis. •Retsiprooksuse printsiip. •Järeldused: •ebavõrdsed suhted tekitavad stressi, mis paneb inimesed ebavõrdsust likvideerima •tegeliku võrdsuse taastamiseks manipuleeritakse tasude ja kuludega; •psühholoogilise võrdsuse saavutamiseks moonutatakse partneri ja iseenda tulemuste taju. Interpersonaalsete suhete mudelid: •kerkisid esile 1940-50-ndatel PÕHIMÕTTED:
Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt Inimene on ratsionaalne Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte: Aste Ligikaudne iga 1. Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani 2. autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse
müügitellimuste täitmise või teenuste osutamise. Viimasel ajal käsitletakse klienditeenindust sageli kui teatud standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd teha. Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle 42 saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline,
käsitletakse klienditeenindust sageli kui teatud standardit logistiliste tegevuste soovitud 54 kvaliteeditaseme saavutamiseks. Klienditeenindust käsitletakse ka kui kogumit tegevustest, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Klienditeenindus kujutab endast komplekti erinevatest tegevustest tellimuste täitmisel ja klientide hoidmisel rahulolevatena. Ettevõtte soov on panna oma kliendid tajuma, et nendega on hea ja kerge koostööd teha. Klienditeenindus on funktsioon või tulemus, mis toetab lõppeesmärki – kliendipoolset positiivset hinnangut ja rahulolu. Seega ei saa klienditeenindus ise olla lõppeesmärgiks, vaid on vahendiks selle saavutamisel. Kui teenuse osutamise käigus klient tajub, et pakutav väärtus on temale tähtis ja oluline, saavutatakse kliendi rahulolu ja teenuse positiivne väärtustamine. Tasemel klienditeenindus on oivaline relv konkurentsivõistluses ja
identiteedi ja seisuseuhkusega. 4. Õigus hakkab endas järjest enam sisaldama ka metaõigust, s.t. teadust õigusest õigusteaduse, mille uurimisobjektiks on õigus ise. Õigusnormid, terminid, otsused, protseduurid saavad andmeteks, õigustoimingutes osalejate mentaliteeti lisandus mõistmine nende andmete süstemaatilise tundmaõppimise vajadusest. Sel viisil saadud teadmisi hakati tajuma osana õigusest. Õiguse tunnetamine sulandus tõlgendamisega, tõlgendamine omakorda sulandus õiguse rakendamisega. Õigusteaduse kujunemine on lahutamatult seotud ülikoolide loomisega, kus õigust hakatakse õpetama kui täpselt piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ülikoolide ja õigusteaduse areng on lahutamatult seotud rooma õiguse retseptsiooniga ning kanoonilise õiguse arenguga. 5. Õiguslik pluralism, s.t
Klass Joonis 11. Õpilaste hulk, kes arvavad, et kohustuslik kirjandus on vajalik 26 Nagu näitab joonis 11, kasvab vanusega õpilaste osakaal, kes arvavad, et kohustuslik kirjandus on vajalik, ulatudes 11. klassiks juba 96 protsendini. Tulemus on küllaltki loogiline, kuna 5. klassil on kohustuslikku kirjandust veel küllaltki vähe olnud ning ei ole veel üldse tajuma hakatud selle mõtet. Et teada saada, kuidas õpilased otsustasid kohustusliku kirjanduse vajalikkuse üle, kas loogiliselt mõeldes või puhtalt emotsioonide põhjal, oli väga mugav käesolevat küsimust analüüsida koos küsimusega 9 (2.4.4.). Võrreldes nende inimeste vastuseid küsimusele 11, kes ei pidanud kohustuslikku kirjandust üldiselt huvitavaks, on saadud joonis 12. 100% 90% 80% 70% 60%
suhtes. Need esemed, mida laps hakkab määrama, peavad olema lapse nägemisväljas ühel ajal. Ruumisuhete õpetamine on pikaajaline. 23 25. Hulgamõistete kujunemise iseärasused intellektipuudega lastel. Intellektipuudega lapsel tekivad nende iseärasuste tõttu kujutlused hulkadest hiljem kui tavalastel ja kujutluste kujunemine on raskem ja aeganõudvam. Seepärast tuleb rakendada eriõpet selleks, et õpetada last hulki tajuma, võrdlema, kuidas moodustada hulka erinevate hulkade liitmise teel ja kuidas eraldada osahulka. Kuna erikooli esimesse klassi tulnud lapsed on erineva teadmiste pagasiga ja me neist suurt midagi ei tea, siis on oluline propedeutilisel perioodil saada selgeks, mida lapsed juba oskavad, milline on nende lähim arenguvald. Uurimused on teinud kindlaks, et intellektipuudega lapsed võrreldes tavalastega eksivad peaaegu alati nii hulkade
Kirjeldavad välismaailma, kirjutaja lihtsalt paneb kirja, mida ta kuuleb, näeb. Kirjutamine kirjutamisest. Toob metatasandi teksti sisse ja siis hakkame all või lisakihte nägema. Päris puhas kirjeldus siiski pole. Võiks meenutada ka laadi, milleni jõudis Rummo, tema on nurgelisem, selgemalt võtab seisukohti. Kaplinskil seisukohtadest hoidumine. Raamat mõjus tähelepanuäratavalt selles mõttes, et 70-80 oli traditsiooniline luule võimendunud ja tähtsamaks saanud 60ndatega. Hakatakse tajuma, et tuuakse nihe või muutus sisse. 1990 Hinge tagasitulek - See ei takerdu poliitika, vaid religioonifilosoofilise poeemina. Religioosne otsing poeemis on niivõrd näha, et NL Eestis ei saa seda avaldada. 1991 Tükk elatud elu - Jätkab laadi. 1996 Mitu suve ja kevadet. 1995 Jää ja Titanic 2000 Kirjutatud 2000 Silm. Hektor 2003 Isale 2005 Sõnad sõnatusse 2007 Seesama jõgi 2008 Teiselpool järve 2012 Taivahe heidet tsirk - valdavalt võrukeelne
Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt
Ökoloogiline lähenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused- see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele (muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi- eeldab üldistusvõimet, dünaamilisust, invariantidele häälestatust. Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised närviseosed, mis tekivad paljude erinevate
llKORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on konsolideerimine? Saadetiste kogumine ja saatmine ühekorraga edasi ühte kindlasse sihtpunkti. 2. Mis on Cross-docking? Logistilise tegutsemise meetod/tegutsemiskontseptsioon, mille puhul toimuvad järjestikku saadetiste sorteerimine ja konsolideerimine. Sissetulnud konsolideeritud saadetised sorteeritakse ja jaotatakse üksikuteks kliendisaadetisteks, mis seejärel omakorda konsolideeritakse kohaletoimetamiseks ühe veoga. Tavapärane tegevus logistikafirmade sorteerimisterminalides ja ladudes 3. Mis on distributsioon? Distributsioon ehk jaotus on vastandiks konsolideerimisele. Analoogselt konsolideerimisega annab distributsioon säästu eelkõige veokulude, kuna ühte paikkonda viiakse selle käigus kohale suuri kaubakoguseid. 4. Mida tähendab logistikas kauba aja ja ruumi kasulikkus? See tähendab et ladustamine peab pakkuma kasu iga toote tarvis nii ajas kui ka kohas. ...
hõlmab vähem tegevusi kui seaduse järgi. Näiteks politsei aktiivsus intellektuaalse omandiga seotud kuritegude puhul on üpris väike. 3. Inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, millega võimud annavad talle sellise staatuse Teesi mõte on alguses häiriv, aga ei mõelda seda, et ta ei oleks enne selle teotoimepaneja. Mõeldakse seda, milline on isiku staatus ühiskonnas ning mismoodi teda tajutakse. Isikut hakatakse tajuma kurjategijana selle kaudu, millised märgid talle külge pannakse. Formaalselt piir jookseb süüdimõista kohtuotsuse jõustumisest. Millal märk külge tuleb? Märgistamine võib toimuda palju varem kui kohtuotsuse jõustumine. Näiteks poes turvavärvavate töölehakkamine. 4. Inimeste jagunemine kahte kategooriasse (kurjategijad ja mittekurjategijad) on vastuolus terve mõistuse ja silmnähtavate faktidega Tees on tähtis. Tegemist on kokkuleppeline ja hinnanguline piir
Hallutsinatsioonis esinevat võetakse tegeliku pähe. Pseudohallutsinatsioon on nõrgem ja haige ei väida, et tema tajuelamuses esinduv reaalselt eksisteerib. Taju ökoloogiline põhjendatus Taju ei ole häälestatud mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele(jooned, servad,värvid, punktid jmt),kuivõrd nende elementide koosluses esinevatele invariantidele(muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse likumise ,toitumise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka seda, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja kiiresti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi. Inimese tajumine (inimene kui sotsiaalse taju objekt) Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Võrreldes esemete/nähtuste tajumisega on inimese tajumine sotsiaalses kontekstis märgatavalt
teenindustase vaadatuna klientide poolt on madalam kui tarnija poolt, mistõttu tegeliku teenindustaseme märatlemine näib olevat võimatu ei suudeta adekvaatselt siduda teenindustaseme ja kulude näitajaid 6. Mis on optimaalne teenindustase? punkt graafikul, kust edasi teenindustaset tõstes hakkavad suurenema kulud eksponentsiaalselt teenindustase, mille puhul kulusid edaspidi vähendades hakkavad kliendid tajuma teenindustaseme langust teenindustase, mida soovib enamus klientidest teenindustase, mille puhul on kvaliteet maksimaalne, kulud aga minimaalsed 19 7. Kas laotöötaja peab oskama suhelda klientidega ja esindada kohapeal ettevõtet, kus ta töötab? ei pea, kuna ta ei puutu laos klientidega kokku ja ei saa esindada tööandjat
...“ (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni – joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose „minimaalsust“, mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. ● CARL ANDRÉ (s. 1935) André arvates „tuleb luua mingi element ja siis luua nende võrk, ksjuures reegel elementide
üldine hirm ära kaduda, haihtuda - annihilatsioonihirm. See võib just tugevdada tunge - näiteks surmatungi - soovi saada tagasi emaüsasse. Vabalt hõljuva ärevuse puhul pole ärevus seotud mingi kindla objektiga. Psühhoanalüütik üritab leida neid faktoreid, mis on takistanud seda vaba ärevust sidumast. Normaalse arengu puhul õpitakse tunnetama neid ohusituatsioone, kus traumaatiline ärevus võib tekkida ja ennnetama seda traumaatilist ärevust signaalärevusega. Näiteks õpib laps tajuma, et põhilised probleemid võivad tekkida seoses ema lahkumisega ja ta hakkab tundma ärevust, kui märkab ema väljumas. Signaalärevus mobiliseerib organismi ressursid kaitseks traumaatilise ärevuse tekke vastu ja laps hakkab kisama või üritab emale järgi minna ja reeglina selline käitumine viib ärevuse vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist
määramiseks vastavad elundid. Lindudel asub antud elund silma võrkkestas. Sealsed rakud sisaldavad magnetiiti Fe3O4, mis on kergelt magnetiseeruv aine. Magnetretseptsioon esineb ka reptiilidel (kilpkonnadel) ja krabidel, kes elavad tõusu- müüna piiril. Krabid leiavad ülima täpsusega üles mudaväljast oma pesitsuspaiga. 6. ELEKTRORETSEPTSIOON – Võime tajuda elektrivälja. Kõik organismid tekitavad enda ümber elektrivälja, mida on võimelised tajuma haid ja raid. Nad kasutavad elektroretseptsiooni mudasse kaevunud saakloomade leidmiseks. Nad tunnetavad jõudu, mis avaldub kehale elektriväljas – Lorenzi jõud. Neid organeid nimetatakse Lorenzi ampullideks. 19 KOKKUVÕTE TINGIMUSFAKTORITEST: 1. TEMPERATUUR 2. PH 3. SOOLSUS 4. INFORMATSIOON 4.1 fotoretseptsioon 4.2 mehhanoretseptsioon 4.3 audioretseptsioon 4
Jumala arhetüübist. Selfi ilmingud praktilises elus on sellised kujundid nagu Buddha, Kristus, aga ka täiuslikud kujundid ruut, ring, aga ka väike laps. Keegi ei saa jõuda oma selfini, kui ta ei ole suhetes kaasinimestega ja vastupidi. Inimese isiksuse peamiseks eesmärgiks ongi jõudmine selfini. Iga inimene peab oma selfi ära desifreerima. Jungi arvates tähendab see seda, et iga inimene peab leidma oma individuaalsuse, kordumatuse ning peab seda tajuma. Selleks, et jõuda selfini, peab inimene saama aru oma persoona poolest, teadvustama varju ning animat/animust ja alles seejärel võib jõuda oma tegeliku mina ja ainulaadse individuaalsuse tajumiseni. Jumal inimeses endas ei tähenda religioosses mõttes Jumalat, vaid see on pigem inimese usk, mis aitab tal elus orienteeruda. Iga inimene peab leidma oma enda elu usu. Ta ongi nagu isiksuse kõige olulisemaks arhetüübiks, kuna see on isiksuse arengu lõppeesmärk.
20.Rooma: kirjasõna ja kultuur, usk Cicero oraator kõnemees, hiilgavad kohtukõned, senati õiguste ja vabariigi pooldaja, konflikt Caesari ja Octavianuse ja Antoniusega, lasid ta tappa; suur osa kõnedest säilinud tänapäevani, meisterlik keelekasutus; 3 kõnestiili: · madal stiil seisukohtade loogiliseks põhjendamiseks · keskmine kuulajatele naudingu pakkumiseks · kõrge kuulajate innustamiseks Kõiki pidi valdama, tajuma, millal kasutada; tema teostel suur osa ladina kirjakeele arengus; on säilinud ka tema mõttetihedaid erakirju, hea pilt ühiskondlikust ja poliitilisest elust; kirjutas kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali, filosoofia käsitlusi; pidas oluliseks traditsioonide järgimist ja kohusetäitmist Vergilius Augustuse aja poeet, hindas rahuaega, ülistas seda oma loomingus; peateos, eepos "Aeneis" roomlaste eelkäijad, valis peategelaseks trooja sõjamehe Aenease, ta olevat pärast
60ndate teatripublik oli harjunud realistlike või nõukogulike näidenditega (või komöödiatega). Lavakujundus oli realistlik, kuid selle puhul kisuti lava paljaks, tehti arusaamatuid asju. Kahe esteetilise platvormi kokkupõrge. Tõlgendamiseks: esiteks on võetud tuhkatriinunäidend ning teinud sellest midagi muud. Tekstid hakkavad üksteist tõlgendama. Rummo on rõhutanud seda, et see on mingil moel elu mõtte otsimise näidend, samas hakatakse seda aga tajuma väga poliitiliselt. Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik pilt kui ka poliitiline pilt, sest need käivad kokku. 1974 Lugemik-lugemiki – lastekirjandus. Rummo innustub moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. Tuleb päevakord ka mängiva lapse küsimus, kas mitte mängivas lapses ei peaks peituma tõeline loominguline alge. Ta hakkab lastele pakkuma isegi riskantset teksti – pöörased sõnamängus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
