Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu
tundmaõppimine. 12. Ökoloogia mõiste, arenemine ja liigitamine. Ökoloogia peamised ülesanded. MÕISTE: Ökoloogia on õpetus (logos) eluruumi (oikos) seaduspärasustest elusorganismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelistes suhetest. ARENG: Ökoloogia nagu kõik teisedki teadmiste valdkonnad on arenenud katkematult, aga see areng on inimkonna erinevatel arenguetappidel olnud erineva kiirusega. Inimkond hakkas ökoloogiliste probleemide tõsidust tajuma 1960-ndatel aastatel. 196870 tekkis liikumine, mida võiks nimetada "üldine hoolitsus ümbritseva keskkonna eest".60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne.
olulisemaks isiksuse näitajaks. Selliste käsitluste raames on uurijad keskendunud peamiselt kahele motivatsioonilisele jõule: 1. Sisemise kooskõlalisuse (self-consistency) teooria väidab, et inimesed kalduvad omaks võtma vaid sellist informatsiooni, mis on kooskõlaline nende varasemate kogemustega, ning püüavad vältida infot, mis selle kahtluse alla seab. Nii peaksid kõrgema enesehinnanguga inimesed tajuma positiivset tagasisidet tõepärasemana kui negatiivset tagasisidet. Seevastu madalama enesehinnanguga inimesed peaksid, vastupidi, enam ja meelsamini omaks võtma negatiivset tagasisidet. 2. Eneseupitamise (self-enhancement) teooria seevastu väidab, et kõik inimesed soovivad suhtuda endasse võimalikult positiivselt. Inimesed püüavad selle teooria kohaselt sotsiaalsetes suhetes toimida võimalikult optimistlikult, pidada ennast teistest
äratasid ellu esimesed rahvuslikud tunded, sest nemad hakkasid ,,maarahvast" kutsuma ,,eestlasteks".26 Guntram Philipp kirjutab, et tegemist ei olnud küll veel rahvusliku liikumisega, sest peamine oli siiski usuline äratus, kuid tänu hernhuutlasele tekkis sotsiaalne teadvus rahvuslike aktsentide või alatoonidega.27 1845. aasta palvekirjas Liivimaa konsistooriumile, tunnistavad eesti vennaksed, et tänu Hernhuti vennastele hakkasid nad esimest korda üldse elu üle juurdlema ning tajuma eneste elu jäädvustamise väärtust.28 Hernhuutlased taotlesid talurahva vaimuvalgustamist. Nimelt edendasid vennastekogudused siinse rahva kirjaoskust ja innustasid inimesi ühistegevusele. Paljud Eesti juhtivad kultuuri- ja ühiskonnategelased, näiteks nagu Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman, Jaan Tõnisson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald olid hernhuutliku taustaga. 29 Kreutzwaldi vanaisa Mango Rein oli väga aktiivne vennastekoguduse liige
Näitena võib tuua abielunaise, kelle mees nõuab lahutust. Naine langeb depressiooni, sest ta armastab oma meest ning tal on raske ning kurb lõpetada abielu. Selle näite puhul on tegemist konkreetse valusa ning stressirohke sündmusega ehk lahutusega. Tihtipeale võivad ka depressiooni vallandada ebamäärased olukorrad. Siinkohal saab näitena tuua selle, kui abielus olev mees tunneb, et hakkab oma elukaaslasega aegamini aina kaugemaks jääma. Sellises situatsioonis tavaliselt hakkab mees tajuma, et nende suhtes on midagi puudu ning see vallandab depressiooni. Nendest näidetest võib lugeda, et depressiooni psühholoogiline vallandaja võib olla äkiline ja ilmne või siis järkjärguline ja varjatum. Inimese bioloogilisele funktsioneerimisele tavaliselt puhtpsühholoogiline depressioon mõju ei avalda. Psühholoogilise depressiooni tunnusteks on kurvameelsus, ärrituvus, madal enesehinnang, huvipuudus, suhtlusprobleemid, süütunne, negatiivne mõtteviis, enesetapumõtted.
Tänapäeval on tõkkejooksude distantsid 100 m ja 400 m naistele ning 110 m ja 400 m meestele.(1) Parimad tõkkejooksjad on tavaliselt pikka kasvu, nende tõkete ületamise tehnika on väga hea ning jookskiirus samuti.(1) Tõkete kõrgused ja vahed olenevad jookjate vanusest ja soost. Noored jooksevad lühemaid distantse väiksema tõkete arvuga ja need on ka madalamad kui täiskasvanutel.(1) Tõkkejooks õpetab tunnetama rütmi ja tempot, lugema sammude arvu ja tajuma nende pikkust. Tõkkejoosutreeningust saadav tulu kandub üle hüppealadele, kus kõik need tegurid on samuti väga tähtsad.(1) Tõkkejooksus peavad võistlejad ületama kindla arvu tõkkeid (enamikul distantsidel 10).(5) Igal rajal on 10 tõket asetatud järgmiselt(2): Tabel 1 Tõkete asetus teatejooksus Tõkke kõrgus Esimene tõke Tõkete vahe Viimane tõke Ala
1. Tüpoloogia keelte või keeleelementide liigitamine lähtuvalt nende struktuurist. Eesmärk on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid ühel nähtusel on eri keeltes eri ilmnemisvormid. Tüpoloogias tegeletakse konkreetse nähtusega (nt isikukategooria maailmakeeltes). Põhiliselt kirjeldatakse üksiknähtusi. Tüpoloogia pole grammatikateooria, vaid on meetod, mistõttu võib ta olla teooria-neutraalne. Ta on tausta ja raamistikuta. Peaks vähem rääkima moodsatest grammatilistest suundadest. Tüpoloogia sai alguse Saksamaalt, 19.saj I poolel. Keeletüpoloogia otsib funktsionaalseid seletusi. 2. Keelte liigitamise põhimõtted: · Genealoogiline ehk päritolu järgi (nt eesti k kuulub soome-ugri k hulka) · Tüpoloogiline (keelte sugulus on tähtsusetu) · Areaalne ehk piirkondlik. Geograafiliselt lähestikku kõneldavad keeled muutuvad sarnasteks. Keelekontaktid (vaja 2keelset inimest). · Sotsioloogiline (nt kõnelejate ar...
kontaktandmed). Eesmärgiks on aidata naisel endal leida endas julgust ja jõudu, mitte teda päästa. Lahates küsimust, miks muutub mees oma partneri suhtes vägivaldseks, tuleb vältida olukorda, et naine mõistab seda vääriti kui vabanduste otsimist mehe teguviisile. Tausta uurimisega ei taotleta mehe teo õigustamist, vaid põhjuste ja toimemehhanismide väljaselgitamist. On oluline, et naine suudaks vabaneda ohvri rollist ning õpiks tajuma, et temagi võib otsustada otseselt tema elu mõjutavate asjade üle. Ta peab aru saama, et vägivaldne käitumine ei ole aktsepteeritav mitte ühelgi tingimusel. ("See ei loe, kui sa kõrvetad kasvõi nädal otsa toitu põhja, sa ei ole ikka ära teeninud seda, et sind löödaks.") Kuna vägivalla all kannatavad naised tunnevad end kaitsetuna, tajudes oma olukorda lõksuna, millest pole väljapääsu, ei suuda nad sageli näha/uskuda, et nad ise saaksid midagi olukorra muutmiseks ette võtta
locke´i järgi peame me teadmisele lähenema "ajaloolise, puhta meetodi" kaudu. Inimese mõistus on nn puhas tahvel. Kogemus on kriteerium, mis määrab ära meie uskumuste tõesuse või mittetõesuse. GEORGE BERKELEY ESSE EST PERCIPI Eksisteerida tähendab olla tajutav. Berkeley keskne huviobjekt on väljendi eksistents tähendus. Eksistentsi mõiste on seotud tajuga ja ka põhineb sellel. Teadmaks, et esemed on olemas, ei pea ma neid nägema, aga mingil viisil pean ma neid tajuma. See on fenomenalism, sest selle lähtekohaks on see, mis ilmneb meie meelte kaudu. Olemasolev lahutatakse väliselt ilmnevas. Kogu maailm ei ole muud kui tohutu kogum fenomene, hinge ideid. Maailm on hiigelsuur ideede kobar. Hinge idee eksisteerib üksnes selles hinges, kus ta on. Olemasolu on tajutavus või see kes tajub on. Eksisteerib subjekt- hing- ja objekt: kõik ideed. DAVID HUME'I SKEPTITSISM KAUSAALSUSE JA INDUKTSIOONIPRINTSIIBI KRIITIKA.
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
Kuidas mõjutab see pealtnägijate sekkumist hädaolukordades? Üldise ükskõiksuse efekt-iga inimene otsustab, et kuna keegi ei tunne muret,ei ole midagi valesti. Samal ajal võib oht kasvada nii suureks, et teiste näilisest rahulikkusest mõjutamata ükski inimene võtaks midagi ette. Kõige tugevam võõraste seas-inimesed tahavad näida avalikkuses kombekatena ning kuna nad ei tunne võõraste käitumist, ei ole inimesed valmis oma muret väljendama ega teiste muret õigesti tajuma ning hädaolukorda ei peeta ohtlikuks. 5 Millised linnakeskkonnale loomulikult omased tingimused vähendavad tõenäosust, et pealtnägijad hädaolukorras sekkuvad? Segadus-tähelepanu hajub, olukordade tähendus segadusseajav Rahvarohkus Teiste elanike tundmise madal tase 6 Mis on Wertheri efekt? Kuidas seletab see mõistatuslikku seost meedias laialt kajastatud enesetappude ning nendele järgneva
1 Kordamisküsimused keeletüpoloogia loengute põhjal. Sügis 2016 1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? - Tüpoloogia on keelte või keele elementide liigitamine nende struktuurist lähtuvalt. - Tüpoloogia eesmärgiks on leida keeltes esinevate nähtuste varieerumise piirid. - Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikateooriale. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes SAMA nähtus, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Kas keele kategooriad on universaalsed või on igal keelel oma kategooriad? - Matti Miestamo (2013): universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündi...
Tõite näiteks sügise; näiteks loodusrahvastel. Kirjandusteosena tuleb esimesena pähe näiteks Tolstoi novell “Ivan Iljitši surm“. Nikolai Baturin: See teema on läbinud inimsugu juba niikaua, kui on sellest kirjapanekuid. See teema on igal kirjanikul, kineastil ja muusikul – kuulates Mahleri muusikat lausa tajume surma ilu, mitte kartust ega leina. Inimesele on see omane. Ta on nõnda, selle šniti järgi tehtud, et peab tajuma mõlemat ja armastab mõlemat ega karda kumbagi. See on väga keeruline; kui sellest rääkima hakata, siis näed, kuidas otsast hakkab murenema, hajub ära ... Lõplikku vastust ei ole. Kuulaja: Ma ei taha uskuda, et surm on iseenesest ilus. Aga arvan, et iga inimene surma läheduses hakkab võib-olla seda poetiseerima. Ta teeb seda vahest sellepärast, et tal oleks kergem surra. Võib-olla ta saab ka sel momendil aru, et elatud elu on ilus olnud ja tema surma tuleb ilusa elatud elu peegeldus
poolt püstitatud teemade vahel. Kuigi gruppi kuuluvaid indiviide ühendab ühine huvi (delfianalüüsi teema), esindavad nad siiski tavaliselt erinevaid vaatenurki, nende suhteline mõjuvõim ja formaalne autoriteet on erinevad. Valimi suurus on tavaliselt 10 kuni 30 inimest, suurus sõltub probleemi olemusest. Mida heterogeensem on osalejate ring, seda suurem peab olema valim, et see oleks esinduslik. Kuigi vastused on anonüümsed, peab osaleja tajuma, et ka teised rühma liikmed on võimelised andma väärtuslikku panust probleemi avamisse. See on peamine viis osalejate motiveerimiseks. Tavaliselt informeeritakse osapooli sellest, kes on need inimesed, keda delfigruppi kaasatakse. 2. samm - Grupi panus Delfianalüüs viiakse läbi voorude kaupa, mistõttu peab analüüsija otsustama, milliseid teemasid kasutatakse küsimustiku esimeses ja milliseid järgnevates voorudes. Järgnevate
abil) 4. Õppisin kasutama omandatud teadmisi ja oskusi erinevates 4 3 2 1 0 tööolukordades 5. Õppisin (paremini) käsitsema 4 3 2 1 0 tehnoloogilisi seadmeid 6. Õppisin täpsemalt hindama töö 4 3 2 1 0 kvaliteeti ja ise selle poole pürgima 7. Õppisin tajuma tööprotsessi 4 3 2 1 0 terviklikumalt 8. Õppisin paremini tundma tööalast 4 3 2 1 0 seadusandlust 9. Julgen nüüd asuda tööle ka mõnel 4 3 2 1 0 mitteõpitud eri- või kutsealal 10. Õppisin paremini lugema ja
hindamine, mis omakorda mõjutas õiguse enda arengut. Juriidilised normid, terminid, protseduurid ja otsused, asutused muutusid õigust uuriva teaduse andmeteks. Õigustoimingutes professionaalseteosalejate identiteedi lahutamatuks osaks sai arusaam nende andmete süstemaatilisest kogumisest ja tundmaõppimisest, taolise kogumise ja tundmaõppimise vajadusest. Kogutud ja süstematiseeritud andmeid ja teadmisi hakati seejärel tajuma osana õigusest. Õigusteaduse kujunemine Mandri-Euroopas on lahutamatult seotud ülikoolide kujunemisega, mille õigusteaduskonnad hoolitsesid õiguse kui võimalikult täpselt piiritletud teadmiste kogum arendamise eest. Ülikoolid olid põhiliseks allikaks, kus kujunes välja Mandri-Euroopa professionaalsete õpetatud juristide ühtne ,,seisus" koos identiteediga. 2. Religioosne/mütoloogiline õigus ja õiguse mõtestamine. Antiikaja õigusmõte. Keskaja õigusmõte.
Bioloogilist liikumist tajutakse ülalt-alla ja alt-üles töötluse tulemusena. Kehahoiak ja liikumine, lisaks ka soo arvamine Mis on peegelneuronid? Kuidas nad osalevad bioloogilise liikumise tajus? Peegelneuronid on närvirakud mis aktiveeruvad nii tegevuse sooritamise kui ka sama tegevuse jälgimise ajal. Peegelneuronite olemasoluga selgitatakse seda miks inimesed on võimelised teiste liikumist tajuma. Mängivad olulist rolli kui üritatakse aru saada teise inimese kavatsustest. Peegelneuronite süsteem aitab imiteerida ja saada aru teiste tegevusest. Mis on kehastustunnetus (embodied cognition)? Traditsioonilise arusaama kohaselt põhjustab inimese käitumise aju. Paljud uurijad peavadkeastustunnetuse all silmas seda, et aju mentaalsed toiminguid mõjutab omakorda keha seisund. Juhtfunktsioonid Tähelepanu Milline on juhtfunktsioonide roll ja kus nad ajus asuvad?
Ps. aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse ol...
Tuletiste kuhjumist tüve juurde soodustab tüve teisenemine eri häälikkujuga variantideks (esi: esik, esimene; ede: edenema, edev; ette: ettur; ee-: ees, eesmine, eest, eel, eellane, eelmine). Variantide kaugenemine üksteisest viib pikas perspektiivis uute tüvede tekkimiseni. See vähendab osaliselt tüvede ülekoormust ja võimaldab loomulikul teel paronüümiast hoiduda. Sama tüve variante hakatakse keelekollektiivis tajuma eri tüvedena. Tuletusele on vastuvõtlikud abstraktse tähendusega tüved, mis väljendavad ruumiorientatsiooni, nt esi-, ala-, pära-; koos- või lahusolu (ära-, lahk-, side-); kohta (ase-, paik-, maa-; üldisi tegevusi (tege-, loo-, ela-, mine-). Tüvevaliku määravad sõna tähendus, vanus ja häälikkuju varieeruvus. Näited: raie : raie 'raiumine, puudelangetus' raie : raide 'sisse- või puruksraiutu' raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud'
sajandi maailmas nii Ameerikale kui ka kõikidele teistele riikidele ja rahvastele. Sellest on kujunenud oht vabadusele ja demokraatiale ning meie kõigi julgeolekule. Me ei tohi keskenduda vaid terrorismi ennetamisele, me peame tungima selle juurteni ning lämmatama selle juba eoses. Sealjuures peame me silmas pidama, et vägivald sünnitab vägivalda ehk paljalt jõuga me võitu ei saavuta. Meie eesmärk peab olema hariduse levitamine islamimaades, et inimesed hakkaksid mõistma ja tajuma reaalsust enda ümber. Praegu on terroristide lemmikkohad just seal, kus inimesed pole võimelised omandama haridust. Nad usuvad kõike, mida neile räägitakse ning seetõttu koolitatakse nad vihkama läänemaailma ja kõike sellega seonduvat. Need, kes panevad tänapäeval toime suitsiidirünnakuid, on just vaesem klass, kes ei tule eluga toime ning valides lihtsama vastupanutee saavutavad nad mõnesaja dollarilise lisasissetuleku oma perele.
(Smelser). Soovitused edukaks kontrolliks hulkade üle (Waddington): 1) Hulkadel tuleb lasta enda üle korda pidada nii palju kui vähegi võimalik. 2) Politsei ja korraldajate vahel peab olema tõhus side. 3) Kui osaleb politsei, peab ta kasutama vähima jõu rakendamise taktikat, et rahvahulga liikmed ei näeks politseinikes hädade esilekutsujaid. 4) Hulkade juhtijaile tuleb õpetada tõhusat suhtlemist. 5) Rahvas peaks tajuma politseid ja teisi jõustruktuure ühiskonna ees vastatavatena, mitte valmitena tegema kõike, mis pähe tuleb. Süttimispunkti sündmuste mõju seisneb eelkõige selles, et nad annavad allikate kohta (Waddington, Jones, Critcher). Mõistmaks seda, mis toimud rahvahulga vägivaldseks muutumisel, analüüsi tasandid: 1) Struktuurne - nt, et mustade suurem tööpuudus tähendab nende vähemat huvi sotsiaalsete institutsioonide säilitamise vastu ja suuremat frustraktsiooni.
sisaldanud see lootusetust väljendav kunst ka edasiviivaid ideid. Kunsti pildi teeb veelgi keerukamaks see, et tihti segunevad tolleaegsed erinevad kunstisuunad. Charles Baudelaire üks omanäolisemaid andeid 19 saj.-l. tema luule eriline isikupära seisnes selles, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik- närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas temas imetlust ja pani kaasa elama, kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema- kirjutas anonüümsusest ja moraalsest allakäigust, millest ometi ei puudunud oma ahvatlus ja lumm. Baudelaire erootiline luule oli kujundeis julgeim, kui ühelgi varasemal prantsuse poeedil. Teda süüdistati amoraalsuses. Märksõnad: aristokratism, dändism, estetism, lesbism, narkootikumid, prostitutsioon, sadism, satanism, süüfilis.
snsus, s m taju(mine), tunne, meel; mõte, ükshaaval, ühekaupa; üksikult; iga üksik tähendus; meelelaad, mõtteviis; arvamus sinister, stra, strum vasak(poolne) sententia, ae f arvamus, seisukoht; hääl sin, sv, situm, ere lubama, sallima; (alles) (hääletamisel); otsustus, otsus; mõte, jätma; (ära, lahti) laskma tähendus; lause situs, a, um asetsev, paiknev, asuv senti, sns, snsum, re tundma, tajuma, sve conct. või kui, ehk kui; või, ehk; ~ ... ~ märkama; aru saama, mõistma; mõtlema, kas ...või arvama societs, tis f ühiskond; seltskond; ühendus, sepeli, pelv, pultum, re (maha) matma selts; (poliitiline) liit septem num. indecl. seitse socius, a, um ühine, ühis-; liidu-, liitlas-, sequor, sectus sum, sequ järgnema; liitlaste; subst
emotsioone ning mõjub sooritusele halvasti on ``distress´´. Üldine adaptatsioonimudel H. Selye · sõltumata stressi konkreetsetest põhjustest tekib inimestel ja loomadel samade füsioloogiliste reaktsioonide kogum · Stressi mudel: · Alarmeerimise, ehk mobilisatsiooni faas · Vastupanu staadium · Kurnatuse staadium Stressorite subjektiivne tajumine · Et inimesed kogeksid sündmust stressitekitavana, peavad nad tajuma seda kui hirmutavat ja neil peavad puuduma ressursid sellega effektiivseks toimetulekuks. · Kui inimesed tunnevad, et nad suudavad olukorda kontrollida, vähenevad stressireaktsioonid tunduvalt. Õpitud abitus, Seligman · Õpitud abituse korral inimesed otsustavad, et pole seost selle vahel, mida nad teevad ja tekkivate tagajärgede vahel. Selline seisukoht muutub nii sissejuurdunuks, et nad ei püüagi olukorda parandada isegi juhul, kui neil oleks tegelikult teatud
..." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid, mida on kõigest kaks või kolm, tungivad igas teoses esile ning kaotavad igasuguse ruumiefekti. Tumm, ebaisikuline ja tähenduseta teos püüab vaataja pilku enam või vähem intensiivse värvi ja seda värvi kandva pinnaga. 8. kohaspetsiifiline maakunst Mõnedele kunstnikele jäi arte povera kunst siiski liiga objekteloovaks ja seotuks kunstimaailma institutsioonidega. WALTER DE MARIA (s
on oma kehas kodus. * Inimene tajub, et tal on järsku rohkem energiat ja jõudu. * Inimene tunneb, et tal on rohkem julgust ja tundeid muutuvad eredamaks ja sügavamaks. * Inimese suhe hirmsatesse ja valusatesse minevikusündmustesse muutub ta vaatab neid täiskasvanu pilguga ning mõtestab ja tunnetab uut moodi. * Inimene hakkab nägema seoseid oma suhetes teiste inimestega ning elusituatsioonides üldse nn tajuma kõrgema plaani olemasolu. * Sügavam kontakt oma intuitsiooniga hakkab toetama elus parasjagu toimuvaid protsesse. Gestaltteraapia Gestaltteraapia tekkis 1950. aastate algul Ameerikas psühhiaater Fritz Perls'i, gestaltpsühholoog Laura Perls'i ja nende kaastöötajate koostöö tulemusel. Termin gestalt pärineb saksa keelest ja tähendab terviklikkust, terviktaju, tervikkujundit. Gestaltmeetod praktilises psühholoogias vaatleb inimest kui tervikut ja tema eesmärgiks
Ühendusteed kulgesid mööda suuri Venemaa jõgesid Mustale merele ja sealt edasi lõunasse ja läände. Eestlased hakkasid pikapeale vahendajateks lääne ja ida vahel (sellest tunnistavad rohked arheoloogilised rahaleiud). Samal ajal katkesid tihedad sugukondlikud sidemed eestlaste ja soomlaste vahel. Skandinaavia varjaagid etendasid aktiivset osa Kiievi vürstiriigi rajamisel 860. a. Paiku Venemaal. Riiklikult organiseerimata balti ja soome sugu rahvad hakkasid selle järel tajuma poliitilist ja sõjalist survet ida poolt. Kiievi vürst Vladimir valis 989.a. ristiusku vastu võttes usundi idapoolse vormi. Sellega sattus Venemaa Bütsantsi kultuurilise mõju alla. Pandi alus katoliku ja ortodoksse kiriku võitlusele Vahe-Euroopa rahvaste pärast. Lõuna-Vene steppidest tungis 867.a. Euroopasse järjekordne nomaadrahvas ( keele poolest meie sugulased) ungarkased, kujunedes oma röövretkedega Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari)
välisküljele). Tuperõngas: see pannakse kolmeks nädalaks tuppe, nädal pausi ja siis tuleb paigaldada uus rõngas). 8. paarisuhte 3 perioodi, ptk 7.2-7.4 (et oskaks ka kirjeldada, mis mingis perioodis toimub) Paarissuhte algeperiood: lähemalt tutvumine ja ühtesulamine. Aeg enne kokkukolimist. Suhe peaks enne läbima viis astet kui astutakse abiellu. Soovide formuleerimine: hakatakse tajuma, mis on tähtis ja milliseid omadusi kaaslaselt oodatakse. Alguses vaid põgus ülevaade kaaslasest. Edasi areneb sõprus, saadakse rohkem teada. Hakkavad toimuma lühiajalised kokkusaamised. Edasi järgneb juba inimese lähem tundmaõppimine, avatum ja sügavam, kaaslasest tahetakse kõike teada saada. Hakatakse koguma teavet kaaslase sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri kohta. Paarissuhte teine periood: eraldumine. Kaks maailmvaadet liidetakse
• Ruum – kus toimub • Info- kes võib sellest kuulda • Lähedus – kui lähedane on nõustamissuhe • Kontaktivõimalused • Turvalisus Iga sellise kaardi puhul oleks hea kaardistada järgmised punktid: • milles piir seisneb • kes ja kuidas otsustab piiri üle • kuidas saab abiotsija piiride olemasolust teada või kuidas ta nende arutelul osaleb • mis juhtub siis, kui piiri rikutakse Nõustaja peab teadma ja tajuma oma piire, panema paika reeglid ja neid ka kliendile seletama. Eetiliste dilemmade lahendamisel võib tulu tõusta järkjärguliselt otsustamise süsteemist(McLeod, 2007;351): • Koonda asjassepuutuv teave kokku • Kaalu, kes saab erinevatest teguviisidest kasu • Kaalu tagajärgi • Tee kindlaks kohustused • Konsulteeri • Otsusta • Kontrolli oma plaani Üheks suuremaks proovikiviks nõustajale on see, kui abiotsiva inimese kõne või käitumine osutub
situatsioonid, kus on juttu olnud usuõpetusest (1905, 1920ndate aastate alguses, XX sajandi lõpus). Probleemi tulipunkti viimisel on nähtavasti üheks oluliseks osaks ka hirm - hirm selle ees, et paljastub see sünkretistlik logisev kaadervärk, mille me oma “ajaloolise jonni” tõttu endasse oleme assimileerinud ja mida me oleme harjunud oma maailmapildiks nimetama ning mille vastuolulisust ja puudulikkust me oleme hakanud alateadlikult tajuma. Nähtavasti selgitab see ka asjaolu, et religiooniõpetuse-alases kakluses, mida hästikasvatatumad inimesed ekslikult dialoogiks peavad, ei räägita enamasti enda seisukohtade kaitseks, vaid rünnatakse teiste nõrkusi. Selliste rünnakute kirglikus raevus on midagi religioosset ja see kinnitaks justkui nägemust alaväärsuskompleksis eestlasest, kes alateadlikult saab aru, et vaevleb ideoloogilises kriisis, ent ei suuda juba
(verbaalselt) Keeled on arenenud ja tekkinud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. Emakeele omandab inimene loomupäraselt, ilma õpetamiseta. Olles oma loomuliku keele omandanud, hakkab inimene selle abil maailma kirjeldama ja ennast maailmas tajuma. Inimkeelel on teiste keeltega võrreldes mitmeid eriomadusi: näiteks keelemärk on arbitraarne e motiveerimatu. Sümbol on näiteks ,,ä", seose puudumine vormi ja tähenduse vahel tähendab seda, et ,,ä" välimus ei ütle mulle kuidagimoodi, et ma peaksin ,,ä" niimoodi hääldama, nagu ma hääldan, diskreetne e eristatav (paralingv ja ekstraling vahendid) , duaalne (tähendus/vorm, fonoloogiline süsteem), produktiivne jne. 2
meeleaistingutele, väärteadmised. Ta proovis leida vastuseid küsimustele, kust tulevad meie ideed ja ettekujutused ning kas maailm on tõepoolest selline, nagu me teda meeltega tajume. Locke eristas meelte primaarseid ja sekundaarseid omadusi ehk kvaliteete. Primaarsete kvaliteetide all mõistetakse asjade ulatuvust, raskust, kuju, liikumist ja arvu. Selliste omaduste puhul võime kindlad olla, et meie meeled annavad edasi asjade tegelikke omadusi. Kuid me tajuma ka asjade teisi omadusi. Me ütleme, et miski on magus või hapu, roheline või punane, külm või soe. Neid nimetatakse sekundaarseteks kvaliteetideks. Hume (vt Lisa 23) Humei sõnul ei suuda mingi filosoofa viia inimesi igapäevastest kogemustest väljapoole ega anda meile käitumisreegleid, mis erinevad nendest, mida me saame mõtiskledes oma argielu üle. Hume ütles: "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei
See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimeste tajuma kas siis hea või halvana. Inimestel on võrdlemisi sarnased ettekujutused selle kohta, millised on seosed iseloomu ja välimuse vahel. See on tingitud 5-st erinevat liiki järelduste tegemise protsessist: 1) Ajaline laiendus - järeldus tehakse hetkeotsustuse põhjal. Hetkeväljendust peetakse selle inimese püsivaks iseloomuomaduseks. 2)Parataksis - kui me teeme üldistuse inimese alusel keda me tunneme teise inimese kohta.
See on ka asjaolu, miks osutatakse nii tervitus/ kui ka lahkumisrituaalidele nii suurt tähtsust. Halo-efekt - esmane isiksuse tunnus või joon hakkab mõjutama hilisemaid jooni. Nt kui esialgne kontekst on positiivne, siis järgmine tunnus omandab samuti positiivse tähenduse. Kui aga negatiivne, siis järgmisele tunnusele omistatakse samuti negatiivsem tähendus. St et mingi põhitunnus varjutab ülejäänud tunnused. Halo efekti puhul hakatakse inimeste tajuma kas siis hea või halvana. Transaktsionaalne analüüs. Ego staadiumid. Transaktsionaalne analüüs on selline kontseptsioon, mis aitab mõista inimestevahelist suhtlemist. Rõhuasetus on siin interaktsioonil, kus on tegemist kahe või enama inimesega. Lisaks sellele vaadeldakse ka seda, kuidas me suhtleme iseendaga endi sees. Ego-staadiumid Täiskasvanuna on meil olemas 3 potensiaalset ego-staadiumi - Lapse, Vanema ja Täisealise staadiumid
tunnete teie, selle asemel, kuidas teised teid tundma ja mõtlema õpetavad. Äkki muutuvad need küsimused teie jaoks väga tähtsateks, kuna on otseselt seotud teie poolt tehtavate eluvalikutega. Te vaatate ennast ja mõtlete: kas see olen mina? Kas ma tahan tõepoolest just seda? Praegu on raske valikut teha, kuna enam ei ole mitte miski ilmselge. Põhimõtteliselt teete te sammu tagasi, sammu sügavusse, sammu oma sisemusse. Te hakkate tajuma oma sisemisi osasid, mis ei sõltu niivõrd just kasvatusest ja ühiskonnast. Te hakkate tajuma seda, kes te tõepoolest olete oma unikaalsust ja individuaalsust. Teile hakkab meenuma, et eksisteerib üks osa teist, mis ei sõltu mitte millestki välisest: teie vanematest ja tööst, suhetest ja isegi kehast. Just siis tajute te häguselt oma jumalikkust, absoluutset, vaba ja igavest osa iseendast.Tegelikult olete te paljumõõtmelised olendid
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
(mitte mina!). Inimene kardab varju ja animust ja animat. Ei lase neil ego üle valitseda. Ego on justkui saareke. Võitleb sellega, mis tuleneb alateadvusest. Self on keskne arhetüüp, selleni jõudmiseks on hädavajalik teadvustada oma varju ja anima/animust. Isiksuse keskpunkt, tasakaalukese. Annab inimese elule tasakaalu, eesmärgi, ühtsuse. Et jõuda, tuleb ületada vari, teada saada animus ja anima. Inimene hakkab tajuma oma ainulaadsust ja ainukordsust, - individuatsiooniprotsess. Inimene peaks jõudma oma eripära e selfini. Oma tõelisi mina leidmine. Arvab, et seda ei saa enne teha kui keskeas; vajalik teatud elukogemused jne. Ego- isiksuse teadvuse kese. Ainus täielikult teadlik arhetüüp. Annab elus järjepidevuse ja suunduse. Seisab vastu sellele, mis ähvardab teadust. Üritab meid veenda, et kõike peab ette planeerima ja analüüsima. Püüab
ka) kas päris mõistet või lihtsalt kujutlust. Mõiste eeldab ülidastamist, olulise tunnuse fikseerimist, seega vaja leida need olulised tunnused, millele toetudes, seda rühma moodustada. Nt köögilaud, et seal on oluline funktisoon, milleks seda kasutada. Püüdke alati mõelda, mida meõldakse mingi mõiste/termini alla. A. Luria. Rõhutas,et psüühilised prostessid vahendavad keskkonda ja kõnet, et keskkonna nähtusest koneleda, peab neid kuidgai tajuma, mõtestama, meelde jätma. Ajupiirkondade küsimus 6 piirkonda ajus, mis tegeleb kõnega. Mõista, mis on alakõne, mis on kõneafaasia, mis tagajörjel tekivad kirjuamis/lugemiskahjustused.Kõne ja psühika areng mõjutavad lapse arengut. Just see kõneroll on VÄGA tähtis.Kõne reguleeribv funk: just küne abil reguleerib/konrtollib/planeerb oma tegevust. Uuriti kõneloomet ja künetaju eraldi, kkuigi tavaelus on need väga palju koos.
ära aura. kunstiteos ei ole enam kultusobjekt. vaadake, kuidas te tarbite muusikat. paljud otsivad ikka veel alateadlikult aurat. näiteks käiakse otsimas vinüülplaate : neil on aura, need on objektid, millel on aura. suur osa 70ndate muusikast on seotud objektiga. mp3 maailmas suur osa muusikast ei ole toodetud nii, et see oleks muusikaline akt (lady gaga puhul me seda ei eelda) zeppelin oli küll stuudioproduktsioon, aga musitseerimise akt oli kuuldav, me peame seda tajuma, see on auraatiline. mp3 toob teile muusika väljapoole ajalugu, kõik aeg on kogu aeg käepärast. vinüül seob meid ajaga, läbi oma aura, te olete sunnitud tajuma aja kohalolekut. ka cdplaat on ajalise auraga kas keegi oleks kujutanud ette midagi sellist, et te kuulate cd plaadilt, aga veelgi enam vinüülilt, muusikat, ja te panete ta seisma, sest keegi helistab teile. cdplaadiga oli see muidugi lihtsam. suures
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 11 - Dugum Dani (kaks värvi) vs USA. Ilmnes, et värvitaju ja mälu olid suuresti iseseisvad keeles olemasolevatest ja kasutatud sõnadest. Hiljem leiti, et see uuring tugines ideele, et erinevad värvikategooriad peaksid mõjutama inimeste kategoorilist värvitaju (categorical perception of colours). Pmst inimesed kipuvad tajuma stiimuleid kategoorilistena st et nad kuuluvad eraldiseisvasse, diskreetsesse kategooriasse, nt foneemid ’pa’ ja ’ba’. Katsetest ilmnes, et inimesed teevad kategoorilisi otsustusi sõnade piires, mis nende keeles on olemas. Kuidas keel võib mõjutada, mida inimesed mõtlevad – tegija tajumine (perception of agency). Kui tekst on vormistatud tegijakeskselt (agentive way), paistab tegija olevat rohkem vastutav. Ruumikirjeldused, ie kuidas objektid on ruumis jaotatud
Oma teooris räägib "personaalse identiteedi" kujunemisest. Identiteedi kujunemise protsess sõltub arengukonfliktide samaaegsest integreerimisest nii sotsiaalses kui individuaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega. Tähtsaim isiksuse komponent "ego". Inimene peab selleks et kohaneda ja toime tulla tajuma maailma reaalsust. Teooria välja antud aastal 1968. Kolmas loeng. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte. Iga aste lõpeb tulemiga, kriisi lahendusega, aga täislahendust ei tule kunagi, ainult piisavalt, et minna järgmisse astmesse. 1. aste - sünnist kuni 1,5 aastani. Usaldus või usaldamatus. Kriis on usaldus või usaldamatus. Kõige intensiivsemad suhted on emaga, seotus, kiindumus. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Psühholoogiline seotus on tähtis.
● Suur osa meile jõudvast infost on poolik ja ebamäärane niiet me täiendame ja tõlgime seda ise. ● Kuidas tajume – info korrastamine tähenduslikuks mustriks. geštaltpsühholoogia - korrastamine on kogu vaimutegevuse oluline omadus nt. vormi taju – sisendi tunnused (ehk mis on silmade ees/mis on nähtav) + vormi korrastamine ja tõlgendamine ● Põhimõte – tajus toimub: objekti ja tausta eristamine; lõpetamine, kaldume tajuma lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; objektide grupeerimine; tõlgendamine kõige lihtsamal viisil (PRÄGNANZ-PRINTSIIP ehk lihtsuse reegel); sügavuse tajumine. ● Me kasutame olemasolevaid teadmisi, et tõlgendada sensoorset infot. ● Me võime valida siis kas automaatselt või läbi teadliku otsuse millistele stiimulitele pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt
Claude Levi-Strauss: "Me peaksime hindama teisi kultuure selle järgi, kui hästi nad oma tingimustes hakkama saavad"(ehk etnotsentristlikust lahterdamisest: "arengu" määrab tarve) Stereotüübid - lühendatud ja lihtsustatud pildid inimestest ja nende elust teises kultuuris. Rahvuslik autostereotüüp - pilt omaenda rahvusest Anthony Wallace - uuris irokeeside üldist isiksust; kasutas 21 identifikaatorit ning vaid 37% vastas stereotüübile. 4 Keel Me hakkame suuresti isegi maailma tajuma oma emakeele struktuuri järgi. antropoloogiline lingvistika/lingvistiline antropoloogia - teadus keelest kui kultuurilisest ressursist ja rääkimisest kui kultuurilisest praktikast Tõenäoliselt ei olnud neandertalil võimalik soravalt rääkida, sest ta neel asus kõrgemal ja ka keel oli väiksem. (Väikelastel on samuti neel kõrgemal.) Kuulsad kõnelejad: * shimpans Viki(mama ja cup) * shimpans Washoe(viipekeel)
toimub objekti väärtustamine, mida elatakse läbi kui väärtuskogemust. Objekti tajumise järel algab inimese psüühikas esmalt kas objekti mõtteline hõivamine või tõrjumine (objekti üle mõtlemine või mittemõtlemine). Hõivamisele järgneb nõustumine või tagasitõrjumine. Siis järgneb kas heakskiit või või kõrvaleheitmine. Ratsionaalsele heakskiidule järgneb isiklik õigeks tunnistamine või valeks tunnistamine. Siis hakatakse objekti tajuma iseenesest kui õiget ja väärt. Kuuendas astmes langetatakse väärtuse tajumise aste Väärtuskogemus haarab inimese psüühikat tervikuna. Selleni jõuab: 1) Teadmine 2) Tundeline 3) Tahe 4) Kujutlus 5) Aistinguline Kuidas väärtused kustuvad: 1) Tegemist on autoriteedipõhiste väärtustega, mis muutuvad kiirelt ja tegelikult inimest ennast üldse ei huvita. 2) Inimene seesmiselt eemaldub sellest ja asendab teistega. 12
ebamäärasemalt eristuv. Objekti foonist eristumine sõltub objekti intensiivsusest ja tajuja eesmärkidest. Näiteks tasudega seotud olukorras tajumistäpsus kasvab ning tasustatud variante tajutakse sagedamini, kergemini ja kiiremini. Teine taju omadus on mõtestatus, mis seisneb eelnevate kogemuste ja arusaamade toimel terviklike tajukujundite tekkes. Taju on alati teatud määral üldistus ning sageli tajutakse seda, mida ollakse valmis tajuma. Seepärast on taju seotud tähenduse ja otstarbe mõistmisega. Konstantsus on taju kolmas omadus ja see tingib, et tajutavad esemed säilitavad suhtelise püsivuse vaatamata tajumistingimuste muutustele. Taju konstantsuse tõttu tuntakse objekte ja nähtusi ära vaatenurga, kauguse, valgustuse jpt. tegurite muutudes. Taju omadused aitavad inimesel ümbritsevas keskkonnas orienteeruda, sest muudavad keeruka lihtsamaks ja kauge lähedasemaks.
käitumise tagamisel. Tajus on esindatud eelkõige keskkonna nn võimaldavused (see, mida üks või teine objekt, ese, selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata). Taju on häälestatud keskkonna elementide koosluses esinevatele invariantidele, mitte niivõrd üksikutele keskkonna elementidele.. Invariandid muutuste hõlmas olevad muutumatud omadused. Neid tajutakse ja õpitakse tajuma esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku käigus (tegevuses). Ökoloogiline põhjendatus eeldab ka, et tajusüsteem oleks võimeline kergesti ja õigesti ära tundma mitte üksnes objekte või üksiktunnuseid, vaid ka sündmusi, eeldab taju kui ajalis-ruumilistele muutustele tundlikku protsessi. Inimkontuuri nägemata ja vaid liikuvaid punkte nähes tunneb inimene ära inimliikumise. INIMESE TAJUMINE (INIMENE KUI SOTSIAALSE TAJU OBJEKT)
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 5.Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete lahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis
Paljud, kui mitte kõik, soovivad oma ellu positiivseid emotsioone rohkem kui negatiivseid. Kui negatiivsed emotsioonid tekivad, on inimese soov neist võimalikult kiiresti vabaneda. 26 Enamasti on meil naiivne lootus, et pingeolukordades hoiame end vaos ja ei lähe närvi. Tegelikkuses aga lähme küll närvi, vihaseks, hirmume ja solvume. Emotsioone on siiski võimalik juhtida, kuid mitte otse, vaid õppides olukordi ja inimesi teisiti tajuma ning neid tajusid oma tõeks pidama. Tähtis on, et ollakse oma väärikusest aru saanud ja hoitakse seda lahus ebameeldivates olukordades tekkivatest emotsioonidest ja inimeste ütlustest. Inimestel on majanduse jahtumisest tulenevalt oma töö- ja rahaasjadega raskem kui viimastel aastatel. Meie ei saa seda kõike muuta, mis majandusmaailmas toimub. Meie ei ole kliendi eest otsuseid langetanud, seda on teinud ta ise. Samas on kliendid avatud ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
