refleksid. Kui mingi meeleelundi talitlus välja lülitatakse, siis lülituvad välja vastavad erutused ja sellest tingituna jäävad ära vastavad refleksid. Et kogu närvisüsteemi talitlused on reflektoorsed, siis ei ole ilma meeleelundite ja -rakkude talitluseta närvisüsteemi talitlused mõeldavad. Meeleelunditest tulev ärritus levib närvide kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse ja sealt suuraju koorde. Saadud andmete analüüsi tulemusena tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskustega moodustavad nn. a n a l ü s a a t o r i. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. Meeleelundid on tähtsaimaks vahendiks inimestevahelises suhtlemises, võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja vältida ohte. N Ä G E M I S E L U N D - silm oculus koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat
Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises. 413. Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu - nad kasutavad olevikku. 414. Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikult ja rõõm tulevikule. 415. Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab ja midagi ei suuda. 416. Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata. 417. Miljonäriks saada on lihtne matemaatika. Viska südametunnistus paariks aastaks nurka ja mõni Eesti miljon kokku kraapida pole mingi probleem. 418. Kui teil on effektiivne valitsus, siis teil on diktatuur. 419. Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kesigal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel. 420
olukorras käitub? · Kuidas inimene käitub teistes situatsioonides? · Kuidas teised käituvad sellises situatsioonis? Situatsiooni mõju tugevus · Tugeva mõjuga situatsioon on see kui inimese käitumine on piiratud n. loeng · Nõrga mõjuga situatsioon - inimesel võimalik isikupäraselt käituda n. vestlus. Fundamentaalne atributsiooniviga · Kalduvus omistada teise inimese käitumise põhjused nende isiksusele. Ennast kaitsvad tajud · Kalduvus omistada enda edu sisemistele faktoritele ja ebaedu välistele. · Usk, et positiivsed sündmused juhtuvad pigem endale kui teistele. · Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil. · Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes,
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5
Teadmiste sünnipärasus võib põhineda nende üldisel kehtimisel või esinemisel kõigi inimeste juures. See aga ei vasta tõele, näiteks paljudel inimestel pole aimugi meie jumalast. Samuti saab laps enne aru, mis on kibe ja mis on magus, kui loogika tõde ,,miski ei saa olla ja mitte olla". Järelikult on vaid kaks võimalust, kas kõik teadmised on sünnipärased või ei ole neis seda ükski. Meie esimesed teadmised ei ole üldreeglid ega mõisted, vaid tajud, mida annab meile kogemus. 2. Teadmiste eetika Õpetus kaasasündinud ideedest ei ole ekslik, vaid ka ohtlik, sest paneb meid uskuma autoriteetidesse ja dogmadesse (õpetuslause, mis ei vaja tõestamist). Lähtekohaks peaks tänapäeval olema leida tõde ja seda teed mööda peab igaüks ise käima, ükskõik kuhu see meid ka ei viiks tähtsustab isiklikku mõtlemist. Ainult nii palju on meil tõelisi teadmisi, kui palju me neid leiame iseseisvalt, mõeldes ja juureldes
Seevastu ettekujutuste ja mõistete kujunemist inimeses pidasid nad suures ulatuses välismõjudest ja hinge enda seaduspärastest toimemehhanismidest determineerituks. Vabadus tähendab aga ka vastutust. Järelikult ka individuaalse otsustaja isiklikku riski. Siit omakorda kerkis küsimus kriteeriumi järele, mille alusel oleks võimalik otsustada, kas tuleks ühe konkreetse ettekujutusega nõustuda või mitte. Stoikud eeldasid, et kõik tajud on tõesed, ettekujutustest on aga osa tõesed, teised väärad. Jutt ongi tunnustest, mille alusel oleks võimalik eristada tõeseid ettekujutusi ekslikest, niisiis tunnustest, mille järgi ära tunda “päripidihaaravat” ettekujutust, phantasia kataleptike. Zenon formuleeris selle kriteeriumi järgmiselt: “kataleptiline on selline ettekujutus, mis pärineb olemasolevast ning on olemasoleva enda kohaselt sellisena sissepressitud ja kujundatud, millisena ta ei
modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. - Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned –
Sisemised vastused Sinu teha on see, kuidas sa kriitikat vastu võtad, mida sellest õpid ja kuidas sellele vastad. Lisaks eelnevale veel üks oluline oskus lasta minna sellel valul, mida kellegi arvamus on sinus tekitanud. Holistilise maailmavaate üks aluspõhimõte on ,,Mina olen maailma peegel ja maailm on minu peegel". See tähendab, et ma ei näe maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu ma ise olen. Holistikas on kõige aluseks inimese minapilt, see kuidas sa iseennast tajud ning kuidas sa maailma ja teisi inimesi näed ning tõlgendad. Endasse teadliku pilguga vaadates leiame Sisemise Kriitiku. Sisemine Kriitik kujuneb varases eluetapis. Koos kõneoskuse arenguga võtab laps endasse neid ootusi, käske ja keelde, mis on tema kasvukeskkonnas. Laps õpib eluga hakkamasaamist ja tema vanemad õpetavad seda talle just nii hästi, kui oskavad, andes hinnanguid, keelates, hoiatades ja häbistades. Lapse arusaamine iseendast peegeldab seda, mida ta
rahulolematu ja kaebleb, siis on ta tüütu, suhtlemisvõimetu ja nõrk) Suhtlusprotsessi esimesel kohtumisel võib mõjutada see: · kuidas sa ennast tunned - kohtudes ja kontakti luues uute inimestega panete esmajärjekorras tähele omaenda tundeid: kas tunnete end mugavalt, energiliselt, tüdinenult, närviliselt, hirmunult jne. See on normaalne, paratamatu ja loomulik protsess, mis juhatab sind märkama kuidas sa suhtled, missuguseid olukord sa eelistad ja kellega soovid suhelda (nt. kui sa tajud, et sinu kursusekaaslane suhtub läbi kehakeele sinusse üleolevalt, püüad temaga edasisi kontakte vältida) · mida sa tunned teise inimese suhtes - kui sa oled uue olukorra ja kursusekaaslastega juba kohanenud, ei keskendu sa enam nii väga oma tunnetele, vaid pöörad tähelepanu sellele, mida sa tunned teise suhtes. Sa hindad teisi selle põhjal, mida nad sulle vastavad, ütlevad ja teevad. · mida teine inimene sinu suhtes tunneb - jätta endast hea mulje tähendab
lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses. Episteemilise autoriteetsuse ja solipsismi mõisted, meemi mõiste. Keha ja vaimu probleem: Monistlikud teooriad (tunnistavad ainult ühte kahest): (1)subjektiivne idealism - kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; (2)kahe aspekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 aspekti; (3)kimbu teooria - keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; (4)ekstreemne materialism: biheiviorism, füsikalism mõtteid ja tundeid pole kunagi olnudki, neid saab seletada teaduslikult ; (5)identsusteooria vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule; (6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat)
Hingamine kiireneb ja muutub sügavaks. Tavaline on halb enesetunne ja oksendamine. Sülje eritumine suureneb. Söögiisu väheneb. Aine mõju all olles tekivad nägemishallutsinatsioonid, millele lisanduvad hiljem ka kuulmishallutsinatsioonid. Ajataju moondub (minutid võivad tunduda tundidena), ruumitaju muutub ebareaalseks. Piir iseenda ja ümbritseva vahel ähmastub ja võib üldse kaduda. Mõtlemis- ja keskendumisvõime on häiritud. Tajud segunevad: muusikat võib näha ja värvid hakkavad kõnelema. Minevikupildid võivad väga eredalt esile kerkida ja seguneda olevikuga. Kõik aistingud võimenduvad. Provotseerib tõsiseid psüühilisi haigusi: skisofreeniat, paranoiat. Tavaliselt väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Vahel võimendab seksuaalkogemust. avalised mõjud on raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed
See teooria mõjutas ka nt haridussüsteemi. Nt igasugused vabakoolid ja nende ideed. Hinneteta koolisüsteem pole aga motiveeriv. Kuna kui kogu ühiskond ühtede reeglitega, on raske tekitada koolis teistsugust tunnet. Parem maailm hakkas juba inimese enda muutmisest. Inimesed kasutavad enesemääratluseks kogemust. Igal on oma unikaalne kogemuse väli – kordumatu. Sisaldub kõike, mis käesoleval hetkel organismis toimub ja mida oleme võimelised teadvustama. Nt aistingud, tajud, sündmused. Inimene ei pruugi teadvustada kõike, aga oleks võimeline kui sellele tähelepanu juhiks. Kogemuse väli on piiratud nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt, pööratakse tähelepanu neile, mis seotud nende turvalisusega. Suur osa jääb teadvustamise alt üldse välja. Siit saabki alguse self (isesus, inimese omanäolisuse telg, mina ise). Võrreldes paljude teiste samade terminitega, ei mõtle ta seda kui muutumatut vaid pidevas muutumises ja arengus. Sõltub olukorrast
muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad: Psüühilisteks protsessideks – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid – aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess jt. Psüühilisteks seisunditeks – üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud. Psüühilisteks omadusteks – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühika kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu jm seisukohalt, on teatud
Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust. Välis- ja sisekeskkonnast lähtuvate mõjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna
kandiline, magus ei sobi. Sobitamine: kõneloomes süntaktilise üksuse simultaanne äratundmine(kõne tajumisel) 3. Tuletusseosed: seosed ühiste tuletusaluste või liidete alusel (jooks/mine/ja/utaja) Nt kõnepuudega lastel on vähe selliseid tuletatud sõnu. Sõnavara areng(vt ka kõnearengu teema) Sõnatäehdnuse areng ons eotud tunnetustegevuse arenguga. Sõna pärisnime rollis. BAASSÕNAVARA -esmased tajud, gestalttaju/konkreetne kujutlus Baassõnavara; meeleorganite tajutavate objektide, tegevuste, omaduste/tunnuste nimetused, suure kasutussagedusega, lihtsasti hääldatavad ja paljuses kontekstides kasutatavad sõnad (umbes 2000- 3000 sõna, areneb umbes 3-4aastaks). Need on tajutud asjad, nt kosmos ei ole, aga koer on. Edasine areng 2 suunas: Üldistamine või konkretiseerimine. · Sõna ülekantud tähenduses(metafoor, metonüümia) <-> rühmade sarnased tunnused nt rongaema
paistab/näib. Subjektivism - Tegelikkus on see, mis meile paistab, seda on võimalik teada seepärast, et see meile paistab. 7. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub meelelisest kogemusest. Selle seisukoha tegi kuulsaks Locke, kes leidis, et kõigepealt saame meelte kaudu mingi impulsi objektist, objekti tajume teataval viisil (sensation), taju moodustab ühe lihtidee, meie mõistus liidab aga teatud tajud kokku ja nii tekib liitidee. Hume'i puhul saab samuti kõik alguse meelte kaudu saadavast impulsist objekti kohta, meie taju (impression) teeb sellest sisemise koopia, mida ta kutsub ideeks. Empiristlikul seisukohal on seega Locke ja Hume. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Teatud asju (õigluse printsiibid, loogikaseadused, asjade olemus)
kehaasendit kontrollivad tuumad. Ajusild - ärkveloleku ja und, näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu korraldavad tuumad. Väikeaju - neuronid tagavad tasakaalustatud kehaasendi ning liigutuste täpsuse. Keskaju - kogub teavet nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, aitab hoide kehatemperatuuri, tajuda valu, kontrollida arkveloleku ja une vahendumist ning kordineerida liigutusi. 11 Vaheaju - talamus, kus tuumasid talitlevad kui vahejaamad tajud teabe edastamisel ajukoorde - hüpotalamus, toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Eesaju - massivsed basaaltuumad, mis võimaldavad meil tahtmist mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. - Hüpokampus - väga tähtis mälujälgede moodustumiseks, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalne õppimine on seotud tihedasti mandelkeha ja ämugdala talitlusega.
vestlused on hästi rasked, pisaraterohked, kestavad kaua. Vanemate jaoks tihti need probleemid suur sokk, tihti eitus. Sage sõnum, mida laps tahab vanemale öelda: arvab, et ema v isa ei hooli temast. See lapsevanamale hästi valus kuulda. Aga sealt edasi saavad nad oma suhet parandada ja väljastpoolt abi otsida. IX loeng - 23.04.14 loeng Kui laps tuleb kurtma, et tal on enesetapumõtted uuri, mis selliste mõteteni on viinud. Suhted vanematega: kutsu vanemad kooli nädala jooksul, kui tajud, et tõsine oht enesetapuks, siis kutsu vanemad kooli kohe ja ole lapsega niikaua koos. Laste depressiooni sümptomid: Anhedoonida e rõõmutunde/huvi/entusiasmi kadumine, igavustunne sageli v kogu aeg tõsine ükskõiksus, mitte ühtegi posit emotsiooni Sotsiaalne isoleerumine tahtlikult eemale hoidmine Süütunne, enesesüüdistused kõiges olen mina süüdi (mis juhtub minu ja ka teistega) Madal enesehinnang ma ei ole piisav
eesmärki ega vajadusi, mille rahuldamiseks tegevus toimub. TUNNETUSPROTSESSID Teema 6 Aistingud Tunnetusprotsessid : Aisting psüühiline protsess,mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed
vanemaid erinevad asjad), kuidas need tegelike loomadega seostuvad. Loomadel oluline suutmatus mõtestada omailmas mingeid keskkonna tunnuseid, eriti olukorras, kus muutuvad keskkonnatingimused. Küsimuses loomade kognitiivne võimekus, võime õppida nt kiirteede juures liikuma – nt kuidas teha nii, et loomad ületaksid maismaasilda e terradukti (et ei tekiks populatsioonisaart), et ta tõlgendaks seda kui piisavalt ohutut ja looduslikku objekti. Millised tajud on selle looma jaoks olulised ja kuidas ta neid tõlgendab – zoosemiootiline küsimuseasetus. Kõik küsimused hallis, hübriidses tsoonis, kus on inimese ja looduse sfääride segunemine, uute märgisüsteemide kujunemine sellelt pinnalt. B. Latour: eristanud 2 suundumust: 1) puhastamine purification – püütakse rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2) hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud,
transtsendentaalne deduktsioon – selle idee on näidata, kuidas kategooriad kehtivad tingimata objektide puhul, mida saab määratleda kogemuse kaudu, ja on esindatud – nii nagu nad - läbi meelekaemuste. Ehk tegemist on kontseptuaalsee raamistikuga, mis koosneb kategooritatest, mis aitavad juhtida mõistmist ja pakkuda teadmise objektiivsust. apertseptsioon – tähendab, et ollakse teadlik iseenda tajudest. See on idee, et nähakse ja teatakse asju ehk need on tajud ja nende üle on kontroll. transtsendentaalne skeem – on olemas seos puhaste mõistete ja meelekaemuste vahel. Transtsendentaalne skeem loob ühendava seose meelekaemuste ja puhaste mõistete vahel. Skeem on transtsendentaalne aja määratlemine. otsustusjõud – võime allutada eriline üldisele ehk objekt on määratletud empiiriliselt, läbi kaemuste ja mõistete sünteesi. Otsustusjõud on võime subsumeerida loogiliselt ühendatud tajud kategooriate alla. Kodutöö 5
õpivad hiljem kõndima kui nägijad käelisus on kaasa sündinud, kuid võimalik ümber õpetada suudab eristada arve kuni neljani ehk teeb näiteks vahet, kas on neli objekti/heli või kaks ning saab aru liitmisest-lahutamisest kahe piires arengu häirimisel võib kujuneda kõõrdsilmsus Piaget - sensomotoorne staadium (6 alastaadiumit, refleksidest sümbolise tegevuseni) ◦ "käsi õpetab silma", algselt tajud lahus ja kehvad, tegevus arendab meeli ja taju ◦ ei taju objektide jäävust ◦ kriitika: lapsed tajuvad objektide jäävust, kuid mälu ja motoorsete võimete piiratuse tõttu raskusi katsete läbimisel Gibson - kõik meeled sama olulised, taju ja meeled arendavad tegevust Bower - taju ei vaja õppimist, kui laps on ühte objekti ainult kätega katsunud, suudab selle ainult objekte vaadates teiste seast ära tunda
5. Milline on põhiline erinevus psühholoogiliste konstruktivistide ja sotsiaalkonstruktivistide käsitustes. Psühholoogilised konstruktivistid näevad õppimist põhiliselt ________ tegevusena. ??? 6. Mis on põhiline erinevus nn nõrga (primitiivse) konstruktivismi ja radikaalse konstruktivismi vahel. Radikaalsed konstruktivistid arvavad, et maailmas pole reaalsust ega tõde, eksisteerivad vaid individuaalsed tajud ja uskumused. 7. Kas radikaalse konstruktivismi järgi eksisteerivad universaalse teadmised nagu loendamine ja arvu mõiste, üks-ühele vastavus, formaalloogilised tehted, väärtused jne? Ei. 8. Kas Võgotski õppimise käsitus esindab (1) individuaalset konstruktivismi, (2) sotsiaalset konstruktivismi või (3) mõlemat? Sotsiaalset konstruktivismi. 9
Kujuneda võib õpitud abitus, kui isiku heaolu või saavutused ei sõltu tema tegevusest ja otsustest ning tunduvad nendega seostamatud. Otsitakse vastust küsimusele, millised on need püsivad ja tüüpilisemad tunnusmallid, mille abil inimene tõlgendab maailma, korrastab ja liigendab teavet ümbritseva kohta ning tegevust, tajub enda ja ümbritseva maailma suhteid, lahendab eluprobleeme. Olulisemad mõõtmed on sõltuvus väljast (kas hinnangud ja tajud sõltuva ümbritsevast kontekstist või mitte) , korraarmastus, otsinguulatus (kas nähtusi vaadeldakse pigem ammendavalt ja kõikehõlmavalt või kontsentreerudes kitsale alale või üksikdetailidele), nivelleerimistendents (kas kaldutaks otsima sarnasust või rõhutama erinevust), kahemõttelisuse taluvus. Humanistlikud teooriad – A. Maslow, C.Rogers - humanistliku koolkonna esindajad rõhutavad isiksuse unikaalsust ja arenemisvõimelisust
· Sündinud Edingburis. positiivsena, kui nad on vajalikud ja meeldivad, · Ajaloolane. Annab välja Suurbritannia 6 kõitelise iniviidile või teistele. ajaloo. · Moraalifilosoofia · Elu lõpul ütleb: Ma ei kirjuta iial enam, sest ma · Subjektiivsed tajud rajanevad seejuures kahele olen liialt vana, liialt paks, liialt laisk ja liialt rikas. printsiibile: · Tunnetusteooria · Meie kogemuse vahetuks objektiks on üksnes · Enesearmastusele ja sümpaatiale. meie teadvuse sisud (pertseptsioonid). · Üksik ei järgi mitte ainult omaenda huvisid vaid · Neid on kaks klassi: sotsiaalse olendina saab ta osa ka teiste huvidest.
ja väljaulatuvaid osi, nn. muaree-efekti, mis tekib, kui mingi tasapinnaline struktuur paigutada iseenese peale väikese nihkega jms. Väga palju võimalusi ärritavate või kummaliste tajude tekitamiseks on värvide kasutamisel, näiteks toetudes silma võimele näha täiendvärvilisi järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord
Kuid nende arusaamu õppimisest peavad paljud radikaalsemad konstruktivistid „primitiivseks“ ehk „nõrgaks“ konstruktivismiks, sest õppuri konstruktiivne (konstrueeriv) tegevus piirdub välismaailmast korrektsete kujutluste loomises (paljuski õppimine info vastu võtmisena). Radikaalne konstruktivism. Selle lähenemise pooldajad arvavad, et maailmas pole reaalsust ega tõde, eksisteerivad vaid individuaalsed tajud ja uskumused. Igaüks meist konstrueerib ise tähenduse tulenevalt olemasolevast kogemusest, kuid meil pole võimalik aru saada teiste reaalsusest või teadmisest. Probleemid algavad siis, kui jõutakse äärmuslikku relativismi, kus igasugune teadmine ja uskumused kuulutatakse võrdväärseks. Selle lähenemise vastulaused. Esiteks on õpetajatel professionaalne kohustus rõhuda kasvatustöös teatud väärtustele nagu ausus ja
Lihtsaim definitsioon: psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. · Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad psüühilisteks protsessideks (st vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, kujutlus, mõtlemine, tähelepanuprotsess)), psüühilisteks seisunditeks (üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud) ja psüühilisteks omadusteks (konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned, iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikuse, aktiivsuse taseme, mahu jm
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõpp...
Uurimistel on muud allikad kõik elimineeritud, uuritakse ühe ärritaja mõjusid. Tekkinud ärritatavusestm arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust. Välis- ja sisekeskkonnast lähtuvate mõjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mälus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapära. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemõistetega. * füsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sõna
pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu. Süvavalu – saab alguse lihastest, luudest, luuümbristest, liigesekihnudest. Kirjeldatakse kui tuikav valu. Näiteks pea-, hamba- ja reumavalud. Siseelundivalu – raskesti lokaliseeritav. Sellega seotud higistamine, pulsi ja vererõhu kõikumine. Valu komponendid: Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega
Väga võimalik, et organisatsioon kasvatab inimest teistsuguseks suhe on vastastikune. Kokkuvõtvalt. Organisatsiooni kultuuri juurde käivad erinevad rituaalid (nõupidamiste kultuur, hommikune tervitamine, kohvipausi kultuur jne). Tasustamissüsteem aja, tüki, tulemus. Erinevatel allüksustel on suhe tervikusse erinev. Kui inimene on kultuurne, siis tal ei ole vaenlasi, mida kõrgemal tasemel maailma tajud, seda parem on üldistusvõime ja otsusvõime. Samas on aeg - ajal tark leida välisvaenla, et siduda ühte seltskonda. Juhtimisnipina võiks seda teha. Vaadeldav kultuur milline sisekujundsu (toretsev, lihtne, praktiline), riided (vorm), lood (kes on staarid, kes on kangelased, kelle peale näidatakse näpuga, mida peetakse heaks, mda halvaks)
Kartesiaanlik teadmise määratlus – selleks, et midagi teada: 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)pead olema vääramatult õigustatud seda uskuma See teooria on füüsilise maailma suhtes liiga nõudlik. Uskumused füüsilise maailma kohta pole vääramatult õigustatud, seega ei saa neid teadmiseks pidada. KTM viib skeptitsismi füüsilise maailma suhtes. Descartes püüdis seda skeptitsismi vältida,väites, et Jumal ei lase meid eksitada ja teeb nii et meie tajud on reaalsusega kooskõlas (aga kuidas me teame, et Jumal seda tagab?) Descartes: me ei eksi, kui usume üksnes ideid, mis tunduvad selged ja distinktsed. Ratsionalism - meie teadmised pärinevad mõistusest, mitte kogemusest. Paratamatute tõdedeni võib jõuda mõistuse abil, meeltele toetumata. Empirism - suurem osa uskumusi on õigustatud kogemuse põhjal. Empirism lõdvendab õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada, 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene,
Teine näide: Subjekti pole pöördutakse, kuid ta ei soovi kontakteeruda. Aga kui ei soovi siis tähendab, et ei peagi vastama. See nn "leierkast" segab mõtteid, ajab närvi hea oleks tast lahti saada kui mitte kasutades sõnu, siis kas või zestide abil, mis tähendanuksid "suu kinni". Ning jällegi on suhtlus positsioon "ülevalt", kusjuures seda ei püütagi varjata. Partneri peegeldamise faas. Subjekt ei taju partneri aktuaalset rolli. Selle asemel lähevad käiku sabloonsed tajud, mille abil võib kirjeldada antud objekti nt: kas ta on suur või väike (atleetlik vi kõhetu). See on oluline: kui on suur, siis peab temaga olema ettevaatlikum ... sel juhul lülituvad subjekti miimika ja zestid ümber suhtluseks "alt". Kui partner on kõhetu võib ilma igasuguse kartuseta võtta suhtlus positsioon "ülevalt". Väga olulised on välimus ja riietus. "Prillipapa", "intelligent", "snoob" või "ei ole meie
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
- Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust - Tähelepanu ohustiimulitele Lapsepõlvesuhted: - Ebaturvaline seotus - Autoritaarne kasvatusstiil vanematel palju nõudeid lastele, lapsed peavad vastama kõrgetele standarditele, laste emotsionaalsele seisundile tähelepanu ei pöörata - Ignoreeriv kasvatusstiil - Kõrge kontroll lapsed võtavad omaks kõrge kontrollivajaduse Keskkonna faktorid: - Vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald - trauma
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
uurimine möödaniku kultuurides). Tundeajalugu 1980.1990. aastatel esile kerkinud tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund, vaid selle all käsitletakse võrdlemisi eri-ilmelisi nähtusi: meelte, tundmuste, tunnete, tajude jne ajalugu. Ehk siis kõiki psühholoogilisi nähtusi, mida on võimalik historiseerida. "Tundeajalugu" on vaid üks võimalik katusmõiste. History of senses, sensory history, history of sensibilities, history of emotions jne. Lähtekoht Inimeste tajud ja tunded on olulises osas kultuuriliselt konstrueeritud ja ajas muutuvad. Tunded ei ole pelgalt bioloogilised nähtused. Tunded on samuti kultuurilised nähtused ja neid saab historiseerida, ajalooliselt uurida. Igal ajastul valitseb oma ,,tunde- ja tajureziim", mille raames me võtame vastu, näitame välja ja tõlgendame erinevad tundeid ja tajusid. Aistingulisi teateid tajutakse läbi aegade erinevalt. Tundeajalugu saab uurida kahel tasandil
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich.......................................................................................................
• Väldi n-ö kaaskannatajaid, kes tahavad vaid selleks Sinuga kokku saada, et kohalikku maad ja kultuuri kiruda. • Mõtle, kuidas kohalikud inimesed kohaneksid Eesti kultuuriga. • Säilita positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel. TAGASI EESTIS Tagasi pöördudes võib juhtuda nii, et tunned: oled võõraks jäänud, erinev ja täidetud emotsioonidega, mida ei ole kellegagi jagada. Võid tunda, et oled midagi kaotanud: ühelt poolt tajud välismaal olemise positiivseid külgi, teisalt aga oled kaotanud varasema loomulikkuse, millega koduses keskkonnas ringi liikusid. Pahupidise kultuurišoki positiivne külg väljendub selles, et ilmselt oled välismaal midagi õppinud ega ole jäänud ükskõikseks. Õppealane liikuvus, sotsiaalne kaasatus ja mitteformaalne haridus: mõistete mõistmine Maurice Devlin, Søren Kristensen, Ewa Krzaklewska and Magda Nico
" "Teine naine..." Vaatame teise näite varal, kuidas tunnetushäired võivad depressiooni süvendada. Võtame kaks naist, kes on ühesuguses olukorras. 25 aastat kestnud abielu järel on mees neid noorema naise pärast maha jätnud. Olgem ausad, see on igal juhul äärmiselt valus, kui realistlikult ka ei mõeldaks. Ometi sõltub täiesti inimesest, kuidas ta oma olukorda ja ennast näeb. KATHY: BETTY: Mõtted ja tajud Mõtted ja tajud Kathy mõtleb tihtilugu: "Ma armastasin oma Betty mõtleb tihtilugu: "Ma armastasin oma meest kõigest südamest." (Tunnete meest kõigest südamest. Ma olen väga kurb, väljendamine)... "Ta poleks tohtinud mind et ta mu maha jättis. (Tunnete väljendamine. maha jätta
7 kahesugused asjaolud: Meil on erinevad meeled. Lõhnameel vahendab meile antud näite puhul teatud lõhna, nägemis ja kompimismeel teatud vormi ja värvi sellest objektist. Meeled vahendavad meile vaid tajusid, mis sellistena moodustavad vaid tooraine, mateeria kujutlusele "roos". Meis on veel midagi, mis meie tajud esmalt korrastab ja nimelt teatud kindlal viisil korrastab: ruumilisse ja ajalisse ühtsusse asetab. Üksikkujutlus ei ole lihtsalt paljas aine, vaid kindlalt vormitud aine. See, mis selle korra määrab, ei pärine ise meie tajudest. a) RUUM Kõigest empiirilisest võin ma, kui ma tahan, üle vaadata (abstraheerida). Ma võin roosist, ta lõhna, värvi ja muud tunnused eraldada. Ühest ei saa ma aga mööda vaadata, ilma et ma kujutlust ennast ei purustaks: ulatuvusest ruumis
mõttetegevus Psühhootiliste häirete psühhopatoloogia Tajumishäired - Tajumine – protsess mille käigus saadakse teadlikuks informatsioonist mida vahendavad sensoorsed organid - Pseudoillusioonid – objektide häirunud tajumine mis ilmneb kui üldine sensoorne stimulatsioon on alanenud - Illusioonid – eksitaju, tegeliku objekti moonutatud taju - Hallutsinatsioonid – ilma objektiivse meeleorgani stimulatsioonita ilmevad tajud, isik ei ole võimeline eristama neid reaalsusest - Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad ideed on sisestatud pähe
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 1 1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST....................................................2 1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos ........................................................2 1.2 H .Spencer mõtlemise evolutsioonist................................................................................3 1.3 L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees............................................................ 4 1.4 L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus........................................................5 1.5 C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises................................................
Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu komponendid: 1) Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud 2) Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju 3) Vegetatiivne komponent: autonoomse närvisüsteemi vahendusel toimuv teatud organite talitluse muutus 4) Motoorne komponent: teatud motoorsete reaktsioonide (reflekside) käivitamine 5) Komponendid on enamasti konkreetses valureaktsioonis tihedasti läbipõimunud Valu- ehk notsitseptorid: Notsitseptorid on vabad närvilõpmed. Termotundlikud notsitseptorid (>45° ja < 5°), ühenduvad A-delta kiududega
Mõnikord kasutatakse ka eksperti kolmanda erapooletu osapoolena. Isikutevahelised suhted. Igal läbirääkijal on 2 liiki huvid: asja sisu ja suhted. Enamus läbirääkimisi peetakse jätkuvate suhete kontekstis, kus iga läbirääkimist on vaja edasi viia nii, et see pigem soodustaks kui takistaks tulevikusuhteid ja tulevasi läbirääkimisi. Probleemi teine põhjus tajuprobleem. Teeme järeldusi oma taju põhjal. Läbirääkimistel tuleb meeles pidada, et meie ja vastaspool tajud võivad olla radikaalsed erinevad. Seepärast ei maksaks kunagi vaenulikuna tajutud märkustele vastata selgelt vaenulike kommentaaridega. Kõige parem vabandada. (Nt. mul on kahju, et meil näib olevat raskusi selle punkti juures. Ma tean, et meil on head põhjendused oma seisukohtadele. Püüame vaadata asjale teise nurga alt. Mul on raske teie seisukohta näha. Kas te ei selgitaks mulle seda veelkord? Ma luban mitte vahele segada, enne kui olete lõpetanud.) Üks tähtsamaid oskusi
mõtestamiseks ning pani aluse modernistlikule kunstiesteetikale · Eristab kaht tüüpi tunnetust loogilist (mõistus, suunatud maailma asjade üldisele ja abstraktsele tajumisele) ja intuitiivset (fantaasia, seotud üksikute nähtuste või fenomenide kogemisega. Mõistus toob esile mõisted, fantaasia vahendab intuitsioone); mõlemad on maailma tunnetamiseks vajalikud, kuid kunstiga tegeledes on siiski olulisem intuitiivne tunnetus · Intuitsioon meie tajud ja ettekujutused (ka ettekujutus endast ehk minapilt), mis tähendab, et ei ole oluline, kas mingi asi ka reaalselt eksisteerib või me kujutame seda endale ette. · Mõiste eeldab intuitsiooni, kuid võib ka ilma hakkama saada. Intuitsioon eelneb alati mõistele. Mõisted võivad küll intuitsiooni sulanduda kuid kaotavad seeläbi oma sõltumatuse. · Intuitsiooni ei tohiks segi ajada aistingutega, mis on olemuselt passiivsed; intuitsioon
Kaks erisubstantsi: kehaline ja vaimne. Eluprotsessis põimunud, aga abstraktsioonid saab need välja uurida. Tuleb olla teadlik nende piiridest, ei tohi ära unustada, et tegemist on. abstraktsioonidega; see on seotud aga metafüüsikaga. Abstrahteeritakse ja refitseeritakse (?). Olemise vundment, metafüüsika. „Lähimalt antu on elamused“ – meie ei tegele metafüüsikaga ja ei tegele sellega, millega Hegel tegeles. Lähtume sellest, et mis on antud; ei mõtle välja ega spekuleeri. Tajud – mida kuuleme, näeme jne – selle võtame aluseks. Empiirika kriitika – vahetult antud on elamus; abstraheeritud kognitiivne aspekt. See on omakorda abstraktsioon algupärasest – emotsioon, tahteimpulss. Teaduslikest andmetest on eristatatud emotsioonid jm, s. t. et tegemist on abstraktsiooniga – see pole niisama juba antud. Lk 73. Elu on elamuste vool – Dilthey. Elamuste voolus kujuneb välja seos. Elu käigus sündmusi
poolest üks inimene teisest erineb. See on võimalus erineda, mis võib tegelikus käitumises realiseeruda või mitte. "Indiviid" tähistab inimest kui bioloogilist nähtust. Inimkäitumise ja organisatsiooni vaheliste seoste seisukohalt võib nad koondada mõistesse "individuaalsed omadused", mis omakorda kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste toimel. Füsioloogiliste omaduste kujunemise aluseks on kesk- ja vegetatiivne närvisüsteem ning ainevahetus. Hoiakud, tajud, õppimine ja selle toimimine, isiksuseomadused, vajadused, tunded ja väärtused moodustavad psühholoogilised omadused. Individuaalsete omaduste tõttu annabki iga inimene situatsioonile oma tõlgenduse. Individuaalsete omaduste kogumit iseloomustatakse nn. TVVT lühendiga (ingl. KSAO- knowledge, skill, ability, and other personal characteristics required for good perefromance on a specific job)ii, mis ühendab teadmisi, vilumusi, vaimuandeid ja teisi omadusi.
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
