Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada (http://et.wikipedia.org/wiki/Immanuel_Kant#Tunnetus). Ma olen nõus kuulsa filosoofiga, et kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. 1. IMMANUEL KANT (1724-1804) Immanuel Kant oli saksa filosoof. Pikkust oli tal vaid 157 cm, kuid vaimses mõttes kuulus ta hiiglaste hulka. See maalib meile slime ette pildi lühikesekasvulisest targast mehest, kellest lasusa õhkub teadmisi ja elutarkust. Praktiliselt kogu Kanti elu möödus kodulinnas, ta oli väikest kasvu, kehaliselt nõrk ja põdur.
eksisteeri ei ajas ega ruumis. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie erinevad meeled tajuvad asju täiesti erinevalt. Silmadel on kindlad ja samas väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Ruum ja aeg on meie tajumisvormid, ilma nendeta ei suudaks me mitte midagi tajuda ega mõista. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse
üleminek uuele seisundile ühiskonnas. Valmisolek õpingute alustamiseks kujuneb samm- sammult kogu lapse koolieelse elu jooksul ning seda mõjutavad nii sünnipärased eeldused ja võimed kui ka kasvukeskkond, milles laps elab ja areneb, aga ka inimesed, kes temaga suhtlevad ja tema arengut suunavad. Koolieelne iga on lapse mitmekülgse kiire arengu aeg. Edukaks vaimseks arenguks on oluline, et lapse tajud, kujutlused, mälu ja mõtlemine leiaksid aktiivset rakendamist, sest just nende protsesside arengust sõltub valmisolek õppimiseks mitte ainult kooli, vaid ka elukestvalt. Kogu eelkoolieale on iseloomulikud järgmised motiivid: lapse huvi täiskasvanu maailma vastu, tahe tegutseda nagu täiskasvanu, huvi mängu vastu, kehtestada ja säilitada positiivseid suhteid täiskasvanu ja eakaaslastega. 3
· Hallutsinatsioonidest tulenevad füüsilised reaktsioonid · Ajataju ja muud koordinatsioonihäired( kõrvalvaatajale vabalt tajutavad) · Kiiresti muutuv enesetunne, paanika, masendus, ülbitsemise lust, nn halvad reisid ( katastroofilised nägemused) · Pidev hirmutunne ja luulud · Enesetapumõtted · Masendus ja ahistustunne Tagajärjed: · Hingeline sõltuvus · Iseeneslikud haiguslikud tajud · Püsiv psüühikahäire oht (1) 11 Kokkuvõte: Töö on kirjutatud uimastite kahjulikust mõjust. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti sõltuvus, mida on väga raske ravida. Tööd kirjutades sain teada, et
ruumiline 12. Mida kajastavad õppe-eesmärkide spetsifikatsiooni mõõtmed? kehalis-kinesteetiline muusikaline Sisu ja sooritus. interpersonaalne kuidas teis tajud intrapersonaalne kuidas ennast naturalistlik 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid 25. Millisel kahel põhilisel otstarbel testitakse õpilaste vaimset võimeid
Morris Louis, Ellsworth Kelly, Kenneth Noland, Frank Stella, Larry Poons. Optilised efektid, vastuolulised, ärritavad illusoorsed tajud, sõltuvus inimese füsioloogiast, tajupsühholoogiast tuntud illusioonid. Kineetiline kunst: mulje muutub Victor Vasarely, Bridget Riley, Richard 1960-ndad Op-kunst ja kineetiline USA kui vaataja liigub, teos liigub juhitamatult ja juhuslikult. Anuzkiewicz, Escher
sõltuv sellest, mida me oluliseks peame, need objektid tõusevad meie jaoks taustast esile, seega on ka iga tajukogemus individuaalne. Inimene, kes on kaua ja süvitsi tegelenud mingi objekti uurimiega, märkab seda suurema tõenäolsusega keerulises taustsüsteemist esiletungivana kui teine, kes on objektiga vaid kaudselt kokku puutunud. Seega pole asi mitte Cezanne'i eripärases nägemises, vaid selles, millised objektid talle gestaltidena paistavad. Nii esinevad tajud asjade spontaanse korrana, tajukogemus on sõltuv paljudest teguritest, lühidalt oleneb sellest, kuidas maailm end meile parajasti esitab ja millised isiklikud faktorid meie kogemusele lisanduvad. Merleau-Ponty on fenomenoloog. Fenomenoloogia käsitlebki subjekti ja objekti suhet vastastikuselt toimivana, kogemus ei ole mitte ühepoolne vaid mõlemast olenev. Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub
lõpplahenduseni, nii et tädike enam selle maja lähedalegi ei tule. Hilisem hindamine selgitab, kas oli tegu ülereageerimisega ja kas oleks võinud protsess kulgeda teisiti. Kuna ma ise ei ole sellises konfliktsituatsioonis kunagi olnud, siis üritan loogiliselt tuletada kogu situatsiooni kulgu ja tundeid, mis võisid seda konflikti mõjutada ja arendada. Millised on sellise konflikti etapid, võimendajad, osapoolte tajud ja sõnavara. Vastandumine Siin on tingimused selleks, et konflikt saaks üldse tekkida. Kuigi tingimuste olemasolu ei pruugi viia veel konkreetse konfliktini. Meie näites on selleks tingimuseks naabritädi käitumine oma koera jalutamisel. Iseenesest koeraga jalutamisest ei kerki esile vastandamine. Põhiline vastasseis tekib sellest, et tädike lubab oma koeral just minu väravas oma loomulikke vajadusi rahuldada. Koertel juba on selline komme, et nemad
09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous { Psühholoogia on teadus käitumisest ja system) ehk pea- ja seljaaju ning käitumise aluseks olevatest protsessidest. perifeerse ehk piirdenärvisüsteemi { Mõistus ja tunded tekivad inimese ajus ning (peripheral nervous system) lakkavad toimimast koos ajutegevuse kustumisega
Tunnetusvõime astmed: 1. Meeleline kaemus (tunnetus). Aeg ja ruum kui meelelise kaemuse aprioorsed (enne kogemust) vormid. 2. Aru -Aru tasemel on inimestel kaasaündinud 12 mõtlemise aprioorset kategooriat. 3. Mõistus- leiame lahendamatud vastuolud ehk puhta mõistuse antinoomiad Subjektiivne idealism: George Berkeley 18. sajandil väitis, et ainus, mida võime kindlalt teada, on meie tajud ja tajude poolt tekitatud ideed. Välismaailm meie meelte taga on fiktsioon. Ainus reaalsus on tajud ja seega eksisteerida tähendab olla tajutav (esse est percipi). Seda seisukohta tuntakse solipsismina. 4. Empiristlik tunnetusteooria(J.Locke, D.Hume, G.Berkeley) George Berkeley viib tegelikkuse vaimse käsitluse ennekuulmatule tasemele. Maailmas ei ole olemas midagi materiaalset -ei ole puid, lauda, tooli jne. On ainult
mälu. Mälu on kõige olulisem meie ogranismi funktsioon. Mälust rääkides tuleb silmas pidada, et mälu on tegelikult mitmene süsteem, kus on võimalik eristada alasüsteeme ehk eri mäluliike. Funktsiooni ja mälus säilinud materjali järgi eristatakse semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilitamise aja alusel eristatakse lühimälu ja pikaajalist mälu. Mäluta meie aistingud ja tajud kaosid tekkimisel järjetult. Ajaloos ja kirjanduses leiame piisavalt andmeid inimeste kohta, kes tänu oma suurepärasele mälule on jäädvustanud igavesti oma nimed ajalooraamatusse (Julius Ceasar, Napoleon, Kasparov jt), kuid kõrge intellekt ei tähenda alati head mälu, polüglottidel ei ole arenenud kuulmismälu jne. 9 Kasutatud allikat 1. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0%B0%D0%BC%D1%8F%D1%82%D1%8C 2
nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid
Unenäod võivad olla nagu seeriafilm mis kordub ööst öösse ( Rammul 1934). 2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid? Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on terve unenägu segane. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ja sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävad paremini meelde. Mõned väidavad, et näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus, miks osad väidavad, et ei näe unenägusid on seotud mäletamisega
omaduste muutudes. 29. Kuidas on Tajuprotsessid seotud mäluga: Kui inimene meenutab tajuprotsessid seotud teatud sündmust oma minevikust, siis ei saa rääkida mälu, tähelepanu ja selle tajumisest, aga kui inimene meenutab, siis on teadvuse protessidega? teada, et on kunagi seda ka tajunud. Samas mälu aitab ka tajul õppida e kui näed midagi esimest korda siis järgmisel hetkel tajud asju tänu mälu koostööle paremini. Tajuprotsess vajab töötamiseks tähelepanu, et teatud objekt või sündmus saaks tähelepanu. Kui tähelepanu sellele ei suundu, on keeruline seda ka töödelda. Et teadlikuks saada on vaja, et stiimul saaks tähelepanu, seejärel on tähtis et see äratuntaks ja sellele reageeritaks.
menstruatsiooni. Mängus elab laps läbi tundeid, mäng on lapsele hingeliselt vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone tunneb rõõmu ja rahuldust. Vaimne areng Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini. Esteetiline areng Mängides arenevad lapse kunstilised oskused tema tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) saavad hoopis teise tähenduse. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Poisid: Kasutavad end riietades ja mängides maskuliinseid värve ega pööra nendele erilist tähelepanu. Tihtipeale ei pööra nad üldse oma tähelepanu sellele, milline keegi välja näeb. Keskendutakse rohkem üldpildile, mitte detailidele. Tüdrukud: Kasutavad end riietades ja mängides võimalikult palju erinevaid värve. Ilu-, värvi-, vormi ja
kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Näiteks võib inimene vahetult enne magama jäämist sooovida, et järgmisel päeval kontrolltöö hästi läheks ning siis on ka tõenäoline, et ta unenägu selle sama mõtte või sooviga seostub. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, nagu ka meie tajud. Mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest. Tihtipeale võivad inimesed unes rabeleda ning enamasti on selle põhjustajaks just unenäod. On ka inimesi, kes unes räägivad ehk sonivad ning äärmuslikum juhtum on 5
lahusolek vanematest või muudatused elus (lastesõim, haigla). Laps avastab, et ema pole hetkel tema jaoks ning kogeb lahusolekuhirmu. Teise eluaasta lõpuks on laps omandanud järgmised sotsiaalsed oskused: väljendab lihtsaid emotsioone, mis on tugevad ja vahelduvad kiiresti ; teadvustab ennast, kasutab osaliselt minavormi, proovib ennast maksma panna ning oskab keelduda ja ei öelda; üritab aru saada teiste inimeste seisukohtadest, kuid tema tajud on enesekesksed; hindab oma oskusi ja suutlikkust paremaks, kui need tegelikult on; reageerib sõltuvalt situatsioonist ja ümbritsevate inimeste käitumisest; mõistab selgelt väljendatud keeldu ,,Ei tohi!", ,,Ära tee!" jne; tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti; toetub võõrastega suheldes ja enesekindluse saavutamiseks tuttavale täiskasvanule; matkib täiskasvanu tegevusi, millele saab tagasisidet.
Tüliküsimus- teoreetilised entiteedid- nagu aatom. Entiteedirealism- mõisted osutuvad millelegi reaalsele, kuid seda ei tee teooriad ega seadused. 8. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada loengul räägitud seisukohti monismi-dualismi eristuse järgi. Lähemalt teada interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu probleemis. 4 Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist- biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; epifenomenalism-
arvutipiltide abil, kokku üle 100 sõna. Lana elas spetsiaalsel ruumis,kus kõiki eluks vajalikke sündmusi kontrollis arvuti. Õpetatud on viipekeelt ka gorillale, sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1,5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavada ja millised räägivad selle vastu? See, mis keelt sa kõneled, sõltub, kuidas sa maailma tajud. Vastu: kõike, mida on võimalik väljendada ühes keeles, on võimalik väljendada teistes keeltes, aga võib-olla lihtsalt teisiti. Poolt: kui midagi kuuled, siis see mõjutab mõtlemist. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad. · Ka esialgsed mudelid (täiskasvanute õpetuse ja faktideta) on abstraktsioonid.
*Vesi ja soolad higistatakse välja Homöostaas proovib neid näitajaid stabiliseerida. 40. Millised on inimese organismis toimuvad pikaajalisemad muutused treeningu käigus? *Muutused südames, suureneb ühe löögiga edasi pumbatav verehulk *Muutused kopsudes, hapniku omastamine paraneb *Muutused lihastes, tugevamad ja vastupidavad 41. Millist rolli täidavad pea- ja seljaaju ning mis ülesanne on piirdenärvisüsteemil? Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika. Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon. Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse. dendriidid on lühikesed, elektrilisi signaale närviraku keha suunas Akson e
Oletagem, et püüate meenutada abstraktset mõistet ''religioon''. Te võite kasutada lihtsat kujundit kirikust, templist või moseest. See kujund kannab endaga kaasas palju suuremat tähendust, ta on palju sügavam kui lihtsalt sõnade ''kirik'', ''tempel'' või mosee'' kasutamine.(Arden 2009, 55) Samas tuleb meeles pidada ka seda, et kui tegu on pimedaga, siis ei ole visuaalsest kujundist ilmset kasu. Lavale astuvad teised tajud ja mälustiimulid, nagu näiteks lõhn, puudutus, heli ja sõnad. (Arden, 2009, 56) 3.2 Assomeetod Argipäeval oleme pidevalt seotud ülesande ette jätta meelde loogiselt seostamata informatsiooni. Siia kuuluvad igasugused juhendid, tähtajad, koosolekud, statistika, hinnangud, isiklikud probleemid ja palju muud. Seesugust informatsioonil on tendents kasvada. Tähtpäevakalender, märkmik või mingi teine tavaline meetod üksi ei
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ)
unenägudesse. Iseäranis laialt on eksperimentaalset meetodit unenägude uurimisel tarvitanud norra psühholoog Mourly-Vold.1 Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid. Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.2 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi
antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process
salvamistest. Sellest referaadist sain teada, et Monet`teose ,,Impressioon. Tõusev päike" järgi sai nime terve kunstivool. Monet teosed on maailmakuulsad ning neid kasutatakse isegi filmides, kui väärtuslikud teosed, mida vargad plaanivad varastada. Monet enamus maale on minu jaoks maagilise võluga, et kui sa neid vaatad, siis tekib tunne nagu sa ise viibiksid seal, nagu satuksid pildi sisse ning sealt välja saada on üpriski keeruline. Samas tajud sa hetke lühidust nagu oleks käinud fotoka klõps. Kokkuvõtteks võib öelda, et tema maalid on maalitud hämmastava kergusega andes edasi selle hetke impressiooni ehk pildile on jäädvustatud emotsioon, õhustik ja kohalolijad just selles ajahetkes nagu nad siis olid. Kasutatud allikad: 1. Vikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 2. Wikipeedia ,,Claude Monet" [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet (2008) 3
meelte poolt saadud andmetest. Keegi pole suutnud seda probleemi lahendada. Kõike, mida me ükskõik mil viisil mõistame, mõistame me oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi abil. Meie silmadel on kindlad ja väga tähtsad võimed, kuid mitte rohkem. Kõrvad suudavad täita mitut tähtsat funktsiooni, mida silmad ei suuda. Maitsmismeel võimaldab aistida asju, mida ei suuda aistida ei meie silmad ega kõrvad. Meie aju suudab tajud korraldada lugematuks hulgaks erinevat liiki asjadeks. Kui loeme üles kõik oma võimed, siis nende piiresse mahtuv ongi kokku see, mida me võime tunnetada. Öeldu ei tähenda, et midagi muud pole olemas, kuid kui see miski, ükskõik mis, ka olemas on, siis ei suuda me seda haarata. Me ei suuda ette kujutada midagi tõeliselt olevat, ilma et see oleks miski, ilma et sellele oleks omistatud reaalne identiteet. Me ei suuda ette kujutada tagajärgi ilma põhjusteta. Need on
vajalik, ta saab mängust positiivseid emotsioone tunneb rõõmu ja rahuldust. Vaimne areng: Sõnavara ja kõnest arusaamise oskus suureneb. Laps õpib tegutsema ümbritsevast saadud kujutlusi kasutades. Mängides saab laps kasutada oma meeli, areneb tähelepanu, mälu, mõtlemine. Mängides õpib laps kõike kõige paremini. 9 Esteetiline areng: Mängides täpsustuvad lapse tajud (värvi-, vormi- ja ruumitaju) ja arenevad lapse kunstilised oskused. Mängides saavad lapsed loovalt oma teadmisi ja oskusi kasutada. Eetiline areng: Laps õpib mõistma õiget ja väära. Laps võtab omaks käitumisnormid ja õpib neid kasutama. 2.2. Mäng ja lapse areng Mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus ja seega ka loomulik viis õppimiseks ning arenemiseks. Mängimisvajadus on üks väikelapse põhivajadusi. Mäng on tegevus, mis
antikateksis anticathexis ·kaks instinktide rühma Eros ja Thanatos asendamine displacement ego energia - identifitseerumine II Alateadvus tsentraalne osa isiksuses Topograafiline isiksuse mudel kontiinum: alateadvus-teadvus a. teadvus conscious see, mida igal ajahetkel oleme võimelised teadvustama b. eelteadvus preconscious mõtted, mälestused, tajud c. alateadvus unconscious motiivid, soovid, vajadused, tungid alateadvus eelteadvus teadvus III Isiksuse struktuur Miski Id alateadvus eksisteerib sünnihetkel kontrollimatu, organiseerimatu, irratsionaalne Naudinguprintsiip pleasure printciple Rahuldada saab: a) refleks reflex action kaasasündinud reaktsioon b) primaarne protsess primary process
W.Wundt mentaalne kronomeetria Psüühika struktuuri uurimine (W.Wundt, E. Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ)
Kas tantsijal võib vigastusest kasu olla?Miks? Kui muud ei ole siis vigastused võiksid mõtlema panna rohkem, need andsid aega vaimsuseni jõuda. Kas usud, et füüsilisest vigastusest on tantsijal kasu ka inimesena igapäevaselt? Kui jah siis miks? Ei oska vahet teha. Mul on allergia farmaatsia vastu, ma ei tea kas on vahet tavakodaniku ja tantsija vahel. Teadlikkuse tase ka igapäevases liikumises võib-olla. Kuidas sa tajud füüsist vaimu suhtes, vaimu füüsise suhtes? Vaim on olulisem, sest vaim annab kehale konkreetseid signaale. Vaim peaks hoidma füüsist, aga seda peab inimesele õpetama. Kontakt kehaga ja harmoonias elamine on oluline. Tänan vastamast! 31 Lisa 2 Intervjuu Maire Udrasega Nimi ja sünniaeg: Maire Udras, s
Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata." (I. Pertelson) · "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." (Albert Einstein) · "Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." (Otto von Bismarck) · "Kui pime kannab lombakat, saavad mõlemad edasi." (rootsi vanasõna) · "Kui teil on efektiivne valitsus, siis teil on diktatuur." (H. Truman) · "Kuidas külvad, nõnda lõikad." (Cicero)
G.Berkeley on tõeline subjektiivne idealist. See, mida me nimetame asjadeks on liitaisting ehk aistingute seos ja meil ei ole mingit alust oletada, et nende taga oleks tõelisust. Esse est percipi "olemas olla tähendab tajutav olla". Mingit materiaalset eset ei eksisteeri sõltumatult tajuvast subjektist. Materiaalseid objekte pole üldse olemas. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Selles mõttes on Berkeley üks järjekindlamaid empiriste. Kõik, mida me tajume on üksnes meeltega tajutav. Asjad on maailmas just sellised nagu me neid aistame, ainult et nad ei ole "asjad". Kõik on tingitud "vaimust", mis mõjutab "kõike kõiges" ja millest kõik koosneb. Kuidas siis aga eristada fantaasiat ja tõelisust? Esimesi võime esile tuua omal soovil, teised kujutlused tekivad meist sõltumatult ja seda teatud reeglipärasusega. Kuna me ise ei saa luua
ebakindlam.Juht peab selgeks tegema alluva tajumise iseärasuse. Ootuste mudeli eelised see teooria aitab juhtidel aru saada motivatsiooni puhul aset leidvates vaimsetes protsessides. Alluvad ei tegutse mitte üksnes tugevate sisejõudude, rahuldamata vajaduste või hüvituste-karistuste kasutamise mõjul, vaid neid tuleb käsitleda kui mõtlevaid olendeid, kelle käitumist mõjutavad suurel määral uskumused, tajud ja tõenäolised hinnangud. Mudel kajastab Y teooria eeldusi, et inimesed on võimekad ja neid tuleb värtustada. Ootuste teooria aitab juhtidel kujundada motiveerivat kliimat, mis stimuliseerib sobivat käitumist. Võrdlemismudelid jaguneb kaheks. (1)Õigluse, erapoletuse teooria J.Stacy Adamsi (lk60) teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega.
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline. Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Antud referaadis vaata...
Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemisel Suuraju koor Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa, mille funktsiooniga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cm 2 ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronit Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast Väljad erinevad mitte ainult oma mikroskoopilise struktuuri, vaid ka funktsioonide poolest Sensoorsed projektsiooniväljad Naha- ja propriotseptiivse (süvatundlikkus) – väljad 1, 2, 3 ning 5, 7, 40
Esiteks, ainuüksi mingi kogemuse kordumine ei muuda veel automaatselt kedagi targemaks, ning teiseks, mõnikord piisab ühestainsast sündmusest, et tekiks uks põhjuslikku seosesse. Tunnetus pole Popperi jaoks kunagi passiivne: "Tegelik asjade seis ei ole kooskõlas naiivse emiiriku ja induktiivse loogika pooldaja arusaamaga. Viimase järgi alustame teadlikku tunnetust vaatlusandmete kogumise ja süstematiseerimisega. [---] Ülesanne Kirjuta üles, mida sa praegu tajud ei ole ühemõtteline. Kas ma pean kirja panema, et ma praegu kirjutan, kuulen kella tiksumist, lehepoisi hüüdeid, raadihelisid? Või pean ma hoopis kirjutama, et see müra häirib mind? Isegi kui seesugune ülesanne oleks täidetav, ei oleks ükskõik kui rikkalik sellisel viisil kogutud vaatluste hulk siiski teadus. Teadus vajab konseptsioone ja teoreetilisi probleeme." (Popper, Teadusliku uurimustöö loogika, lk 71)
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada lähemalt ühte 18.sajandi suurimat Saksa filosoofi ja matemaatikut Gottfried Wilhelm Leibnitzit (1646-1716). Ta oli Isaac Newtoni kaasaegne, kuid temast sõltumatult, mõtles välja diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Samuti oli osaline energia jäävuse seaduse formuleerimisel. Leibnitz tegi palju teisigi olulisi teaduslikke ja matemaatilisi kaastöid. Leibnitzi võib nimetada matemaatilise loogika rajajaks. 1671-1674 konstrueeris nelja põhitehet sooritava arvuti. Kuigi Leibnitzi doktriin oli heterodoksne, uskus ta siiralt Jumalasse ja kirjutas kaitsekõne Kolmainsuse õpetusele. Ta astus ägedalt vastu Descartes´i ja Spinoza vaadetele. Ta püüdis edutult leida ühist alust katoliiklikule ja protestantlikule ning hiljem luterlikule ja reformeeritud kirikule nende liitmiseks. Leibnitz uskus jumalikku ettemääratusse. Referaadis tutvustan täpsemalt Gottfried Wilhelm Leibnitzi elulugu...
Aferentsed neuronid kehad ei paikne seljaajus, vaid spinaalganglionites. Preganglionaarsed närvikiud lülitatakse vegetatiivses ganglionis ümber teisele närvikiule, mille akson – postganglionaarne närvikiud – jõuab innerveeritava elundini. Meeleelundid on organismi välis- või sisekeskkonnast tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid e analüsaatorid. Meelelendite teel saadud info põhjal tekivad aistingud ja tajud, mis võimaldab organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Somato- ja vistserosensoorne analüsaator naha (taktiline, valu, temp), liigeste (taktiline, valu), lihaste ja siseelundite tundlikkus. Naha ja liigese retseptorid valurets (vabad närviõpmed), termorets (sooja, külma), taktiilsed (puute), surve ja survevibratsioonirets.
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Irina Rozanova B26778 REFERAAT ,,EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE" Juhendaja dotsent S. Dzalalov NARVA 2012 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................... 1 Emotsioon ja selle liigid ......................................................................................... 2 Emotsionaalsed seisundid ja nende eristamine .................................................... 3 James-Lange teooria ............................................................................................ 4 Cannon-Bardi teooria ............................................................................................ 4 Darwini teooria...................
· ,,Demokraatia julgustab masse otsustama asjade üle, · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on millest enamusel puuduvad teadmised." (John Simon) arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Elada võib kahte moodi. Üks on nõndaviisi, justkui · ,,Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, imeline." (Albert Einstein) kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja · ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) osata." (I. Pertelson) · ,,Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda ,,ei iial"!" (Jan · ,,Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on Siegel) tulumaks." (Albert Einstein)
· ,,Kui teil on efektiivne valitsus, siis teil on diktatuur." (H. Truman) · ,,Kuidas külvad, nõnda lõikad." (Cicero) · ,,Kuigi ümbrus on sama, elab igagüks meist erinevas maailmas." (A. Schopenhauer) · ,,Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." (Albert Einstein) · ,,Kõige arusaamatum asi maailma kohta on, et see on arusaadav." (Albert Einstein) · ,,Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata." (I. Pertelson) · ,,Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." (Albert Einstein) · ,,Kõige rohkem valetatakse pärast jahiretke, sõja ajal ja enne valimisi." (Otto von Bismarck) · ,,Kõige tähtsamad tõed on need mida ühiskond kõige vähem kuulda tahab." (W. H. Auden) · ,,Kõik kuulevad ainult seda, mida mõistavad." (Goethe)
oluliselt rohkem katsumusi. 7 Kui kõnnid seitsmendal eluteel, oled väga arukas ja tähelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mõistatusi lahendada. Eelkõige oled mõtleja. Analüüsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise täpsusega. Oma töös oled põhjalik ja hoolikas, täielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditele vastavad. Oled rahumeelne ja kirglik hing, kuid valid hoolega inimesi, kellega läbi käid. Tajud kohe ära valed ning hoiad petmisest ja reeturlikkusest kaarega eemale. Sa ei ole üks neist, kellel on suur hulk sõpru, kuid kui kellegi juba enda sõbraks aktsepteerid, jääb ta selleks terveks eluks. Tahad kedagi lähedalt tundma õppida, enne kui talle enda ellu ukse avad. Sa oled arukas ja väga kiire taibuga, kuid mitte eriti sotsiaalne. Sind võidakse pidada veidraks või uhkeks, kuid tegelikult peitub su eemalehoidev olek pigem arguses ja vajaduses pisut “üles
oluliselt rohkem katsumusi. 7 Kui kõnnid seitsmendal eluteel, oled väga arukas ja tähelepanelik. Sul on eriline anne asju vaadelda, uurida ja mõistatusi lahendada. Eelkõige oled mõtleja. Analüüsid kiiresti olukordi ja lahendad neid efektiivselt ja imelise täpsusega. Oma töös oled põhjalik ja hoolikas, täielik perfektsionist, kes eeldab, et ka teised tema standarditele vastavad. Oled rahumeelne ja kirglik hing, kuid valid hoolega inimesi, kellega läbi käid. Tajud kohe ära valed ning hoiad petmisest ja reeturlikkusest kaarega eemale. Sa ei ole üks neist, kellel on suur hulk sõpru, kuid kui kellegi juba enda sõbraks aktsepteerid, jääb ta selleks terveks eluks. Tahad kedagi lähedalt tundma õppida, enne kui talle enda ellu ukse avad. Sa oled arukas ja väga kiire taibuga, kuid mitte eriti sotsiaalne. Sind võidakse pidada veidraks või uhkeks, kuid tegelikult peitub su eemalehoidev olek pigem arguses ja vajaduses pisut "üles
olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill- ulitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. 22. Keha ja vaimu probleem monistlikud teooriad (subjektiivne idealism-kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaime; kahe asbekti teooria-vaim ja keha on sama asja 2 asbekti; kimbu teooria-keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud; ekstreemne materialist-biheiviorism, füsikalism; identsusteooria; funktsionalism; dennetti materialism)-dualistlikud (interaktsionism-keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; okasionalism-kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; parallelism-keha ja vaim
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku. Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse. Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks. Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka, mitte aju. Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks. Vahel reisilt naastes või haigusest paranedes, enne kui harjumused oma pinnalise võrgu kududa jõuavad, tajud todasama jahmatavat ebareaalsust, just nagu muutus midagi nähtavaks. Elu on neil hetkedel kõige elavam, võid tunda ennast vabalt. Armastusel on tuhat kuju. Kui palju eri kujusid võib inimesel olla, kuidas ta on ajalehes üks, aga siin ikka toosama kes vanasti, ta nägi ikka ühtmoodi välja. Kuigi selgi kombel võib inimesi tunda piirjoontes, kui mitte detailides. 8.1. Teised teosest http://www.epl.ee/artikkel/304992
Tähtsad mõisted: Nirvaana vaibumine, kustumine. Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab ümbersünniahelast vabanemist. Tal on kaks staadiumit: eluajal saavutatu; lõplik pärast turma saavutatu. Nirvaana tuleb saavutada ainult oma püsivusega ei ole Jumalat, kellele loota. Sansaara ümbersünniahel, olemasolev maailm, mis on kaduv, muutuv ja kannatav. Ka inimene muutub pidevalt. Keha, tunded, aistingud, tajud ja teadmine on ajutised ja pidevalt muutuvad. Seetõttu ei ole ka isiklikku muutumatut mina. Hinge ei ole uude kehasse sünnib ümber surmaeelne teadvusseisund Karma teo ja selle tagajärje üleüldine seadus. Tegu on nii mõtteline, sõnaline kui ka füüsiline akt. Inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle kas järgmine sünd on võrreldes eelmisega halvem või parem. Karma on vääramatu loodusseadus.
perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte. 10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi? Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste tajud, sensomotoorsele arengule aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
vaheline võistlus piiratud töötlusressursi nimel. 25. Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last? TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet – teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. 27. Mis on teadvusseisundi peamised omadused? Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta. Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
õpilaste istekoht õpetaja lähedal; personaalne mentor (kaasõpilane), kes aitab vajadusel (konfliktid jne). Pane laps istuma koos positiivse eeskujuga. TEADVUS JA UNI 26. Mille poolest on teadvus ja tähelepanu sarnased ja milles poolest erinevad? Teadvus ja tähelepanu on erinevad nähtused, kuigi tihedalt seotud - tp koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast; selle arvelt tuleb ohverdada palju muud teavet teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas *Teadvus välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. (aga see pole definitsioon!) vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt, inimese ütluste, reageeringute jne alusel - st teadvus on privaatne!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
