· Kallistamine, kui tõesti kavatsete ületada oma klientide ootusi, peab olema ülimalt paindlik. Te peate olema valmis nahast välja pugema ja proovima asju, mida te pole kunagi varem proovinud. Võib-olla need ei õnnestu, aga võib-olla saab neist kallistamise kultuuri ülitähtis osa. Kallistamise olulisem põhimõtte on tahe mõelda väljaspool raame. · Tõelist sidet kliendi ja teenidaja vahel ei saa luua, kui viimasele inimesed tegelikult ei meeldi. Selle tajub klient kiiresti ära ja ei pruugi enam järgmine kord seda salongi külastada · Esmalt peavad klienditeenidajad õppima klienti asetama esikohale, temaga suhtlemisel olema soojad, rakendama tervet mõistust, koostama klientide profiile ja pidama kalliks kolme E-d. Kui kombineerite energia, entusiasmi ja eduka läbiviimise, siis saavutate suurepäraseid tulemusi. · Hoolige oma kaastöötajatest- ei saa eeldada, et nemad kallistaksid kliente, kui teie ei
Samuti on tähtsad kasvutingimused lapsepõlvekodus ja sotsiaalne taust. Uimastid Uimastid e psühhoaktiivsed ained on ained, mida kasutatakse inimese psüühika mõjutamiseks. Iga aine, mida saab kuritarvitada, on uimasti. Psühhoaktiivsed ained, mis on seadusega keelatud nim. narkootikumideks. kesknärvisüsteemile jagunevad: · STIMULANDID - amfetamiin, ecstasy, kokaiin. · DEPRESSANDID - opiaadid, rahustid, alkohol. · HALLUTSINOGEENID - LSD, PCP. Uimastite toimel tajub inimene end ja ümbritsevat maailma tavalisest erinevalt - muutuvad meeleolu, taju ja mõtlemine. Uimastite kasutamisel tekib eufooria ehk heatujulisus, mis tuleneb kriitilise mõtlemise väljalülitamisest. Mida pikem, põhjalikum ja meeldivam on viibimine illusoorses maailmas, seda raskem on tagasitulek reaalsusesse. Uimastisõltuvus on see, kui aine tarvitamine muutub elus esmatähtsaks kõige muu arvel. Vormid:
Filosoofia tõe otsing/armastus Pildistab ülesandeid ja probleeme, kuid ei paku täielikku lahendust uurib mõtlemist algus Antiik-Kreekast Aristotelese ajast Põhiprobleemid läbi aegade 1. Metafüüsika kas kõik olemas olev saab taandada mingile ürgalgsele või elemendile Keha- ja vaimuprobleem ka keha ja hing saab samastada või tuleb neid eristada Tahtevabaduse probleem kas inimene saab tegelikult olla vaba või on see ainult illusioon 2. Tunnetusõppetus (epistemoloogia) - Mis on teadmine? - Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia a...
raskuste kandmist, kui vahemaa on liiga pikk või raskust ei saa toetada vastu keha. Iga inimene saab ka ise enda tervist kahjustada, kui ta ei tunne nõudeid, mis on esitatud teisaldustöödele. Suurt rolli mängib siin ka töötaja kehalised omadused. Näiteks pikkus, kaal ja tugevus on ebasobivad konkreetseks tööks. Kui inimesel on varasemalt olnud seljavalusid, ei tohiks ta teisaldustöid teha. Tööstress Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaksioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Tegemist on neurokeemilise protsessiga, mille
Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale öeldes samal ajal ,,taa-taa''. Paistab, et laps mõtleb ja tajub toimuvat hästi. Laps nägi vanaemal jopet seljas ja see tähendaski, et vanaema hakkab lahkuma ning kui keegi ära läheb, siis tuleb talle lehvitada ja taa-taa öelda. Vanemad on talle nii õpetanud ning laps on selle endale talletanud. Nüüd tõstis ema Enriku jälle potile. Lapsele kehtib ema poolt pandud reegel, et pea iga kümne minuti tagant peab Enrik potil istuma, nii harjutab ema lapsele potil käimise harjumust. Enne viieteist- või kuueteistkuuseks saamist ei ole lapse lihased ega
Charles süüdistab kõiges saatust. Charles sureb oma lehtlas pingil istudes. Berthe saadeti vanaema juurde, kes ka suri samal aastal.Laps jäi ühe vaese tädi hoole alla,kes pani lapse ketrusvabrikusse leiba teenima.Kõik nende vara müüdi võlgade katteks maha ja järele jäänud rahast piisas ainult selleks,et saata väikena Berthe vanaema juurde. . Peategelased Emma Rouault Bovary (Madame Bovary) noor naine, kes tegeleb romantilise unistamisega, kuid tajub ikka ja jälle kalkust selles maailmas. Otsib kirglikku armastust. Kompromiteerib end nii materiaalselt kui moraalselt. Dr Charles Bovary: igav matslik, kuid ustav ja salliv abikaasa.Ta armastas Emmat kõigest hoolimata. Homais: ülespuhutud, auahne apteeker. Sai lõpuks auleegioni risti. Leon Dupuis:notari kirjutaja , kes armub Emmasse.On romantiline ja hiljem saab tema armukeseks. Rodophe Boulanger: Rikas mõisnik, naistemees. Emma armuke.
Rästiku mürk on väga mitmel põhjusel meditsiinis teretulnud ravimkomponent. Sisaldab paljusi erinevaid inimorganismile kasulikke aineid, kui on lisatud medikamentide hulka. Rästiku mürk võib säilida arstimina aastaid kaotamata oma raviomadusi. Rästiku mürgist valmistatakse mitmeid erinevaid ravimeid. Rästiku keel, mis on must ja kaheharuline on väga liikuv ja erilise otstarbega. Uskuge või mitte, aga rästiku keel on termoregulaator st. temperatuuri mõõtja, samas tajub ta ka lõhnu keele abil. Toidu maitset aga keel ei taju, sest reeglina sööb rästik oma toitu alati tervelt. Lisaks kõigele võib tihtipeale ka kuulda, et rästikul on hüpnotiseeriv pilk, mis halvab kõik paigale... Näit: konn keksib ise ligi, sattudes sedasi söögiks. Tegu on nimelt sellega, et mitte rästiku pilk pole hüpnotiseeriv, vaid konn ei pane rästikut, kes liikumatult paigal on, üldse tähele
eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks a. Mitte pikem kui paar minutit. Aktiivse tegevuse abil on võimalik seda pikendada. b. Meeles püsib mitte enam kui 7 ± 2 ühikut. Järelikult korraga pole mõtet palju
", kus ta hüüdis maha kõik oma ajastu tuntumad kirjanikud ja luuletajad. Viimased futuristlikud palad ilmusid Kivikalt 1921. aastal kirjandusajakirjades Murrang ja Tarapita, seejärel pöördus ta tagasi traditsioonilisemate suundade juurde. Futurismi mõjutusi ilmneb siiski veel mõningates tema hilisemates teostes, näiteks romaanis "Ristimine tulega" (1922). Futurism kujutavas kunstis. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.Teise moodusena kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami kõrval sibab paljujalgne koerake (Giacomo Balla "Koera ja keti dünaamika")
nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 0.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut).
lihtsalt haiguse. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus,
Isiksuseomadused Inimese isiksuseomadustel on oluline roll selles, kuidas konkreetne inimene tajub ja tõlgendab teatud olukordi ning kuidas ta nendes olukordades käitub. See on üks põhjustest, miks inimsed tihti teineteist ei mõista- ühes ja samas situatsioonis võib inimeste reaktsioon olla erinev. Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida
Müügikultuur Värviline müügipsühholoogia Selleks, et toimuks edukas müük on oluline tunda psühholoogiat. Müügipsühholoogia peab arvestama paljude aspektidega. Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt viie meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. (http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrvipshholoogia.html) Oma iseseisvas töös käsitlen värvide mõju. Käsitlen seda teemat, kuna värvide psühholoogiat on
poole, mida pole üldse olemaski. Oleme end terve elu petnud. Õnn sõltub rohkem reaalsusest ja mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa. Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma tunnetustele. Platon räägib õnnest kui ,,hinge harmooniast". Täpselt samuti nagu keha on terve siis, kui ta on harmoonias iseendaga ja poliitiline kord on hea kord siis, kui funktsioneerib harmooniliselt, nii on ka hing õnnelik siis, kui kõik tema aspektid toimivad harmoonilises kooskõlas. Ratsionaalsusevõime valitseb hingelise ja emotsionaalse elemendi üle. Ehkki inimesed
Osades: Tõnu Kark (Toomas Nipernaadi), Milla (Viire Valdma), Peetrus (Paul), Egon Nuter (Paulus), Margus Oopkaup (Joonatan), Katrin Kohv (Ello), Ain Lutsepp (Jaan Lõoke) jpt. Toomas Nipernaadi rändab mööda maad. Ta otsib kontakte, publikut, loodust ja iseennast. Oma rännakul esineb ta kord kellegi suguslasena, kord on ta muinasteadlane, kalur, talumees. Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm. Hukkunud Alpinisti hotell "Hukkunud Alpinisti" hotell on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aasta romaani ""Hukkunud Alpinisti" hotell" põhjal valminud 1979
Ta julgeb traditsiooni eirates oma elustiili järgida. Siin näitab ta üles rohkem austust ja kodanikujulgust kui paljud teised. Mõnikord on tal kauakestev suhe, kuid ta ei taha seda seaduslikuks muuta. Nii elab ta sageli vaba-abielu. Skisoidne mees tihti oma elu vältel on kogenud naiselikku kui midagi väga kauget ja ähvardavat, selle tõttu valib ta sageli samasoolise partneri või vastassoo ebatüüpilis esindaja. Suhe on siis sõbralik. Pidevat lähedust tajub skisoidne isik igal juhul halvasti. Skisoidne isik on tohutult tundlik kõige suhtes, mis ähvardab tema vabadust ja sõltumatust. Tunnete väljendamisel on ta sõnakehv. Ta on väga tänulik kui partneri kiindumud ei ole pealetükkiv. Kes temaga oskab koos olla, võib loota sügavat kiindumist, mid küll õieti välja ei näidata. Kui skisoidne inimene jääb mitteseotuks, tunnetab ta edaspidi, et on saatuse meelevallas, ima turvalisusest, kaitstusest, ohutusest
,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 1.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut).
värvile puhtus ja valge sisaldus. Raskena mõjuv värv on tume ja segatud kokku paljudest tumedatest pigmentidest. Värv võib mõjuda raskena ka siis kui aluspind on tume. Hele aluspind annab värvile alati kergust ja sära. VÄRVIPSÜHOLOOGIA Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5 meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene
kommunikatsioonipuuete avaldumist, selgitada nende mehhanismi, välja töötada meetodid ja töökorraldus kõne-, hääle- ja keelepuuete, samuti neelamisprobleemide kõrvaldamiseks või leevendamiseks. 6. Selgitage näidete varal taju, mälu ja mõtlemise rolli ja seoseid õppimisel. Taju protsessi eelduseks on meeleline kogemus. Taju eesmärk on luua meile meid ümbritsevast maailmast võimalikult reaalne pilt. Seda luuaks meeleorganitelt saadud andmete põhjal. Kuid iga inimene tajub maailma erinevalt ja kasutab erinevaid tajumistüüpe. Mõnele 2 jääb õpitav paremini meelde pildina, sümbolina (visuaalne), mõned peavad käeliselt läbi tegema, kirjutama (kinesteetiline). Ja siis on need kellele jääb kõige paremini meelde kuulmise kaudu (auditiivne). Efektiivse tulemuse annab kui õppimine toimub läbi kõigi meelte. Ise olen õppimises kasutanud kõiki kolme tüüpi
Rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Rahvuspargis on erinevad keskkonnahariduslikud maastiku- ja matkarajad ning kultuuriloolisi üksikobjekte nagu Mähkli muinaseluase ja muinaskalme ning Värtmäe mesindusmuuseum. Hinnang inimmõjule Inimmõju Karula maasikurajoonile on nii positiivne kui ka negatiivne. On tunda, et Karula kant muutub järjest ilusamaks. Ringi liikudes tajub muutusi maastikus – põllumaad ja niidud on hooldatud, hooned korrastatud, teede ja järvede äärtes on võsa lõigatud. See kõik kokku moodustab kauni kompleksse maastiku.(Tarupettäi 2008) 2008. aasta seisuga on Karula rahvusparki, mis asub Karula maasikurajoonis, inventeeritud 411,5 hektarit poollooduslikke kooslusi. See number ei ole lõplik, vaid täieneb aasta aastalt. Samas mõned poollooduslikud kooslused kaovad, kas siis kultuuristamise, ülesharimise või kopra ja
Nad täiendavad teineteist ning nendevahelisel koostoimimisel saab sünnitus toimuda naturaalsel moel. Selleks tasub vältida liigset sekkumist sünnitusprotsessi. Iga naine tunneb ise, mis on tema jaoks see kõige mugavam ning meeldivam keskkond, kus ta soovib sünnitada. See võib olla kodu, haigla, terass, või muu koht. Lisaks keskkonnale tunneb naine mis viisil ja missuguses asendis tal on kõige mugavam sünnitada. See kõik on kodeeritud geenidesse ning keha ise tunnetab ning tajub, mis on talle kõige parem. Kuid selle kõige juures on oluline, et naisel oleks oskus kuuletuda oma keha soovidele ning sisetundele ja käituda vastavalt, ning samuti on oluline, et naine tunnetaks endas ürgset väge ja usuks endasse, et saab sünnitusega suurepäraselt hakkama ka iseseisvalt. Enda sisetundele toetudes, tuleb naisel valida see kõige mugavam keskkond, kus ta sooviks sünnitada. Kõige hubasemalt tuntakse ennast tuttavas kohas või teatud keskkonnatingimustes.
tähelepanelikkust, aktiivsust, professionaalseid soovitusi jne. Palju võimalusi heade kliendisuhete loomiseks ja arendamiseks, kliendi abistamiseks, tema vajaduste ja soovide rahuldamiseks ning müügiks pakuvad klienditeenindaja enda poolt oskuslikult esitatud küsimused. Olemas on väga mitut laadi küsimusi ning nende esitamine on tihedalt seotud oskusega klienti kuulata. Küsimuste esitamise viisi järgi tajub klient, kas klienditeenindaja tõepoolest siiralt soovib klienti abistada. Küsimused võib jaotada kahte suuremasse rühma suletud ja avatud küsimused. Suletud küsimused on need, millele saab tavaliselt vastata kas ,,jah" või ,,ei" ja need on kasulikud esitada siis, kui klienditeenindaja soovib täpsustada fakte, saada mõnele asjale kinnitust vms. Suletud küsimused algavad tavaliselt küsisõnaga ,,Kas" (nt ,,Kas te soovite... ?"). Kui on
kinnitavad ehk sarrustavad inimeste käitumist. 37. John B Watson andke mulle beebisid ja ma kujundan nad ükskõik kelleks! 38. Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria. Vaatlev õppimine suurem osa oskustest on õpitud teisi jälgides ja jäljendades. 39. Robert Pluumin jagatud keskkonna mõju inimese arengule on väike: samas peres üles kasvanud lapsed on peaaegu sama erinevad kui erinevates perekondades üles kasvanud lapsed. See tähendab, et iga laps tajub perekondlikku keskkonda erinevalt. Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö: ühiskonnas, kus valitseb üldistatud usaldus tehakse koostööd ning ei kardeta pettust teiste inimeste poolt. 40. Judith Harris lapsevanemad ei oma pikaajalist mõju lastele. Suhtlemine eakaaslasetega on palju olulisem lapse normaalse arengu jaoks, kui suhtlemine vanematega. 41. Fran Sulloway sünnijärjekorra uuringud. See mitmendana perekonda sünnitakse on
Sangviinik ülekaalus veri, tugev tasakaalutatud,liikuv Melanhoolik must sapp, nõrk tüüp Koleerik kollane sapp, tugev,tasakaalustamata,liikuv Neurofüsioloogiline teooria Neurofüsioloogia järgi on temperament närvi protsesside tugevuse,liikuvuse ja tasakaalutuse järgi- sangviinik,flegmaatik,melanhoolik ja koleerik. E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab
Koduloo ülesandeks on õpetada lapsi tähele panema oma kodukoha loodust ja inimese tegevust kodu ümbruses. Vaheldust töö võtetes aitab hoida laste tähelepanu ja huvi erksana. (Eisen, 1989.) J. Käis tõi olulise pöörde Eesti algharidusse, töötades läbi koduloo ja üldõpetuse teoreetilised ja rakenduslikud küsimused ning andes välja vastavad käsiraamatud. J. Käis ei vastandanud üldõpetust ainesüsteemile, vaid muutis üldõpetuse sisu süsteemsemaks ja koduloolisemaks. Laps tajub ja tunneb oma ümbrust tervikpildina, õpetuski tuleb kohandada seesuguse tunnetusviisiga, sidudes üksikuid õppealasid keskse teema, keskse vaatlus- ja mõtlemispunktiga. Lapse sisemisi jõude vabastab ja paneb liikuma ühtlane, terviklik õppetegevus, keskmes on last ümbritsev asjaline maailm, laste kogemuste, elamuste ning huvide maailm. Laste individuaalsete võimete arendamist saab toetada individuaalse tööviisi kasutamise kaudu. (Nugin, 2013) J
Kunstiteose analüüsimisel on võrdselt olulised ja kiiduväärsed nii erialased kunstiteadmised kui laiem silmaring ehk huvi maailma vastu, teoseid vaadates ning analüüsides arenevad aga mõlemad oskused. Kokkuvõttes kunstiteoste ja kujutiste näitamisel, vaatlemisel ja piltide üle või piltide põhjal arutlemisel on kolm peamist eesmärki: 1. avatud kontakti loomine visuaalse kultuuriga, sealhulgas professionaalse kunsti ja tarbekujutistega (selle tulemusel tajub õpilane kunsti kui midagi avatut ja ligipääsetavat); 2. silmaringi laiendamine, maailma temaatilise mitmekülgsuse aktsepteerimine; 3. avatud eluhoiaku loomine, sellega koos kriitilise mõtlemise, märkamis- ja väljendusoskuse ning enesekindluse arendamine. Joonis 1. Kunstiteose vaatamise ja analüüsi eesmärgid Rõhuasetused põhikoolis Põhikoolis näidatakse ja vaadatakse erinevaid pilte eelkõige tänu vajadusele illustreerida kas:
Kirjeldage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. Peamine mõjur kontrollikeskme puhul on see, kuidas inimene ennast org-s tajub. On seotud enesehinnanguga. 5. Selgitage taju valivust. Näeme ja kuuleme seda, mida soovime näha ja kuulda. Inimene pöörab tähelepanu sellele, mida mis järeldub tema ootustest või võimendab seda. Kui sümbolite tõlgendamisel lähtuda faktide asemel oma isiklikust arvamusest, siis tehakse järeldusi. Tihti võivad viimased osutuda valeks. 6. Selgitage tajuetaloni (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide.
õigesti või ei). Kasutatakse keelevaistu uurimiseks- alateadlik tunnetus, kuidas on õige öelda. Kui ta ei tuvasta, kas on õigesti, ei oska ka ise õigesti rääkida. Keelevaist kujuneb keele omandamise käigus. Võimaldab uurida hääldust, grammatikat, sõnakasutust. Nt sisseütleva käände valesti ütlema- õige kasutuse aluseks on keelevaist. Nt panen pliiatsi sahtlile. Nt karu ütleb, et "panen klotsi kotile"- kas karu ütles õigesti? Kui tajub, et karu ütleb valesti ja laps tajub ära, siis on suht hea- laps võib-olla ütleb ise valesti veel, aga tajub ära, mis on valesti. Psühholoogid- W.Wundt- assotsiatiivne eksperiment- millised seosed on inimesel sõnade vahel. Sõnad on ajus omavahel seotud, kuna muidu ei oleks võimalik, et leian ajust õige sõna. Grupeeritud (nt sendid on jaotatud kotis oma rühmadesse selleks, et ma leiaksin õige sendi) sõnad. See eksperiment võimaldab uurida, millised seosed on
meedikuid, praktikuid-entusiaste, vaid ka pedagooge ja psühholooge. Grof. S. (2004). F. Lik'i hüpotees: iga trauma, mida ema on raseduse ajal läbi elanud, kandub nabanööri kaudu edasi lootele. Peale selle tehti kindlaks, et emaüsas asuv loode nagu imbub läbi traumaatilise situatsiooni negatiivse energiaga, juhul kui emal tuleb läbi elada mingi traumaatiline situatsioon. Seega tulid nad järeldusele, et loode tajub trauma mõju mitte ainult nabanööri kaudu, vaid ka ema aura kaudu kogu prenataalse arengu perioodil. Selle töö tulemused näitavad, et esimese trisemestri jooksul saadud trauma on teatud tüüpi isiksuste kujunemise põhjuseks ning ka täiskavanud inimese haiguste allikaks. On hästi teada, et vähirakud on madala amplituudiga aga suure paljunemiskiirusega embröonaalrakud. Kui esimese trisemestri (esimese kolme kuu)
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.........................................
Tuleb teada, et väikelastel esineb suhteliselt sagedamini kehalisi sümptomeid. Nad võivad emotsionaalsele pingele reageerida isegi palaviku või krambiseisunditega. Tuleks võtta ära süütunded (nt. võib laps mõelda, et ema suri sellepärast, et ta ei kuulanud sõna või tegi pahandust). Ei tohiks kasutada metafoore või luua illusioone, sest laps võtab neid sõna-sõnalt, tal võivad tekkida hirmud või ebareaalsed lootused. Lapsel tekib palju küsimusi, kui ta tajub, et tal on lubatud küsida. Tuleb anda lühikesed tõesed vastused kõigile tema küsimustele. 5-9 aastased lapsed näevad tihti surma vägivaldsena, karistusena. Sageli nad ka personifitseerivad surma. Neil võivad esineda hirmud seoses kujutlusega,et surm on isik, kes tuleb ja võtab kellegi kaasa. Sellele eale on iseloomulik maagiline mõtlemine, mis põhjustab palju süütundeid. Näiteks võib laps mõelda, et kuna ta oli teda karistanud isale soovinud
olev väliskiht. 5.Amööbi paljunemine, tsüsti mõiste ja tähtsus. Amööb paljuneb pooldumise teel ning soodsates tingimustes võib see toimuda mitu korda päevas. Sügisel, kui ilmad muutuvad külmaks ning leutingimused ebasoodsaks, lakkab amööb toitumast. Tema keha ümardub ja kattub tiheda kaitsva kestaga, tekib tsüst. Tsüstina võib ta tuulega kanduda teise veekogusse. 6.Silmviburlane - silmapäpi ja viburi otstarve, paljunemine. Silmtäpi otstarve on see, et silviburlane tajub sellega valgust, mille poole ta ujub. Viburi on pikk ja niitjas. Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. 7.Vetikate jaotus pigmendi sisalduse järgi.Mis on tallus ? Pigementide ja sisalduse ja teiste tunnuste jaotatakse vetikad hõimkondadesse. Rohe-,puna- ja pruunvetikate hõimkonda kuuluvate organismidega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. 8.Kingloom- toitumine, rakutuumade ülesanne, paljunemine. Kinglooma peamine toit on bakterid
tarbimisel ohtlik inimesele. Kolmas peatükk räägib enamlevinud narkootikumidest ja psühhoaktiivsetest ainetest, nende rahvapärastest nimedest, mõjudest, tunnustest, lisatunnustest, tagajärgedest ja tüüpilistest nähtudest. 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad. Kõikide narkootiliste ainete toimel tajub inimene iseennast ja ümbritsevat maailma tavaliselt erinevalt. Tajumuutus tuleneb eelkõige muutustest kesknärvisüsteemi nendes osades, mis reguleerivad meeleolu, taju ja mõtlemist. Väga tähtsat osa etendavad peaajus teatud tingimustel tekkivad ained endorfiinid, mis on seotud heaolu- ja naudingutundega. Endorfiinid on olemas igal inimesel ja nende tekkimine ning lagunemine on seotud aju sisemiste regulatsioonimehhanismidega
Kuidas neid ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve . tuvastada? inimene veedab enamuse oma päevast. Enamik teadvuseuuringuid tehakse ärkvelolekuseisundis olevate inimestega. Sel ajal annab inimene adekvaatseid vastuseid mida tunneb, teab, tajub jms. 2)Segasusseisund ehk desorientatsioon Inimene on desorienteeritud ajas ja kohas, orientatsioon enese isikus võib kergemate vormide puhul olla olemas, raskematel juhtudel mitte. Sagedased mäluhäired: unustab korduvalt esitatud infot. Võib
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
· Kerge vaimpuue (arukus vastab 8- 12.a. Lapse tasemele ) · Keskmise raskusastmega vaimuuue (arukus vastab 5- 8.a. Lapse arengule ) · Raske vaimupuue (arukus vastab 2- 4.a. Lase arengule ) · Sügav vaimupuue (areng ei küündi kõrgemale kui 2a. Lapse areng) 8. Kirjelda raske, keskmise, sügava vaimuuudega inimese mõtlemist ja arengut. Raske · Annab endast märku / teavitab keha abil · Elab siin ja praegu · Tajub halvasti aega ja ruumi · Saab aru ainult hetke situatsioonist · ei tee plaane Keskmine · Elab siin ja praegu · Mõistab, et 5eur. on rohkem kui 1eur. Kuid liita, lahutada ei oska · on raskusi sarnasuse leidmisel erinevate asjade vahel · süüdab orjenteeruda lähiümbruses · ajataju suhteliselt kindel · Kasutab lihtsat kõnet · saab aru lihtlausetest · Õivad lugema mõningaid sõnu · katsetab eksimuse hinnaga Sügav · · · · Seadusandlus
Arvutianimatsioon (computer animation) on kunst luua liikuvaid pilte arvuti abil. Animatsioon (animation) on protsess, mille puhul iga filmi või video kaader luuakse eraldi kasutades selleks arvutigraafikat, fotografeerides joonistatud kujutisi või järjest muudetud mudeleid (näiteks savikujusid). Animatsiooni alusteooria on lihtne: kui üksteise järel näidatatavaid üksteisest pisut erinevaid kujutisi vahetatakse piisava kiirusega, siis inimsilm tajub seda liikumisena. Nähtus on seotud inimsilma omadusega "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Minimaalne pildi ehk kaadri vaheldumise sagedus, millest piisab sujuva liikumise tajumiseks keskmise inimene poolt on 16 kaadrit sekundis (frames per second ehk fps). Kinofilmides kasutatakse kiirust 24 kaadrit sekundis, mis tagab täielikult sujuva liikumise. Arvutianimatsiooni puhul kasutatakse sageli poolt kinofilmi kaadrisagedust, ehk siis 12 fps. Mitmete ekspertide hinnangul on parim
Ta oli 3 aastat Inglismaalt ära, siis naaseb ja abiellub jõuka naisega. Nende abielu kestab ligikaudu aasta, sest Byronil tekivad tunded oma poolõega. I8I6.aastal lahkub Inglismaalt jäädavalt. Veel enne avaldab ta poeeme (põhiliselt idapoeemid, mis on idamaadega seotud): ,,Lara", ,,Korsaar", ,,Gjaur". Poeemides on jäädavalt uhke, mäslev, romantiline kangelane, kes võitleb armastuse ja vabaduse eest. Ta trotsib maailmapahesid, kuid on pessimist. Ta tajub, et ühiskonda ei saa muuta, sest see on allaheitlik. Ta peatub pikemalt Sveitsis, kus kohtub perekond Schelliga. Seal loob poeemi ,,Chilloni vang", kus räägib Sveitsi vabadusvõitlusest ja annab ajaloolise tausta. Ta läks Itaaliasse jäädavalt. Talle läks kreeklaste käekäik korda. Kreeklased olid siis türklaste võimu all. Talle meeldisid kreeka kultuur ja kee. Seega toetas ta kreeklasi sõjaliselt ja rahaliselt. See jaht, millega Schelli (Byroni sõber) purjetas, uppus
3.2. Nukumängud Kõigile sõimetöötajatele on tuttavad nukumängud, kus täiskasvanu üheaegselt nukuga tegutsedes ka kõneleb. Nt. nukk Mai "vaatab" oma käsi ("Oi, kui mustad mu käed on!"), täiskasvanu viib nuku kraanikausi juurde ("Pesen käed puhtaks"), keerab kraanist vett ("Keeran kraani lahti"), seebitab käsi ("Seepi on vaja ka kätele panna, siis saavad käed puhtaks") jne. Laps paneb tähele nii kõnet kui ka tegevust ta tajub kahe aistingu (kuulmine ja nägemine) kaudu korraga. 3.3. Muusika 6 L isaks rühmas valitsevatele südamlikele ja üksteist arvestavatele suhetele on laste emotsionaalse arengu suunamisel oluline osa ka muusikal (lastele laulmine, muusikaliste mängude mängimine, loodushäälte ja pillide kuulamine jms), kirjandusel (muinasjuttude ja lastepalade, rahva- ja lastelaulude lastele jutustamine ja
· vili: piklik kupar · odraivade, stomatitide ja seedetraki haiguste raviks Vesioblikas · sugukond tatralised · mitmeaastane · kallastel, kraavid, sood · lehed paljad, alumised kolmnurksed- südajad · kasutatakse toiduks Ujuv penikeel1 · sugukond: penikeelelised · mitemaastane, ühekojaline · nõrk, pikk vars · loomasööda ja väetisena · mageveekogudes · tajub ajutist kuivale jäämist · kahte sorti lehed Vesi-kirburohi · (ladinakeelne nimi= kahepaikne) · sugukond tatralised · mitmeaastane kahepaikne taim · seisva või aegalase vooluga veega veekogudes · augustist septembrini · kuni 1,5 m · õied on roosakad Räni-kardhein · sugukond kardheinalised · ülemaailmse kosmopoliitse levikuga mageveetaim · vars kuni 3 m
omavahel. Eksperimendi uurimise meetod: ·Ainuke meetod, mis võimaldab uurida nähtuste põhjuseid ja saate vastuse küsimusele: ``Miks?`` 5.Psühholoogia mudelid (suunad) Psühhodünaamiline- rõhutab alateadvuses ja lapsepõlve mõju inimese käitumisele. / S. Freud. Biheivioristlik-Käitumuslik, vaatlevad inimese välist käitumist ja seda kuidas käitumist omandatakse. / J. Watson. Kognitiivne-uuritakse, kuidas inimene tunnetab ja tajub maailma ja kuidas ta selle üle mõtleb `` Ma olen see, mida ma endast mõtlen.`` /J. Piaget. Humanistlik-Inimene on oma olemuselt positiivne ja valmis arenema vabatahtlikult. / C. Rogers; A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria).
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimet...
Budistide safranikarva oranzikas rüü osutab sellele, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. 2. MILLEGA VÄRV ASSOTSIEERUB. VÄRVI OPTILINE MÕJU Oranz on punase ja kollase segu. Särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Suurt tähtsust omistab värvidele astroloogia. Astroloogid kinnitavad, et igal hingel on oma põhitoon ja, et inimene tunneb selle intuitiivselt ära või kui ta ka ei tunne, siis ikkagi tajub seda mingil moel. Oranz on lõvi värv see on valitsejate värv. Lõvi kui looduse kuningas püüab ka inimesena olla valitseja. See värv on päikese, sära ja rõõmu värv, ka lõvi iseloom on selline. Oranz sobib ideaalselt spordiriietuseks, andes jõudu ja jaksu mitte ainult kandjale, vaid tervele meeskonnale. Oranz kehastab sõbralikke suhteid oranzis riietuses inimene on seltskonna hing, muretu, hea huumorisoonega, andestav, aga ka kergesti unustav. Ametkondlikus elus on aga
suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine. Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta. Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv ehk stroboskoopiline liikumine ja esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine. Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta ja on isikuti erinev. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele.
Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk, kindlustunne, töötingimused) ja motivatsioonifaktorid(saavutusvajadus, tunnustus, enesearendus) - see tooli olematus ruumis o Ootuste teooria motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid ka ootusest. Pingutus sõltub, kui väärtuslikuna tajub eeldavat tulemust. o ERG ja Maslow vajadushierarhia erinevused: 1. ERG võib samaaegselt aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus 2. ERGs kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust 3. ERG ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust, siis nad o Muudavad nõudmiste taste (ei püüa nii palju)
endale või teistele kannatusi põhjustav, häiriv ja ebafunktsionaalne) PSÜHHOPATOLOOGIA selgitav -> psühhodünaamiline, käitumuslik kirjeldav -> vaatlus, fenomenoloogia (kui sügavalt on inimese taju, mõttekäik häiritud ja millised on mälu probleemid) - WHO: tervis on täieliku füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguste ja vigastuste puudumine - Taylor 1980: kui inimene ise või teda ümbritsev keskkond tajub, et inimene vajaks ravi - haigustunnetus (tajume sümptomeid HÄIRETE ERISUSED STAATILINE VS DÜNAAMILINE (enamus lähevad dünaamilise faasi – mingil hetkel võib olla teatud häiretunnused täidetud, kuid siis on need jälle leevenenud – psühhootilised episoodid nt) PRIMAARNE VS SEKUNDAARNE (kas ilmnevad tunnused on omased konkreetsele häirele või see, mis inimesega juhtub, on sekundaarne ehk „lihtsalt ei oska veel“) KUTSESTANDARDID *kliiniline psühholoog VII, VIII
Anded • tihti suurepärane suhtleja • võib olla heade probleemilahendusoskustega • suudab mõelda kolmemõõtmeliselt, võib olla andekas disaini, arvutite, näitekunsti alal • võib olla väga võimekas spordis • võib olla andekas kunstis, eriti ruumilistel kunstialadel • tihti väga hea vaistuga • tunneb suurt huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad • väga teadlik ümbritsevast keskkonnast, tihti märkab detaile • originaalse mõtlemisega • tajub tervikut • sageli lapsena väga hea legodega mängija 67 Lapsel võib esineda üks või mitu nimetatud tunnust, ent tasub silmas pidada, et õpikeskkond võib düsleksiaga lapse koolis edasijõudmist tugevalt mõjutada. Kui keskkond on düsleksiasõbralik, aitab see düsleksia mõju vähendada (Reid 2007:xi). Kui õpetaja ei arvesta düsleksiaga õpilase vajadustega, võib see tekitada lapses tugevat ärevust ning mõjutada tema õpitulemusi. Briti Düsleksiaühingu
selgitada: „Kultuurmaastik on nagu koer justkui oleks elusolend, aga kodustatud, ja kaelarihmaga.“ (Oja 2001) Tihti võrdleb autor ennast ka geomorfoloogilise vaatlejana ning kuidas nende silmis kõik väga lihtne on. Tema arvates on palju keerulisem, kui maastikku inimlikult vaadata. „Looduse olemasolu enamasti ei eitata, küll aga ei ole selle nurga alt maastik ja loodus samaväärsed. Võimaliku seletusena on pakutud, et maastik on loodus, mida inimene tajub.“ (Oja 2001) Viiendas artiklis toetub autor arheoloogiale ja seletab ka seda mitmes erinevas tähenduses. Ta toob välja kaks maastikuarheoloogia suunda, mis on üksteisega tihedalt seotud. Üheks on maastik, kui keskkond ja teiseks maastik, kui süsteem. Hiljem mainib ta ka veel kahte teist suunda, milleks on maastik, kui võim ja kogemus. Põhjalikult on seletatud ka sellest, mis on kultuurmaastik ja kuidas on see seotud inimkultuuriga. Kokkuvõttes on autor enda seisukohalt
edasiseks kognitiivseks ja sotsiaalseks arenguks. Nimelt omandab laps oskusi alustades kergematest. Laps enne suuremaid lihaseid liigutama ning seejärel väiksemaid, näiteks alguses oskab laps vaid kätega niisama vehkida, kuid arenedes suudab ta süveneda väiksematele lihastele, kasutades vastavalt sõrmelihaseid (Arula, 2011). Väike laps, kes rääkida ei oska, suhtleb maailmaga käte abil. Nii tajub ja tunnetab ta ümbrust, katsudes ja haarates asju. Pikkamööda õpib laps kätega tegutsedes määrama esemete asukohta ruumis ning arvestama esemete suurust ja kuju. Kätega katsumine aitab kaasa nägemis- ja liigutamiskoordinatsiooni ning ka taju arengule. Vanemaks saades aitab liikumine kaasa tähelepanu, mälu, mõtlemise, kõne ja lugemisoskuse arengule ning annab ka oskuse teha mitut asja korraga. Näiteks joonistamine aitab kaasa mõtlemise, nägemismälu, fantaasia,
Richteri skaala • 1935. aastal hakkas USA seismoloog Charles Richter väljendama maavärina võimsust seismogrammilt saadud kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. • Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast, maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest http://tlc.discovery.com/convergence/quakes/interactives/ makeaquake.html Tugevamad maavärinad alates 1900
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
