liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. 3.Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte? 1)Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2)Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnanedes meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Mõte: Veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb
· kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi
Third level Fourt Meeskkonnatöötaja Teised meeskonna liikmed seavad prioriteediks ülesande, staatuse, ideed, võimu, on meeskonnas töötaja ülesandeks meeskonna koos hoidmine Tajub meeskonnaliikmete tundeid, vajadusi ja muresid Kasutab ära teiste tugevad küljed ega pööra tähelepanu nende nõrkustele Kriisihetkel otsusevõimetu, kergesti mõjutav Jõgeva NK ja KT Ressursside leidja Suurepärane suhtleja · Otsib ideid ja ressursse varmalt ka väljastpoolt meeskonda · Tal on palju kontakte · Ja endal vähe ideid ·
tunded jäävad lapsele arusaamatuks, tekib tal segadus, mis vajab lahendamist, et edasi minna. Kui segadusesolekule ei pöörata tähelepanu, ei suuda laps iseseisvalt oma seesmist tekkinud pinget maandada. Rahulolematus hakkab väljenduma stressi erinevate ilmingutena või halvemal juhul juba väljakujunenud vaimse või füüsilise haigusena. Selleks, et soodustada emotsionaalset õppimist, tuleb aidata lapsel tunnetada oma keha. Õpetada kuulama, nägema, kompima, haistma ja maitsma nii tajub ta ümbritsevat maailma. Mida paremini suudab laps viie meelega maailma tajuda, seda kindlamalt ta ennast tunneb, seda huvitavamat teavet ta saab ümbritseva kohta. Kõik see aitab last edaspidi õigesti tegutsema ja otsuseid tegema. Mulle väga meeldib idee lastejoogast, mis toetaks ühtaegu lapse emotsionaalset arengut kui ka füüsilist ja vaimset tasakaalu, see võiks olla üheks osaks rühma igapäevategevustes, toetades lapse mitmekülgset arengut
liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehaanikaga. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. · Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. 3. Kuidas liigitatakse valguslained lainepikkuse järgi? Valgust klassifitseeritakse lainepikkuse järgi · Infravalgus · Nähtav valgus · Ultravalgus 4. Nimeta valguslainet iseloomustavad suurused · Lainepikkus · Laineperiood T · Laine sagedus f · Laine kiirus v · Valguse intensiivsus I 5. Lainepikkus
Sisukord Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes.............................................................................2 Kasutatud materjalid.................................................................................................................. 6 Töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes Tänapäeaval on ideaalses ettevõttes esikohal inimesed, sest töötajad on ettevõtte edu võtmeks. Hea töötaja on motiveeritud andma endast maksimaalse oma kohuste täitmisel ja on kindel seljatagune edukale juhile. Millised on töötaja motiveerimise võimalused ettevõttes? Microsofti äriportaalis on välja toodud mõned võimalused töötajate motiveerimiseks väikeettevõttes. On välja toodud fakt, et väikeettevõtte juhil või omanikul on eelis töötajate motiveerimisel, kuna tema tunneb oma ettevõttes töötavaid inimesi. Sellest tulenevalt on ettevõtte juhil võimalus muuta töötajate tundmine neljal viisil motivatsioonistrateegiaks. Need neli ...
muutuvad. · Olin müünud ajalehti, töötanud trükikojas, meisterdanud mänguasju, olnud klaasipuhuja, arsti sekretär ja mis kõik veel, ent läbi kõige selle kõrvalise ei olnud ma nagu vendki hetkekski silmist lasknud peaeesmärki minust pidi saama näitleja. · Läks luhta kõik, mis ma iganes ette võtsin. Kuid noorusele omast optimismi ei suuda miski maha suruda. Noorus tajub instinktiivselt, et ebaõnn on ajutine, lõputu viltuvedamine on sama ebatõenäoline kui vääramatu õigluse kitsa raja sirgus varem või hiljem tuleb tingimata käänukoht. · Ameeriklane on oma põhiolemuselt optimist, keda kihutab kogu aeg taga soov midagi saavutada. Ta unistab ühe hoobiga varandust omandada. · Armastasin Inglismaad, kuid tundsin , et ei saa seal elada: minevikku unustada oli
soojust. Soovi kohaselt lisatakse soola, suhkrut ja maitseaineid. Kindel märk sellest, et käärimine juba käib, on vaht hapendusnõu pinnakihil, gaasimullid ja hapendatavate toiduainete mahu mõningane suurenemine. Põhikäärimise lõpul lakkab gaaside eraldumine ning hapendusvedeliku tase langeb. Hapendamisel toimib lihtne reegel: mida kauem käärimine kestab, seda rohkem moodustub piimhapet ja seda vähem jääb toiduainetesse suhkruid. Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus, et hapendatud toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks
tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. Pinna, sealhulgas tööpinna valgustatust mõõdetakse luksides (lx), valgusti valgusvoogu luumenites (lm). Ruumi valgustus nõuab vähemalt kahe suure asjaolu jälgimist: esiteks, et ruumi valgus oleks piisav ja arvestaks ruumi funktsiooni, ning teiseks tuleks jälgida, et valgustus tekitaks meeleolu. Kõige tähtsam on, et valgustus oleks piisav. Inimese silm tajub üsna hästi, kas valgust on vähe, palju või parasjagu. Tõenäoliselt on esmane, et ruumi valgustus oleks otstarbekohane ja ergonoomiline, sest vale valgus, olgu kasvõi ilusatest valgustitest kiirgav, võib raskematel juhtudel isegi tervisehäireid esile kutsuda. Pikaajaline kunstlikus valguses viibimine võib põhjustada tähelepanu ja töövõime nõrgenemist ning depressiooni. Rääkimata silmade väsimisest ning
. …………………………………………………………………………………… ……..8 Kokkuvõte……. …………………………………………………………………………………… ………9 Kasutatud allikad…….. ……………………………………………………………………………….10 SISSEJUHATUS Igal inimesel on taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõnevõime. Taju on tähtis, kuna see määrab kuidas isik tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi ning iseennast. tähelepanu on aga lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. . Mälu on aga tihedalt seotud närvisüsteemiga ning mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid juba tekkimisel jäljetult. Emotsioon ehk tunne on aga organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja
Seda mitte küll keele abil, vaid muude alateadlike saadetud sõnumite abil, mis ilmnevad paremini, kui inimene räägib. Kuid siiski on sellises suhtluses inimene väga tihti tunnetuslikult vähemate võimalustega võrreldes katsealuse loomaga. (Hediger 1981: 246– 247) Hediger kirjeldab, et näiteks šimpansitele õpetatava viipekeele puhul pole täpselt aru saada, kas loom tõesti vastab inimesele või lihtsalt näitab inimesele seda, mida ta tajub, et inimene tahab näha, saamaks selle eest tasu. Lisaks ei oleks looma viiped Hedigeri sõnul arusaadavad inimestele, kes katsega seotud pole. Seega võib ka arvata, et on jällegi tegu inimeste sooviga näha šimpansi viibetes sõnumit, mida ei pruugigi neis leiduda. (Hediger 1981: 248) Hediger teeb juttu ka loomkatsetega seotud nö inimlikust probleemist. See tähendab, et suures osas on loomadega suhtlust luues lähenetud asjale liiga inimesekesksest vaatepunktist.
suures osas alateadlik ja seetõttu inimese jaoks juhitamatu ning tahtele allumatu. 9. Seksuaalne riskikäitumine on selline, mis seab ohtu enda või teiste tervise või heaolu. Selle tagajärjeks võivad olla suguhaigused või näiteks ka soovimatu rasedus. 10. Aids, Genitaalherpes, klamüüdia, süüfilis, gonorröa, papilloomviirus, sügelised, HIV, trihhomoniaas. 11. Inimese seksuaalareng algab juba enne sündi. Seksuaalset arengut mõjutab see kuidas inimene ümbritsevat tajub. 12. Aids ja hiv ei levi ühiste käterättide, tualettruumide, toidunõude ega muu sellise kasutamisel. Tavalises kodumajapidamises, ühistranspordis ning töö- või koolikeskkonnas toimuvates igapäevastes tegevustes ei ole võimalik HIV-i nakatuda. 13. STLH eest saab kaitsta: kasutada kondoomi; üldse mitte seksida; kindel seksuaalpartner; arsti kontroll; turvaseksi teadlikus. 14. Murdeeaga seotud probleemid: Murdeealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all
Selle tõendamiseks tegid psühholoogid katse, pannes katsealused istuma kahe lambi ette, mis suvalise rütmis süttisid, kuigi üks siiski natuke sagedamini. Katsealused, kes pakkusid järjepidevalt ühte lampi kasutasid paremat ajupoolkera ja panid täppi kaheksal korral kümnest. Katsealused, kes proovisid mõelda keerulisi reegleid süttimisjärjekorra kohta panid täppi vaid kuuel korral kümnest, kasutades vasakut ajupoolkera. Inimene peab leppima ja tunnistama endale tõsiasja, et ta tajub oma ümbrust vaid sellisenna, kuidas aju seda konstrueerib toetudes kogemusele. Strateegiad. Inimkonnal on mõistlik juhuse traagilised mõjud jagada mitme erineva kandja õlule, mis annab parema töökindluse komplektsetes struktuurides. Oluline on turvalisuse ja raskuste probleemi teadvstamine enesele, et olla valmis ja osata igal hetkel tunnetada hirmu ja näha riske. Eksimused kipuvad esile tõusma siis, kui kaob valvsus ja juhtimise võtab üle automaatsus
suurenemine aine langemise tõttu taevakehale ümbritsevast keskkonnast). 16. Kirjeldage galaktikate ruumjaotust. Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane, galaktikad on koondunud parvedesse, milles suuremad sisaldavad üle 1000 galaktika. Lk118 1.Mis on Universum? maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 2.Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? Inimene tajub lõpmatust ainult numbriliselt, mingi igapäevase lõpliku nähtuse lõputu kordumise kaudu. 3.Sõnasta kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte? 1)Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2)Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnanedes meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Mõte: Veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb
amor.ee/17391 Joonis 3. Umbes 8-nädalane embrüo http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Human_Embryo_- ) (_Approximately_8_weeks_estimated_gestational_age.jpg Looteperiood .3 Umbes 8. elunädalast algab looteperiood, mis kestab lapse sünnini. Keha töötab intensiivselt, .loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu kuust loote kasv aeglustub pisut, pea moodustab umbes kolmandiku keha pikkusest. Nahk .3 on väga õhuke ja sellest kumavad läbi veresooned. Loode oskab nüüd juba pöialt lutsida. Kuu .lõpuks on ta umbes 20-grammine ja 9 cm pikk 6 Joonis 4. 20-nädalane loode (http://upload.wikimedia
valmistades inimese ette essseisvaks pingutuseks. Samas võib pidev stress kurnata organismi ja viia mitmete haiguste ning probleemideni näiteks südame rütmihäired, kõrgenenud vererõhk, depressioon, immuunsüsteemi häired. Selleks, et üleliigset stressi oma elus vältida ja võimalikke terviseprobleeme ennetada võiks teadlikult tähelepanu pöörata stressiga toimetulemise võimalustele. Stressiga toimetulek Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine
· kogemuse sümboliseerimine · kogemuse moonutamine · kogemuse mittesümboliseerimine VII. Kliendikeskne psühhoteraapia (client-centered therapy) Tingimused: · klient ja terapeut on psühholoogilises kontaktis (fenomenoloogiliste väljade erinevuse tunnetamine) · klient on mittekongruentsuse seisundis · terapeut on kongurentne kliendiga · terapeut pakub tingimatut positiivset tagasisidet · terapeudil on empaatiline mõistmine kliendist · klient tajub tingimatut positiivset tagasisidet ja püüab empaatiliselt tunnetada oma sisemist taustsüsteemi Terapeutiline protsess · vaba emotsioonide väljendus · adekvaatne kogemuse tunnetamine · mittekongruentsuse tunnetamine · hirm · adekvaatne kogemuse sümboliseerimine · tõrjutud kogemuse sümboliseerimine · mina ja kogemuse kongruentsue suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi
SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie igapäevases elus kasutatavad mõõtühikud liialt väikeseks, siis kasutatakse kosmiliste objektide kirjeldamisel sageli hoopis suuremaid mõõtühikuid, mille tegelikku suurust inimene tajub paremini. Näiteks Päikesesüsteemi kirjeldamisel kasutatakse astronoomilist ühikut (a.ü.), mis võrdub Maa kaugusega (149,6 miljonit km) Päikesest. Seega võib öelda, et Saturn on Päikesest umbes 9,5 a.ü. kaugusel. Kuna Saturn asub Päikesest väga kaugel, siis on seal ka väga külm võrreldes keskmise pinnatemperatuuriga Maal (+22 C). Saturni temperatuur on umbes -180 C. Sellisel temperatuuril ei külmu mitte ainult vesi vaid ka paljud teised
Kujutati motiivi arengut ajas, taheti esitada ühel pildil ajas järjestikuseid olukordi või seisundeid. Selleks kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekti ennast kujutati enam-vähem realistlikult. Teise moodusena lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvuti panemise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tähelepanupüüdvad. Tuntumad futuristid, kes tegelesid kunstiga, olid Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Antonio Sant' Elia, Carlo Carrà, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. Arhitektuuris said kuulsaks Antonio Sant' Elia nägemused tulevikulinnadest. Tema
vahetustega töö pikad tööpäevad risk ja ohtlikkus tervisele uus tehnoloogia tööd liiga palju tööd liiga väh 1 TMT0030 Õppejõud: Marina Järvis Tööstress pingeseisund, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?)
tegevused, hoolimata sellest, et nad ei põhjusta mingisugust kahju. Stress ei tähenda ainuüksi närvipinget (ta on omane ka taimedele ja alamatele loomadele, kellel närvisüsteem puudub). Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Stressist ei pea hoiduma ja see oleks ka võimatu. Inimesel kogevad alati mingil määral stressi. On ainult üks stressivaba seisund surm. Hans Selye eristas Stressi kulgemises kolme faasi: 1) häire faas (inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast, 2) Vastu- panu faas (inimene seisab vastu stressori mõjule), 3) Kurnatuse faasis on stressori mõju kestnud juba pikemat aega, inimene võib loobuda sellega võitlemast (1: 153-155). 1.1 Eustress ja distress Selye teooria kirjeldab seoses stressiga kahte liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad inimeses esile positiivse pinge ehk eustressi.
või öösel ärgates - Clarissa oli kindel - teatud vakatust või pühalikkust; kirjeldamatut seisakust; pinevust (aga vahest oli põhjuseks tema gripist räsitud süda, nagu talle öeldi), enne kui Big Ben lööb. Kuula! Kõmataski. Kõigepealt meloodiline hoiatus; seejärel eksimatult kellaaeg. Tinased sõõrid hajusid õhus. Küll me oleme rumalad, mõtles Clarissa üle Victoria Streeti minnes. Taevas üksi teab, miks inimene elu nõnda armastab, miks nõnda tajub, välja mõtleb, eneses üles ehitab, ümber paiskab, ikka ja jälle uuesti loob; ent kõige armetumad vanamoorid, kõige masendavamad õnnetusehunnikud teevad trepil istudes (adudes allakäiku) sedasama; selsamal põhjusel - Clarissa oli selles kindel - ei saa parlamendi vastuvõetud sätted neisse puutuda: nad armastavad elu. Inimese silmades, hoos, sammumüdinas ja väsinud rühkimises; melus ja lärmis; tõldades, autodes,
Mingi huvitava vormi esiletõstmiseks tuleb see teiste hulgast välja tuua, rõhutades vormi teatud dekoratiivsemaid külgi, seejuures uudsus, ootamatus ja kontrast aitavad tähelepanu koondamisele kaasa. 2.5 Rütm Rütmi kunstis võib mõista vormi või teatava omaduse kordamist mingi vahemiku järel. Vormi kordamisel tekkivat vormide jada nimetatakse reaks. Vastavalt sellele, kas vormid või vahekaugused on muutuvad või muutumatud eristatakse meetrilist ja geomeetrilist rida. Inimene tajub lihtsamalt mõistetavat rütmi, seega ka lihtsamaid ridu, seetõttu välditakse komplitseeritud meetriliste ridade ja ka geomeetriliste ridade kasutamisel keerukaid elementide vaheldumise kombinatsioone. Optiliselt muutub meetriline rida geomeetriliseks reaks perspektiivi lisandumisel. Maastikukujunduses kasutatakse rütmi sageli mitte matemaatilise täpsusega ning vormi täpse kordumisega, vaid mingi elemendi, vaate või isegi teatud motiivi rütmilise kordamisega. 2.6 Kontrast
temperatuuri-, mehhanoretseptorid. 21) Aistingu alumine-, ülemine- ja eristuslävi * Alumine absoluutne lävi ärritaja minimaalne tugevus mingi aistingu tekkeks. Näiteks on kuulmise alumine absoluutne lävi 16 Hz (me ei kuule helilaineid, mille võnkesagedus on alla selle. * Ülemine absoluutne lävi ärritaja maksimaalne tugevus, mis veel sama aistingu tekitab. * Eristuslävi ühe ja sama ärritaja kõige väiksem erinevus, mida inimene tajub. 22) Mis põhjustab daltonismi, mis kanapimedust Daltonism puna-roheline värvipimedus. Ei suudeta eristada punast ja rohelist, need tunduvad hallidena. Häred kolvikeste töös. Kanapimedus nõrgenenud kohanevus pimedusega. Inimene näeb pimedas ja hämaras äärmiselt halvasti. Häired kepikeste töös. 25) Mis on adaptsioon, näide Adaptsioon on ärritajaga kohanemine Näiteks: apteek rohu lõhn Taju omadused * Püsivus e
4. Helisüsteem (y4): 1 sisse lülitatud 0 - välja lülitatud. Koostasime tõeväärtustabeli vastavalt järgnevale loogikale. Kui on öö siis helisüsteem ei tööta kunagi ja päeval töötab helisüsteem alati. Valgustus ei tööta päeval kunagi ja öösel valgustus töötab öösel siis kui on mingisugune liikumine, et kui eskalaatori või ukse liikumisandurid tajuvad liikumist. Eskalaator töötab ainult siis, kui eskalaatori andur tajub liikumist. Poe uks avaneb ainult siis, kui ukse liikumisandur tajub liikumist päeval või kui öösel tajuvad liikumist nii ukse kui eskalaatori liikumistandurid korraga x3 x2 x1 y1 y2 y3 y4 e 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 1 0 0 1 0 0 1 1 0 0 1 1 1 1 1 0 1 0 0 0 0 0 1 1 0 1 1 0 0 1 1 1 0 0 1 0 1
NB! Uuringud on näidanud kui kõrgemat eesmärki saavutada on keeruline, kaldutakse seda asendama vähenõudlikuma eesmärgiga (inimene tahab säilitada eneseväärikust) Adams'i õigluse teooria (Võrdsusteooria). Oma tööd ja selle eest saadavat tasu võrreldakse teise inimese töötulemuste ja tasuga. Erinevus ootuste mudelist - inimene hindab oma tasu väärtust võrreldes end kolleegidega. Võrdsuse teooria järgi määrab inimese motivatsiooni ja rahulolu, see kas inimene tajub olukorda õiglasena ja kohtlemist võrdsena võrreldes teistele gruppidega (eelkõige kolleegid). · Pingutusele võrdne tasu - inimene on rahul, tunneb, et teda on koheldud õiglaselt, võib tekitada soovi tööpanust/pingutust suurendada. · Pingutus on suurem kui tasu inimene tajub ebaõiglust, alatasustamist, võib tekkida soov pingutust vähendada, et saavutada tasakaalus olukord 3
võnkumine kandub edasi keskkõrva 2) Keskkõrv (kuulmeluukeste ahel haamer, alasi, jalus kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas. 3) Sisekõrv (ovaalaken, tigu kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise). 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? · Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla. · Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist logaritmiline kuulmine. · Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena lineaarne kuulmine. · Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53
Esteetiline - ilu, inetus, traagiline, koomiline, ülev, madal ; Religioossne - piiride tajumine; tegelikkus mida inimene ei tea; inimese meeled ei ole võimelised "ülemaid tasandeid" tajuma; kes me oleme? Miks me siin oleme? Mis on inimkonna eesmärk? Lapsed kipuvad esitama suuri küsimusi (kuhu läheb päike? Mis on tähtede taga? Mis saab kui inimene ära sureb? Kuidas ma siia ilma sain? Jne) Filosoofia lastele; Mina teadvus/minasus: mina olen ainult mina ise. Tunneb, kogeb, tajub, otsustab. Mina on teadvustamiskeskus universumis. Mina on see kes meid elus juhib. Identiteet - kes ma olen? Milline ma olen? Milliseks ma võiksin saada? Kasvatuse ja hariduse protsessid kujundavad meie identiteedi. Kasvatus=sissejuhatus ellu Põhiküsimused kasvatuses Kes on inimene? Milliseks peab ta saama? Hilisrenessanssil sai inimesest küsimus iseenda jaoks; hiljem seisused muutusid vähemtähtsaks ja oli iga inimene oli oma saatuse sepp. 2. loeng Sissejuhatus kasvatusteadusessse:
nägemust. Ja veel: sul ei ole mõtet hakata teisele midagi rääkimagi, kui sa selle jutuga tahad igal juhul ise võitjaks tulla, teist paika ja ennast maksma panna. Nii et jõuame taas loo algusesse sõnumist tähtsam on see, millise tooniga me vestleme või tülitseme? Kuldreegel on see: kui sa tahad midagi inimesele ütelda, siis mõtle läbi, mismoodi sa temasse suhtud. Kui sa oled temast tüdinud ja sa ei arva, et tast iial asja saab, siis ükskõik, mida sa ka ei ütleks, ta tajub seda. Ei loe see, mida sa räägid, vaid loeb see, mismoodi see teisele mõjub. Sul võib olla hästi hea plaan ja sa võid asuda seda laitmatult ellu viima, aga kui teine tajub selles rünnakut või alandust, siis on ikka halvasti. Igaüks võiks mõelda nii: kui mina mõjun oma jutu ja olekuga või vaikimisega talle nii, et tekib konflikt, siis milline on minu panus sellesse? Ülim oskus on aru saada, mis on kahe inimese vahelise suhte vastastikuses mõjus MINU panus. Milline on hea tüli?
kategooriasse, nt ebatavalise kujuga soolatoos. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel asuvad inimesed tunduvad väiksemad, kuid nad pole kääbused (taju võimaldab hinnata õigesti objektide tegelikku suurust ja vormi, olenemata nende kaugusest ja orientatsioonist) 13. Kuidas otsustame inimese käitumise üle atributsiooni teooria järgi?
· Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. 3 6. Kirjelda isiku tajumise etappe ning selles kasutatavaid tajumehhanisme. Millised on etappide ja mehhanismide vahelised seosed? Isiku tajumise etapid: · Äratundmine - jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid nagu näoväljendused, liigutused, kehaehitus, riietus
Descartes'i meelest on hing on teadvus, mille põhiülesandeks on mõtlemine. Descartes andis psühholoogiale mitmeks sajandiks kõige kasutatava uurimistmeetodi sisevaatluse ehk introspektsiooni. Samal ajal tekkis Inglise assotsionalistide koolkond. John Locke oli Aristotelese põhimõtete järgija. Ta väidab esimesena, et inimese psüühika on arenev ja sõltub omandatud kogemuste hulgast. Mõtete järjekorrad tekivad juhuslikest seostest (assotsiatsioonidest), mida inimene tajub. See läks aga vastuollu tahtliku mõtete suunamisega. Seletamiseks võttis kasutusele mõiste reflektsioon: inimene saab oma mõtteid jälgida ja suunata, aga ei oska seda endale seletada. George Berkley oli kõrge Inglise vaimulik, kes samuti tegeles psühholoogiaga ning oli assotsiatiivsete mõtete pooldaja. Uuris põhiliselt nägemistaju. Avastas, et inimese silmas pööratakse tekkinud kujutis ümber. Selles ei ole probleemi
63 aastal. J.B Cortes &F.M. Gatti 7.novembri kaks loengut pole (küsi Jennyferi käest) 1.1loeng 1)Identiteedi areng noorukieas 2)Autonoomia areng noorukieas Täna räägime arenguvaldkonnast mis noorukiealistele on iseloomulik. Identiteedi autonoomia areng on noorukiea arengu küsimus. Lapseea küsimuse valdkonnaga seda välja tuua ei saa. 1Identiteedi mõiste(Kujunemine ja komponendid) 2.Identiteet kui noorukiea küsimus(kuidas nooruk mõtleb, tunneb, tajub, identiteedi arengu astemed) 3Identiteedi arengu astmed III Autonoomia *Identiteedi mõiste- mitu erinevat käekirja oli? Self- teadlikkus seoses oma minaga ja mina konseptsioon. Self- consept self-esteem (hinnang) hinnanguline self-image (kirjeldus) ja või kirjeldav Liigitus, abstraktsus, soolised erinevused, varajane noorukiiga. (self- presenatation) Identity. Saame rääkida siis kui me vaatame noorukiiga ja selle algust. Erik erikson.
Hoolimata sellest, et värisümboolikas on kultuuriti tugevaid erinevusi, on see üks universaalsemaid sümbolsüsteeme. Teatavates värvides, näiteks punases on edasiviivat jõudu, ja neid loetakse eluandvateks ja ergutavateks, teised nagu sinine on tasandava loomuga ja rahustavad. Vikerkaart, milles on kogu spekter, peetakse heaks märgiks. Värvipsühholoogia(emotsioonid) Klassikaline psühholoogia väidab, et inimene tajub maailma põhiliselt 5meelega nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise abil, kusjuures 80%informatsioonist saadakse nägemismeele kaudu. Inimene eristab värve nagu helisidki vastavalt silma ja kõrva võimalustele. Värvidel, helidel, lõhnadel ja maitsetel on meie meeltele umbes samasugune mõju nagu söögil seedeorganitele: nad on tunnetuslik toit, mida tarbib meie psüühika selleks, et
enam. Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. Seda väljendab ka hulga hilisem luuletus - "Sirelid õitsevad siiski", kus taas on kasutet sama motiivi. "Betoonil teras raskelt täriseb / sünk sõjamasin raskelt raksub. / Müür majal aluseni väriseb, / kui tankilint maad mööda laksub / ... / Jalgteele peletatud suurelt teelt, / ma seisan üksi varjatud alleel / bensiini suitsus. Äkki tajub / üht leebet hoovust minu meel: / oo, sirelid, te siiski õites veel! / Võim vägivaldne põrmu vajub." Näib, et seoses Ingi-tsükliga või tema isikuga üldiselt kaob Visnapuu kevadeülistus. Luuletusest "Vihkan kevadet" tuleb selle põhjuski välja. Kui leppadele pruunid urvad end riputand kui pikse penid, ma talun kevadet veel seni. / ... / Kui pärna ladval päiksen mahelt kuldnokad leebelt vidistavad - need surmakellad tilistavad. Üks kevad korra võetud kahelt,
Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul ...
Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga.
aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!".Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon. Koloriidis eelistasid futuristid eredaid värvikasutusi.Tuntumad esindajad: Antonio Sant'Elia, Umberto Boccioni,
1. Kuidas määratleda kliendiväärtust e kliendi pikaealisusväärtust? Määratletakse selle kaudu, kuidas klient tajub firma kogu pakkumist (toode, teenus ja mittemateriaalsed väärtused). 2. Nimetada klienditeeninduse kolm taset + Pareto 80:20 printsiip. 1. klienditeenindus kui tegevus. 2. klienditeenindus, mida mõõdetakse tulemust iseloomustavate näitajate abil. 3. klienditeenindus kui filosoofia. Pareto 80:20 printsiip tähendab, et 80% tulemusi lähtub 20% põhjustest. 3. Klienditeeninduse elemendid. · Tegevuseeelsed elemendid- kindlustavad hea klienditeeninduse kliima.
Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka mingid suuremad plaanid? Juulius hakkas seepeale uuesti luuletamist proovima. Sellega polnud ta peale luulekogu avaldamist peaaegu üldse tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna ülikooli õppima. Emmi hakkab kartma, et Juulius muutub talle veel kaugemaks, kuid samas ei taha takistada mehe pürgimisi. Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub. Juulius ise ei mõista enne midagi kui ta külastab annat, et näidata talle oma luuletusi. Anna algul rõõmustab et Juulius on hakanud uuesti luuletama. Samas ta pettub, sest Juuliuse värssides ei leia ta midagi uut, aga arvab et kui too kõvasti töötab võib tast asja saada. Anna ise lahkub samal päeval venemaale, sest ta ei taha lõhkuda oma perekonda
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Vanus: 20 nädalat kulmud on selgelt hakkavad liikuma, reageerib Pikkus: 25 cm väljakujunenud; ilmub tundlikult ema meeloludele, tekivad Kaal: 300g nahaalune kude; kortsud kaovad; hingamisliigutused ja nahka katavad looteudemed. aevastamisrefleks. Tajub ema südamelööke, mida Vanus: 24 nädalat Siseorganid on täielikult mäletab ja mis mõjuvad rahustavalt Pikkus: 30 cm väljakujunenud; v.a siiski peale sündimist, kui ema võtab imiku Kaal: 600-700g kopsud; nahaalune kude muutub sülle või teda imetab. Kui laps sünnib paksemaks. selles vanuses, võib ta ellu jääda meditsiinilise erihoolduse
Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik. 10. Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast Maakultuur: seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvad loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust. Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma. seotud kõigega mina-kesksus kõige tähenduslikkus üksindus surma illusoorsus mõttetus sekundaarne tähendus
levinud arvamusele, et eestlased on üks äraütlemata tuim ja emotsioonitu rahvas, mis mõnes mõttes on loomulikult õige, kuna võrreldes hispaanlastega ongi eestlased üsna rahulikud ja osavõtmatud. See on ilmselt tingitud ka kliimast, kus elame, sest põhjamaades on külmal ajal tähtis energia säilitamine, sega ei kipu ükski eestlane ennast rohkem liigutama kui parajasti on tarvilik. Eestis elav vene keelne elanikkond tajub aga peale temperamendivahe ka muid pingeid eestlastega suhtlemisel. Üheks selliseks pingetekitajaks on keelebarjäär, sest eestlased ei soovi paljude intervjueeritud venelaste sõnul eriti vene keeles suhelda (noorem põlvkond valdavalt ei oskagi vene keelt) ning suhtuvad üldse venelastesse äärmise ettevaatusega. Peaaegu kõik intervjueeritud vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed aga leiavad, et Eesti Vabariigis on eesti keele oskus vägagi vajalik
Maavärinate tugevuse mõõtmine Seismograaf maavärinate iseloomulike parameetrite hindamiseks. (asukoht, kolde sügavus, maavärina intensiivsus, maapõue rõhkude suundi). Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, võttis Richter võnkeamplituutide kajastavate arvude asemel kasutusele nende logaritmid ja nimetas nende väärtused maavärina magnituudideks. Inimene tajub maavärinat, mille võimsuseks on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus ületab 5 Richteri magnituudi. Tsunami rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Nõlvaprotsessid Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega, sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest
Jaanuaril 1977 Los Angeleses. Henry Miller, kes 1960. aastatel oma stiiliga kirjanduslikku Beat Generation ´it mõjutas, pühendus elu viimastel aastatel maalikunstile. Ta suri 7. Juunil 1980 Californias Pacific Palisadesis. Anaisi ning Henry kohtumine ja suhe ,,Ma laulan! Ma laulan! (...) Ma sain tuttavaks Henry Milleriga. Ma märkasin meest, kes mulle meeldib, kes on armastusväärne, mitte rõhuv, vaid tugev, inimlikku meest, kes kõike täie tundlikkusega tajub. Ta on nagu mina." Anais`i ja Henry armusuhe ei kestnud kuigi kaua. Nad olid tegelikult väga erinevad inimesed. Kui punases sametkleidis Anais peenelt einestas, rääkis Henry täis suuga ja näppis huuli. Kerge vastikustundega ütles naise abikaasa: ,, Mida lähemalt ma teda vaatan, seda rohkem olen ma veendunud, et nende vahel ei saa kunagi midagi olema." Anais`i abikaasa Hugo töötas Pariisi juhtivas pangas. Ta sai üsnagi suurt palka ja võis endale koju külalisi lubada
,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 1.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut).
nagu ,, Olen surve all", ,,Mul on närvid läbi", pereelu, kooli, tööd ja suhteid puudutavad küsimused võivad samuti paljastada palju vajalikku informatsiooni patsiendi suitsidaalsuse kohta (Tervise Arengu Instituut). Suitsidaalsel kliendil on mitmeid tunnusjooni, millele tuleks hindamisel tähelepanu pöörata. Suitsidaalne klient on tavaliselt haavatav, kergesti solvuv, tunneb häbi ja süüd, esineb meeleolukõikumisi ning reageerib tõrjuvalt kui tajub, et temast ei hoolita (Tervise Arengu Instituut). 0.1.1 Riskifaktorid Suitsidaalset patsienti aitavad ära tunda ka riskifaktorid, mis jagunevad pika- ja lühiajalisteks riskifaktoriteks. Oluline on aru saada, kas patsient kavatseb sooritada enesetapu lühema või pikema aja jooksul. Püsivate või pikaajaliste riskifaktoritega inimesed kuuluvad kõrge riskiga gruppi, samas ägedad või lühiajalised riskifaktorid viitavad kõrge riskiga situatsioonile (Tervise Arengu Intstituut).
lihtsalt haiguse. Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kuidas on võimalik, et kaks inimest võivad kogeda sama sündmust, aga reageerida sellele väga erinevalt? Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
